Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.[1] Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajanduson konsepts...
Üheparteiline valitsus kõigi ministrite kuulumine ühte erakonda, selle saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest Mitmeparteiline e. koalitsioonivalitsus need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokku leppida e. luua koalitsiooni Valitsuskriis avaldub erimeelsustes valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel Valitsust juhib peaminister, valitsuse liikmeteks on ministrid. Eesti ministeeriumid: välis-, kaitse-, sise, justiits-, majandus- ja kommunikatsiooni-, põllumajandus-, rahandus-, keskkonna-, sotsiaal-, haridus- ja teadus- ja kultuuriministeerium Portfellita minister minister, kellel pole ministeeriumi Kantsler korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumise perioodil Riigikantselei hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist. Seda juhib riigisekretär
Sama ka üksikisikuga ministriga. 20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel? President esitab peaministrikandidaadi, kes komplekteerib valitsuse. Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis? Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei.
üldkoosoleku? Kes teostab asutaja- või ministeerium, maavalitsus, Volikogu liikmeõigusi? Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon Kes määrab AS, OÜ või Äriühingus pooled valitsev minister, Valitsus SA nõukogu? pooled rahandusminister Tsiviilseadustiku üldosa seadus Rahandusministri ettepanekud aruandes Riigikogule (2005) · Ministeeriumid peaksid määratlema konkreetsed põhjused riigi osalemise kohta mingis konkreetses äriühingus ning panema paika äriühingute optimaalse kapitalistruktuuri. · Lisaks teeme ettepaneku lõpetada ASi Imanta Hariduskeskus tegutsemine ning võõrandada riigi osalus AS-is Vooremaa Teed. · Ühtlasi soovitame täiendavalt hinnata riigi osalemise vajadust AS-is Ökosil ja AS-is Tartu Puukool ning selliste äriühingute osas nagu AS
haritava kui ka metsamaa olemasolu. Sellises olukorras on keskmine metsaomandi suurus umbes 36 ha. Samaaegselt eksisteerivad ka suured erametsaomandid. Avalikud metsad, mis kuuluvad riigimetsade alla, moodustavad väikese osa – 12%. Üldiselt on nad üksteisest kaugel ja asuvad vaestel kasvukohtadel. See 12% alast moodustab vähem kui 7% aastasest raiemahust. Metsaseadus ja metsa eest vastutaja Metsasektori eest vastutab peamiselt põllumajandusministeerium. Teised ministeeriumid ja asutused, mis on aktiivselt seotud metsadega, on Keskkonnaministeerium, maakonna ja kohaliku omavalitsuse metsaasutused, Riigimetsakeskus. Norras kehtib Metsa ja Metsakaitse Seadus aastast 1965 kus on tehtud hiljem muudatusi, see on põhiline seaduslik raamistik metsade majandamiseks Norras. Teine seadus, mis reguleerib metsasektorit, on Looduskaitseseadus. Metsaomanike ühendusi Norras, nagu teistes põhjamaa riikideski, omab olulist rolli metsaomanike organisatsioon. Üks
Ühiskonna valitsemine ja haldamine Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine. Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine). Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele. Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad Demokraatia nurgakivid: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Riike (umbes 200) Erinevad võimu korralduselt: 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Suurbritannia) b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piirama...
Tegutsemise meetodid: Tagati kõikjal armee pidev kohalolek. (See on ka põhjuseks, miks pagendati inimesi nende kodu linnadest, et armee sinna paigutada) 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Vastus: Võim oli Kommunistliku Partei käes, mis jagunes omakorda: Täidesaatev võim- Eesti NSV valitsus, mis oli 1946. aastani rahvakomisariaadid, edaspidi ministeeriumid. Juhtis partei suuniseid täites igapäevaelu. Seadusandlik võim: eesti NSV Ülemnõukogu, mis oli kõrgeim seadusandlik võimuorgan. Kinnitas partei ja valitsuse otsuseid. Istungjärkude vaheaegadel täitis kohuseid presiidium. 3. Kuidas muutusid nõukogude võimu (taas)kehtestamisega Eesti piirid ja haldusjaotus? Vastus: Venemaale tuli loovutada Petserimaa ja Narva jõe tagused alad. 4. Mil moel osutasid Eestis inimesed aktiivset vastupanu nõukogude võimule sõjajärgsetele aastatel
kohta. Peale seda kogub rahandusministeerium kokku ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei järgmise aasta täpsustatud eelarvetaotlused ning alustab augusti alguses ministeeriumidega läbirääkimisi parimate rahastamislahenduste leidmiseks. Lähtudes Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigieelarve seadusest ja rahandusministri riigieelarve koostamise alasest määrusest, esitavad põhiseaduslikud institutsioonid, Riigikantselei ja ministeeriumid rahandusministeeriumile järgneva aasta eelarveprojektid ehk arengukavade esimese aasta tegevuskavad ja vastavad finantsplaanid. Eelarveprojektide esitamise järgselt analüüsitakse neid rahandusministeeriumis. Rahandusministeeriumis hinnatakse lisaks aastate majanduskasvu, inflatsiooni, maksude laekumiset ja olukorda ekspordis-impordis. See annab riigieelarvele lõplikud piirid. Seejärel esitatkse esialgne variant valitsusele. Valitsus võib teha
Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigivalveinstitutsioonid( riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed). Igale riigiasutusele iseloomulikud jooned: Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid, muud valitsusasutused. 7 RIIGIKOGU Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti
Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Ka Eesti Säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" katab palju erinevaid valdkondi, mille elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega. Eesti jätkusuutlikust arengust Kuna riigi konkurentsivõime tõstmiseks koostatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 elluviimise koordineerimisega tegeles Riigikantselei, otsustas valitsus 2006. aasta mais teha säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade elluviimise koordineerimise samuti Riigikantselei ülesandeks.
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
Riigikaitse eesmärgiks on säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa- ala, territoriaalvete ning õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Eesti Vabariik arendab riigikaitse eesmärkide saavutamiseks rahvusvahelist koostööd ning võib ühineda sõjaliste ja kaitsealaste lepete ja liitudega. Riigikaitse planeerimise protsess Julgeoleku tagamises osalevad mitmed ministeeriumid ja nende allasutused,riigikaitse planeerimine sõjalise külje poolt on samuti kaitseministeeriumi pädevuses.Riigikaitse korraldamise eest kaitseministeeriumi valitsemisalas vastutavad kaitseminister ja Kaitseministeerium.Üldiseks ülesanneteks rahuajal on prioriteetide ja tegutsemisviiside kehtestamine,ohuhinnangu andmine ja muidugi ka kaitsepoliitika elluviimine,poliitiliste ja planeerimisjuhiste ja direktiivide andmine,väestruktuuri planeerimine ja selle väljaarendamise
Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3) Teostamise tasandid I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2
S funktsionaalne Poliitikateaduslik 4. Tsitaadid: 1. ,,Võrreldes teiste riikidega kulutame loodus-, täppis- ja tehnikateadustele rohkem, aga tulemused on kehvemad." 2. ,,Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on." 3. ,,Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest." 4. ,,Kaasaegne riik peab võimaldama oma kodanikel rääkida kaasa poliitilistes küsimustes ning kujundama sellest lähtuvalt ühiskondliku kokkuleppe, mis on ühiseks aluseks nii riigiinstitutsioonide toimimisele, kui ka igaühe elukorraldusele." 2. Too näide iga inim- või kodanikuõiguse tüübi kohta:
Valitsusasutused on nimetatud VVS-s või neid võib ette näha ka mõne teise seadusega. Valitsusasutuste põhiülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on: Ministeerium Riiklik amet, inspektsioon + nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused Maavalitsus Kaitsevägi Riigikantselei Prokuratuur Häirekeskus Rahvusarhiiv vanglad Ministeeriumid on moodustatud valitsemisalade korraldamiseks. VVS toob ära nii ministeeriumid kui ka nende valitsemisalad. Amet on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Inspektsioon on seaduses sätestatud ning ministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Inspektsiooni põhiülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi seaduses
sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit; vabatahtlikud ühendused (MTÜ-d, sihtasutused, seltsingud) 7. Ühiskonna kihistus:
Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Avalik-õiguslik asutus ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt
Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Veel tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avalik haldus on riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. Avalik-õiguslik asutus ei allu otseselt riigile, vaid korraldab oma tööd iseseisvalt
poliitilised protsessid pakkumist ning nõudlust 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? • Vastutuse hajumine puudutab olukorda, kus inimesel kaob teiste seas isiksuslik vastutustunne seetõttu, et seal juures on teised inimesed. • Vastutuse hajumine ◦ Poliitilise ja administratiivse juhtimise eraldamine – ministeeriumid ei suuda agentuure juhtida, millega kaasneb ka vastutuse hägustamine, sest poliitilist vastutust täidesaatva üle ei ole ◦ Tekivad vastutuse konfliktid kui üks ministeerium ei vastuta ◦ Ajutiste struktuuride vastutuse probleemid, sest lepinguline delegeerimine on viinud palju pädevusi erasektorisse, kuid riik ei taha olla nende eest vastutaja
või pigem koordineerimine nagu Itaalias, Kreekas) ning koordineerimise ulatuse soovist (palju või vähe). 29. Euroopastumine ja Eesti regionaalpoliitika (Raagmaa, Kalvet ja Kasesalu) 30. Knill: Rahvuslike poliitkakujundamise võimekuste euroopastumine 31. Zubek & Stranova: Ministeeriumite euroopastumine KIE riikides Vastavalt erinevatele järelvalve tasemetele võib Eesti, Poola ja Sloveenia ministeeriumid jagada kahte gruppi: tugeva ja nõrga ELi õiguse rakendamise järelvalvega ministeeriumid. Huvitav märkus on see, et riikide ministeeriumid jagunevad välja toodud kahte gruppi väga sarnaselt. Ministeeriumid, mis vastutavad põllumajanduse, tervisehoiu, sotsiaalpoliitika ja transpordi üle on üldiselt välja arendanud väga tõhusa järelvalve süsteemi. Vastupidiselt aga keskkonna, finants, majandus ja riigi sisemiste küsimuste eest vastutavad ministeeriumid on üldiselt nõrgema järelvalvega.
GEOGRAAFILINE ASEND Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb: · Taani · Poola · Tsehhi · Austria · Sveitsi · Prantsusmaa · Luksemburgi · Belgia · Hollandiga Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
2. Käsumajandus e. plaanimajandus- riik juhib vastavalt plaanile kogu majandustegevust. Eraettevõtlus sisuliselt puudub.(nt. NL) 3. Turumajandus- on vabaturu konkurents ja kõigil võrdsel võimalused enese teostuseks. Peamine kriteerium on efektiivsus. 4. Segamajandus-kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja. Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve Majanduslangus e. depressioon-töötus kasvab ja tootmine langeb. Riik saab: · Suurendada kulutusi uute töökohtade loomiseks
Parlamentarism-rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest. Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa. Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus, gruusia, mehhiko, argentiina.Poolpresidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja mee...
Ruuta Vajalik AS Tuuleke Personaliosakond Organisatsioon AS Tuuleke Organisatsiooni allüksus AS Tuuleke Raamatupidamise osakond Paljude üheliigiliste adresaatide üldistatud nimetus Maavalitsused * Tähtsuse järjekorras Ministeeriumid Ametid * Tähestikkulises järjekorras Haridusministeerium Majandusministeerium Välisministeerium Kui adresaate on rohkem, kui adresaadiväljale mahub (rohkem kui 4 adresaati), kui vormistatakse ülejäänud adresaadid lisaadresaadiväljale (asukoht allkirjast allapool), märkides ette sõna Sama. Näide: Sama: AS Tuuleke AS Maasikas
põhimõttelise tähtsusega kogu haldusõiguse jaoks. Õigusinstituut kujutab endast teatud kindlaid suhteid reguleerivate õigusnormide kogumit. Õigusinstituudi moodustavad normid, mis määratlevad aktsioone, tegevust, tegu või toimingut. Õigusinstitutsiooni kuuluvad need normid, mis määravad ära organisatsiooni vormi ja sisu. Organisatsioonid õigusinstitutsioonide tähenduses on asutused, ühendused, ühingud, koolid, haiglad, parlament, valitsus, ministeeriumid jne. Üldossa kuuluvad normistikud: 1. Haldusõiguse printsiibid 2. Haldusorganisatsioon 3. Haldusmenetlusõigus 4. Haldustäitemenetlus 5. Riigivastutusõigus 6. Halduse kontroll e isikute õiguste kaitse 7. Korrakaitse Haldusõiguse üldosa võib jaotada ka kaheks: 1) haldusaparaadi sisemised küsimused: haldusorganisatsioon, asutuse juhtimine, teenistuslik järelevalve, haldusorganisatsiooni kuuluvate asutuste
vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid, tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse
110. Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus tänu rahva vastupanule ja Jeltsini kiire tegutsemisele. Jeltsin saatis Gorbatšovile järele päästemeeskonna, mida juhtis Aleksandr Rutskoi. Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti riigireetmise süüdistusega. 22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin esimehena juhtima Venemaa uut valitsust
teataval viisil käituda, nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne), kes on varustatud võimualaste funktsioonide teostamiseks vajaliku pädevuse ehk kompetentsiga. Põhiraskus õiguse rakendamisel langeb täidesaatva riigivõimu organitele - Vabariigi Valitsus koos allasutustega, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid jne - ning kohtule. Õiguse rakendamine seisneb individuaalse õigusakti ehk üksikakti väljaandmises, millega isiku õiguslikku seisundit muudetakse (nt ametniku avalikku teenistusse võtmine). Õiguse rakendamise protsess:1). asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2)
säilitamisega.Säästva Eesti 21 kohaselt on Eesti pikaajalised arengueesmärgid aastani 2030: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimese heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal. Strateegia üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas, pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel ja tööd juhivad asjakohased ministeeriumid. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Eesti demograafiline olukord tõendab, et fiskaalstrateegia kujundamisel on vajalik tähelepanu pöörata eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisele. Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikus, seda
teostamisel. Karjäärisüsteem: alustatakse bürokraatiahierarhiapüramiidi jalamilt, inimese tegevus ametnikuna määrab edutamise. Positsioonisüsteem: ametikohti täidetakse avalike konkurssidega, kandideerida võib igaüks, otsustavad isikuomadused. VERTIKAALNE VÕIMUJAOTUS Riigisisene võimujaotus: KESKVALITSUS: parlament e riigikogu, valitsus, haldusasutused e administratsioonid(eestis ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, maavalitsused, avalik-õiguslikud asutused). KOHALIK OMAVALITSUS: (Eestis linnad ja vallad, mida juhivad volikogud ja linnapead/vallavanemad. Võimalikud ka osavallad ja linnaosad. Tsentraliseerima-ühe kohta koondama, keskusele v keskvõimule allutama. KOHALIK OMAVALITSUS Kohalik omavalitsus tähendab elanike õigust, võimet ja kohustust iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi.
alusel halduslepinguga või haldusaktiga üle anda ka eraõiguslikele isikutele, nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele (notarid, kohtutäiturid, volitatud veterinaararstid jne). Otsene ehk vahetu riigihaldus ehk riik Üldkompetentsiga haldusorganid: Vabariigi President Vabariigi Valitsus Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele): Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Inspektsioonid – allub ministeeriumile Ministeeriumid Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) Ametid – allub ministeeriumile Kaudne ehk delegeeritud riigihaldus- loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel * Avalik-õiguslik asutus – põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke teenuseid * Avalik-õiguslik sihtasutus – põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt. Eesti Kultuurkapital) * Avalik-õiguslik ühendus (korporatsioon ), sel on oma liikmeskond, pakub ka teenuseid
aru Riigikogule, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega, kuulutab loodusõnnetuse või katastroofi korral või nakkushaiguste leviku tõkestamiseks välja eriolukorra, täidab muid ülesandeid, kui nende täitmise pädevus ei ole määratud teisiti. 38.Ministeeriumid, nende ülesanded ja juhtimine. Vastavalt PS §94 moodustatakse valitsemisalade korraldamiseks ministeeriumid, keda juhib minister. Üks minister võib juhtida mitut ministeeriumit, mitu ministrit ei saa juhtida ühte ministeeriumit. Minister levinud teoreetilise tõlgitsuse kohaselt teostab eelkõige poliitilist juhtimist, milles teda abistab poliitiline abiminister. Ministeeriumi igapäevast tehnilist ja organisatoortset tegevust juhib ja korraldab apoliitne kantsler ministri suuniste kohaselt. Vaieldakse selle üle, kas ministeeriumid kuuluvad Vabariigi Valitusega ühtsesse riigiasutuste süsteemi,
Seega valitsussektor = avalik sektor AS asutused, mille peamine sissetulekuallikas ei ole riigieelarve. Statistikaameti andmetel töötas 2012 a. avalikus sektoris 165400 inimest ja erasektoris 459000 in. perioodil 2006-2012 on erasektori töötajate arv vähenenud 5,1%, avaliku sektori töötajate arv suurenenud 1,7%. ( Jne Riigimasina leht moodles) Valitsusasutused Eestis (allikas Riigimasin moodles): Valitsusasutuste hulka kuuluvad ministeeriumid ja Riigikantselei, ametid ja inspektsioonid, aga ka maavalitsused, Kaitsevägi, Rahvusarhiiv, Prokuratuur, vanglad, Häirekeskus. Kõige enam on endiselt hallatavaid asutusi , kuigi nende arv on aastatega vähenenud. Kõige arvukama grupi moodustavad koolid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ning muuseumid Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Omanäolise grupi moodustavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, millest igaühe tegevus on reguleeritud omaette seadusega. Enamasti
.“ ) Tsitaadid: 1. „Eesti avaliku sektori struktuur ei võimalda postmodernse ühiskonna väljakutsetele vastata ning seega ühiskonna ootusi tagada, mistõttu tuleb riigiinstitutsioonide reformida.“ 2. „Eesti poliitikud ei tohi sekkuda Läti siseasjadesse, sest Läti on suveräänne riik, seal on oma avaliku võimu organisatsioon, mille ülesanne sisepoliitiliste küsimuste lahendamine on.“ 3. „Sest Eesti Vabariik ei ole ju parlament või ministeeriumid – see on rahvas, kes on haaranud ohjad, et üheskoos kanda hoolt oma elu, ühiste väärtuste ja parema homse eest.“ 4. „Kaasaegne riik peab võimaldama oma kodanikel rääkida kaasa poliitilistes küsimustes ning kujundama sellest lähtuvalt ühiskondliku kokkuleppe, mis on ühiseks aluseks nii riigiinstitutsioonide toimimisele, kui ka igaühe elukorraldusele.“ 5. Too elulisi näiteid domineerimisliikide kohta
Koalitsioonivalitsus sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes omavahel kokkuleppele jõuda. Valitsuskriisid avalduvad erimeelsustes valitsuse ees või valitsuse ja parlamendi vahel. Peaminister juhib valitsuse tööd; Ülesanne: 1) esindada valitsust 2) juhtida valitsuse tegevust Ministeerium luuakse selleks, et korraldada valitsemist eri valdkondades. Eestis olevad ministeeriumid: välis, kaitse, sise, justiits, majandus ja kommunikatsiooni, põllumajandus, rahandus, keskkonna, sotsiaal, haridus ja teadus ja kultuuriministeerium. Valitsuse peamised ülesanded: 1) Viia ellu riigi sise ja välispoliitikat 2) juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel 3) koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid 4) suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust. Portfellita minister temal pole ministeeriumi, ainult väike büroo
pärispaganatega. Esimesed võisid maksude eest säilitada oma kombed. Paganad jäeti ilma seaduste kaitsest( ligikaudu nagu orjad). Vaatamata sellele olid araablased teiste uskude suhtes sallivamad ja leebemad kui kristlased. Kalifaat -araabia riigi kord. Valitseja kaliif (ilmalik ja vaimulik juht) tema sõna oli seaduseks. Valitsemise asjadest vabanemiseks andis juhtimise oma abilisele vesiirile. Haldasid kalifaati diivanite( ministeeriumid meie mõistes) kaudu. Haridus 6-11 eluaastani õppisid poisid ja tüdrukud algkoolis mektrebes (lugemine kirjutamine). Edasi õppisid enamus poisid mingit ametit. Haridust sai jätkata moseede juures asuvatest õpiringidest, õppekava puudus ja kuulajad vaheldusid. 10. saj hakkasid tekkima kõrgemad koolid e medresed. Kindel õppekava ja õpilased. Finantseeriti riigi poolt. Õpiti : koraani, teoloogiat, õigusteadust, matemaatikat, araabia keelt ja kirjandust ning loogikat.
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süstee...
Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Täidesaatvat võimu teostab Eesti Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil: · Ministeeriumid. · Inspektsioonid. · Maavalitsused. · Muud valitsusasutused. · Ametid. 3 TÄIDESAATEV VÕIM TÄNAPÄEVA VALITSEMISSÜSTEEMIS Viimase poole sajandi jooksul on parlamendi roll vähenenud ja täidesaatev võim tugevnenud. Põhjused: · Täidesaatval võimul on tugevam aparaat ja rohkem funktsioone kui parlamendil.
Aastatel 2015-2016 valmivad uued elektriühendused Leedu ja Rootsi ning Leedu ja Poola vahel. Sõltuvus Vene elektrist väheneb. Balti riikidel on seega viimane aeg alustada läbirääkimisi ja leppida kokku ühine poliitika, mis annaks kohalikele tootjatele võrdsed võimalused. Juhtiv roll selle probleemi lahendamisel on Balti riikide süsteemihalduritel, kes seisavad turuarenduse eesliinil. Kuna tegemist on poliitiliselt laetud teemaga, ei saa ka asjaomased ministeeriumid käed rüpes istuma jääda. Lahing Balti ühendatud elektrituru usaldusväärsuse küsimuses peetakse just selle teema raames ning hea tulemuse saavutamine eeldab maksimaalset pingutust. Kokkuvõtteks Vale oleks vaadata Eesti elektrituru avamist pelgalt Eesti kontekstis. Vale oleks ka arvata, et 2012. a detsembrikuu elektriarvel oli ,,õige" hind ja jaanuaris 2013 on hind ,,vale". Tegemist on osaga suuremas regioonis toimuvast muutusest. Kalle Muuli kurvastuseks pean lisama, et
Nimi ,,Berliin" ei ole seotud karuga, mis on Berliini vapil. Oletatavasti tuleb see slaavi sõnast berl, mis tähendab sood. Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast: Berlinist ja Cöllnist. 1307. aastal linnastunud asulad ühinesid ja samal aastal sai Berliinist ka hansalinn. Berliin on ka liidumaa ning Saksamaa suurim linn, kus elab 3,5 miljonit elanikku. Berliinis asub Saksamaa valitsus, kuigi mõned üksikud ministeeriumid asuvad ka Bonnis, mis oli endise Lääne-Saksamaa pealinnaks. Berliin asub Põhja-Saksa tasandikul Spree jõe kallastel 70 km kaugusel Poola piirist. Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel, kuid alates 1920. aastast selle koosseisu ei kuulu. Suurematest linnadest Berliini kõrval, võiks nimetada veel Hamburgi 1,7 miljoni ja Münchenit 1,2 miljoni elanikuga. Suurlinnade hulka kuuluvad ka Kölni ja Dresten. Saksamaal kokku elab aga umbes 82,5 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult Venemaa
Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit: 1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest võ...
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkon...
JÄÄTMEKÄITLUS · Igaühe arusaam asjast (mida teised räägivad, mida kajastab meedia) · Üldised kogemused ja parim praktika · Rahvusvahelised lepped · EU direktiivid Eesti seadused ja arengukavad, ministeeriumid KOV, kohalikud eeskirjad · Jäätmefirmad (kogujad, käitlejad) · ETTEVÕTTED- jäätmetekitajad · ERAISIKUD- jäätmetekitajad Eesmärk: säästa loodus säästa loodusressursse kaitsta tervist Jäätekäitlus on majandusharu (eesmärk: saada kasumit, vältida raiskamist) Kõik asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem kasutuks (jäätmeteks). Tavaliselt mõtleme prügist halvasti, sest see on inetu ja igal pool.
Lisaks võis kohus süüdlaselt ära võtta kauplemise õiguse kuni viieks aastaks. Kes aga juba teist korda vahele jäi, seda ootas kuni kolmeaastane vangistus (hiljem kuni aasta) ja kukru kergendamine kuni kolme tuhande krooni võrra. Ka võidi temalt kauplemisõigus jäädavalt ära võtta. 1.5 Majandusministeeriumi kaubandusosakond 1918 – 1929 juhtisid Eestis kaubandust erinevate nimestuste ja ülesannetega ministeeriumid. Majandusministeeriumi ajalugu algab 25. Veebruarist 1918, mil pärast Ajutise Valitsuse moodustamist määrati Konstantin Päts valitsuse kooseisus pea-, sise- ja kaubandus- tööstusministriks. 6 Algusaastail kuulusid Kaubandus-Tööstusministeeriumi struktuuri kantselei, tööstusosakond, kaubandusosakond, riigivaranduse osakond ja mereasjanduse osakond. Kaubandusosakonna ülessandeks oli kaubanduse korraldamine ning kaalude, mõõtude,
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE21 Taavi Taada Saksamaa Referaat Paide 2011 2 Sisukord Sisukord......................................................................................................................3 Üldkirjeldus................................................................................................................4 Geograafiline asend....................................................................................................4 Rahvastik................................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport..................
ee/est/riik/valissuhted_ja_valislepingud/ Välissuhted Välissuhtlemine Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel. Välissuhtlemist korraldavad välissuhtlemise organid - Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides. Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks rahvusvahelise lepingutega ühinemise või nende ratifitseerimise teel. Allikas: http://nato.ee/et/riigikaitse-alusdokumendid Eesti julgeolekupoliitika alused Julgeolekupoliitika alused määravad Eesti huvisid ning rahvusvahelise ja riigisisese julgeolekukeskkonna riske arvesse võttes kindlaks julgeolekupoliitika eesmärgid, põhimõtted ja tegevussuunad. Riigikogu kiitis 12
Kvaliteetsete ning kättesaadavate sotsiaalteenuste tagamine (kriisiabi, lastekaitsetöö). Lastega perede toetamine riiklike peretoetuste ja maksesoodustuste toetavate meetmete abil. Vanemliku hoolitsuseta jäänud laste lapsendamise, eestkoste või perekonnas hooldamise eelistamine hoolekandeasutuses kasvamisele. Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. Eelpool nimetatud ülesannete täitmiseks töötatakse välja iga kahe aasta tagant rakendusplaanid, mille töötavad välja ministeeriumid koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, kaasates perede, töötajate ja tööandjate ühendusi ning teisi mittetulundusühinguid. Perepoliitika rakendusplaani väljatöötamist, rakendamist ja tulemuste hindamist koordineerib sotsiaalministeerium. Kord aastas esitab sotsiaalminister Vabariigi Valitsusele ettekande lastega perede olukorrast Eestis. (Rahvastikupoliitika alused...2009-2013)
oskused 3. finantskapital kse midagi uut 5) info- muutumatul kuju peale tootmisprotsessi, võib tootesse täiesti ära kaduda Majandusagendid: 1) pere ehk leibkond ehk majapidamine 2) ettevõtted: 1. kasumit taotlevad ettevõtted 2. 3) riik- riigikogu, valitsus, ministeeriumid, ministeeriumite allasutused, riiklike osalusega organitsioonid ja ettevõted Teised riigid koos oma perekondadega ja ettevõtetega majandusagente majandussuhtlus horisontaalne ja vertikaalne suhtlus, Hüvis : 1) tasulised 2) tasuta - õhk, vesi, päike 28.09 Majandusanalüüsi vahendid 1)Suuliselt 2)Matemaatiliselt 3)Graafiliselt · Alternatiivkulu ehk loobumiskulu, on paremuselt teisest valikust loobumise kulu
VV Määrus Korraldus Minister Määrus Käskkiri Peaminister - korraldus 29. Valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused Valitsusasutus on riigieelaarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on: ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused. 30. Riigikontrolli põhiülesanded Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1. Sisekontrolli, finantsjuhtimist 2. Majandustegevuste õiguspärasust 3. Juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust 31. Eesti panga põhiülesanded 1. Euroopa Ühenduse rahapoliitika kujundamisele kaasaaitamine 2. Ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
