Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
2. Tootmistegurid Jagunevad kolmeks: Maa - looduslikud resursid (nt. maa, mets, maavarad jne) Tööjõud - kõik inimestega seotud resursid (nt. rahvaarv, kogemused, haridustase) Inimkapital - üha enam räägitakse sellest, mis tähendab, tööjõu hulk pole tähsaim, vaid kvaliteet Kapital- tootmises vajalikud masinad, seadmed, tehased 3. Ressursside efektiivne kasutamine Tähtsaim on inimese heaolu ja tema kõrge elukvaliteet Et ressursse vähem raisataks ja tootmisprotsess oleks vähemkulukam suunatakse ressursse sinna, kus alternatiivkulu on väiksem Turumajanduses tasakaal- tarbija rahuldab oma soove kasulikumal ja parimal moel ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimallikult efektiivselt 4. Majanduse koguprodukt ja majandusareng SKP (sisemajanduse koguprodukt)- näitab, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mis on tarbijatel kasutusel ning mida ei kasut...
inimõigusküsimused. Eesti võeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni - ÜRO (United Nations Organization) liikmeks 17. septembril 1991. Lisaks ÜRO põhiorganitele - Peaassamblee, Julgeolekunõukogu ja mitmed komiteed - kuulub organisatsiooni raamistikku veel hulk programme ja eriorganisatsioone, mille liikmeks Eesti on sõltumata kuulumisest ÜROsse. Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise. ÜROsse kuulumisel on tähtsaimaks põhjuseks kahtlemata osasaamine ülemaailmsest kollektiivsest julgeolekust, milleks antud organisatsioon loodud ongi. ÜRO on ainuke
Millised osapooled ning millistes küsimustes teostavad järelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle? Millised on kohalike omavalitsuste ühistöö vormid? Keda esindab külavanem KOKS-i sätte ja mõtte kohaselt? Millised võimalused on elanikel osaleda linna/valla kohaliku elu kujundamisel? Neljas Loeng Täidesaatev võim VV seadus § 38 ja § 39 Valitsusasutused o Ministeeriumid o Riigikantselei o Eesti Kaitsevägi (kuni 01.01.2009 oli iseseisev täidesaatva riigivõimu asutuse liik) o Maavalitsused o Ametid o Inspektsioonid o Nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused o Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi Valitsusasutuste hallatavad asutused Siseministeeriumi näite põhjal täidesaatva riigivõimu asutused:
ei tee oma tööd korralikult. Kui tööde maksumus jääb alla 100 000 krooni, ei pea korraldama riigihanget. See tähendab aga, et reostuse likvideerimine jääb poolikuks. Kui piirkond on osaliselt puhastatud, pole sellest kasu, sest reostunud alalt liiguvad saasteained puhastatud alale. Sakkooli sõnul on paljud kaitseministeeriumi halduses olevad JRKd hooletusse jäetud põhjusel, et tööde rahastaja osas pole ministeeriumid leidnud üksmeelt. 7 Kavas on kokku kutsuda majandusja kommunikatsiooniministeeriumi ning kaitseministeeriumi spetsialistid, et algatada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt, mille kaasrahastajad need ministeeriumid oleks. Sakkooli sõnul pole Euroopa Liidus (EL) selliseid probleeme, kui meil Nõukogude Liidu pärandina on tekkinud. Lätis ja Leedus on tema sõnul olukord veelgi hullem.
Rahvastiku analüüs. Saksamaa Sissejuhatus-Saksamaa Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa lipp Saksamaa vapp Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Toompea rünkal otsekui Parthenon Ateena Akropolisel. 1850 - uueks omanikuks sai leitnant Alexander von Benckendorff. Hoone parema tiiva välisuksel on Benckendorffide suguvõsa vapp. 1871 - majavalduse sai Vera von Stenbock. 1899 - paruness Natalie von Uexküll, Kose-Uuemõisa omanik, kelle seniseks asukohaks Toompeal oli Toomkooli 19, omandas siinse majavalduse. Temale kuulus see veel aastal 1904. Alates 1920. aastatest on siin paiknenud mitmesugused ministeeriumid, neist kõige kauem rahandusministeerium, alates 2004. aasta algusest asub siin Eesti Vabariigi Õiguskantsleri Kantselei. Hoones on säilinud üks kunstipärane marmorkamin, stiilset stukkdekoori, ampiiruksi.
President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on loodud selleks, et korraldada mõnd ajutist valdkonda.
2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4. Koostamise etapid - teabe kogumine; - ohutegurite ja ohustatute kindlakstegemine; - ohuteguritega seotud riski hindamine; - tegevuste kavandamine riski kõrvaldamiseks või vähendamiseks, - riski dokumenteerimine 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel mis.. …,mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonna kahju. 6. Algsündmus on
Valitsuse roll majanduses Riigi roll ja turu puudulikkus Riigi osakaal SKP loomisel – Eestis 1/3 Riigi sektor ehk avalik sektor – keskvalitsus, omavalitsus, nende allasutused, haridus, tervishoid, korra-, riigikaitse Seadusloome Maksud Riiklik majanduspoliitika MP eesmärk – majanduskasv, inimeste elujärje parandamine Erinevad riigid – erinevad viisid Kui suurt rolli peaks valitsus mängima? Millised otsused langetada vaba turumajanduse, millised valitsuse regulatsiooni kaudu? Millistes valdkondades ei taga turg vajalike hüviste soovitavas koguses – haridus, arstiabi, korrakaitse, liiklusmärgid, teedeehitus jne. Turu puudulikkus – turu piiratud funktsioneerimist heaolumajanduse põhimõtetest lähtudes. Tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine – mittetäielik konkurents. Turg ei suuda rahuldada paljusid sotsiaalseid vajadusi Tulude ebaühtlane jaotumine – vastuolud ...
Ühiskonna kontrolltöö Villu Valitsemine ja avalik haldus Võimude kolmikjaotus Vabariik: presidentaarne ja parlamentaarne. Võim: · Seadusandlik võim- parlament (1 või 2-kojaline), mis jaguneb komisjonideks ja fraktsiooniks. · Täidesaatev võim valitsus peaminister ministrid [ministeeriumid (kansler)] · Kohtuvõim- linnakogus, ringkonnakohus ja riigikohus. Parlamendi ülesanne on seaduste menetlemine. Valitsuse tööülesanne on seaduste elluviimine. Presidentism ja parlamentarism · Seadusandliku võimu institutsiooniks on USA-s kahekojaline parlament ehk Kongress. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president t...
ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 1) siseministeerium, 2) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 3) põllumajandusministeerium, 4) rahandusministeerium, 5) sotsiaalministeerium, 6) kultuuriministeerium, 7) keskkonnaministeerium. 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis. 1. riskianalüüsi kohustusega objektid, 2. valla ja linna omavalitsused, 3. maakond ja tema riskianalüüs, 4
või teisele poole. - põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsemis (/ameti-)asutused (ametid, inspektsioonid, registrid), keskvalitsus ja kohaliomavalitsus) Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus. Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi. Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid, ametis, inspektsioonid, registrid. Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised isikud, delegeeritud pädevustega isikud jt. Mis vahe on ametil ja inspektsioonil? – Ametil on juhtimis-ja järelvalve teostamis funktsioon, võib trahve teha; inspektsioonil üldjuhul ainult järelvalve funktsioon. TÄITEVVÕIM Valitsuse ülesanded: - juhtida riiki parlamendi suuniste alusel
Riskianalüüs on meetod, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu k...
Täidesaatev võim kannab üldnime valitsus. See peab lahendama kõik küsimused, mis riigis kerkivad. Selleks peab ta andma mitmesuguseid korraldusi ja käske. Demokraatias peavad need püsima seaduste piires, ja see pole üldsegi nii hõlbus. Mõnigi kord oleks mõnda probleemi lihtsam lahendada seadusest natuke mööda minnes. Seda aga ei tohi lubada, kui tahetakse, et valitsus allub rahvale ja mitte vastupidi. Valitsuse moodustavad ministrid, kellele alluvad ministeeriumid. Iga ministeerium tegeleb eri valdkondadega. Ministeeriumi igapäevast elu korraldab Eestis kantsler. Kohtuvõim otsustab, kas valitsuse ja ametkondade tegevus vastab seadusele ja kas parlamendi antud seadused on kooskõlas põhiseadusega. Eestis teeb seda Tartus asuv Riigikohus, kelle liikmed nimetab ametisse Riigikogu nende eluajaks. Muidugi tegelevad kohtud ka igasuguste muude vaidlusküsimustega ja seadustest üleastumistega. On demokraatlikke maid,
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
18. Kuidas asutusi liigitatakse: Ametiasutus (kov või riigi eelarvest finantseeritud asutused), riigiasutus (halduse kandja asutus), KOV asutus (halduse või linna halduse kandja), Valitsusasutus. 19. Nimeta ametiasutusi valitsusasutused, Riigikogu Kantselei, Riigikontroll, kohus,Õiguskantsleri Kantselei, KOV üksuse ametiasutus(nt Volikogu Kantselei), MUPO jne. 20. Millised on Täidesaatva riigivõimu asutused? Valitsusasutused (nt. ministeeriumid, maavalitsused, riiglikud ametid ja inspektsioonid, kaitsevägi, riigikantselei, prokuratuur, vanglad, rahvusarhiiv, häirekeskus jne). Tegelevad inimeste õiguste ja kohustuste üle otsustamisega ning riiklikult tähtsate küsimustega. RIIK FINANTSEERIB. On põhimäärus ja eelarve + pitsat väikese riigivapiga.Korraldavad seaduste täitmist. Vajalike rakendusaktide koostamist ja nende täitmise kontrollimist. Uute seaduste eelnõude ettevalmistamist. Avalik teenistus.
SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. RAHVASTIK Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal.
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht
4 korda aastas. Seal pannakse kokku edasine plaan majanduses jne. Ülemnõukogu otsused on kõige tähtsamad, mõjuvõimsamad. Euroopa Komsijon e EL valitsuses on 28 voliniku kohta. Ülesanded: *mõtleb välja õigusaktide eelnõud, *järelvalve teostamine, *esindada Euroopa Liitu välissuhetes, *kontrollib eelarve teostus. Täidesaatev võim: Komisjon e EL valitsus (5 aastat). Komisjoni presidendi valivad liikmesriigid, on 28 volinikku. Peadirektoraadid e EL-i ministeeriumid. Igal riigil töötab EL-I juures oma diplomaatiline esindus. KOV Eestis: LINNASID: 30. Esinduskogu: linna/valla volikogud. Ül: 1)valla/linna eelarvete vastuvõtmine, 2)valla/linnapea valimine, 3)maksude kehtesatmine. Õigusaktid: õigus(e üksik küsimused) ja määrus(üldised küsimused). Moodustab komisjoni. VALLAD: 185. Täitevõim: valla/linna valitsus. Moodustamine: volikogus luuakse koalitsioon, hääletus. Juhid: vallavanem, asevallavanem ning linnapea, abilinnapea.
Eesmärkidest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile siduvad · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest Avalik sektor koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest( ministeeriumid, kes korraldavad oma tööd ise). Juba Rooma vabariigis kujunes välja iseseisev kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Väga tähtis on, et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on riigile iseloomulikud veel mitmed riigivalveinstitutsioonid( riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed). Igale riigiasutusele iseloomulikud jooned: · Neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia
- Nikolai Karotamm - Johannes (Ivan) Käbin: Venestamise laine - Karl Vaino: Venestamine moes, eesti keeles sai moodsaks vene aktsent, nii et keegi ei pruukinud aru saada, mida teine rääkis. Karl Vaino oli kõige vähem vastuvõetavam eestlaste jaoks. - Vaino Väljas Kuna Nõukogude Liit tegi kõik, et näida väljastpoolt demokraatlikuna. Valitsuses oli olemas ka täidesaatva võimu esindajad: rahvakomissariaadid, ministeeriumid. Seda juhtis ENSV Ministrite Nõukogude esimees. Seadusandlikku võimu esindas ENSV Ülemnõukogu juht oli ülemnõukogu presiidiumi esimees. Neil polnud tegelikkuses võimu, ei tohtinud esitada küsimusi jne. Pidid olemas olema vaid välise mulje pärast. Kohalikud võimuesindajad: Rajooni Keskkomitee ja külanõukogu ENSV haldus: Venemaaga taasliideti Tartu rahuga saadud alad. Kuni 1950 säilis endine haldus ja maakonnad, alates sellest aastast olid rajoonid, mitte maakonnad, külad jne.
->Kesk.->SDE->IRL->Vaba.- >EKRE (6) Saadikuühendused, -rühmad, delegatsioonid Lk 108-9 Parlamendi erakondade jagunemine Koalitsioon – erakondade liit, kes koostöös saavutavad enamuse. – RE, IRL, SDE Opositsioon – ülejäänud. – KE, VABA, EKRE Valitsus – täidesaatev võim Ühepart. valitsus Koalitsioonivalitsus Valitsuse tööd juhib peaminister. Vastutab kogu täidesaatva võimu eest. Tal on valitsuskabinet e ministrid (14/15). Enamikel neist on oma ministeeriumid (11). -> inspektsioonid. Kantsler – ministeeriumi igapäevatöö korraldaja. Portfellita minister – minister, kellel puudub ministeerium. Kohtusüsteem Eestis I aste – Maakohtud – tsiviil- ja kriminaalasjade esmane läbivaatamine Halduskohtud – haldusasjade esmane läbivaatamine II aste – Ringkonnakohus – tegeleb I-st astmest edasikaevatud asjadega III aste – Riigikohus – tegeleb ringkonnakohtust edasi kaevatud asjadega ja põhiseaduse järelvalvega.
Partei ja riik Kommunistlik Partei Riigiinstitutsioonid NLKP Keskkomitee NSV Liit - NLKP KK - Ülemnõukogu Poliitbüroo/Presiidium - Ülemnõukogu Presiidium - NLKP KK Orgbüroo kuni 1952 - Rahvakomissaride - NLKP KK Sekretariaat Nõukogu/Ministrite Nõukogu - ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid, 47) Ministeeriumid ja komiteed EKP Keskkomitee ENSV - EKP KK Büroo/Presiidium - Ülemnõukogu - EKP KK Sekretariaat - Ülemnõukogu Presiidium - Rahvakomissaride Nõukogu/Ministrite Nõukogu Partei ja riigi vahekorrad Kommunistlik partei NSVL massipartei Partei liikmed ja kandidaadid NLKP liikmeskond 1986 üle 19 miljoni ehk ca 10% täiskasvanud elanikkonnast
tammeoksteta. Seda kasutavad koos asutuse nimetusega Riigikogu, peaminister, Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma õigusaktidel, dokumentidel, kirjaplankidel ja pitserites. Väikest riigivappi kasutavad ilma asutuse nimetuseta õiguskantsler, riigikontroll, Eesti Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis. Omavalitsusorganid võivad kasutada väikese riigivapiga pitserit üksnes riiklikku ülesannet täites. KASUTATUD MATERJAL Eesti lipu seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/109032011008 Eesti lipp http://valitsus
välispoliitikas. 3. Valitsuse koosseis. Taavi Rõivase juhitav valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsusse kuulub lisaks peaministrile 14 ministrit. Valitsus suunab ja koordineerib valitusasutuste tegevust. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja koordineerivad oma valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste tööd. Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; 4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid;
Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, õigusaktid) seadusandlus, riigi põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus; kõrgeima 44. Kuidas haldusorganeid liigitatakse? riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president. Kollegiaalsed nt VV 10. Kuidas toimub põhiseaduse muutmine
Struktuur ja pädevus määratakse ära osakonna põhimäärusega. Osakonda võivad kuuluda talitused ja bürood. Organi kõige väiksema org ühiku moodustab ametikoht, org õiguslikult on ametikoht ühele isikule institutsionaliseeritud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on isik, kes täidab ameti vastavaid ülesandeid, mis on fikseeritud ametijuhendites. Riigihaldusorganite liigid Riigi kui halduse kandja organid keskhaldusorganid (president, valitusus, ministeeriumid, riigiametit, ametid ja inspektsioonid ja struktuuriüksused kohtadel) ja kohahaldusorganid (maavanemad) teostavad vahetut riigihaldust. Halduse organisatsiooniline süsteem H org pädevuse, piiritlemise ja teostamise põhialuseks. · Tsentralisatsioonisüsteemi aluseks subordinatsiooni ehk alluvussuhted, millega on tegemist siis kui kõik vastava h kandja organid asuvad üksteise suhtes subordinatsiooni vahekorras, alludes ühele kõrgemalseisvale organile. Vastavalt org
3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA Kodanikualgatuse toetamise arengukava hõlmab ministeeriumide ja maavalitsuste tegevust kodanikualgatuse toetamiseks. Eesti kodanikuühiskonna arengu toetamise strateegilise kavandamise, elluviimise ja erinevate osaliste tegevuse koordineerimise eest vastutab Siseministeerium [6, lk 2]. Kodanikualgatuse toetamise arengukava koostamisse, uuendamisse ja rakendamisse on kaasatud Riigikantselei, kõik ministeeriumid ja rahvastikuministri büroo ministeeriumide ettepanekuid arvestades on arengukavas välja toodud teiste ministeeriumide haldusalasse jäävad meetmed, mis toetavad kodanikualgatust. Vajaduse ja võimaluse järgi osalevad ministeeriumid oma valdkonna kodanikualgatust toetavate tegevuste kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel, silmas pidades käesoleva arengukava eesmärke. Arengukava kui valitsuse suunisdokument ei pane otseseid
Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant (Vabariigi Presidendi valimine august 2016). Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 14 liiget (peaminister ja 13 ministrit). Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline Parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Täidesaatvat võimu teostab Vabariigi Valitsus riigiasutuste abil, mille hulka kuuluvad ministeeriumid, maavalitsused, ametid, inspektsioonid ja muud valitsusasutused. Eesti rahvastikust moodustavad 69%eestlased, suurimaks vähemusrahvuseks on venelased 25%. Erakonnad Informatsiooni erakondade, nende reitingu ja kõige muu aktuaalse kohta leiab: www.erakonnad.info Seal on ülevaade koalitsiooni ja opositsiooni erakondadest. Valides rippmenüüst erakonna, saad ülevaate ja viida kodulehele. Riigikogus koalitsiooni kooseisu kuulub hetkel Eesti Reformierakond ja
Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks
Kes on õiguskantsler? Õiguskantsler on põhiseaduse kohaselt ainuisikuline ja sõltumatu põhiseaduslik institutsioon. Õiguskantsleri institutsioon ei ole seadusandliku, täidesaatva ega kohtuvõimu osa, ta ei ole poliitiline ega õiguskaitseasutus. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsler esitab kord aastas Riigikogule oma aasta tegevuse ülevaate. Õiguskantsler ühendab endas põhiseaduslikkuse järelevalvaja ja üldise petitsiooniorgani funktsioonid. Niisugune kombineeritud pädevus on rahvusvahelises plaanis ainulaadne. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning, et siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid kaitstud. Selline definitsioon annab õiguskantslerile suurt koormust ja vastutust, kuna tal tuleb hoolitseda väga laia probleemide ringi eest. Väga tähtis ül...
Kordamisteemad: 1. Katastroofid ja suurõnnetused maailmas - Suurõnnetuse mõistel on laiem ja kitsam tähendus: Disaster – hõlmab praktiliselt kõiki hädaolukorra kujunemist võimaldavaid suuremaid õnnetusjuhtumeid; selles kontekstis; Major (chemical) accident – hõlmab tõsisemaid õnnetusjuhtumeid kemikaalikäitluses 2. Risk ja oht, mõistete omavaheline seos - • Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus... • Oht on ebasoodsa sündmuse võimalikkus... 3. Tõenaosus ja tagajärjed riski komponentidena - Tõenäosus – mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. Tagajärg (mõju) – hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. RISK = TÕENÄOSUS x TAGAJÄRJED 4. Riskianalüüsi mõiste sisuline ja vormiline käsitlus - Sisuline määratlus - protsess riski iseloomu...
- Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla Valitsusasutuste hallatavad asutused ( kool, museum, akadeemia) HALDUSÕIGUS avaliku õiguse haru, reguleerib avaliku halduse teostamist. HALDUSORGAN avalikke ülesandeid TÄITEV asutus või üksikisik. ( AMETID ja ASUTUSED ) Eestis haldusorganid : - Keskhaldusorgan ( Vabariigi President, Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) - Kohahaldusorgan - KOV organ AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu ASUTUSED ametiasutus, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutused (KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ). 9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele. Reeglite rikkumisel võib rakendada sundi või karistada.
· tehtud vigade parandamine. Kõige olulisemad tegevused on: · riski- ja nõrkade kohtade analüüs, mille eesmärk on avastada komplekssed ristmõjudega hädaolukorrad; · valmisoleku hõlmamine üldplaneerimisprotsessi (kahjude vältimine ja kontroll); · hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamine; · kriisiteadlikkuse ja kriisireguleerimisoskuste arendamine. 0.4 Ennetamise osaks olev analüüs HOVS-ist tulenevalt peavad ministeeriumid tegema riskianalüüsi, mis on ministeeriumi kriisireguleerimisplaani koostamise alus, ning tehtud analüüsi tulemusi arvestatakse ministeeriumi eelarve koostamisel ja arengu kavandamisel. Selletõttu kuulub riskianalüüs planeerimisprotseduuri juurde, sest see on osa konkreetsete hädaolukorraks valmisoleku plaanide koostamisest. Nimetatud analüüs peaks välja tooma õnnetuste liigid, mille suhtes asjaomane asutus peaks kasutusele võtma
11.1917 Vene Asutava kogu valimised 21-28.01.1918 Eesti Asutava kogu valimised 15.11.1917 Maanõukogu kõrgemaks võimuks Saksa okupatsioon sept 1917 19.11.1918 Asutav Kogu 23.04.1919-20.12.1920 · Märts 1919 Eesti Panga komitee moodustamine · Aprill 1919 Kaitsepolitsei seadus · Mai 1919 opteerumine (Moskva, Petrograd, Omsk) · Okt 1919 Maaseadus · August 1920 Seisuste kaotamise seadus Eesti Vabariik (1920-40) 1. Põhikord põhiseaduse järgi, riigi(voli)kogu, riigipea, ministeeriumid · Kõrgeim võim rahvas o Valimisõigus 20 a, m ja n, vähemalt 1 a Eesti kodanik o Rahvaalgatus (25000 hääleõiguslikku kodanikku) o Rahvahääletus (kukutas Riigikogu) · Seadusandlik võim Riigikogu (100 liiget, 3 a, erakondade nimekirjade alusel) · Täidesaatev võim Riigivanem (esindab ja juhib) + ministrid, st valitsus · Ministeeriumid: haridus- 1936, kohtu- 1918, majandus- 1929, põllutöö- 1918, sise- 1918, teede-
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Vastus: 1. Massilised arreteerimised 2. Küüditamised 3. Ideoloogiline surutis - Võitlus läänestamise vastu - Paljud teadlased ja kultuuritegelased sunniti vaikima, osa sooritas nö vaimse enesetapu asudes ülaltpoolt ettekirjutatud “õigetele” ideoloogiliselt põhjendatud seisukohtadele. 4. Puhastused parteis Võimuvõitlus kommunistlikus parteis - Vana kaardivägi (nt V. Molotov), kes olid poliitikasse tulnud juba Lenini ajal - Keskmine põlvkond (nt A. Ždanov, L. Beria), keda Stalin oli hakanud edutama 1930. Aastatel - Noorem põlvkond, kelle tõus võimu püramiidi tippu oli alanud sõja ajal 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Vastus: Et...
sobivate alternatiivide olemasolul ohtlike ainete asendamine vähemohtlike ainetega; arendada ohutumaid innovaatilisi tehnoloogiaid. Kaupade vaba liikumine EL siseturu üheks põhimõtteks on kaupade vaba liikumine, kemikaalide nõudeid ühtlustavad identifitseerimise, klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise alused, Kaubale saab seada, ja on seatud, piiranguid lähtudes tervise- ja keskkonnakaitse vajadusest. Vastutavad ministeeriumid kemikaaliohutuse eri valdkondades Valdkond Vastutaja Otsene inimese tervise kaitse tagamise korraldus SOM Keskkonnakaitse, looduskaitse KKM Taimekaitse PÕM Vara kaitse korraldus SIM Kaupade vaba liikumise tagamine MKM Kemikaalide ohutu veo korraldus KEMIKAALISEADUS REACH määrus CLP määrus Väetiseseadus Taimekaitseseadus kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus Tarbijakaitseseadus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus
Riigikontroll on sõltumatu, valitsuse, riigikogu ja presidendi võrdväärne partner, üks seitsmest põhiseaduslikust institutsioonist. Sõltumatuse kaotamine võtaks töövahendid. INTOSAI Mexico deklaratsioon: seaduslikkus; juhi, organisatsiooniline ja finantsmajanduslik sõltumatus; auditi pädevus; valikuvabadus ülesannete täitmisel; auditi aruande koostamise ja avalikustamise vabadus; tõhusad meetmed kontrolliks. Klientideks on riigikogu, valitsus, ministeeriumid, maksumaksjad, poliitikud ja avalikkkus. Tellitavad auditid on kasutusel Venamaal ja Hiinas. Eestis Riigikontrolli auditeid tellida ei saa. Riigikontrolli roll – tõene pilt , tähelepanu, info, tasakaalustamine. Tulemus finants- ja KOV auditid, ministeeriumide aruanded. Auditiraportid ja ülevaated, mis sisaldavad salajast infot, pole avalikkusele kättesaadavad. 1
Saksamaa Üldandemed: Rahvaarv: 82 251 000 mln. Pindala: 357 023 km² Riigikord: parlamentaalne liitvabariik Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Majandus
kes teevad farmis revolutsiooni ja haaravad inimeste käest võimu. Räägivad võrdsusest kaunis tulevikus, aga peale sigade läheb kõigil elu farmis tunduvalt raskemaks. Valitsetakse hirmu ja valede abil. *,,1984'' kujutab tuleviku politsei riiki, kus riigil on propaganda abil täielik kontroll kodanike mõtete ja elude üle. seal on 3 loosungit- Sõda on rahu! Orjus on vabadus! Teadmatus on jõud! Samuti on teoses erinevad ministeeriumid, mis tegutsevad siis vastavalt, kas kiusavad inimesi püramiidis, kirjutavad ajalugu ümber´, jagatakse ressursse. Riigivõimu kehtestab Suur Vend, kellel on iseloomulikud tunnusjooned Jossif Staliniga. Peategelasel tekib probleeme. Teoste eesmärk oli inimesi hoiatada ,et kui lasta türannidel ühes piirkonnas võimutseda võib demokraatia lõpuks kaduda. ERICK MARIA REMARQUE On saksa kirjanik, kadunud põlvkonna esindaja. Sündis Osnabrückis, läks sõdurina IMS
Ka Tula diviisi dessantväelased olid valmis Valget maja kaitsma. Nende komandör kindral Aleksandr Lebed andis Vene NFSV asepresidendile Aleksandr Rutskoile ja kindral Kobetsile, kes oli Vene NFSV Ülemnõukogu sõjaväereformikomitee esimees, nõu, kuidas soomusmasinaid paigutada. Riigipöördekatse ajal andis Jeltsin välja mitmeid seadlusi, mis laiendasid Vene NFSV presidendi volitusi relvajõudude ja korrakaitseorganite üle ning tõid Vene NFSV alluvusse üle mitmed üleliidulised ministeeriumid ja ametkonnad. Riigipöördekatse ebaõnnestus tänu rahva vastupanule ja Jeltsini kiire tegutsemisele. Jeltsin saatis Gorbatsovile järele päästemeeskonna, mida juhtis Aleksandr Rutskoi. Enamik riigipöörde organiseerijatest arreteeriti riigireetmise süüdistusega. 22. augustil 1991 peatas Jeltsin NLKP tegevuse ning seejärel keelustas selle. NLKP vara konfiskeeriti. Oktoobris 1991 asus Jeltsin 5
Presient määrab peaministri kandidaadi valimistulemustele põhinedes. Kanditaat tutvustab riigikogu ees oma plaane valitsuse moodustamiseks, misjärel saadikud hääletavad pakutud kanditaatide poolt või vastu. Peamised ülesanded- viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat, juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel ning koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusi. EV ministrid ja ministeerium Valitsuse liikmeteks on ministrid. Ministeeriumid luuakse selleks et korraldada valitsemist eri valdkondades. Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse üldaktid sõltumata sellest, millist nimetust need kannavad või kuidas need on vormistatud. 2) Õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigu...
3.Implementation. 4.Evalution. Palun võrrelge Riigikantselei, Knilli ja Tosuni ning Krafti ja Furlongi poolt välja toodud poliitikaprotsessi mudeleid loengus käsitletuga. Tooge välja peamised sarnasused ja erinevused. Riigikantslei : Knilli ja Tosuni: Krafti ja Furlongi: Palun selgitage lühidalt iga poliitikaprotsessi etapi sisu 1. Probleemi tõstatamine ja päevakorda võtmine. Kes ja kuidas tõstatavad ja määratlevad probleeme? Avalik teenistus: ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, KOV-d, aga ka ÕK ja RKnt. Erakonnad: nii RK-s olevad kui väljaspool. Ühiskond: huvigrupid, üksikisikud, meedia.EL. Tõstatud probleemid kirjas tööplaanides, arengukavades ja strateegiates, aga ka HG eesmärgid, meedia jne. 1B: Päevakorda tõstmine: vajalik, et reaalselt hakataks probleemiga tegelema Mõjutajad: Automaatselt päevakorras: eelarve, ÕK ja RKnt ettekanded, EL.
Eriolukorra väljakuulutamise alus ja §17 tingimused III MAAKOND ja selle riskianalüüs Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi §8 teised põhiseaduse IV Siseministeerium ministeeriumid paragrahv 87 punkti 8 alusel loodusõnnetuse ja katastroofi EV VALITSUS EV kriisikomisjon korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Eriolukord kuulutatakse välja tingimusel, et loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks on vaja viivitamatult rakendada ulatuslikke
halduskandjast: I. Vahetu riigihaldus ehk riik a. Üldkompetentsiga haldusorganid a.i. Vabariigi President a.ii. Vabariigi Valitsus b. Valitsusasutused (alluvad Vabariigi Valitsusele) b.i. Riigikantselei (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.ii. Inspektsioonid allub ministeeriumile b.iii. Ministeeriumid b.iv. Maavalitsused (ei ole alluvussuhtes teiste valitsusasutustega) b.v. Ametid allub ministeeriumile II. Kaudne e. delegeeritud riigihaldus nad on loodud riigi poolt iseseisva seaduse alusel: a. Avalik-õiguslik asutus põhiline eesmärk pakkuda kindlaid avalikke teenuseid 8 b. Avalik-õiguslik sihtasutus põhiline eesmärk ümberjaotada riigi ressursse (nt.
kooskõlastatud ja mõtstatud ettevalmistamisest. *kui Eesti ei suuda oma seisukohti tulemuslikult kaitsta,võib tekkida olukord,kus EL tasandil vastu võetud õigusaktid panevad riigi administratsioonile,eelarvele ja kodanikele kohustusi,mida ei suudeta täita. Täidesaatev võim *Vabariigi Valitsus määratleb Eesti poliitilised prioriteedid ning lühemajalised eesmärgid nende elluviimiseks *Eesti seisukohti Eli algatuste ning eelnõude kohtakoostavad ministeeriumid *siseriiklikku koordineerimist juhib peaminister *nõustab Riigikantselei EL sekretariaat *koostöö tagab koordinatsioonikoku (KOK) Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitline ühendus,millel on 27 liikmesriiki. Parlament,valitsus ja president Demokraatiad: Parlamentaarne (rahvas valib parlamendi,parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse) Presidentaalne (rahvas valib presidendi ja parlamendi,president nimetab valitsuse) Peamised valmissüsteemid 1
Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega.
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.[1] Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajanduson konsepts...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
