abitus: kust/kuidas otsida vastuseid? Vastuse saame kasutades aksioome, reegleid jms "Filosoofilise probleemi vorm on: ,,Ma ei orienteeru."" Ludwig Wittgenstein (2005) IV. FILOSOOFIA VALDKONNAD A. Teoreetiline filosoofia Filosoofias orienteerumiseks tasub tunda filosoofia kr vaatlus, uurimine valdkondi st kus mingite küsimuste/probleemidega tegeletakse. Teoreetilise filosoofia tähtsamad sektorid: NB! Filosoofia valdkonnad pole ajas muutumatud kastid! Suures plaanis võime jaotada: 1) epistemoloogia 2) metafüüsika A. Teoreetiline filosoofia 3) teadusfilosoofia B
ja 30a juba 30% kõigist unenägudest. Pärast seda hakkab sagedus aeglaselt alanema. Arstid teavad, et kui haige hakkab nägema erootilisi unenägusid, tähendab see, et asi hakkas liikuma paranemise suunas. Raskete psühholoogiliste seisundite ja neurooside puhul nähtavad unenäod on märksa kummalisemad ja pole nii üheselt mõistetavad. Kõrgenenud tundlikkus on neurooside lahutamatu kaaslane, seetõttu muutub ka uni pinnaliseks ja rahutuks. Kuivõrd neuroos on enamasti seotud mingite lahendamata probleemidega, siis nähakse unes igasuguseid ebaõnnestumisi ja õnnetusi - sõda, kaklust, tulekahju, hirmu, mahajäämist (hilinemine rongile), rahulolematust (miski jäi tegemata, ei jõudnud, kaotasin midagi). Sageli ilmuvad unes just need situatsioonid, mida inimene ärkvel olles kardab ja väldib. Millegi ebameeldiva pikaleveninud ootuses me ei kannata välja ja hakkame ise endale unes looma selliseid situatsioone, kus see soovimatu on juba toimunud
funktsionaalsuse analüüsil. Erinevus programmipõhisest testimisest- FT puhul vaatame programmi kui "musta kasti" - me ei tea tema sisemist ehitust, teame vaid sisendeid ja vastavaid väljundeid. Erinevus on selles, mille põhjal leitakse testide sisendid. FT-st vaatame ekvivalentsiklasside, piirjuhtude ja vea otsingu meetodeid. Ekvivalentsklasside analüüs- püüab leida selliseid sisend- ja väljundandmete klasse, et (1) kui mingite andmetega klassist K leitakse viga, siis leitakse sama viga ka teistsuguste andmetega klassist K ja (2) kui mingite andmetega klassist K viga ei ilmne, siis ei aita ka teistsugused andmed klassist K. Piisab siis sellest, et valida mingi üks punkt (test) klassist K, et testida kõik andmed samast klassist. Kui ekvivalentsiklassid on valitud, tuleb nende põhjal koostada testolukorrad ja siis testid.
21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele. Vajadus aktiivsuse järele. Orienteerumisrefleks olukorra märkamise vajadus, et valmis olla ohusignaalidele ning neile kiirelt reageerida. Mängimisvajadus. Vabadusrefleks püüd vältida igasugust ahistamist. 3.Sotsiaalsed vajadused. Inimene vajab teisi inimesi. Kultuurikeskkonna vajamine. 4. Vaimsed e. intellektuaalsed vajadused. Vajadus nähtuseid mõtestada, fakte teada saada, midagi luua. 5. Esteetilised vajadused
. . . . . CH3CH2CH3 à à 1.)H ; 2.)CH3CH2CH2 ;3.) CH3CHCH3 ; 4.) CH3 ; 5.) CH3CH2 Rekombineerumisel saavad tekkida näiteks järgmised ained 1+1 H2 1+4 CH4 1+5 C2H6 2+3 CH3CH2CH2CH(CH3)CH3 2+4 CH3CH2CH2CH3 2+5 CH3CH2CH2CH2CH3 3+3 CH3CH(CH3)CH(CH3)CH3 Nagu näha, tekib väga palju erinevaid saadusi ja pürolüüs pole hea meetod mingite kindlate ainete sünteesiks. Krakkimist kasutatakse eeskätt bensiini tootmiseks. Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata 6 ühendid (alkeenid) C10H22 à C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane
Geodeesia Sissejuhatus Jaotus: Kõrgem geodeesia (tegeleb Maa kuju ja suuruse uurimisega) Kartograafia (kaartide koostamine suured territooriumid) Insenerigeodeesia Aerogeodeesia Satelliidigeodeesia (GPS) Maa kuju ja suurus Geoid Maa kujuteldav ebaühtlane pind, mis on risti loodjoontega (ei sõltu maapinna reljeefist) pöördellipsoid Maa suur pooltelg pikem, maa lapik, erinevus ca 1/300 (tugineb GRS 80 standardil mõõdetud 1980) Geodeetilised võrgud ...- maastikul kindlustatud ja ühtses süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel mõõtmistel plaaniline võrk (võrgu punktid määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega) kõrguseline võrk (määratakse absoluutsete kõrgustega, s.t. kõrgusega merepinnast) Meil kasutusel Kroonlinna null. Geodeetiline võrk jaguneb: riigi geodeetiliseks põhivõrguks geodeetilis...
b) liikumine ei ole vertikaalne, vaid horisonaalne (ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) c) 21. MIS ON SOTSIAALNE KLASS JA KUIDAS TOIMUB ÜHISKONNA JAGUNEMINE KLASSIDESSE? Sotsiaalne klass on ühel majanduslikul tasemel inimesed, kuid see pole ainumäärav, arvestatakse ka elustiili tunnuseid. 22. MIS ON SOTSIAALNE STAATUS? MILLE POOLEST OMISTATUD JA OMANDATUD STAATUS ERINEVAD? Omistatud staatus on saavutatud mingite teatud valikute, teenete või pingutuste tulemusena, nt abielu, edutamine. Omistatud staatus on muutumatu (sünnijärgne), nt 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha ja iga kuningatütar on printsess. 23. SELETA MÕISTED SUHTELINE VAESUS JA ABSOLUUTNE VAESUS SUHTELINE VAESUS kokkuleppeline, mida selle aluseks võetakse. Olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elutaset või üldiselt aksepteeritud ja soovitut taset
Kuna kuld ja hõbe on pehmed metallid, kasutatakse valdavalt nende sulameid, mis on kõvemad ja kulumiskindlamad. Hõbe on kõige parem soojus ja elektrijuht ning parima peegeldamisvõimega metall. Mulle hõbe meeldib. Seetõttu otsustasin ka referaadi hõbedast teha. Ma ise kannan hõbedat enamus ajast ja oli huvitav ise ka saada teada hõbeda kasutamisvõimalustest ja selle minevikust. Kuid nagu igaltpoolt uuringutest selgunud on siis hakkab hõbe otsa lõppema. Huvitav kas mingite aastate pärast pole siis üldse hõbedat enam? Jälgides keemiliste elementide avastamise lugu, näeme, et seitsme metalli kulla, vase, hõbeda, elavhõbeda, raua, plii ja tina ning kahe mittemetalli väävli ja süsiniku puhul ei olegi teada elemendi avastajat. Pealegi on need elemendid tuntud juba nii ammu, enne meie ajaarvamist, et nende täpset avastamis ega evitamisaegagi ei teata. Hõbeda ladinakeelne nimetus argentum ja riigi nimi argentiina on ühetüvelised,
mõjutavad suuri hulki inimesi. 1) Bürokraatlik peamine eesmärk on organisatsiooni ellujäämine. Muutused toimuvad harva, need on väga valulised ja nende läbiviimine on keeruline, kuna organisatsioon ei ole muutusteks loodud. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele. 2) Poliitiliste valikute mudel otsused tuginevad mingite gruppide vajadustele, mitte organisatsiooni kui terviku vajadustele. Lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis. 3) ,,Carbage Can" organisatsioonis, kus sellist mudelit kasutatakse otsustatakse asju selle järgi, et nii lihtsalt ,,juhtus". 3. INFOTEHNOLOOGIA ON JUHTIMISPROTSESSI MUUTNUD Koos ajaga on muutnud ka süsteemid, mida juhid otsustamise juures kasutavad. Infosüsteemid on juhtide otsustamise protsesse tunduvalt lihtsamaks muutnud. 3.1 Lame ja pikk struktuur
kaitsemehhanismide tõttu takistatud. Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'. Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti. Isikutaju vead Isikutaju vead takistavad inimese mõistmist ja tema olukorrast objektiivse ülevaate saamist. · Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel. Oletus, et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt Näiteks: "Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi". · Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust Näiteks: "Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina". · Oletatav sarnasus Objektiivse info puudumisel eeldatakse, et partner on meiega sarnane Näiteks:"Ma tean küll, mida ta tahab, ma ise ka tahaksin seda"
on ennast avalikult sidunud. Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele.Me peame ennast oma käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma tugeva välise surveta. ,,low ball" inimesele pakutakse ülisoodsat tehingut, kuid asjal on alati mingi konks küljes. Näiteks automüüja pakub kliendile odavalt autot, kuid pärast vabandab ja ütleb, et auto hind on alghinnast kallim mingite valearvestuste tõttu. Kliendile aga hakkab kohe alateadvuslikult mõjuma järjekindlus ja seotus autofirmaga, mistõttu on ta nõus ka kallimat hinda maksma. Näiteks: Inimene kutsub õpilasi mingile huvitavale katsekursusele ja kui inimesed on nõustunud, lisab, et see toimub kell 7 hommikul. Järjekindluse nipi vastumürk on kuulata oma kõhutunde ja südame häält. Näiteks olukorras, kus aiman, et mulle tahetakse järjekindlusega vahele võtta, küsin endalt ,,Kas ma oleks algse
Selle poolest sõltuvus erinebki tavalisest harrastusest. Harrastus möödub, kui see ei rahulda enam inimese aktuaalseid vajadusi. Sõltuvus ei kao. Sõltuvus võtab vaid teisi vorme. Seetõttu sõltlast peab aitama. Ja kõige olulisemat abi saavad osutada vanemad ja sõbrad (kui muidugi nad ise pole sõltlased). Lastevanemate tegevus: 1. Selgitada sõltlasele, et kõik, mida te hakkate tegema on suunatud sellele, et nende laps ei oleks masina ori ja saaks arendada oma isikuomadusi. Mingite kokkulepetega ei tohi nõustuda. Mingeid tehinguid, nagu näiteks ,,ma hakkan paremini õppima, kui jätkan mängimist..." jne. ei tohi lubada! 2. Füüsilise jõuga lülitada arvuti võrgust välja, võtta endaga kaasa juhe ja klaviatuur. Põhjendada seda sellega, et ta ise ei suuda peatuda. See tähendab, tuleb aidata. 3. Adekvaatselt reageerida arvutisõltlase väljaastumistesse. Te peate mõistma, et ilma arvutita on tal halb olla. Te peate teda toetama: ,,Ma saan aru, kui raske sul on
ruumilist kompositsiooni. Lisaks sellele on levinud heliinstallatsioonid ja videoinstallatsioonid, milles esitatakse vastavalt helisid või videomaterjali.Tihti on installatsiooni raske eristada skulptuurist. Installatsioonil võib puududa objekt kui selline, nn videoinstallatsiooni korral esitatakse vaatajale videokujutisi. Erinevalt videokunstist moodustub installatsioon ruumis koosmõjus ruumi, teiste videode või mingite objektidega, videokunstis on teos video ise. Heliinstallatsioon erineb muusikateosest tavaliselt selle poolest, et oluline ei ole mitte helidest tekkiv meloodia või rütm, vaid moodus, kuidas helid üksikult ja koos kõlavad, kuidas toimub nende omavaheline interaktsioon. 8.Spencer Tunick tegeleb massiaktifotode pildistamisega. Elab USA-s, elukutselt ongi aktifotograaf. 14. Kiirfotografilisi taieseid tehkse et tabada midagi mis on kiire, kuid samas kindlasti ilus ja tasub jäädvustamist
4. Tõeliste arvutite algus Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage, et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks, olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt. Aastal 1822 tegi Babbage oma esimese sammu selle probleemi lahendamise suunas, kui ta hakkas valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal- mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal
või piimatooted vms. ·Selline tendents tähendab, et kalatootjatel on vaja väga selgesti eristuda, selleks, et nende toode jaekauplusesse müügile saaks. ·Jaekaupmehed ootavad kalakäitlejatelt mitte üksikuid tooteid vaid tootekontseptsioone ja tooteperekondi mis ei kopeeri riiulitel olemasolevaid tooteid vaid loovad tarbija jaoks suuremad valikuvõimalused. 12. Kaupade klassifitseerimise põhimõtteid. ·Klassifitseerimine on objektide hulga jaotamine mingite ühiste tunnuste, omaduste järgi alahulkadeks. ·Enamus klassifikaatoreid on hierarhilise ülesehitusega, kus iga alllüli konkretiseerib kõrgemalseisva lüli tunnuseid. ·Täiuslik klassifikaator peab võimaldama kõiki objekte vaadeldavas hulgas paigutada ühte ja ainult ühte kohta hierarhilises süsteemis. 13. Tarbimisomaduste rühmad. ·Funktsionaalsed. Nad näitavad kauba võimet rahuldada konkreetseid, utilitaarseid vajadusi ja neid väljendatakse erisuguste parameetritega
Põhiline erinevus registrite ja statistiliste ja esialgsete kulude suhe. Sel ajal kui andmete vahel seisneb üksikute andmete investeeringu nüüdisväärtuse meetod päritolu määratlemise erinevustes. Registrite mõõdab projekti absoluutset vastuvõetavust eesmärgiks mingite konkreetsete objektide tänastes rahaühikutes (kroonides, dollarites), andmete koondamine andmebaasi, näitab kasumiindeks eesmärgiga säilitada kõik selle objekti kohta investeerimisvõimaluste suhtelist kogutud andmed
Ta otsis eeliseid (nt sõjalisi), mis eristaksid "valitsejat" ja teisi. Michel Foucaulti järgi on tegelikkus meile antud ainult diskursuste kaudu. Võim on diskursuse efekt. Foucaulti käsituses ei ole võim repressiivne ega negatiivne. Selline diskursuse kaudu rakenduv (distsiplinaarne) võim on nähtamatu. (Diskursus saab siin sotsiaalse kontrolli funktsiooni.) Võim on kõige efektiivsem siis, kui ta on produktiivne. Foucault ei pea diskursust mingite gruppide tahtliku tegevuse tulemuseks. Grupid ei mõtle diskursusi välja. Sotsiaalsed, ajaloolised ja kultuuritingimused soosivad mõnda neist. Ent kui diskursus on kultuuriliselt kättesaadav, saab seda oma huvides kasutada. (Konstruktsionism I Palmaru) Võimu ja kommunikatsiooni toimimiseks on vaja kommunikatsiooni võrgustikke. Kommunikatsiooonivõrgustikud on kontaktimustrtid, mis sünnivad sõnumite vooluga kommunikaatorite vahel ajas ja ruumis
See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku Astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt. Aastal 1822 tegi Babbage oma esimese sammu selle probleemi lahendamise suunas, kui ta hakkas valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas diferentsiaal- mootoriks. Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal
teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada
Janu 7 3. KOGNITIIVNE LÄHENEMINE Kognitiivset psühholoogiat huvitab eelkõige küsimus, millised on need mõtlemisprotsessid, mis moodustavad inimese käitumise aluse. Sel teoorial eristatakse intritiivset ja ekstrinsiivset motivatsiooni (2:131). Intrinsiivselt ehk seesmiselt motiveeritud on selline tegevus, mis võetakse ette mingi pikaajalise eesmärgi nimel, mingite eelistuste tõttu, soovist end ületada või lihtsast soovist nautida tegevust ennast. Intrinsiivse motivatsiooni alla kuulub ka autonoomiataotlus inimene vajab teatavat käitumisvabadust, mitte pidevat kontrolli (2: 131). Käitumist, mille eesmärgiks on mingisuguse tasu saamine, nimetatakse ekstrinsiivseks motiveerituseks. See tähendab, et motiivid on välised. Nagu näiteks: raha, palk, diplomid, kraadid jne (2: 131).
üleliigset informatsiooni. Sisu korrektsus – kaardid peavad vastama tegelikkusele, ehk kaardil kujutatu peab ka looduses eksisteerima, kuid ka see oleneb kaardi otstarbest. Kui on ajalooline kaart, siis ei pruugi tänapäeval päriselus enam olukord sama olla. Kindlasti tuleb ka meeles pidavada, et valida õige kaardi liik. Olenevalt informatsioonist, mida kaardiga näidata soovitakse, tuleb valida ka selleks vastav teemakaart. Näiteks kui on vaja näidata mingite loomade levikut maakeral, siis seda saab esitada punktkaardi või koropleetkaardiga. Vookaartidega näidatakse siiski nähtuste liikumist ning sealt tulenevalt on ka eraldi kvaliteeti määravad aspektid: Asjakohane moonutus. Vookaartidega näidatakse tihti kaupade/toodete eksporti või importi, seega tuleb valida, mis antud kaardi puhul kõige tähtsam informatsioon on. Näiteks kas see, kuidas täpselt ning mis teid pidi kaup liigub või see kust kohast kuhu
Paigas on keskmise suurusega pinnavormil (künkal, nõos, väikesel tasandikul, orus jms) kujunenud geosüsteem. Paigastik on suuremal pinnavormil (paetasandikul, moreenitasandikul, mõhnastikul jms) kujunenud maastikuüksus. Igas paigastikutüübis valdavad mingid kindlad paigased. Looduskasutuse ja looduskaitse kavandamisel on paigastikud oma suuruselt (mõnekümnest hektarist mitmesaja hektarini) arvestatavaimad maastikuüksused. Iga maastikurajoon on asendist ja arengust johtuvalt mingite kindlate paigastike kogum. Eesti alal on eristatud 19 paigastikutüüpi ja 46 alltüüpi. Maastikurajooni paigaseline ja paigastikuline struktuur on kõige iseloomulikum selle tuumikalal. Servaalal vahelduvad paigased naabermaastikurajoonide tüüpiliste üksustega ja moodustavad siirdevööndi, kus joonelised piirid on rajoonimise eesmärgist tulenevalt kokkuleppelised. 4 Maastikulise liigestuse põhiüksused
Mida avalikum, aktiivsem, ja rohkem pingutust kohustumine inimeselt nõuab, seda suurem on ka sellle mõju inimestele.Me peame ennast oma käitumise eest vastutavaks juhul, kui me arvame, et me tegime seda ilma tugeva välise surveta. „low ball” – inimesele pakutakse ülisoodsat tehingut, kuid asjal on alati mingi konks küljes. Näiteks automüüja pakub kliendile odavalt autot, kuid pärast vabandab ja ütleb, et auto hind on alghinnast kallim mingite valearvestuste tõttu. Kliendile aga hakkab kohe alateadvuslikult mõjuma järjekindlus ja seotus autofirmaga, mistõttu on ta nõus ka kallimat hinda maksma. Näiteks: Inimene kutsub õpilasi mingile huvitavale katsekursusele ja kui inimesed on nõustunud, lisab, et see toimub kell 7 hommikul. Järjekindluse nipi vastumürk on kuulata oma kõhutunde ja südame häält. Näiteks olukorras, kus aiman, et mulle tahetakse järjekindlusega vahele võtta, küsin
majandustegurite kompleksist. Selle puudumine toob kaasa mingil määral asutuste initsiatiivi vähenemise. Kui lisada sinna nõrgad eelarvepiirangud, siis tulemuseks on kulukas ja ebaefektiivne süsteem. Teenuste osutamisel ja personali ülevalpidamiseks on antud teatud eelarve, mille ületamine üldjuhul annab mõista valede otsuste tegemisest ja resursside ebaefektiivsest kasutamisest. Avalikus sektoris kipub olema võimalus kaubelda etteantud eelarvevahenditele lisa ning seda peaaegu ilma mingite tagajärgedeta. Miks peakski süsteem ennast ise reguleerima ja ametnikud võtma kasutusele kulumäära vähendavaid võtteid, kui eelnevat lubada ja võimaldada? Siinkohal saame eristada ootamatult välistest mõjutustest tingitut, mille puhul oleks normide ületamine isegi asjakohane, kuid seda eristada süsteemisisesest poliitikast tingitust on keeruline. Pigem kipub eelarvemajanduses kehtima arusaam, et kui ei kulutata piisavalt ja antud resursse jääb üle, siis järgmise aasta eelarve
Descartes tõdeb: ,,Nüüd ei tunnista ma midagi muud kui ainult seda, mis on paratamatult tõde - olen rangelt võttes üksnes mõtlev asi". Järgmisena püüan Descartes välja selgitada, kas on veel mingeid kaheldamatuid omadusi, mis kirjeldaksid seda, milline asi ta on. Ta kasutab sellejaoks erinevate asjade vaatlust ja nende asjade tunnetamist. Ta arutleb sellele üle, et kuidas ta neid ikkagi just sellisena tajub? Mis on see, mis paneb meid otsustama, et see asi on just selline, mingite kindlate omadusega, välimusega? Descartes vaatleb asjana vaha, tema omadusi ja erinevat eksisteerimise vorme. Kuidas võib ikkagi otsustada, et see asi on just see, milleks me teda peame? Kuidas sünnib selline otsustus? Kas visuaalselt vaatlusel, puudutades? Descartes jõuab peale pikka arutelu järeldusele, et me ei taju ümbritsevat maailma, kehi ja ka iseennast mitte oma meeltega ja kujutlusvõimega, ja mitte selle põhjal, et neid puudutatakse või nähakse, vaid üksnes läbi
Mõtlemisel manipuleeritakse nende kujunditega ehk nn piltidega peas Mentaalse rotatsiooni katsed · Esemete pööramiseks kulub seda rohkem aega, mida suurem on pöördenurk o Mõisted Sõna vahendab välismaailma informatsiooni, kuid üldiselt ei sarnane objektiga, mida ta esitab. Ta on märk, mis tähistab objekti. Mõiste on mingite ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus Mõistet tähistatakse sõnaga Mõisted ehitatakse üles algelementidest- tunnustest Defineeritavate tunnuste teooria- mõisted esitatakse defineerivate ehk tarvilike ja piisavate tunnuste abil · Kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud tunnused on samavõrra
teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada
NT. Eesti oli kasulik oma geograafilise asendi poolest, silmas pidades mereteed. ). Kui algselt oli EL-i areng riikide liidu suunas, siis nüüd toimub tegelikult tasapisi areng föderatiivse riigi suunas. Peamine põhjus EL süvenevaks integratsiooniks on see, et isegi suured EL-i liikmesriigid kipuvad maailmapoliitikas üksinda liiga väikseks jääma. Kokkuvõttes, Euroopa Liit on nagu Gabriel. Täna ei ole ta see, kes ta oli eile ning homme see, kes ta oli täna. Me võime küll mingite märkide järgi ennustada, mis suunas on liikmesriik arenemas, kuid me ei tea, millega see areng lõpuks gulmineerub. Võib tõesti juhtuda, et me näeme kunagi EL-i kui föderaalset riiki, kuid suure tõenäosusega omandab ta hoopis mingi uue vormi.
vahel. Nende kategooriate seoseid on võimalik selgitada visuaalse näitega, mis on aluseks edasistele selgitustele. 7. Usulise orientatsiooni mõiste ja liigid: sisemine, väline, küsiv. Usuline orientatsioon tähendab uskumise või religioosne olemise viisi. 1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. 2)sisemine usuline orientatsioon (olukord, kus inimene leiab põhimotiivi religioonist, nt inimene kelle jaoks on võim esmatähtis, v mugavus, mille nimel
Some properties of an Algorithm Kindlasti: Deterministic: Given the same input, it produces the same output. Finite: It can be described in a finite number of steps Definite: Each step has a clearly defined meaning. Soovitavalt: Correct: It produces correct answers Time Bounded: It eventually stops Fast: it not only stops, but stops quickly Tegeldakse keerukusega peamiselt kahes mõttes: Kiirus ehk aeg (time): kui kiiresti algoritm peatub, kui kiireid algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Mälukasutus ehk ruum (space): kui palju mälu algoritm kasutab, kui väikese mälukasutusega algoritme on mingite ülesannete jaoks olemas? Vaadatakse eraldi: Algoritmide keerukust (nii aja kui ruumi mõttes) Ülesannete lahendamise keerukust: kas mingi probleemide ehk ülesannete klassi jaoks on olemas algoritmi keerukusega vähem kui mingi f? Algoritmi kiirus antakse tüüpiliselt funktsioonina ülesande suurusest.
turu infrastruktuuri. Võlakirja peamised tunnused (teiste väärtpaberite ka)- nimiväärtus see on võlakirjal fikseeritud väärtus (summa) , mis tuleb emitendil välja maksta võlakirja omanikule kustutustähtpäeva möödumisel. Kustutustähtaeg on väärt kui investor tagastab võlakirja emitendile ja kustutab sellega võla. Kestvus- aeg, mis on jäänud võlakirja kustutustähtajani. Swap- mingite klienditehingute vahetust, milles kliendid vahetavad ära kaks tulevikus toimuvat rahavoogu. Kupong (intress) näitab intresside väljamaksmise suurust ja korda. Kupongi võib intresside väljamaksmisel ja arvestamise alusel liigitakase võlakirju järgmiselt: Kupongvõlakiri- võlakiri mis koosneb põhiosast, millele kantakse nõutavad rekvisiidid. Kupongi osa näitab intresside väljamaksmise sagedust ning suurust.
„mehhaaniline“ ja seetõttu objektiivsem kui järele mõtlemise või vestluse põhjal tekkiv mulje. millised väärtused on andmetes “keskel” või “populaarsed”. Teine asi, mida me tõesti tahame, on andmete varieeruvuse mõõtmine: kui "laiali" on andmed. Kui kaugel keskmisest või mediaanist vaadeldavad väärtused kipuvad olema. Testitüübid: - tegevustestid (tests of maximal performance): inimene täidab mingit ülesannet (nt. valikvastustega testid; essee; mingite kujundite äratundmine arvutiekraanil; psühhomotoorika testid jne.); hinnatakse edukust ülesandes - kiirustest vs tulemustest (speed vs power test) > 50 % vs >90 % lõpetanute arvu osas – (kui teeme kiiruse testi – saame näha variatiivsust ja inimeste hinnangut, mis tekib. Aeg testimiseks tuleks võtta niimoodi, et 50% peaks testist jõudma lõpetada ja ülejäänud 50% ei jõua lõpetada.
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii ...
asutus õpetanud. Raamatus on seik lehma ,,tervendamisest", mis on Saksa tallipoisi hea nõu. Tegelikult oli see ainult looma piinamine, kuid tervendajad külavanem Johannes ja külapoisid ei saanud sellest aru, sest nad olid pimedad. Nad arvasid, et kõik, mis tuleb välismaalt on 100% õige. Tänapäeval võiksime aru saada, et meeletu rohtude kugistamine ei tee meid terveks. Terve elu tuleb tervislikult elada, mitte loota mingite imerohtude peale, mis tegelikult võivad meie elu persse keerata. 15. Vabadus olla ori Eestlastele on nagu sisse süstitud tahtmine ori olla. ,,miks ma peaksin hakkama kellegi kannupoisiks?" küsisin mina. See oli veel üks võigas joon, mis kõiki neid moodsaid inimesi ühendas tahtmine olla kellegi teener. Me oleme minetanud oskuse olla tõeliselt vabad. Küll olime me orjad, siis kinni NSVL ikkes, nüüd anname end aga juba vabatahtlikult igasuguse tarbimise ikkesse. Peame maksma
Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3. Kahjulike tegevuste tõkestamiseks näiteks maksustatakse sigarette ja alkoholi, et vähendada nende tarbimist. 4. Mingite tegevuste soodustamiseks - näiteks Eestis vabastatakse need ettevõtted tulumaksust, mis investeerivad teenitud kasumi tagasi firmasse. 5. Majandusliku aktiivsuse reguleerimiseks makse langetades suurendatakse majanduslikku aktiivsust ja makse tõstes vähendatakse majanduslikku aktiivsust. Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud. - Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt (sotsiaalmaks, tulumaks).
teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui Jaan puid raius, kuulis ta poepidajat kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval pidamine nuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest lipilase hrra Prnaga rkida, sest too oskas alati mistlikku nu anda, aga lipilane oli linud maale mingite uuringute asjus. lipilane oli talle alati elnud, et nd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning pdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna
Dznjaanajooga vabastab karmast ja ümbersündidest ning haigustest, vanadusest ja surmast. See viib teadmatusest vabanemiseni ja brahmani realiseerumiseni. Tarkuse poole püüdlemine tähendab vaikimisi religioosset praktikat- meditatsiooni, puhastumist ja eelkõige pühade tekstide uurimist. Upanisadide õpetuse järgi on inimesed vaimus sarnased brahmaniga. Kui inimesed seda taipavad, siis nad võivad saada mingite koolkondade järgi ''elu vältel vabanenuks''. Karmajooga võimaldab tavalistel inimestel anda oma igapäevaelule vaimset tähendust. Karmajooga seostub paljude jaoks '' Bhagavadgita'' õpetusega: tegu võib olla vahend enda paremaks muutmiseks, juhul kui inimesed täidavad oma kohustusi isetult ja tegutsevad ilma selle eest paremat sotsiaalset seisundit või tasu ihkamata. Gandhi andis karmajoogale uue tähenduse, samastades selle ühiskondliku panuse ja võitlusega
soosival või mittesoosival viisil. Ostuprotsess - protsess, mille käigus sooritatakse vajalik ost. Ostuprotsess võib kesta mõne minuti (leib, piim) või mitu kuud (kinnisvara). Üldiselt võib ostuprotsess olla sõltuvalt keerukusest ja infovajadusest rutiinne, limiteeritud või ulatuslik probleemilahendus. Tuletatud nõudlus - terminit kasutatakse sellise nõudluse tüübi kirjeldamiseks, kui toode ise pole mõeldud lõpptarbimiseks, vaid seda kasutatakse mingite uute toodete valmistamiseks (nisu- pagaritoodeteks või makaronisaadusteks, mais ja oder jõusöödaks..) Sihtturundus - Strateegia, mille puhul püüab ettevõte rahuldada teatud turusegmenti või -segmente. Sihtturunduse kasutamisel eeldatakse, et tarbjatel on erisugused omadused, vajadused ja soovid. Sihtturg - Teatud grupp kliente, kellel on ühised soovid ja vajadused, kellele ettevõte suunab enda tooted Segment - kindel sihtturg, mille jaoks kasutatakse erinevat turundusmeetmestikku
valgusest. 2 Nendele piirkontsentratsioonidele vastavad järgmised optilised tihedused: D (cmin)= log I0/I= log 100/95= 2,00-1,98= 0,02 D (cmax)= log 100/10= 2,00- 1,00=1,00 Lahusekihi paksuse suurendamisega saame piirkontsentratsiooni vähendada. Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). Standardlahuse ja uuritava lahuse absorbtsioonide võrdlemisel on võimalik uuritava aine kontsentratsiooni määrata
valgusest. 2 Nendele piirkontsentratsioonidele vastavad järgmised optilised tihedused: D (cmin)= log I0/I= log 100/95= 2,00-1,98= 0,02 D (cmax)= log 100/10= 2,00- 1,00=1,00 Lahusekihi paksuse suurendamisega saame piirkontsentratsiooni vähendada. Eksperimentaalselt mõõdetakse lahuse optilist tihedust spektrofotomeetriga või kolorimeetriga. Spektrofotomeetrid võimaldavad määrata neeldumist kogu spektri ulatuses, teatud lainepikkusel või mingite lainepikkuste vahemikus. Kolorimeetri tööpõhimõte: valgusallikaks on hõõglamp või deuteeriumlamp (1). Valgus langeb prismale või difraktsioonivõrele (või läbib valgusfiltrit) (2), mille tulemusena valgus muudetakse monokromaatseks. Monokromaatne valgus langeb lahusele (3), edasi mõõdetakse uuritava lahuse optiline tihedus (D) ehk absorbtsioon (A). Standardlahuse ja uuritava lahuse absorbtsioonide võrdlemisel on võimalik uuritava aine kontsentratsiooni määrata
2. Antireduktsionism – moraaliomadused on ainult naturaalsed omadused (Cornelli realism - Nicholas Sturgeon, R.Boyd, D.Brink, G. Sayre-McCord) Antireduktsionism • Moraaliomadused ei ole samad moraaliväliste omadustega. Nad on aga omavahel seotud, näiteks neid võib mitmeti realiseerida. On kaasuvad- ühtede omadustega tulevad kaasa teised omadused • Moraaliomadusi on vaja. Kui mõnda nähtust seletatakse mingite omadustega, siis on tegemist reaalse omadusega. (Hitler oli moraalselt puudulik- moraalifakt. See fakt seletab tema tegusid) Moraalifunktsionalism (funktsioon on ülesanne, mida see on mõeldud või määratud täitma) Frank Jackson: • moraaliomadused on funktsionaalsed e. neil on ülesanded, mida nad on määratud täitma. Moraaliomadustel on roll rahvamoraalis, täidavad teatud ülesandeid rahvamoraali seisukohalt • moraaliomadused on kirjeldavad omadused Kaasumine
Kui metafoorsus või piltlikkus pärismõistatustes on võtmeks vastuse leidmisel, siis keerdküsimuses viiakse inimene vastusest eemale. Arhiivitöö kinnitab tsentri ja perifeeria teooriat 4. Mõned osad ”perifeeriast” ei eelda nähtavasti üldse mõistatamist kui sellist, vaid on loomult kas mingid absurdile, kalambuurile vms rajatud lühijutu pauseeritud esitused või mingite verbaalsete, graafiliste, pantomiimiliste vm trikkide demonstratsioonid; sedakaudu jõuab mõistatusžanr kokkupuutesse lühijuttude ja mängudega (nn Armeenia raadio sarja kuuluv repertuaar on markantne näide mõistatuste ja anekdootide vaheliste hübriidnähtuste kohta). 37. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost. Piret Voolaid (?) Artiklid, mis olid kodulugemiseks 2.11.2015 loengut täiendav kodulugemine: Voolaid, Piret 2013. Täägin, järelikult olen olemas
on meie kõige sotsiaalsem vajadus! Freud ei mõtelnud seksi all ka ainult suguühet, tema jaoks oli see igasugune tung ja tegevus soo jätkamise nimel. Tänapäeval küll tähendab libido ikka ainult üht, seksi vajadust. Natuke vanemaks saades hakkas Freud arvama, et tegelikult instinktidest ei piisa kogu elu ära seletamiseks. Libido on huvitav ja popp termin, mõnu nimel oleme me igavesti valmis tegudeks, kuid ometi, kogu asja lõpptulemuseks on ju lõpetada rahulikult, ilma mingite vajadusteta. Elu eesmärk näeb välja tegelikult täpselt nagu surm. Seega hakkas Freud Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria oletama et tegelikult on eluinstinkti all ja kõrval surma instikt. Ta oletas, et tegelikult alateadlikult tahab igaüks meist hoopis surra! Esialgu tundub selline idee natuke imelik ja paljud Freudi õpilased selle ka hülgasid, tegelikult on selles vist praktikas ka väike point
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida? Kui palju? 5. Uuringutes võib koos kasutada kvalitatiivset (struktureerimata) ja kvantitatiivset (struktureeritud) metoodikat. Vali üks: Tõene Väär 6. Mis on plagiaat ja kuidas seda oma uurimistöös vältida? Vt. küs-lehelt 5 7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsita...
Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799- 1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine. Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas, et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt 17. Sellele lõigule tee nii vasak- (3,2 cm) kui ka paremtaane (2,1 cm). Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina
kaasa suurema kuulsuse ja sissetuleku ning andis heliloojale loominguvabaduse. Haydnil kujunes palju tihedam side Viini muusikaeluga ja tänu headele tellimustele sai ta tuntuks ka Pariisis. Haydni ligi 30- aastane ja loominguliselt erakordselt viljakas teenistus Esterházy õukonnas lõppes 1790. aastal vürst Nikolausi surmaga, tema järeltulija oli muusika vastu ükskõikne ja saatis kapelli laiali. Haydn jäi küll kõrge aastasissetulekuga kapellmeistriks, kuid ilma mingite töökohustusteta oli ta sisuliselt pensionil. III. London ja Viin (1791- 1809). Haydn sai mitmelt poolt väga häid tööpakkumisi. Ta võttis vastu väga soodsa lepingu, mille kohaselt pidi ta kirjutama kuus sümfooniat ja ühe ooperi ning hulga kontserte Londonis. Tema ettevõtmisi saatis tohutu menu ja seltskondlik tähelepanu, 1792. aastal naasis Haydn Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis ta Londonisse 1794. aastal, lõi seal veel kuus sümfooniat, mille ettekanded läksid taas
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luks...
sõjaliste seisundite korras ja need koormised on kõik mitterahalised. Eriolukorra seadus rakendatakse kohalikuomavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Trahv erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond. Trahvirahad lähevad riigi eelarvesse. Riigilõiv tasutakse mingi teenused eest või mingite dokumentide väljastamise eest. Seega on riigilõivul erinevalt maksust vastuteene. Riigilõivu suuruse määramine toimub kahel alusel: 1) vastavalt kulu printsiibile; 2) ekvivalendi põhimõttel kuna alati ei ole võimalik kõiki kulusid arvestada ja määrata. See arvestab kliendi eesmärke ja vajadusi. Sotsiaalkindlustus sundkindlustus ei erine oluliselt vabatahtlikust kindlustusest, peamine erinevus seisneb tagajärgedes, kui jätta kindlustusmaksed tasumata.
ksenoon.... valgusvoo ühtlustamiseks tundub, et H3 "ärkab" lihtsalt küllalt ebameeldiv. Teistele Ametlik tähistus sellistel paigutatud rasterhajuti RRF-3. kôrgema pinge juures kui lohutuseks ega see nii lihtne lampidel on vastavalt H6W ja Tabelis toodud tulemused on väikesed lambid. See selleks, olegi, soklid on ju erinevad J H21W ja sokli môôtmed "mustad", s.t. mingite vaatame parem "pisikeste" vastavad BAX9/BAY9 (diam. paranduskoefitsentidega neid omavahelist vahekorda. 21W 9mm) standardile, see korrutatud pole. Tabeli halogeen on 21W harilikust Viking Window AS on puit- ja ümberkorraldamine, moodsad õhust raskema gaasiga (nt Energia kokkuhoiule tuleb puitalumiiniumaknaid ning seadmed ja argoon, krüptoon) täidetud mõelda juba vundamenti,
Sissejuhatus filosoofiasse: kordamisküsimused eksamiks (kaugõpe, sügissemester 2009) 1) Mis võib tekitada filosoofilist mõtlemist ja filosoofilisi küsimusi? Vastus: Filosoofilist mõtlemist võib tekitada kahtlus, igavus ( aeg mõelda ), huvi millegi vastu. Küsimused: mis on õnn? Mis on tõde? Kuidas me teame, et me teame? Kas teadmine on võimalik? Olla või mitte olla? Filosoofia tegeleb mingite probleemide ja küsimustega, kõik need aga on omavahel seotud. Tegeletaksegi nende küsimuste ja probleemide arutamisega. Filosoofiline mõtlemine algab aga filosoofilise keskkonna korrastamisest, mõistetest arusaamisest. Filosoofia tegeleb eluga, vastuste otsimisega. Filosoofia püüdleb sügavuse poole nt oma elu üle järele mõtlemine, eesmärkide mõtestamine... Filosoofia pakub meile viisi, kuidas näha maailma. Filosoofia ei paku meile selgeid lahendusi, vastuseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
