Kas see eesmärk on õige ja aus või üritame lihtsalt olla kellegi moodi ehtida end võõraste võltside sulgedega? Vastuse saamiseks tuleb heita põgus pilk ajalukku. Üks põhilisemaid ja tähtsamaid fakte meie pärinemise kohta on see, et kuulume suurde Soome-Ugri keelkonda ning oleme kultuurilt just selle tõsiasja tõttu iseäralikud võrreldes ükskõik millise teise keelkonda kuuluvate riikidega ja sarnased omavahel. Kui vaadata tagasi kaugesse minevikku, siis märkame, et traditsiooniliselt valitsevad Euroopa riigid, kes reeglina ei kuulunud Soome-Ugri keelkonda, andsid meile siin küllalt pikalt aega omapäi olla, enne kui siinsetest maadest huvi hakkasid tundma. Siinkohal pean sõna ,,meie" all silmas eestlasi, liivlasi, soomlasi, karjalasi. See aeg oli meile, et välja kujundada ühist kultuuri. Ometi jäi sellest ajast väheseks, et oleks välja kujunenud tsentraalselt tugev riik. Ei oska ennustada, kui
Tõeliselt ärevusttekitavaks sai Külmas sõjas olukord Saksamaal.Sündmused nagu Saksamaa lõhenemine, rahareform, Berliini blokaad aastal 1948 jne. viisid kaks riiki olukorda, kus järgmine sõda paistis olevad vaid sammukaugusel. Võibolla kui Saksamaa saatus oleks pärast maailmasõda määratud teiseks ja seda poleks jagatud nelja riigi vahel, poleks Külm sõda alanudki, kuid selles ma kahtlen. Kindlasti poleks olukord nii pingeliseks muutunud. Kuid minevikku ei saa muuta ning keegi ei oska öelda, mida oleks muutnud Saksamaa erinev olukord. Võibolla oleks siis muudel põhjustel alanud hoopis kolmas maailmasõda. Oluliseks teguriks Külma sõja lõpuaja sündmustes oli Ronald Reagani presidendiks saamine aastal 1981. Ta oli mees, kes ei tahtnud Külma sõda rahumeelselt lõpetada, vaid ta tahtis saavutada võitu, viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma
10. Nimeta A. Tsehhovi olulisemaid näidendeid. "Kajakas" (1896) "Onu Vanja" (1897) "Kolm õde" (1901) "Kirsiaed" (1904) 11. Missugune on modernistlik kirjanik? · Elutundelt iroonik ja skeptik · Vastuste andmise asemel eelistab küsimusi esitada · Puuduvad kindlad seisukohad keeruliseks muutunud maailma suhtes, ei usu ühtedesse seletustesse · Kriitiline suhtumine minevikku · Lugeja sokeerimine, teks on mõeldud ainult neile, kes suudavad teda mõista · Endiste tavade ja normide eitamine, nende ümbermõtestamine täiesti uutel alustel · Usaldamatus kõikvõimalike illusioonide suhtes 12. Missuguseid kirjanikke tähistatakse ühisnimetajaga ,,kadunud põlvkond"? E. Hemingway, E.M.Remarque, F.S.Fitzgerald ,,Kadunud põlvkond" tähistab kirjanikke, kelle maailmavaate kujnemist ja loomingut
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna . Ta oli tark ja kaval naine , kes püüdis kuulsate roomlaste abil säi...
ning see viis reaktori purunemiseni. Ent sellest lähtudes on miinuseks vast ka see, et kuna tuumaelektrijaamade ehitamine on väga kallis, siis ütitatakse jaamu tööl hoida viiamase piirini, kuigi teatakse, et see on ohtlik .. Tuumaelektrijaam - üks tõhusamaid elektritootmise võimalusi praegu ja ka tulevikus. Kuid nagu õeldakse, siis head ei ole ilma halvata, nii on ka tuumaenergiaga. Ta on toonud meile küll mitmeti kahju ning vaadates minevikku, tundub, et seda tuleks pigem karta .. Kuid kuna peab mõtlema ka tuleviku ja tulevaste põlvede peale, siis usun, et energiakriisi vältimiseks või siis vähemalt selle edasi lükkamiseks on tuumaenergia üks ainukesi ja parimad viise.
Miina-Eliise Udeküll 10C Kunstiretsensioon Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse. Ta lõpetas Pallase täieliku kursuse kümnendas lennus 1933. aastal ainukese skulptorina. Aastatel 19341936 oli Ernst Jõesaar Tartus joonistusõpetaja, pärast vabakutseline kunstnik ja peri...
ühing. Samuti mitme muu teadusvaldkonna arendamine. 7. Iseloomusta Fr. R. Faehlmanni müütilisi muistendeid (eeskuju, sündmustiku alus, tegelased). Eeskujuks soome ja antiikmütoloogia, sündmustiku aluseks tekke-, seletus- ja kohamuistendite motiive ning tegelasteks ,, Kalevalast ,, ja K.J. Petersoni tõlgitud ,, Soome mütoloogiast ,, pärinevaidmüütilisi tegelaskujusid. ( nt. Vanemuine, Ilmarine). 8. Mida rahvuslik liikumine väärtustas? Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 9. Nimeta rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid. ( 3 ) Missugune oli nende panus? Johann Voldemar Jannsen oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupidude algataja, Eesti hümni sõnade autor, mõiste EESTLASED kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluuleteadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse ( mõõduka) tiiva juht; Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 10
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu
looduse seadustega: ,,Traditsioonidele on iseloomulik mineviku venitamine tagurpidi pikksilmaks, mille toru otsast sisse vaadates jääb mulje, et mingi asi on olnud aegade algusest peale, vahel jääb mulje, et tegemist on lausa loodusseadusega." Siit leiab veel ühe põhjenduse, miks on traditsioone vaja: saamaks rahuldatud soovi osaleda milleski iidses või kauakestvas, mis tundub inimese lühikese elueaga võrreldes lausa surematu. Alati saab hakkama minevikku teadmata, ent see on sama ebameeldiv kui sihitu kompamine ruumis, kus keegi on unustanud lambipirni vahetada ja valitseb täielik pimeduse kaootia. Osaledes traditsioonides, kujuneb parem arusaam meist endist kui ühest terviklikust ühiskonnast. Meil on neid vaja, ja nemad vajavad meid, et eksisteerida. Olles teineteisest sõltuvuses ja saades kasu, pole mingit põhjust niivõrd tulusat kooselu katkestada: elagu traditsioonid. 377 sõna
) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu (mille?) tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahva loominut (mida?). Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku (mida?) ja eemaldusid tegelikkusest; nende kujutatud kangelased on ebatavalised (millised?) - nad on äravalitud, kes ainsana on võimelised kandma jumalikku sõnumit. Kangelased ohverdavad end kõrgete sihtide nimel. Romantismile iseloomulikult kujutati ilusat ilusamana (millisena?), inetut inetumana ning halba veelgi halvemana. Kuid romantikud hindasid ka (enese)irooniat ja huumorit, mis teinekord jõudis groteskini (milleni? algab g-tähega).
Vahel öeldase, et eesti keeles ei saa ühte või teist väljendada ning selle pärast on see vale puha, aga loomulikult tuleb me ellu kogu aeg uusi asju mida tuleb kuidagi nimetada, nagu näiteks teadusleiutised, uus tehnoloogia ja palju mud, kuigi iseenesest pole head nimetust kerge leida. Eesti keelt kasutame meie, meie vanemad ning ka meie esivanemad on seda igapäevaseks kommunikatsiooniks kasutanud. Eesti keel kulgeb väga kaugele minevikku, mil ta oli käändega ning formeerus mintmest teisest keelest. Eesti keelt uuendatakse kogu aeg ning see on olnud nii läbi aegade. Alati ohustab kõiki asju, mida me tahaksime hoida ja arendada, meie endi loidus ja liiga kerge valmisolek oma väärtused unustada ja need käest kaotada. Kui rääkida vene ja inglise keelest, siis ega need ise väga peale ei tungi. Küsimus on selles, missuguse tahtega ja missuguse jõuga me nende pealetungile oma tahte vastu asetame ja oma keelt edasi arendame
nagu oleksin ma isegi osa vanast taluelust. Ka valgus oli lahendatult lihtsalt, kuid minu arvates polnudki enamat vaja. Enamasti oli tavaline spot-valgus, kuid kui käimas oli tulekahju stseen, siis kasutati punast valgust mis mõjus emotsionaalselt väga õigesti. Laval oli kogu aeg üks pink ning tagapool üks laud. Pingil oli väga tähtis etendusest. Enamasti istus seal vanaisa, kes mõtiskles ning meenutas minevikku. Kostüümideks olid lihtsad vanad taluriided ning erilist grimmi mina ei näinudki. Polnud vast vajagi, sest vanaaegsetest taluriietest piisas sobiva atmosfääri tekitamiseks. Minule jättis kõige sügavama mulje Vanaisa, keda mängis Peeter Jürgens. Kuna Peeter on ka päriselt väga vana, siis sobis ta sellesse rolli nagu valatult. Tema roll oli oluline, ta oli üks peaosalistest, kuna tema meenutaski kõike seda, mis minevikus toimunud oli. Liikumine oli
Bertolt Brecht Kirjandusvoolu mõiste Modernism (prantsuse moderne ,,uudne", ,,nüüdisaegne") Modernisliku kirjanduse olulisteks joonteks võib pidada üksikisiku ehk indiviidi ja moodsa ühiskonna probleemide tõusmist temaatilisse keskmesse, kriitilist suhtumist minevikku, endiste tavade ja normide eitamist, nende ümbermõtestamist täiesti uutel alustel, usaldamatust kõikvõimalike illusioonide suhtes jne. Elulugu · Sündis 10. veebruar 1898 Augsburgis · Suri 14. august 1956 IdaBerliinis Saksa DV · Saksa näitekirjanik, lavastaja ja luuletaja · Isa oli katoliiklane, ema protestant · 16aastaselt kirjutas esimese näidendi · 18aastaselt pidi minema teenistusse, sinna aga ei jõudnud oma halvas tervise tõttu · Aastal 1933 algas Brechti elus uus etapp pagendus. Just sel aastal tulid Saksamaal võimule natsionaalsotsialistid ning Brecht oli Hitleri mustas nimekirjas...
sajandi teisel poolel toimunud metsaraiet. Paraku valiti kogu selle ala metsastamiseks tööstuslik seeder Jaapani krüptomeeria, mis kasvab küll kiiresti, kuid mille kasutusala on väga kitsas. Säilinud Jaapani metsad paistavad samas silma suure liigirikkusega Jaapani saared ulatuvad läbi mitme kliimavööndi. Kõige levinumate puude hulka kuuluvad bambus, seedrid, küpressid, männid, kastanid, pöögid ja kampripuud. Jaapani metsanduse ajalugu ulatub kaugesse minevikku. Juba 8. sajandil ehitati Kyotos ja teistes linnades suuri puidust losse ja templeid. Tänapäeval on nõudmine puidu järgi väga suur, sest seda vajatakse mitte ainult söögipulkade ja ehitusmaterjali, vaid ka paberi, mööbli ja mitmesuguste tarbekaupade tootmiseks, sellepärast on Jaapan sunnitud importima 76,4% oma puiduvajadusest. Kalandus Jaapanlaste toidulaual riisi järel tähtsuselt teisel kohal on kala, kalandus on riigi üks tähtsamaid majandusharusid
raamatute sarja. Lugedes seda raamatut, oli minu jaoks üllatavalt palju selliseid seoseid, millest sain hästi aru ja mis ei tulnud minu jaoks enam uudisena, aga samas oli ka küllatki uut ja väga väga arusaamatut infot. Mina sain aru, et selle raamatu põhiline sõnum on, et inimene on läbi aja pidevas muutuses ja kõik, mis jääb mineviku, mõjutab meie praegust ajalist situatsiooni. Inimene elab oma keskkonnas iseendana minevikku ja tulevikku vaatavas seotuses. Näiteks elamishirmu käsitleb Jespers nii, et elukorralduse ratsionaliseerimiseks ja universealiseerimiseks on üheaegselt selle fantastilise eduga kasvanud teadlikoleks hävingust kuni hirmuni selle kadumise pärast, mille nimel tasub elada. Sissejuhatuses paneb autor kohe paika selle, et ajalooliselt möödunud situatsioone võib ehk vaadelda lõpulejõudnutena: nad on andnud oma tulemuse ja neid ei
Keegi ei saa kriisideta hakkama kas pole siis mõttetu oodata kõrget majandustaset kaks armunut süda ei tulnud niimoodi toime nad tegutsevad vahendeid valimata ühe inimese osa maailmas saab muuta kõigi ülejäänute elu muutused on põhjendatud koolilõpuks on natuke raha kõrvale pandud mulle ta õudselt meeldis ma ei oskagi lõpuks otsustada meid seob sajandite pikkune ühine ajalugu selle romaani ma sooviksin pühendada enda lastelastele ta ei räägi tööandjatele tervet oma minevikku on võimalik vaadata erinevaid ajakirjanduslikke saateid tegelikkusega tuleb leppida moraal ja aumehelikkus ei lugenud midagi tuleb koolitada haritud ajakirjanikke vahest oli selle põhjuseks just noormehe leplikkus
ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 5 Luuletuste analüüs *** On päevi, mil peab vaikselt kulgema. On päevi, mil peab joosta julgema. On päevi, kuhu tähtsaid mõtteid kaob; Need mõni mõttetus seal sootuks katki taob. On päevi, mil pead võõraist hoolima. On päevi, mil pead haavu noolima. On päevad erinevad, kuid neis üks on üks, Nad vaovad minevikku, viimane kui üks.3 Epiteet: vaikselt kulgema, joosta julgema, mõtteid kaob, katki taob, haavu noolima Isikustamine: puudub Metafoor: mõttetus taob katki Kordus: ,,on päevi..." ja ,,mil pead..." Võrdlus: puudub Sisu: Kõik päevad on erinevad ja mööduvad. 3 Virve Osila "Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 71 6 *** Elu kestel olen kogeda saanud Häid ja halvemaid aegu;
.........................................................................................................11 Ehkki antiikkirjandus oli enne meid väga kaua aastaid tagasi on ta mõjutanud meie kirjandust, filosoofiat ja kogu meie üldist maailmapilti. Tänu antiikkirjandusele on meil kasutusel erineivaid kirjanduszanreid nt. proosa, eepika, draama, komöödia, tragöödia jne. 11 Antiikkirjandus on väärtuslik oma poliitilise sisu poolest ja väärtusliku allikmaterjalina, mis aitab ajaloolastel minevikku paremini mõista. ........................................................................11 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 12 2 3 Sissejuhatus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. Vanakreeka
Uuemas gentrifikatsiooniprotsessides riik ja arendajad tegutsevad koos ning tulemuseks on sotsiaalselt ja füüsiliselt mitmekesisem elukeskkond. 10) Mis materjale kasutatakse postkolonialistlikus linnauurimuses:Tekstid ruumist, linnadest ja riikidest: raamatud, kirjutised, fotod, maalid ja videod. Dekonstrueerimineja sügavam uurimus arhitektuuri, ruumi ja urbanismi mõjudest: kriitiline suhtumine kolonialismi ning kuidas teadmisi ja minevikku konstrueeritakse kolonialismi järgsel perioodil. Kolonialistlike ja postkolonialistlike linnade füüsiliste ja sümboolsete ruumide ja ruumis toimuvate muutuste esitlemine: monumendid, linna tänavate ja ehitiste nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine
näitama arengut klassivõitluse kaudu kommunismi poole. Sellisel moel sündinud kunst kujunes paratamatult ennast kordavaks. Esteetilised kaalutlused jäid sotsrealistlikus kunstis tagaplaanile, sest selle suunajad seadsid esikohale propaganda. Kontroll sellise kunsti üle oli range ja looja isikupära taandatud peaaegu olematuks. Sotsrealistlik kunst kujutas ideoloogiliselt moonutatud minevikku ja loojate kaasaega ning ennustas utoopilist tulevikku, mida kunagi ei saabunud. juuli 1951 Kunst ja kirjandus olid stalinistlikus Nõukogude Liidus kuulutatud ideoloogilise võitluse eesliiniks (sotsialismi eest ja kapitalistliku imperialismi vastu). Teos ei saanud olla näiteks ,,lihtsalt" taies, vaid vastavalt ,,parteilisuse" printsiibile pidi olema kas proletaarne või kodanlik, kus juures viimase viljelemine võrdus kuriteoga
et vanad hiinlased tegid pronksist, savist ja nefriidist esemeid ning kirjutasid luudele ja merekarpidele. Samuti on meil vedanud, et nad matsid surnud maa-alustesse pitseeritud haudadesse, kus aaretekambrid olid täis kauneid kunstiteoseid ja majapidamistarbeid. Nende suur kirg kõike valitsemises toimunut kirja panna aitab saada teateid vanade dünastiate kohta. Muistse Hiina taasavastamine aga jätkub ja tuhandeid paiku üle maa veel uuritakse. Vähehaaval kaevavad arheoloogid välja hiina minevikku. Keskne kuningriik Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huanghe äärde põhjas, Weihe äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Nad harisid maad puust ja kivist tööriistadega, kasvatasid hirssi ja riisi, koduloomadest koeri ja sigu. Nende maa oli mägede, kõrbete ja merega piiratud ja seetõttu puudus side ülejäänud maailmaga.
Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused,mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste all. 18.saj.lõpul algas huvi tõus keskaegse rahvaluule vastu kõigepealt Inglismaal(Sotimaal),pisut hiljem Saksamaal(Johann Gottfried von Herder ning kirjanduslik"tormi ja tungi" liikumine). MOOD Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19. sajandi teisel kümnendil pöördus naiste mood tagasi laia seeliku juurde. Nüüd langes see vabades kroogetes. Uuesti võeti kasutusele korsett, sest lai seelik nõudis "herilasepihta". Varrukad puhviti hästi kaharaks
Germaani keeled valitsevaks jäid nad Põhja- Euroopas, ning tänapäevani on säilinud saksa-, hollandi-, norra-, rootsi- ja taani keeled. Keldi keeled iirlased, soti- ja briti keel. Slaavi keeled ladina- ja kreeka keel. Soome- Ugri keeled ungari keeled. RENESSANSS 1. Kus ja millal tekkis renessanss? Renessanss sai algue Põhja-Itaaliast 14. sajandil. 2. Mida tähendab renessanss? Renessanss tähendab taassündi, st pöörduti tagasi minevikku. 3. Nimeta vähemalt 5 renessansi esindajat, nende teost ja nende maad, kust olid pärit. Dante (Itaalia, ,,Jumalik komöödia") Boccaccio (Itaalia, ,,Dekameron") Cervantes (Hispaania, ,,Don Quijotte" ) Th. More (Inglismaa, ,,Utoopia") Shakespeare (Inglismaa, ,,Hamlet") 4. Kus tekkis renessansi teater? Renessansi teater tekkis Inglismaal, mille loojaks ja edasiviijaks oli Shakespeare. 5. Kuidas jaguneb Shakespeare looming?
kulutad selle raha raamatutele, teatrile. Tegelikuses on elu näidend, milles me kõik osaleme. Me oleme näitlejad ja stsenaariumist selgub, kas etendus on hea või halb. Meist endist sõltub kas riigikord on positiivne või negatiivne. Me ise teeme oma riigi. Valik on meie, kas ehitame ja elame sellega või hävitame ja põletame selle, mille me ise oleme loonud oma rammu, jõu ja higiga. Me peaksime vaatama minevikku. Enamus ajaloolisi teoseid on kirjutatud ideaalsest, edukast riigist. Paljudes neis on peidus reetmine, kurjus. Kättemaks on inimlik. Kas ikka on ja mille eest? Maailma panevad liikuma ainult raha ja võim. Mida rohkem raha, seda rohkem võimu. Edukat riigikorda pole olemas ja ei saa kunagi olema. Demokraatia pole kõige parem, aga paremat pole leiutatud. Inimesed on ju loomult kannibalid. Nad söövad oma ligimese ihu ja joovad tema verd
Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks? Alates 1710. aastast oli kogu Eesti ala ühendatud Venemaa keisririigiga. Venelased olid maad rängalt laastanud, nii et Eesti võis olla kaotanud kuni kolmveerandi oma elanikkonnast. Kuid mis takistab Venemaad, minevikku kordamast ja kas me oleme selle ise endale kaela vedanud? Venemaa, 17miljoni km2 suurune presidentaalne vabariik, on meist, väikesest Eestist kiviviske kaugusel. Kui praegusel hetkel elab Tallinnas rohkem Vürstiriigist inimesi, kui eestlasi. Siis tekib kananahk peale, mõeldes, mis toimub paarikümne aasta pärast, kui Eesti on venelaste poolt vallutatud ja eestlased on kaotanud on vabaduse. Eestlastele, kui vabale rahvale on vabadus väga erineva tähendusega. Vabadus on ikka
Kirjandus ja armastus Armastus on inimelu lahutamatu osa. Kõndides mööda tänavaid võid näha igalpool paarikesi, kes on värskelt armunud. Muidugi on ka paare, kes on koos olnud kauem. Kõik nad näivad nii õnnelikud ja ehk ongi, kuid igas suhtes valitseb intriige. Sellist armastust vist ei eksisteerigi, mis võidab kõik maailma halva. Kuskil on alati mingi probleem. Nii nagu päriselus võib näha rõkkavat-kriiskavat armastust ka kirjanduses. Ükski teos ei saa läbi ilma inimestevaheliste suheteta. Kui poleks teoses suhteid jääks raamat igavaks, ega poleks enam nii kaasakiskuv. Enamasti raamatu võtmeks ongi armastuses esinev konflikt. Inimesed ei pruugi üksteist mõista või tulevad muud vastuolud. Tavaliselt raamatud algavad ebaõnnelikus armastuses ja selles, kuidas üheskoos loodetakse võita igavene õnn. Võiksin tuua ühe näite A Puskini raamatust ,,Jevgeni Onegin" ühe näite, kus neiu armub noormehesse...
Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme 19. sajandil esile tõusnud rahvuslus ei jätnud puutumata ka Vene impeeriumi koosseisus elavaid ,,ajaloota" väikerahvaid, sealhulgas eestlasi ja lätlasi, kes hakkasid teadvustama oma minevikku, keelt ja ,,rahvuslik-kultuurilist iseolemist", mis lõppkokkuvõttes viis välja eesti rahvuse kujunemiseni. Selle protsessi eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning laiemalt vaadates rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Kihelkonniti vaadates võib tähele panna, et kõige aktiivsemalt tegeles kultuurilise tegevusega Lõuna- ja Edela-Eesti kihelkonnad. Kõige kesisem olukord selles vallas oli Lääne-Eestis, kus aktiivsus ulatus mõnes kohas ka kaks korda alla keskmise. Inimesed hakkasid välja tulema erinevate ideedega, mis ole...
Jannsen 1890, olles viimased kümme eluaastat halvatuna töövõimetu); Jakob Hurt siirdus 1880.aatal Peterburi eesti koguduse pastoriks. Tuli loid piiratud võimalustega ajajärk, majanduslik edenemine aeglustus, rahvalik vaimustus taandus. Uus tõus algas siis, kui oli esile astunud uus rahvajuhtide põlvkond-1890.aastate lõpul. Faktid ja väited: 1). Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks pürgimuseks sai hariduse edendamine. 2). Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 3). Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid: Johann Voldemar Jannsen:oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupeo algataja; Eesti hümni sõnade autor, mõiste eestlased kinnistaja; Jakob Hurt oli vaimulik, rahvaluule teadlane ja rahvusliku liikumise konservatiivse tiiva juht. 4). Carl Robert Jakobson oli koolikirjanik, ajakirjanik ja rahvusliku liikumise radikaalse suuna juht. 5). 1869.aastal toimus esimene üldlaulupidu. 6). 1870
aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu Narva põlevkivikatlad, hakatakse kasutama rohkem Vene gaasi ning püütakse EL nõuete järgi tõsta taastuvenergia tootmist viie protsendini elektritarbimisest. On nägemus, mis võimaldab Eesti elektritootmise üle viia kivipõletamiselt keskkonnasõbralikule taastuvenergeetikale, sulgeda Narva kivipõletamise elektrijaamad ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Minevikku jääks ligi 80% Eesti õhusaastet ja 95% veereostust tekitav elektritootmine ning kaoksid tuhamäed. Loodaks ka eeldused transpordisüsteemi naftasaadustelt taastuvenergiale üleviimiseks. Päikeseenergia kasutamine on lähiaastatel veel kallis, kuid päikesepaneelide arengus on oodata läbimurret infrapunakiirgust ehk pilvise ilma päikeseenergiat elektriks muundava tehnoloogia turuletuleku osas, suurendades sel moel päikeseelektri tootmise kasutegurit praeguselt 15%lt enam kui 30%ni
välimuses ei avaldu saksalikkust. Erika on sunnitud rabelema mitmel rindel. Lisaks kodustele töödele ja haige vanaisa eest hoolitsemisele, annab ta ka lisaraha saamiseks kodutunde. Autor viitab mitmeid kordi Erika viletsatele riietele ja rebenenud kinnastele, samuti ei jää märkimata Erika probleemne näonahk. Erica vanaisa (parun) Erica vanaisa on baltisaksa parun, kes elab minevikus, ajas, kus valitsesid kindlustunne ja traditsioonid. Ülistades minevikku, ei seo teda tulevikuga mitte midagi muud, kui Erica. Tema jaoks on oluline suguvõsa puhtus, meelekindlus ja traditsioonid. Paruni arvates pole Oskaril neist midagi ning seetõttu pole ta ka nõus Erica ja Oskari abieluga. Raamatu lõpus tundus vanaisa siiski kahetsevat, et oma tütart Oskarile ei andnud. Majaproua ja majahärra Majaproua on võimukas ja enesekindel, pidades pea igas söögilauas põhjalikke arutlusi teemal "armastus" Majahärra ei rääkinud palju
/Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega./Rüütliks kujunemine algas juba 7.aastaselt. 7-14paas, majapidamistööd. 14-21paas kannupoiss, võistluskunsti alged, relvade eest hoolitsemine. 21-...paas rüütel./ Kantsoon, sirventees, tensoon, pastorell, serena, alba, ballaad, romanss ja romaan. 5.Renessansiajastu aeg, tunnused-14.saj. Rüütlikultuur kaob minevikku, inimene vabaneb kiriku ainumõju alt, kerkib esile uus haritlaste põlvkond, arenevad arhitektuud, skulptuur ja maalikunst. 6.Dante ,,Jumalik komöödia"-peateos. ZANRID-poeem, õnneliku lõpuga. SISU-autor kujutab inimese teekonda pärast surma. EHITUS-kolm osa: 1. põrgu, 2.puhastustuli ja 3.paradiis. Teos on allegoorilis sümblistlik. Autor kujutab end elava inimesena, keda valdavad erinevad tunded- armastus, sõprus, viha ja kaastunne. Autor otsib eelkõige tõde. AUTORI KAASLANE-Vergilius
juudist antiigikaupmees Solomon oli nooruslik, kaval, sõbralik, kergesti solvuv.See kõik tegi ta näitlejatöö äärmiselt nauditavaks. Teiseks jättis mulle sümpaatse mulje Elina Reinold, kes kehastas Victori naist. Ta oli mulle kuidagi meeltmööda, olenemata tema teksti vähesusest. Ühel hetkel pidi ta näägutama ja virisema, teises täiest kõrist karjuma. Tema suhtumine rolli oli üpris kirglik. Aarne Mägi oli Walter,mees, kes otsis lepitust oma vennaga, soovides minevikku selja taha jätta. Ta oli tundlik ja intelligentne, kuid tema etlemises ei olnud midagi erilist, millega ta oleks silmapaistnud. Veel oli laval Riho Kütsar, kes kehastas politseinikut Victorit, kes elas tavainimese elu.Siiski vaevas teda hinges kahetsus oma elus tehtud otsuste üle ja asjaolu,et millist hinda ta nende eest maksma on pidanud. Minu arvates sobis Kütsar sellese rolli suurepäraselt ja andis karakterit muljetavaldavalt edasi.
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on sümbol, mis iseloomustab eestlaste tugevust ja tänu millele saavutati vabadus ning pandi alus iseseisvale riigile. Keegi ei oleks veel sajand tagasi uskunud, et vabadus ja oma raha oleks võimalik. Sellised mõtted oleks välja naerdud. Me ei tohi unustada inimesi, tänu kellele see unis...
kõik, mida saab lugeda, ei loe." Vaadates tänapäeva ühiskonda, näib, et oleme aja jooksul suutnud unustada selle lihtsa tõe. Liberalistlik maailmavaade on endaga kaasa toonud arusaama, et kõik müüdav on tingimata ka väärtuslik. Seetõttu on tekkinud olukord, kus inimeste jaoks on oluline kasuahnus ja võim. Tõeliste väärtuste jaoks ei jätku enam aega ning tagajärgedele ei soovita mõelda. Isekuse ja ahnuse lämmatamine näib olevat ületamatult keerukas. Vaadates minevikku, näeme, et tänapäeva inimese väärtushinnangud erinevad kardinaalselt eelmiste põlvkondade omadest. Elu materiaalne ning moraalne pool olid varem üksteisest selgelt eraldatud. 21. sajandil on aga väärtusliku ja väärtusetu vahel vahet tegemine keerulisem kui kunagi varem. Demokraatia ning liberalismi võidukäik on viinud meid olukorda, kus asjade tõeline tähtsus ja moraalne väärtus ei mängi mingit rolli. Ühiskonna jaoks on muutunud oluliseks hoopis vajadus rikastuda
Taasiseseisvunud Eesti on sama vana kui ennesõjaaegne: Kuidas edasi? Eesti taasiseseisvus 20. augustil 1991. aastal. See teeb Eesti riigi kahekümne ühe aasta vanuseks, mis on sama palju kui kestis Eesti esimene iseseisvumine. Vaevalt, et ajalugu kordub ning kaotame taas iseseisvuse kuid kindlalt seda väita ei saa. Pigem tuleks mõelda tulevikule ja jätta möödunu minevikku. Kindlasti paljude eestlaste peades mõlgub mõte ,,Mis suunas liikuda ja kuidas seda teha kõige paremini?" Meil, eestlastel ja Eesti riigil pole nii suurt kogemust olnud olla iseseisvunud kui näiteks Soome, mis on 92 aastat juba iseseisvunud. Soome inimeste enesekindlus on siinkohal kindlasti suurem, kuna hetkeseisuga on neid rohkem (ligikaudu 5,4 miljonit , Eestis 1,3 miljonit) , nad on olnud iseseisvad juba pikemat aega kui
„Hei, olen internetiajastu ning kolin nüüd pikemaks ajaks sinu juurde, et ühiselt ülejäänud elu koos saaksime veeta!“ Tulid külalised. Niinimetatud „külalised“. Nad hakkasid järk järgult massi sulanduma, vaadates vanu väärtushinnanguid nagu vana ajalehte ja asendasid need uute, uhkematega. Hetked, mis olid eestlaste jaoks tähtsaimad, finišeerusid nüüd kulla asemel auväärsele kolmandale kohale. Kas õnnitleda uusi võitjaid ning jätta juba tuntud minevikku? Nii vahetasid kohad väärtushinnangud Eestis. Juba hommikul ärgates avan oma silmad, vajutan õrnalt kuvaril olevat nuppu, hele valgus riivab mu silmi. Ette tuleb minu jaoks tavaline, kuid suurim tänaväeva väärtus minu jaoks „Tere tulemast!“ ja ma olen jälle seal. Teises maailmas. See suur, lõputu ja minu jaoks veel avastamata teadmatus- tänapäev, väärtused, arvutid. Paljude jaoks on muutunud sõna „väärtus“ definitsioon. Kui oli see kunagi
Tänapäeva Eesti rõõmud ja mured Maailmas ei ole olemas ideaalset riiki, mis rahuldaks kõigi selle riigi elanikke. Nii ei ole ka Eesti perfektne riik, kus elada, aga siin on palju positiivset, mis hoiab meie Eesti Vabariiki koos lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtuni...
Chris Lorenz ,,Ajalugu ja teooria" Seminari alltekstiks on võetud C. Lorenzi artikkel, milles ta proovib seletada mis on ajalooteooria ning kes sellele küsimusele on proovinud erinevaid vastuseid pakkuda. Samuti periodiseerib ta ajalooteooria kui ühe ajaloofilosoofia haru, jagades selle kolmeks lõiguks. Ajalugu RUUM (piirkond, riik, manner, impeerium) VS AEG (aasta ,sajand, ajastu) Ajalooteooria on arutelu millega ajaloolased tegelevad, kuidas ja miks nad minevikku uurivad. Chris Lorenz vatab ajalooteooriat lahutamatus seoses praktilise ajaloouurimisegaAjalooteooria moodustavad filosoofilised või reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavu...
Tulevik on minu kätes Elus on kolm tähtsat aega: minevik, olevik ning tulevik. Minevikku me alatasa meenutame ja tunneme ka väikest rõõmu,et see möödas on. Olevik on aga üks väike osa ajast, mis muutub ühe silmapilkega minevikuks. Tulevik on aga hetk, mida me kõik justkui nagu ootame, kuid me ei mõtle kunagi sellepeale, et see, mis on kasvõi sekundi pärast, ongi üks pisike samm tulevikus. Inimesed defineerivad omal peas sõna tulevik hoopis millekski muuks. Me arvame, et see on aeg, mis on alles 3 või 5 aasta pärast
muusika-, draama-, tantsu- kui ka liikumisteraapia). Samadel põhimõtetel toimib ja toetab kunstipõhiste tehnikate kasutamine edukalt ka psühhiaatriliste probleemidega patsientide puhul raskete. Eneseväljendandamist, sisekonfliktide lahtiharutamist, raskete või segaste emotsioonide väljendamist. Kunstitegevuse ja terapeudi abil võib kliendi traumaatilistele kogemustele anda uue tähenduse, võimaluse mõista minevikku ja tulevikku. Kunstililine väljendus võib olla ka väga tänuväärseks sillaks just näiteks raske psüühikahäire all kannatava kliendi ja terapeudi vahel rasked tunded ja erinev maailmapilt võivad läbi loomingulise töö saada hoopis selgema kuju, olles seeläbi mõlemale poolele arusaadavaks kommunikatsiooniviisiks. Loominguline eneseväljendus annab mitmeid tähenduste kihte, kõneldes asjadest, mida on liiga keeruline või raske sõnadesse panna
,,Mälestused aitavad elada." Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikk...
Positiivsed tegelased olid tihti idealiseeritud. Mehed-Julged, õilsad, ausad ja vaprad. Naised-Naiivsed, õrnad, kaunid, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. 6. Napoleon Bonaparte-Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ta oli ideaalne romantiline kangelane, kes unistas kangelasteost ja ümberkujundamisest. Tema unistus oli ülemaailmne impeerium, kuid ta pettus maailmas. 7. Romantismis idealiseeriti minevikku. Huvi oma rahva mineviku, rahvaluule ja ajaloo vastu. 8. Romantismi märksõnad-Põgenemine reaalsusesse, maailmavalu, erandlikkus, loodus ja loomulikkus. 9. Reaalsusest põgenemine-Rüütliromaanidest imed, maagia, seiklused, üleloomulikkus, fantastika, muinasjutulisus, kaugete maade idealiseerimine, eksootika, võõrdumine tegelikkusest, püüd unistusi realiseerida, tegevuskohad sageli salapäraga seotud. 10
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis tsaarivalitsus kergendada finantsolukorda ja leevendada rahva vihatud nekrutivärbamist. Kuid igapäevaelu rangus, ränk tö...
teater ja nii edasi. Palju veetakse paralleele Rooma ja Kreeka vahel. Eks mõjutused tulid eelkõige lähedusest, kuna kaks suurt riiki asusid suhteliselt kõrvuti. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks eriline jumal, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. See oli sõjajumal Janus. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus. Teda kujutati kahenäolisena, üks nägu vaatamas ette, teine tahapoole. Seda tõlgendati kui minevikku ja tulevikku vaatamist. Rooma kultuur, kui Kreeka omast hilisem võttis üle kreeka jumalad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja oli kreekas Zeus. Zeusi abikaasa oli Hera kuid Kreekas oli ta Juno. Suhteliselt lähedase nimega olid Appollo ladinakeeles ja Appollon Kreeka. Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne
Loonud uue elu. Kui lapse jõuab täisikka, saavad tunda vanemad uhkust enda ja lapse üle. Nad näevad enda lihase lapse lahkumist kodust, suundudes külma ja tooresse maailma, kus lapsed peavad enda eest ise hoolt kandma. See hetk on inimestele nii valus kui ka ilus. Miks inimesed ootavad ilusat tulevikust, miks ei võiks nad näha seda minevikus? Paljud inimesed loodavad näha oma elu ilusamaid hetki tulevikus. Nad ootavad neid. Kuid tegelikult vaadates tagasi ajas. Vaadates minevikku, tuletades meelde oma lapsepõlve, võime kogeda elu ilusamaid hetki. Kellele need on elu esimesed suudlused, kellele elu esimesed sammud. Noorus ongi tegelikult elu ilusaim hetk. Inimene ei oska seda lihtsalt väärtustada enne, kui see on möödas. Enamus noori inimesi ootab aega, mil ta on täiskasvanu, kuid alles siis ta tunneb, et tegelikult see, mida ta tahab, oli hoopis lapsepõlves. Muretu elu ja vabadus meenub neile. Noorus on ilus aeg, see ilus aeg ei tule kunagi tagasi, ega kordu
Nimi Kunstinäituse külastamine. Külastasin Pärnu Linnagaleriis Kontserdimajas Aida 4 Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitust. Teemavalik on tingitud püüdest kombata oma juuri tänapäeva aina ühenäolisemaks muutuvas maailmas. Meie rahvuslik pärand. Kuidas see pärand oma töös nähtavaks teha, ongi näitust läbiv mõte. Nii joonistub välja ka põgus ülevaade sellest, milliseid teid avab klaas kui materjal tänapäeva kunstnikule minevikumaailmast kõnelemisel. Oma töödega esinevad: Ivo Lill, Rait Prääts, Kristiina Uslar, Eeva Käsper, Tiina Sarapuu, Pilvi Ojamaa, Vilja Volens, Maret Sarapuu, Katrin Tuhkmann, Malle Hallimäe, Kairi Orgusaar, Heli Press, Riho Hütt, Kristi Ringkjob, Karin Mölder, Kairit Annus, Piret Ellamaa ja Maarja Priks. Mina kirjutan lahti vaid nelja kunstniku tööd mis mulle kõige rohkem silma hakkasid ja meeldisid. Esimene oleks Maarja Priksi töö ,,Vabadussammas". See sümboliseerib Eesti Kul...
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi. Kunst on tekkinud koos inimühiskonnaga juba kiviajal. Kuna kunsti kaudu on inimene õppinud tundma elu ja iseennast, väljendama oma tõekspidamisi, elamusi ja suhtumist maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kuidas muutis liikuvate piltide areng inimeste elu põnevamaks ja vaheldusrikkamaks? Filmikunst sai alguse juba 18. sajandist. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadiete...
Eestlased on rahvas, kes on elanud juba üle 10 000 aasta Läänemere kaldal. Meie esivanemad on olnud visa ja töökas rahvas, kes on säilitanud eesti kultuuri ja keelt. Aga tihtipeale kerkib üles küsimus, kas me oleme ka selle pika aja jooksul midagi saavutanud, või endast mingit märki maha jätnud ? Ühed meist väidavad üht, teised teist ja kolmandad kolmandat. Kuid siiski mille üle võiksid eestlased uhked olla? Mõeldes juba kaugele kaugele minevikku, võib öelda et Eesti on olnud juba siis ühte hoidev riik. Olen uhke juba selleüle, et meie oma rahvas, kes on nii väike, aastasadade vältel nii paljude teiste rahvaste poolt ahistatud, vallutatud, orjastatud ja piinatud on kõigest edukalt välja tulnud ning oma kultuuri loonud. Oleme kultuurirahvas. Olen uhke selleüle, et meie poisikesed koolipingis läksid vabadussõtta oma riigi eest, kuigi paljud täismehed ei uskunud iial, et Eesti vabaks võik saada. Ja tänu neile
On leiutatud sellised asjad nagu krediitkaardid, millega saab pangaautomaadist raha välja võtta või saab ka kohe elektrooniliselt maksta ilma sularaha vahenduseta. Kindlasti on neid teenuseid veel paljugi, kuid kõige enam kasutavad inimesed avalike e-teenustena maksude deklareerimist. Nende teenustega püütakse inimeste elu mugavamaks teha, näiteks politseil on võimalik oma andmebaase kasutada, et järgi kontrollida kahtlusaluse isiku minevikku ning sellepõhjal otsustavad, kuidas tegutseda. Parimaks asjaks millega oma isikut kindlaks teha on ID-kaart. Sellega on võimalik kõike oma isiklikes kohtades käia, makse maksta, valimas käia, kirju lugeda, ja seda kõike kodust lahkumata. Inimene püüdleb terve oma elu mugavuste poole luues sellega järjest enam uusi kergemaid võimalusi tänapäevases ühiskonnas hakkama saada kuid koos sellega ta
6. Näide: Kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente massi nimetatakse pärmiks. (lk 66) Esitatud vastuolusid. 7. Näide: Seened võivad inimestele olla kasulikud või kahjulikud. (lk 71) On esitatud küsimusi ja fakte, mis panevad kaasamõtlema. 8. Näide: Milleks on vaja pärmi? (lk 71) Motiveeriv esituslaad Sisaldab küsimusi, mis panevad arutlema. 9. Näide: Miks ei upu mets taimejäänustesse? (lk 71) Esitatud tagasivaated minevikku. 10. Näide: Veel 19. sajandi esimesel poolel oli meil laialdaselt kasutusel tuletael. Seda kasutati süütematerjalina tule saamisel tuleraua ja ränikivi abil. (lk 70) Õpiku keelekasutus Laused on enamasti lühikesed ja selged. Mahuvad õpilase töömällu. 11. Näide: Üldse on Eestis umbes 200 mürgist seent. (lk 67) Üksikud laused liiga keerulise konstruktsiooniga. 12. Näide: Sampinjonidel on eoslehekesed juba noorelt roosad või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
