armastust tähendab». [2] Eelkeel 2 Küll hellitas elu, küll hullutas, lahtise käega lõi, läbi tuisu ja libeda, kiusu ja kibeda endasse tagasi tõi, igast anumast ammutas - kõigist ta peekritest proovida sain - iga magusust maitsesin, mõrkjust mõlema peoga jõin mina, maailmalaps, elu tõrges ja tujukas lemmik - õlul kõikide võlgade öö, silmis lunastusselge hommik. Eelkeel - minevik, tagasivaatamine elule. Luuletaja kirjutab, et elu on andnud ilu, on andnud armastust, on olnud elus ilusaid hetki, mis südames sädelevad ja tekitavad rahutust, ootavad tagasi seda hellust ja naeru. Kuid mitte ainult, elus on olnud ka tormiseid hetki, katsumusi, raskusi ja viletsust. Ehk siis ilu ja valu käivad käsikäes. Elu on väntsutanud, kibedust toonud, kukkumisi, kuid oleme ikkagi üles tõusnud. Mured on need kukkumised, elu keerdkäigud
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikakolledz Roman Koscikas TEHNIKA AJALOO VEDURINA referaat Tehnotroonika erialal Tartu 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 Minevik.................................................................................................................................................4 Tänapäev...............................................................................................................................................5 Tulevik .................................................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................7 SISSEJUHATUS Üldlevinud teadm...
Sealt algas majanduse kiirem areng. On imelik mõelda et kõik need muutused olid tingitud tööstuslikust pöördest. XIX sajandil toimusid ka suured muutused ka transpordis ja ehituses. Nimelt loodi 1814 Inglismaal aastal esimene auruvedur. Pea kümne aasta pärast valmis esimene raudteeliin. See aitas kaasa maailmaturu tekkimisele jällegi tekkisid uued töökohad ja linnastumine kasvas veelgi. Ehituses võeti kasutusele raudbetoon, millest ehitati uued hooned. Kogu minevik oli elatud puust majades ja tulekahju korral võis hävida terve linna või suur osa sellest, nagu juhtus Londoniga 1666 aastal. Seega tänu raudbetooni kasutusele võtu kasvas turvalisus elumajades, nii kokkuvarisemise kui ka tuleohutuse suhtes. Samal sajandil toimus minu arvates tolle ajastu suurim sündmus pärisorjusest vabastamine. Eestimaal toimus see 1816 aastal , Liivimaal aga kolm aastat hiljem (1819 a). Sellele mõttele tuli kuulus prantsuse väejuht Napoleon,
teda rohkem kui Maret Vaa unistuste samastamine enda fantaasiaga. Nipernaadi-lugude juures ei saa ka kuidagi mööda minna faktist, et mõnikord pole ta midagi muud kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, käitus Nipernaadi täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks eluga edasi, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis Nipernaadi ränduri elu, millega kaasnes ka inimeste unistuste uurimine ning nendega mängimine. Ta justkui kaasas erinevaid isiksusi enda rändurliku eluga, ning muutis nende soovid ja unistused kas tõeks või veidigi lähemale tõele. Teose põhjal võin väita, et Nipernaadi ja nipernaadilikkus on kui legend, mis tähistab vabadust, rändamist ja veidike mõtlematust.
Kodutute arv aina suureneb. Kaks ühekäelist meest on tule ääres, nad on seal vanasti nad põletavad alet. Neil pole nuga; pole saabast, mille sääres. Veel pole õigust, ammugi siis valet. Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina mind turuplatsi uhke sammas. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Aprillirahutuste kahjude hüvitamiseks kulub kuni 22 miljonit eesti krooni. Tulevik ei tule tagasi ja minevik ei nihku edasi. Oi kuidas keeb ja kihiseb elu kraater. Asjadest mõelda on aega ainult tagantjärgi. Inimesed poleks halvad, kui neid ei kihutaks elamuste ja erutuste põhjatu ja painajalik nälg, mis ei lase meeltel peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus
viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esindaja maal,egiptuse isand noom-maakond nomarh-asevalitsejad,viia ellu vaarao korraldus preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites
Ühiskonna korrapäraseks toimimiseks on vaja tolerantsuse olemasolu. Minevik on näidanud, et selle puudumisel valitseb kaos ja hukatus. Seega võib öelda, et leplikkus on üks olulisim isikuomadus,mis määrab indiviidi suhtumist ümbritsevasse ning teistesse kodanikesse. Mida arenenum ja demokraatlikum on ühiskond, seda suurem on sallivus teisitimõtlejate, eri kultuuride, elulaadide, aga ka teiste rahvuste suhtes. Tolerantsus on tee efektiivselt toimivasse ühiskonda, kus teisiti olekut või mõtlemist ei käsitleta kui ohtu, mis
Ma ohkan, peeker jälle peos. (Alver 1989: 197) Ah, ma teadsin juba noorelt: raheroosk mu rapsab toorelt. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Maailma saatust alati vaekausil määrab gramm. (Alver 1989: 432) Kes nüüd end unustavad kas või hetkeks, neid enam päev ei vaja rõõmsaks retkeks. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Jääb minevik maha kui tuhast kett, me vajame priiust ja puhast vett. (Alver 1989: 433) Ja kellel hõõguv helg veel ahjus praksab, see säästku puid niikauaks kui ta jaksab. (Jõesaar, Muru 1982: 170) Kuis on seal tuli kollane ja puhas, kus lapsed küpsetavad õunu tuhas. (Alver 1989: 179) Külm puhang lõõtsub kõrgel kõik pilved pikka rongi. (Alver 1989: 346) Öö neisse poeb ja hangub mustaks malmiks,
Andrus Kivirähk “Mees, kes teadis ussisõnu” Koostajad: Aleks Mark ja Georg M. Puhm Tallinna Nõmme Gümnaasium 2015 Andrus Kivirähk On õppinud Tallinna 32. Keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ajakirjanduse erialal Ta töötab Eesti Päevalehes 2000. aastate menukaim eesti kirjanik Kuulub Eesti Kirjanike Liitu ning on võitnud mitmeid autasusid Näiteid teistest teostest “ Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed” “ Sirli, Siim ja saladused” “ Rehepapp ehk november” “Wremja. Zorro märk” (koos Mart Juurega ) “Mees, kes teadis ussisõnu” Autori üks tuntuimatest romaanidest Ilmunud aastal 2007 On ilmunud läti, tšehhi ja prantsuse keeles Romaani peategelased Leemet – viimane mees metsas,viimane inimene kes teadis ussisõnu ja põhjakonna asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest
Tänapäeva inimese väärtushinnangud Väärtused, mis need on? On need midagi, mida peame igaühe juures vajalikuks, mis annab igale asjale, inimesele, olemusele iseloomu, mida väärtustatakse? Mida me üldse tänapäeval tegelikult väärtustame? Mina, kui Eesti kodanik, kes olen elanud terve oma elu siin, oma kodumaal, pean suurimaks väärtuseks meie keelt- eesti keelt. Väärtus on minu jaoks midagi, millega teistest erinen ja just see keel, nendest sõnadest kokku pandud laused, selle kõla, kui ütlen emale „Tere hommikust!“. See on suurim väärtus Eestis. Minu ema, vanaema ja nende tutvusrindkond väärtustasid oma lapsepõlves vaba aega, et ei peaks hilisõhtuni õues tööd rügama, et saaks kasvõi paar tundi väsitava päeva möödudes oma vanematega koos jutte vesta, kuulata vanaisa mälestusi nooruspõlvest. Nad rääkisid tunnetest ja oli näha emotsioone, nad väärtustasid aega, mis saab ka selle kulutamata otsa. Kuhu on see kõik kadun...
selleks läheks ka aega ja mul oleks selle aja peale juba kõht ammu tühi ja ma oleks kindlasti vähemalt poolel teel - arvestades seda, et ma olen kodust väljumiseks oodanud vihma saabumist ning vahepeal teinud vähemalt 17 puhkepausi, kus ma olen joonud sedasama vihmavett, sest ka plastikpudeleid ei saaks ju toota - McDonaldsisse. Tulevikku ei oska kahjuks keegi ennustada, kuid on kindel (vähemalt ma internetist lugesin), et mingil hetkel on nafta meie jaoks minevik. Kuidas ma siis edasi facebookis istun? Kes seda teab...
Eestlase parim toit on teine eestlane Jah, nii see oli, on ja jääb. Teise inimese õnne üle ei osata tunda rõõmu, vaid ainult kadedust. Ütlus, et eestlase parim toit on teine eestlane on järjest enam tõeks saamas. Noorena seda ei märgata, siis veel ei eristata teistsuguse mõtlemisega inimesi, aga natuke vanemaks saades hakkavad inimesed märakama, et ükskõik kui hästi inimesel võib minna on alati keegi, kellele on see vastu karva ja kes üritab igal võimalusel inimest maha teha. Tänapäeva Eestis on meeleolud tumedad, kuigi Eestimaad ja riiki ei ähvarda otseselt mitte mingisugune oht, on ikka inimesi kes arvavad, et selle riigiga on kõik. Inimestel on liiga suured ootused ja lootused oma riigi suhtes, tahetakse asju mida kunagi ei ole olnud ega saa olema. Lootus, et koos siia jäädes saame paremat luua, hakkab vaikselt kaduma ja väärtused ei paku enam kellelegi huvi, sest silmapiiril paistavad ahvatlevamad võimalused. Lihtsalt ära...
Juhtimisarvestuse olemus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·tead juhtimisarvestuse suunitlust; ·oskad välja tuua juhtimisarvestuse peamisi ülesandeid; ·tunned juhtimisarvestuse ja finantsarvestuse erinevusi. 2 Juhtimisarvestuse eesmärgid ja korraldamine ettevõttes Juht on ettevõttes isikuks, kes peab endale selgeks mõtlema, kuhu tema poolt juhitav organisatsioon jõudma peab. Tuleviku konkurentsieeliste kindlustamine eeldab analüüsi ja tulevikuplaanide tegemist. Juhtimisarvestus on ettevõtte eesmärkide saavutamist toetava informatsiooni tuvastamine, mõõtmine, kogumine ja analüüs mis peab tagama juhtimisotsuste langetamise. Juhtimisarvestus eeldab süsteemi loomist info kogumiseks, talletamiseks, süstematiseerimiseks ning kättesaadavaks muutmiseks. Eesti ettevõtete üheks suhteliselt levinud probleemiks on andmete...
Tulevik on minu kätes Elus on kolm tähtsat aega: minevik, olevik ning tulevik. Minevikku me alatasa meenutame ja tunneme ka väikest rõõmu,et see möödas on. Olevik on aga üks väike osa ajast, mis muutub ühe silmapilkega minevikuks. Tulevik on aga hetk, mida me kõik justkui nagu ootame, kuid me ei mõtle kunagi sellepeale, et see, mis on kasvõi sekundi pärast, ongi üks pisike samm tulevikus. Inimesed defineerivad omal peas sõna tulevik hoopis millekski muuks. Me arvame, et see on aeg, mis on alles 3 või 5 aasta pärast
nendega on kõik hästi. Ka Hans lootis, et näeb oma naist ja tütart kunagi veel ning see usk aitas tal elada. Aliidele aga ei mõjunud mälestused hästi ja ta tahtis unustada õde ja tema pere. Õest mõtlemine rebis vanad haavad lahti ja Aliide hingerahu kadus. Aliide ei saanud unustada küll oma õde ning tema pere, sest ta elas selles majas, kus kõik asjad meenutasid ikka ja alati minevikku, aga ta püüdis elada nii, et minevik teda lõputult ei rusuks. Vallamajas juhtunu mõjutas kõiki kolme naist. Aliide vältis seda kohta ja isegi, kui ta pidi sinna minema, siis tekkisid tal külmavärinad ja tohutu hirm, et minevikus juhtunu võib korduda. Lindat mõjutas see kõige enam. Peale ööd vallamajas tõmbus ta endasse, ta ei rääkinud palju ja oli omaette. Ka täiskasvanuna ei suutnud ta sellest üle saada. Linda oli vaikne ja ei tahtnud eriti palju suhelda ning Zara ei mõistnud, miks ema selline on
Kaudne tulevik Would go pealause on minevikus. (He said that he would be there) THE PRESENT Am / Is / Are + ing Tegevus toimub rääkimise hetkel. Now, at PROGRESSIVE vorm the moment, at present Kestev olevik THE PAST PROGRESSIVE Was / Were + ing Tegevus kestis teatud hetkel minevikus. Kestev minevik Vorm when I came, at 6 yesterday, while THE PRESENT PERFECT Have / has + III pv. Tegevus on toimunud enne praegust hetke. Täisminevik Today, this week, this year, already, yet. THE PAST PERFECT Had + III pv. Tegevus oli toimunud enne teatud hetke Enneminevik minevikus. before
Eestlane kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks iseloomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, selle järgneb enamasti aeglane ja uimane olek, ning tagasihoidlikkus. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime tõesti olla pikataibuga ning tahumatud, kuid tänapäeva eestlased on
1 - 2 - 3 - 4 - 5 - 6 - 7 - 8 - 9 - 10 - 11 - 12 - 13 - 14 - 15 - 16 - 17 - 18 - 19 - 20 - 21 - 22 - 23 - 24 - 30 - 40 - 50 - 60 - 70 - 80 - 90 - 100 - 200 - 300 - 400 - 500 - 600 - 700 - 800 - 900 - 1,000 - 1,000,000 - 1,000,000,000 - - esmaspäev - teisipäev - kolmapäev - neljapäev - reede - laupäev - pühapäev - täna - homme - eile - päev - nädal - kuu - aasta - jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktober - november - detsember ? - Mida? ? - Kuidas? ? - kui palju? ? - Kes ? - Miks ? - Millal? ? - Kus? (Kasutatakse kui midagi otsitakse : kus on pank?) ? - (kuni) Kus? (näitab liikumise suunas midagi. "Kuhu sa lähed? ") ? - (alates) Kus? (näitab algatusel eemal midagi. "Kuhu sa pärit? ") ? (m), ? (f), ? (n) - Milline? Millist? ? (m), ? (f), ? (n), ? (pl) - Kelle? abivalmis - aeg-ajalt - aeglane - ahne - ainulaadn...
Patricia Benner (1942...) Annika Paavel Martina Vool Aljona Komissarova Patricia Benner "Knowledge development in a practice discipline consists of extending practical knowledge (know- · California ülikool- how) through theory based scientific investigations and through the clinical experience in the practice of psühholoogilise that discipline" (Benner, 1984) õenduse osakonna professor · bakalaurus õenduses · Magister kirurgiaõena · erialased õpped filosoofiadoktorina · http://www.udea.edu.co/portal/page/portal/bibliotecaSedesDependenci as/unidadesAcademicas/FacultadEnfermeria/Diseno/Imagenes/Noticias /patriciaBenner.jpg Dr. Benneri Teooria · 5 oskuslevelit · kogemused kliinilises tegevuses võtmeks õend...
kõigil on sõnavabadus, kuid kas heterod korraldavad rongkäike, käes seksuaalsust rõhutavad plakatid? Vähemuslased tunnevad end rohkem nurka surutuna ning seetõttu seisavad enda eest kindlamalt. Järeleandmiste puhul tuleb aga kaalutleda erinevaid aspekte, jättes seejuures välja ülisallivuse ning nulltolerantsi. Meie ühiskonnas esineb ka rahvuste vahelisi konflikte. Eestis nimelt venelaste ja eestlaste vastuolud. Meil on pikk ja mõneti ühine minevik, venelaste suur protsent meie rahvastikust tuleneb ju sellest, et Eesti kuulus pikka aega Venemaa koosseisu. See keeruline ja raske etapp on nüüdseks möödunud, kuid usaldus ja samuti sallivus ei ole kerge taastuma. Samme edasi minemiseks on tehtud - päevakorras oli hiljuti vene keele muutmine Eesti teiseks riigikeeleks. Vastupidiselt aga nõutakse venekeelsetes koolides eestikeelset haridust. Tundub, et riigimehed ei ole kindlad, kuidas selle olukorraga toime tulla
"Tõde ja õigus" V Iga tänapäeva noor, kes peab end vähegi eestlaseks, peaks teadma milline oli tema esivanemate minevik. Tammsaare romaan "Tõde ja õigus" räägib just sellest, kuidas alustasid talupojad oma elu ning kuidas nende arenemise käigus on arenenud välja meie praegune ühiskond. Kuigi võib tunduda, et see oli vana aeg ja meid see ei puuduta, siis tegelikult on kõigi nende tegelaste lugu ka meie lugu. Seda romaani kätte võttes ja lugema hakates on minu arust juba raske peatuda. See teos on põnev ja kaasakiskuv ning väga mõtlemapanev. Kõik need tegelased, keda
Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus Esiaeg ehk muinasaeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Eestis loeb enamik uurijaid muinasaja lõpuks 13. sajandi algust, mil Põhjala ristisõjad Eestisse jõudsid. Muinasajal omas usund inimese elus märkimisväärselt tähtsat rolli. Eesti hõimude ristiusustamise eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal, seega ei saa rääkida ka kindlatest mõjudest tänapäeva.
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,...
Oromo keel Oromo keel on afroaasia keel kuši keelkonnast, mille erinevaid keelevorme räägib emakeelena rohkem kui 35 miljonit inimest nii Oromos kui ka naaberriikides Etioopas ning Põhja-Keenia mõnes piirkonnas (1). Veel räägivad seda keelt ka Wollega, Shoa, Illubabour’i, Jimma, Arsi, Bale, Hararghe, Wollo, Borana ja ka Gojjami edelaosa rahvad. Oromo keel on suuruselt kolmas keel Aafrikas. Oromo inimesed on suurim etniline grupp Etioopias ja nad moodustavad rohkem kui 40% Etioopia elanikkonnast (2). 95% Oromo keele kõnelejatest elabki Etioopias, peamiselt Oromia regioonis (1). Ladina tähestik võeti ametlikult kasutusele 1991. aastal, kui üle tuhande Oromo intellektuaali tulid kokku, et otsustada, millist tähestiku kasutada Oromo keele üleskirjutamiseks (2). Ladina tähestikku nimetatakse Oromos Qubeeks. Peale Qubee vastuvõtmist arvatakse, et vahemikus 1991 - 1997 on Oromo keeles ...
Mina käisin 6. märtsil vaatamas operetti „Tsirkusprintsess“. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Operetti heliloojaks oli Imre Kalmani. Dirigentiks oli Kaspar Mänd. Lavastajaks oli Saksamaalt pärit Thomas Mittmann. Orkester ja koor olid Rahvusooper Estonia enda koor ja orkester. Peaosatäitjad olid: Helen Lokuta, Andres Köster, Andero Ermel, Mart Laur, Väino Puura ja Hanna-Liina Võsa. Lavastuse koreograafiks oli Marina Kesler. Marina Kesler töötab RO Estonia balletiartisti ja koreograafina ning Tallinna Balletikoolis õppejõu ja koreograafina. Ennast on Marina iseloomustanud mitmete märksõnadega: ahne loomingu järele, nõudlik, aus, enesekriitiline, egoistlik ning valmis eluaeg õppima. Operetti keskmes on romantiline intriig ja värvikas tsirkuseelu. Vürstinna Fedora Palinska tõrjutud kosilane palkab kättemaksuks salapärase tsirkuseartisti Mister X-i kehastama aadlikku ja paluma vürstinna kätt. Põnevate sündmuste keerises selgub, et Mist...
helilooja Georges Bizet ooperit „Carmen“. See on helilooja tuntuim ooper, mis valmis 1875. aastal. Peategelast Carmenit mängis moskvalanna Aleksandra Kovalevitš. Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875. aastal Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks. Bizet oli teiste arvates põrunud. Samuti šokeeris Bizet publikut, tuues ooperilavale inimesed rahva seast. Seetõttu esietendusel vilistati ooper välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tänaseks on „Carmen“ üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma.
Eesti keele areng ja jätkusuutlikkus Artur Laherand 10.klass Eesti keele arengust ja jätkusuutlikkusest rääkides pean kindlalt välja tooma erinevate lõikudena nii eesti keele mineviku, oleviku kui ka tuleviku. Tekibki küsimus, mis see jätkusuutlikkus siis tähendab ja kas eesti keel on jätkusuutlik? Jätkusuutlikkus tähendab, et keel ei ole ohus ja on suur hulk inimesi, kellele antud keel suudab kõiki hüvesid pakkuda. Jätkusuutliku keelega on võimalik saada hea töökoht, hea haridus ja osaleda kultuurielus. Kõnelejaskonnale on väga soodne paikneda saartel, sest merega ümbritsetus tagab teiste keelte eemalehoiu ja siis ei ole vaja ka väikestel keeltel karta konkurentsi. Eesti keelt on kantud väga hästi põlvkonniti edasi. Võib öelda, et vaatamata mitmesaja- aastasele ,,mustale ajaloole" on eesti keel siiani täiesti jätkusuutlik....
"Dzan" Kirjanikutee alguses(1922) Huvitav teada. Platonovi stiil on kange nagu tsaariviin. V.Tsalmajev Kirjutati, et tema "kivine keel" võib viia kannatuse katkemiseni, sest kirjanik "vehib oma keelega nagu elevant londiga" Venelased on tunnistanud tema keele "piinarikkalt keeruliseks" Paljudes tema jutustustes tegutsevad nn tulevikuinimesed ja, nagu ta ise nimetas, "hingekehvikud", keda koormab minevik Andrei Platonov Ajakirjanduses ilmunud karikatuur Andrei Platonovist Mälestussammas Kasutatud kirjandus XX sajandi vene kirjandus II Proosa -Katrin Kalamees, Maritsa Lens A. Platonov "Meistri saamine" 1929 A. Platonov "Auk" 1987 http://www.google.ee/images?q=andrei %20platonov&oe=utf-8&rls=org.mozilla:en- US:official&client=firefox-a&um=1&ie=UTF- 8&source=og&sa=N&hl=et&tab=wi&biw=922&b ih=515 Tänan kuulamast! Küsimusi?
a , mitte kroonu omad" Kuid elaval inimesel on vaja midagi kindlat, materiaalset pidet eluga. Ja selleks on kodu. · Peegli armastus on sõjas hoopis teistsugune kui see, mida kohtab armastus romaanides. Sõjajuttude armastus on täis piiritut igatsust, ent on pealispindne. (tüdrukud) Tsitaat: ,,Sina, minu esimene ja otsata armastus, puhas ja ainumane. Seesugune armastus ei otsi naudingut, sest ta on lihtsalt ime. Kui ma kaon, on minu minevik niivõrd lühike, et sellesse mahud ainult sina." Lahingust lahingusse aetaval sõduril piisab isegi lootuskiirest, et kuskil on keegi, kes võib-olla isegi ootab, kui sel pole nägu ega nime. · Peegli romaanis on olemas kõik olulisemad meeleolud, mis eesti sõdurite hulgas tollal valitsesid: kõhklused, põgenemissoov, usaldamatuse tunne, viha, masendus, surmahirm, koduigatsus, ja igatsus armastuse järele.
Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77 USED TO 78 LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78 Kestev olevik 80 Kestev minevik 82 Täisminevik 83 Käskiv kõneviis 85 Tingimuslaused 85 CAN / COULD 86 MAY 88 MUST 89 SHOULD 90 HAVE TO 91
Kolmandas peatükis kirjeldan koaalade toitumisharjumusi. Neljandas räägin nende paljunemisest ja viiendas esitan kokkuvõtte haigustest ja vaenlastest. Kuuendas peatükis kirjutan koaaladele jahipidamisest ja nende kaitsest. Peatükid valisin sellised sellepärast, et saada parem ülevaade koaalast, kui liigist. Näha nende eri- ja omapära. Loodan, et käesolev referaat annab üldise ülevaate koaalade elust. Joonis 1. Koaaladel on kohev karusnahk. Minevik ja leviala «Koaala» tähendab Uus-Lõuna-Walesi suguharude keeles «ei joo». Koaalat on esimest korda mainitud tundmatu autori poolt, tema aruandes reisist Sinimägedesse 1798. aastal. Samal aastal lasi esimese tõendusmaterjali kuberneri sekretär John Price. Tundmatu autor kirjutab et Sinimägedes elab loom nimega kullavain, kes välimuselt sarnaneb Lõuna Ameerika laisikuga. Teadusele avastati koaala merelaevastiku ohvitseri F. Ballieri poolt 1802. aastal.
kakskümmend üks tuhat nelisada üheksakümmend kaks Pöördsõnad Pöördsõnu võib tähenduse poolest lugeda tegusõnadeks. Tegusõnal on käändelised ja pöördelised vormid (saadakse verbi pööramisel). Tegusõna pöördelistel vormidel on: · kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2)
Tavaliselt markeeritakse verbi abil. Kui sündmuse toimumisaega vaadeldakse võrdluses kõnelemisajaga, on tegemist absoluutse ajaga. Nt tulevik, lihtminevik. Relatiivne aeg viitab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi toimumisajale mingi teise kontekstuaalselt määratletud ajahetke suhtes; teine ajahetk ei kattu kõnelemisajaga: Nt ee k enneminevik. sündmushetk(s) kõnehetk(k) viitehetk(v). olevik: s, k, (v); lihtminevik: s k(v); tulevik: k(v) s; minevik: s____k(v); enneminevik: s____v k Nt yagua keeles on 1. lähiminevik ehk mõni tund enne kõnehetke, 2. lähiminevik ehk üks päev enne kõnehetke, 1. minevik ehk ~kuu..nädal tagasi, 2. minevik ehk ~1..2kuud kuni 1..2 aastat tagasi, 3.minevik ehk kauge või jutustav minevik. Kõneviis on vormistik, mis annab edasi modaalsus, väljendatakse tavaliselt verbil. Modaalsus on kõneleja seisukoha grammatiseerunud väljendusvahend. Kõneleja iseloomustab sündmust oma
organismi ladestumise tõttu poegimisvõimetud. Armsad adruvallid asendusid lahesoppides plastikuvaaludega. Kui pärast sõda oli otsustatud hävitada kõik sakslaste ehitamisel pooleli jäänud laevad ja hakati neid uputama, vajus lennukikandja "Graf Zeppelin" nina ees põhja. Ta tömp, otsekui äralõigatud ahter kõrgus veel kaua mere kohal. Arvata, et II Maailmasõda oma tagajärgedega on minevik, on ennatlik. Peale sõda uputati Balti mere sügavikesse võidetud Saksamaalt ära võetud keemiarelvad. Piisk piisa haaval immitsevad need välja Balti merre uputatud relvade roostetavatest kestadest ja konteineritest. Balti mere äärsete rahvaste suhtes sooritatud nn kaugsihikuga kuriteost veel hullem on ametnike kestev kuritegelik tegevusetus sellele probleemile lahenduse leidmisel. Tänagi üheks
Keel on, mis üht rahvast rahvaks teeb, ta peidab lõputut väge ja pühadust enese sees." Sellega tahtis Jakobson öelda, et kui pole ühte õiget keelt, ei ole ka rahvust. Et rahvus jääks püsima peab seda hoidma, kui suurimat varandust, mis on meile antud. Minu arvamus ühtib Jakobsoni omaga, keeleta ei ole ühtsustunnet ega rahvust. Veel paarsada aastat tagasi ei peetud eesti keelt isegi üleskirjutamise vääriliseks aga praegu räägib seda keelt umbes miljon inimest. Meil on ühine minevik, mida peaks teadma iga ,,õige" eestlane. Eestlane ei ole koguaeg vaba olnud vaid kõigest viimased kümme aastat. Alati on meid juhtinud ja rakkes hoidnud võõrvõim, kas oli selleks Rootsi, Saksa või Venemaa. Alates Muistsest vabadusvõitlusest on olnud eestlane orjaikkes. Spordist lähtudes on eestlane alati oma sportlastele kaasa elanud. Eestlastena oleme rahul vaid parimaga. Meie ühtekuuluvustunne sõltub paljuski sellest, kuidas Eestil parasjagu läheb.
hommikul ja õhtul, nad armusid, koos said nad pikemalt olla ainult Jaanipäeval. Vanaisa näeb nende armastust, soovitab abielluda, kuid nad ise ütlevad ära, siis on armastus igavesti noor. ,,Endla järv ja Juta" seotud Laiusel asuva Endla järvega, mille kaldal Vanemuise kasutütar Juta valab kibedaid pisaraid oma peigmehe surma pärast. Ilmarise poolt meisterdatud kuldliniku läbi vaadates aga elustub õnnelik minevik. Enamik Faehlmanni muistenditest on kunstmuistendid. Õpetatud Eesti seltsile esitas ettekande ,,Muinaslood", milles koondatud muistendid Kalevipojast üheks looks. 4. Friedrich Reinhold Kreutzwald tähtsaim kirjanik eesti kirjanduse rajajate hulgas. Õppis Tartu ülikoolis arstiteadust. Töötas Võrus arstina, andis välja harivaid väljaandeid "Maarahva kasuline kalender", ajakiri ,,Maailm ja mõnda..." Tegutses ka rahvaluule kogujana, kirjutas
Sealsed sündmused olid siiski enamasti sünged, kuid leidus ka armastust ja ilu. Domineerivaks oli vaesus, vihkamine ja truudusetus. Rahvast kirjeldati väga pahurana ning kurjadena. Nende meelistegevuseks oli kellegi poomist või piitsutamist pealt vaatamine. Ainus koht, millest räägiti positiivselt, oli kirik. Paljud inimesed otsisid sealt peavarju. Esmeralda, kui romaani üks väljapaistvamaid ja ilusamaid tegelasi, oli mustlasneiu. Tal oli üsnagi kurb minevik. Juba väikse lapsena varastati ta oma ema käest ning ainus, mis temast järele oli jäänud, oli talisman. Esmeralda oli imeilus noor neiu, kelle ilust hoolimata oli keeruline elu. Kuna ta oli väga noor, habras ja äärmiselt hea liikuvusega, siis pea kõik selle linna mehed olid kõrvuni armunud temasse ning see tõi palju pahandusi. Samuti oli ta siiras ning kohati ka kergeusklik ning see viis teda paljude armuvalude kätte.
.." (Hamlet) "Sisyphose müüt" ,,Pole olemas nii kaunist, et ei leiduks veel kaunimat, ja pole olemas nii närust, et ei oleks veelgi närusemat. (F. Dostojevski) ,,Õnn ei ole õnnes, vaid selle saavutamises." (F. Dostojevski) ,,Meil ei ole õnne ega tulegi, me ainult ihaldame õnne" (A. Tsehhov) ,,Kõige tähtsam on silmale nähtamatu."/ "Iialgi ei olda rahul seal, kus ollakse." (,,Väike prints" Antoine de Saint-Exupéry) ,,Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab nagu nool, kuid minevik seisab igavesti paigal." (F. Schiller) ,,Otsige iseendas ja te leiate kõik." (J.W. Goethe)
Ravic arvab, et Joan ei armasta teda enam ja ei tule ta juurde kunagi tagasi. Joan üritab Ravicit veenda, et ta on ainus mees, keda naine on kunagi tõeliselt armastanud, aga Ravic ei vaja teda, sest ta on üksik uitaja. Kord näeb Ravic meest, kes teda koonduslaagris piinas ja ta sõbrad tappis. Ta kohtub Haakega mitmeid kordi ja peab plaani, kuidas meest tappa. Lõpuks viib ta Haake metsa, tapab ta ja matab maha. Sel hetkel tunneb ta, et minevik ei kummita teda enam. Lõpuks saab ka Joani uus mees teada, et naine ei armasta teda. Ta vehib püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb. Raamatu lõpus on kõik juba kindlad, et Saksamaa ja Prantsusmaa vahel puhkeb sõda. Kõik, kes saavad, üritavad põgeneda, aga Ravic läheb hotelli. Juba ette teades, et politsei on seal ja laseb end kinni võtta
uskumatul kombel hakkab kõik liikuma selles suunas nagu, ta tahtis. Loomulikult hakkas Ann seda palvet lõpuks väga kahetsema, aga siis oli juba hilja. Väike vend oli juba Soomes arstide hoole all, elu ja surma vahel kõikumas. Nagu kõikidele omapärastele raamatutele kohane, algas seegi teos lõpuga, mis väga kutsub lugema, sest just seal on kõik loos esinevad sündmused põgusalt mainitud. Ann on haigla palatis ning mõtleb väga sügavalt. Mõtleb kõige üle- tulevik, minevik, olevik. Ta laseb kõik tunded, sündmused väga masendavas toonis peast läbi. Peale sellist algust on lugeja pea piisavalt sassis, et raamatu käest panemine ei tule kõne allagi. Seepärast võibki algus tunduda keeruline, aga lõpuks saab kõik selgeks. Lugemine läheb nii ladusalt, ei suuda pidamagi jääda. Ma võiksin öelda, et ma lausa neelasin selle raamatu. Raamatu lõpp on üsna ootamatu. Annil on reaalsus ja ebareaalsus täiesti segi. Ta ei tee enam vahet päris elul ja unenäol
Konservatiivid soosisid vaba turumajandust ja pidurdasid sotsiaalprogramme. 1970-ndatel aastatel tabas Suurbritanniat majanduskriis. Selle põhjused olid: • majanduse madal kasvutempo e. “Inglise haigus” (keskmiselt 2,8 % aastas); • Suurbritannia liitumisel Euroopa Majandusühendusega (Euroopa Liiduga) selgus Inglise kaupade konkurentsivõimetus Euroopa turul; • koloniaalne minevik ei sundinud tehnoloogiat uuendama ja tootlikust suurendama; • sotsiaalprogrammide ülepaisututus; • kahjumiga töötavate riigiettevõtete doteerimine; • Araabiamaade naftaembargo, mis põhjustas nafta hinna tõusu (Suurbritannia hakkas ise 1970-ndatel Põhjamerest naftat pumpama ja eksportima); 1980-ndatel aastatel rakendas konservatiivist peaminister M. Thatcher monetaristlikku majanduspoliitikat (tätšerism): • rakendati vaba turumajandust;
· Olav, Ege, Paul Johannese õedvennad · Riina Johannese suvearmastus · Sasa Johannese parim sõber · Lisaks olid jutus veel klassiõedvennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese saabumine Johannese suvepuhkus uude kooli Nullpunkt Tutvumine kooli ja 12. klassi alustamine klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik ja Johannes ja Bianca probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta
Johannese suvepuhkus Johannese Nullpunkt saabumine uude kooli 12. klassi alustamine Tutvumine kooli ja klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik Johannes ja Bianca ja probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi,
Kuidas leida elu mõtet? Elu kui selline sai Maal alguse ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi. Enamusel asjadest oli tollal oma tähtis mõte, igast asjast arenes midagi uut. Ja kui mõte puudus, siis kaotas asi lihtsalt oma eksistentsi ja vajus unustusehõlma. Just tänu mõtte olemasolule ja arengule evolutsioonile - oleme meiegi praegu siin. Enne kui hakata uurima, kuidas leida elu mõtet, tuleks kindlaks teha, mis asi see elu mõte üldse on. Sa ei saa ju minna metsa puravikke korjama, kui ei tea, millised need välja näevad. Vale portsu otsa sattudes (olgu nendeks siis kärbseseened või muud ebamäärased asjandused) võid oma väetist elust hoopiski ilma jääda. Seega siis elu mõte. Mina isiklikult arvan, et elu üldisem idee on kanda seda läbi järeltulevate põlvede tuleviku suunas. Just nii on ju ajast aega toimitud, pigem nagu mingi ürginstinkti ajendil. Seetõttu ei saa seda ideed eriti üle tä...
Sageli kasutatakse sellises lauses sõna just. NÄIDE: I have finished my homework. I can go out now. 2. Täna / sellel nädalal / sellel kuul toimunud tegevuse või sündmuse puhul. NÄIDE: He has been on duty twice this week. 3. Rääkides sellest, mida keegi on või ei ole oma elus teinud. Sageli kasutatakse selleks sõnu ever ja never. NÄIDE: Has he ever been to Japan? ; We have never seen them. The past continuous kestev minevik moodustumine: was/were + -ing vorm NÄIDE: I was reading a book.
loodusteadus, arenev tehnika ja turvaliselt kohmakas demokraatia, kuid selle kõige taga seisab siiski inimene, kes oma ratio (ld.k. mõistus) varal elu-olu kergemaks muutes kaotas silmist kõrged ideaalid ja tõekspidamised. Hasso Krull on raamatus ,,Katkestuse kultuur" väitnud, et viimasel aastasajal on aset leidnud kolm surma Jumala, kunsti ja inimese surm. Nende surmadega kadus inimkonna jaoks midagi lõplikult, minevik oli möödunud ja ületatud, passe et depasse (pr.k möödunu ja ületatu). Esimesed, kes julgesid astuda kristlike ideaalide vastu, olid teadlased ja filosoofid. Kui Charles Darwin avaldas evolutsiooniteooria, tabas maailma sokk. Will Durant on öelnud, et terve aastakümne rääkis inimkond vaid evolutsioonist. Darvinismi sisemine loogika on aga sügavam, kui esialgu paistab teos võtab Jumalalt looja-aupaiste ning lükkab ümber katoliku kiriku vääramatu dogmaatika
Armastust on võimalik elavana hoida mitmel viisil: pühendu, kuula partnerit ,,aktiivselt", esita küsimusi, vasta küsimustele, tunnusta, ole huvitav, kasva intellektuaalselt, kaasa armastatu oma tegemistesse, anna armastatule privaatsust, ole aus ja usaldusväärne, selgita partnerile oma vajadusi, lepi tema puudustega, käitu viisakalt, austa kaaslast, tee kompromisse, vaidle lahendusele keskendudes, ära iial ähvarda lahkuda, unusta minevik, ära murra truudust, ära eelda, et suhe kestab igavesti ehita seda üks päev korraga ja ära iial anna alla. (Fisher, 2006) Kasutatud kirjandus: · Fisher, H. E. 2006. Miks me armastame? Tallinn: Väike Vanker. · Vikipeedia. Armastus. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Armastus 13. november 2010. · Norwood, R. 1996. Naised, kes armastavad liiga palju. Tartu: Elmatar.
Möödub aasta ja Jane on ennast sisse seadnud ja teenib elatist, õpetades kohalikke tüdrukuid. Ühel päeval tuleb John ja teatab Jane´le, et on tema kohta kõik teda saanud ja et Jane on pärinud oma onult 20 000 naela. See ei tee Jane õnnelikuks, aga rõõmus on tüdruk selle peale, et John koos õdedega on tema sugulased. Jane jagab raha kõigi vahel võrdselt. John kutsub Jane´i endaga kaasa Aafrikasse. Jane´i aga hakkab kummitama tema minevik ja ta nagu kuuleks, et Edward hõikab teda. 4.Lõpplahendus Jane läheb tagasi Edwardi juurde. Lossini jõudes leiab ta selle põlenenud ja maha jäetuna.talle meenub et Edwardil peab veel olema kuskil maja, mis on ära peidetud.Ta läheb seda otsima. Ta leiab maja ja ka Edwardi. Edward on kaotanud nägemise õnnetuses, mis toimus lossis. Aga see ei heiduta Jane´i. Ta armastab Edwardit ja on õnnelik olles jälle mehe käta vahel. Nad saavad õnnelikuks. VÄGA ÕNNELIKUKS.
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikk...
Kuid mõrv tõi oodatud õnnest hoopis probleeme - kirg oli kadunud. Mõlemad leidsid, et lahti saada Camille’ painavatest unenägudest, tuleb abielluda. See oleks aga äratanud kahtlust seega käitusid nad nii, et neljapäevased külalised koos pr Raquin’iga soovitaksid neil abielluda. Kõik läks nii nagu nad plaanisid, peeti pulmad ning pulmapidu ei olnud kuigi lõbus. Kui nad olid abielus, ei tunnetatud uut olukorda – see üllatas neid tõsiselt. Ootuses olid nende ihad kustunud, minevik hajunud. Iga neljapäevase doominomängu ajal teeskles paar, et nad on tohutult õnnelikud kuid tegelikult ei talunud nad üksteist ning kaklesid päevast päeva. Proua Raquin jäi ühel õhtul rahulikult juttu rääkides täiesti tummaks ja liikumatuks – juba mitmeid kuid mööda liigeseid roomanud halvatus oli kätte jõudnud. Liigutada ega rääkida ta ei suutnud, kuid nägi ja kuulis kõike ning ei läinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
