Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"minevik" - 501 õppematerjali

minevik on mälestused & tulevik on unistused ära kunagi ürita unustada minevikku, sest just see on muutnud sind selliseks inimeseks nagu sa praegu oled ! Unistustes ja mäletsustes tundub kõik poole parem kui tegelikuses . Sp ongi vaja mälestusi mida korrata ja unistusi mille nimel edasi elada Kui raske on uut ja värsket unistust välja mõelda.
minevik

Kasutaja: minevik

Faile: 0
thumbnail
2
docx

Tähtsad asjad eksamiks

Hoolde- ja käidukulusid loetakse kas kõik muutuvkuludeks, kas osa muutuvkuludeks Otsekulud (direct costs) on kulud, mida saab vahetult seostada tootega. ja osa püsivkuludeks või kõik püsivkuludeks. Nii on otsekuludeks toote valmistamiseks vajalik materjal või elektri tootmisel kütus. Kapital on vara või varaline õigus, millest saab rahas väljendatavat tulu ning mida Kaudsed kulud (indirect costs) on kulud, millel puudub otsene seos tootega või mida saab kasutada lisavara loomiseks. ei soovita lugeda otsekuludeks Vara jaotatakse järgmiselt: · Muutuvkulud (variable cost) Cm on kulud, mis muutuvad koos tootmismahu muutusega · Põhivara, kestva kasutusega (tavaliselt üle ühe aast...

Energia süsteemida...
220 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri

Esimene raamat (,,Varrak", 2005) ,,Äravalitu". Teine raamat (,,Varrak", 2005) ,,Sügisvalgus" (,,Varrak", 2005) ,,Tuisune talv" (,,Varrak", 2006) ,,Arglik kevad" (,,Varrak", 2006) Tellitud tööd: ,,ABB 10 aastat Eestis" (,,Valgus", 2002) ,,Harju Elekter 35. Minevik ja tänapäev" (,,Valgus", 2003) Artiklid: ,,Meditsiin rikastele?" (Postimees 08.12.1999) ,,Söönu ei mõista näljast" (Postimees 04.12.1999) ,,Valitsuse vaieldav otsus" (Postimees 20.10.1999) 5 4. Loomingu iseloomustus Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri on tuntud romaanikirjanikuna ,kuid on kirjutanud nii mitmeid kuuldemänge kui ka filmistsenaariume. Huvi kirjanduse vastu tõusis temas juba varakult...

Uurimistöö
22 allalaadimist
thumbnail
7
odp

Richard roht

aprill 1891 Võrus, Krootuse vallas ning suri 22. august 1950 Tallinnas, maetud on ta Metsakalmistule Õppis Tartus, Hugo Treffneri Günmaasiumis ning lalga Reaalkoolis Oma kirjanikutööd alustas aastal 1913 proosapaladega, pärast kirjutas veel arvukalt romaane, novelle, mälestusi, jutustusi ja lasteraamatuid Richardi koolitee jäi pooleli, rahapuuduse tõttu Ta osales I MS ja Vabadussõjas Ta viibis vangis aastatel 1930-1932, seoses vekslivõltismisega Kirjandusteosed Kurgsoo sari ( ,,Hümnid paanile", ,,Viimane kevad", ,,Kurgsoo", ,,Maa", jne) Romaanid : ,,Minevik" 1920, ,,Üksindus" 1925, "Nauding" 1929, ,,Esimene armastus" 1933, ,,Ummiktänav" 1937, ,,Inimsaatused" 1938, ,,Kaks perekonda" 1947, jne. Novellikogus: ,,Igaveses laburündis"1913, ,,Sil...

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Seega ei kuulu ta kirjanduse hierarhiasse. Romaan parodeerib teisi zanre ja iseennast, seega on ta enesekriitiline. Ta on suunatud tegelikkuse ja parodeerib ka seda. Romaaniteooria kujunes juba 18. sajandil raamatute eessõnades. Romaan pole eepiline zanr ja kangelane pole tegelikult kangelane. Romaani tegelased on pidevalt muutuvad. Romaan peab saama selleks, mis oli vana kirjanduse eepos. Bahtin: eepose aeg on suletud aeg, see on absoluutne minevik , rahva ajaloo algallikate ja esiisade maailm, maailm, mis asub alati lauliku ja kuulaja tasandist kõrgemal (väärtuselis-ajaline ülivõrre). Romaani sündmused toimuvad lugeja-autori maailmaga samal tasandil. Demokraatlik, avatud zanr. Eepos kaob renessansiajaloo pärimuses. Eepose allikaks on rahvapärimus. See on teine põhjus, miks eepose maailm on täiuslik. Eepose maailm on lugejast distantseeritud, kauge ja kättesaamatu. Romaani teksti seostab Bahtin karnevali- s.o naerukultuuriga...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Esiajalugu ja selle periodiseering

Geoloogia areng aga jätkus ning 1833. aastal väitis Charles Lyell oma teoses "Principles of Geology", et geoloogiliselt iidsed tingimused olid olemuslikult sarnased kaasaegsetega. Sama ideed võis rakendada ka inimeste mineviku kohta, st paljudes asjades sarnanes minevik tänapäevaga. Inimkonna suuremat vanust kui piibli põhjal arvata võis, kinnitasid ka mitmel pool leitud kivist tööriistad, mis esinesid koos väljasurnud loomade luudega. Nii oli näiteks Prantsusmaal 1838. aastast alates leitud primitiivseid kiviriistu ja fossiilseid loomaluid. Kasutades geoloogidelt ülevõetud stratigraafilist meetodit, õnnestus määrata ka selliste kiviriistade kuuluvus. Sellega tegeles Jacques Boucher de Perthes. 1841. aastal avaldas ta veenva tõestusmaterjali...

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

loj (filos) ­ armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) ­ armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) ­ armastus sof...a (sofia) ­ tarkus; sofÒj (sofos) ­ tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) ­ arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) ­ tööarmastus; filosof...a (filosofia) ­ tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

PERIOODID: 1.) KREETA-MÜKEENE PERIOOD (2000-1100 eKr) -minoiline tsivilisatsioon -Knossose kujunemine -1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja...

Ajalugu
282 allalaadimist
thumbnail
6
txt

Aforismid

" Otto von Bismarck "Et kurjus saaks vidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmrk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tele lhemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Melge sellele, et tnast peva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes petab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud lbus." Aristoteles "Elu petab vaid neid, kes sellest pivad." Belinski "Ideaal kui telisus on kttesaamatu, kuid temani pelda on kohustuslik!" Immanuil Kant "Meie elu on selline, missugused on meie mtted." Marcus Aurelius "Phimttel on kaalu alles siis, kui kht on tis sdud." Mark Twain "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspiseks jnud inimesele." Judith Stern...

Eesti keel
106 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Erikultuuride suhtumisest aega

Antiikajal võib täheldada esimest korda laialdast huvi enese mineviku vastu, mis väljendus massilises kogumises ning raamatukogude, arhiivide ja kollektsioonide loomises. Kreeklastel eksisteeris kaks ajamõistet ­ igavik (aion) ja liikuv aeg (chronos). Viimasega on seotud tsükliline ajakontseptsioon: aja pidevalt muutuvad etapid ­ minevik, olevik, tulevik ­ olid ajaterviku osad, mis vaheldusid, nii nagu inimelu oma järgnevuses. Ka keskaja inimese maailmapildis oli sama süsteem olulisel kohal: ilmaliku elu jaoks oli aastaaegade tsükkel ning liturgilise elu jaoks kiriklik tsükkel. Nii religioossete, ajalooliste ja isikliku elu tsüklite aluseks on looduse tsüklilisus. Kristlikku kultuuri kuuluva inimese teadvuses tõlgendatakse aega kaheselt ­ aeg, mis möödub ja aeg, mis kestab ­ nn inimlik aeg ja absoluutne (jumalik) aeg...

Kultuurilugu
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis meid, eestlasi, ühendab

" Sellega tahtis Jakobson öelda, et kui pole ühte õiget keelt, ei ole ka rahvust. Et rahvus jääks püsima peab seda hoidma, kui suurimat varandust, mis on meile antud. Minu arvamus ühtib Jakobsoni omaga, keeleta ei ole ühtsustunnet ega rahvust. Veel paarsada aastat tagasi ei peetud eesti keelt isegi üleskirjutamise vääriliseks aga praegu räägib seda keelt umbes miljon inimest. Meil on ühine minevik , mida peaks teadma iga ,,õige" eestlane. Eestlane ei ole koguaeg vaba olnud vaid kõigest viimased kümme aastat. Alati on meid juhtinud ja rakkes hoidnud võõrvõim, kas oli selleks Rootsi, Saksa või Venemaa. Alates Muistsest vabadusvõitlusest on olnud eestlane orjaikkes. Spordist lähtudes on eestlane alati oma sportlastele kaasa elanud. Eestlastena oleme rahul vaid parimaga. Meie ühtekuuluvustunne sõltub paljuski sellest, kuidas Eestil parasjagu läheb....

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kellele püstitaksin ausamba - kirjand

Kultuuritegelaste, riigimeeste kui ka meie riigi vabaduse eest võitlejate seas on palju isikuid, kes vääriks ülesmärkimist ja samuti ka ausammast või mälestusmärki. Peale Nõukogude aja lõppu on Eestis skulptuuride ja monumentide arv oluliselt vähenenud, kuid vahest peaks seda muutma ning hakkama rohkem tähtsustama inimesi, kes on Eesti riigile tähtsad või teinud Eesti heaks midagi olulist. Kõik need inimesed vääriksid ausammast või vähemalt skulptuuri, mis oleks just temale pühendatud. Nendeks inimesteks võiksid olla kultuuritegelased, kes on viinud Eesti kultuuri maailmakaardile ja poliitikud, kes on mänginud olulist rolli Eesti esimese iseseisvumise ning kindlasti taasiseseisvumise päevil. Esimene inimene, kellele ma ausamba püstitaksin on kirjanik Jaan Kross, kuna ta on olnud üks neis...

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tegusõna vormistik

Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav...

Eesti keel
101 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat Uus - Meremaa

Referaat Uus ­ Meremaa Nimi.............. Klass.................. 2008 Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington (inglise k); Te Whanganui-a-Tara / Poneke (maoori) Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, tugevate regionaalsete kontrastidega Geograafiline asend Uus-Meremaa asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Vaikse ookeani lõunaosas, Cooki väinaga eraldatud Põhja-ja Lõunasaarel, samuti Chathanni ja Stewardi saartel...

Geograafia
54 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Navitrolla

Kuressaare Gümnaasium Navitrolla referaat Kuressaare 2008 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Navitrolla enda eluloo kirjeldus.................................................................................................................4 Navitrolla elu ....................................................................................................................................................................7 Looming...

Kunstiajalugu
99 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Unenägu" - Luuletus

Unenägu Oli õhtu hilja, Meeles on su silmad, Mis tundusid nii kenad, Kuid neid ei näe ma enam. Su hääl ni kaunis tundus Ja kõik mis mulle ütlesid See mull kõrva kandus Ning selle hästi läbi mõtlesin Nüüd tundub kõik nii imelik, mis meie vahel juhtus. Nüüd on see kõik vaid minevik , Aeg ta ära uhtus. Kõik tunded, mis meie vahel tärkasid, need kadusid nii kiirelt. Kohe, kui üles ärkasin, nad kadusid mu meelelt Nüüd tagant järgi mõeldes, see oli kõigest uni, mis oli nõnda ilus, kuid ainult hommikuni....

Eesti keel
29 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Eesti

Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik ....

Eesti keel
83 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlane - kes ta on ?

Eestlane ­ kes ta on? Ilmselt lihtsaim definitsioon oleks , et oma iseseisvuse väljavõidelnud väike rahvas väikesel territooriumil, kes hoiab kokku ühise raske mineviku tõttu. Kuid kes on eestlased? Kas tõesti ainult väike rahvus, kel on vaid ühine minevik ja maa-ala? Kui eestlastelt endilt küsida, kes me oleme, siis esimeseks iseloomustavaks jooneks tuuakse välja töökust, selle järgneb enamasti aeglane ja uimane olek, ning tagasihoidlikkus. Öeldakse, et venelased on väga temperamentsed ning elava loomuga ning eestlastele pole sellised iseloomujooned omased. Mina arvan, et mitmed sajad aastad tagasi, kui eestlased olid veel pärisorjad, võisime tõesti olla pikataibuga ning tahumatud, kuid tänapäeva eestlased on...

Eesti keel
259 allalaadimist
thumbnail
2
doc

SOKRATES, PLATON, ARISTOTELES, AUGUSTINIUS, AQUINO THOMAS

2. Augustinuse suhtumine aega Aeg loodi samal ajal, kui meie maailm, kus elame. Enne seda ei olnud aega. Aeg on omane inimeste maailmale. Jumalat ei saa ajaga mõista ­ temas pole "varemat" või "hiljemat", vaid pidev ja igavene "olevik". Kuna jumalas pole aega, on maailma loomise ajaline määratlemine mõttetu, leiab Augustinus. MUUTUMATU MAAILM- Jumal.Igavene olevik.Aja määratlemisel pole mõtet MUUTUV MAAILM- Inimesed. Minevik , olevik, tulevik ­ sellistes kategooriates mõtleb inimene. Aeg kui inimeste maailmale tähtis mõiste 4.2.1. Aeg kui inimese hingeseisund Aeg on hingeline. Et anda ajale sisu, peame eeldama inimese olemasolu. Seega küsimustel "varasemast" ja "hilisemast" on mõte vaid inimeste reaalsuse kaudu. Augustinus on rääkinud pidevast olevikust, mida ta peab inimese vastavaks hingeseisundiks, kus inimene oma mõttemaailmas saab mõelda nii, et kogu aeg on olevik...

Filosoofia
125 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Aforismid (eesti keeles)

Sellepärast, et ainult temaga on seotud kõik meie rõõmud, kogu meie õnn, kõik meie lootused. 407. Maailma sündida on ülimalt lihtne, kuid siin elada on juba kunst. 408. Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. 409. Esimene vaenlane, kellega elus tuleb võidelda, oleme me ise. 410. Olge ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. 411. Tulevik jõuab kätte aeglaselt, olevik lendab kui nool, kuid minevik seisab igavesti paigal. 412. Saavutatud eesmärk toob meile harva rahuldust. Meie parim tasu leidub eesmärgi taotlemises. 413. Laste jaoks pole minevikku ega tulevikku. Kuid nad teevad seda, mis meil, täiskasvanuil, peaaegu ei õnnestu - nad kasutavad olevikku. 414. Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikult ja rõõm tulevikule. 415. Pole midagi haletsusväärsemat kui mees, kes kõike tahab ja midagi ei suuda. 416...

Kirjandus
110 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Marina Tsvetajeva

" Oma luuletustes kirjutab Jessenin ka palju igatsusest oma koduste järgi nendest lahkumisest. Aeg läheb küll kiiresti ja leevendab ka valu. "Aeg see kihutab, aeg aina kulub,/ ja pisarad otsa said./ Vahel koer ainult väraval ulub/ ja ootab meid mõlemaid." Jessenin tunnistab loomes enese pahesid ja kahetsust, et on oma lähedastele, eriti oma emale piina ja muret valmistanud. Kuid samas ta tahab, et minevik unustatakse ning olukorraga lepitakse. ,,Sel, mis on möödas,ära tõusta käsi./Liiga vara kaotused ja väsi/ on su pojast üle uhtunud." Olla luuletaja, polnud Jesseninile kerge. Luuletustes räägib ta sellest, et talle meeldib olla poeet ja oma rahva ja kultuuri peegel. Kuid alati ei ole kõik nii kerge ning kuulutada mõtteid luuleridades nõuab vaeva ja verd. ,,Ei poeet ole saatuse soosik./ Kord on rõõmud, siis meeletu norg./Musta konna ja valeva roosi/paariks kihlata tahtsin kord...

Kirjandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun