põllukivid. Aluskord maailmas: graniidid 65% basalt 34%. Graniidi koostis: kvarts SiO2 25-30%, K-Na päevakivid (ortoklass), Na-Ca päevakivid (plagioklass) 2viimast kokku 65%-70%, tumedad mineraalid nt biotiit, pürokseen, amfobool 5%-10%. B. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim. Valdai, Dnepri ja Lihvini jäätumisi. Moreen on jääsete, Eesti kolm põhimoreeni on: 1)valkjashall rähkmoreen Põhja-Eestis 2)pruunikashall saviliiv-liivsavi moreen Kesk-Eestis 3)punakaspruun saviliiv kuni liivsavi moreen, mille karbonaatsus lõuna suunas väheneb Lõuna-Eestis.
Välismajandussidemed Välismajandus Ükski riik maailmas ei suuda ise valmistada kõike vajaminevat. Mõnede toodete tegemiseks napib loodusvarasid, teiste puhul oskusi. Paljudel juhtudel ei tasu ise mingit toodet valmistada lihtsalt sellepärast, et teistes riikides tehakse seda palju odavamalt. Nii ostetaksegi paljusid hüvesid teistelt riikidelt. Et aga mujalt osta, peab osturaha teenimiseks midagi ka teistele müüma. Selliselt kujunebki riikide vahel välismajandussidemed. Välismajandussidemed jagunevad kolmeks peamiseks liigiks: väliskaubandus, teenuste vahetus ja kapitaliinvesteeringud. Välismajandussidemed peavad olema tasakaalus, välismaalt ei saa osta palju rohkem, kui oma hüvede müügiga teenitakse. Lühikest aega võib hüvesid osta ka võlgu, kuid lõpuks tuleb võlad ikkagi tasuda. Väliskaubandus Väliskaubanduseks loetakse Eesti kaubandust EL-ist väljapoole jäävate riikidega. Kaubandus EL-i liikmesriikid...
tagajärjel. 14. Looduskaitse- eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleneb riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasusest. 15. Natura 2000- üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik 16. Säästev Eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 17. Taastumatud loodusvarad- metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt 18. Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt 19. Ökoloogiline globaalprobleem- ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust(toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine) jt 20
Detsember 149,64 Allikas: Toidu ja mittealkohoolsete... Lisa 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2009. aastal. Kaup Summa Kroonides Masinad ja transpordivahendid 26399086723 Valmistooted, klassifitseeritud peamiselt materjali järgi 16810829040 Muud valmistooted 16785681661 Mineraalsed kütused, õlid, nendega seotud materjalid 16523002137 Söögiks kõlbmatud toormaterjalid, välja arvatud kütused 7855842731 Toidukaubad ja elusloomad 7538063371 Mujal mainimata keemiatooted ja nendega seotud tooted 6584923961 Muu 2914220485 Allikas: Kaupade eksport...
miljardi krooni eest kaupu. Peamised ekspordiartiklid 2009.a.: keemiatooted  25,3% metall ja metallitooted  16,2% masinad ja -seadmed  13,4% puit ja puidutooted - 13,1% transpordivahendid  7,1% muud tööstustooted - 6,2% Peamised impordiartiklid 2009.a.: keemiatooted  15,6% masinad ja seadmed  12,1% metallid ja metallitooted  11,6% valmistoidukaubad, joogid ja tubakas  11,1% mineraalsed tooted  9,6% transpordivahendid  8,9% Saksamaa Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal . Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. Saksamaa majandus
See kantakse pinnale, kas käsitsi või pumbaga. Paksema tihenduskihi saamiseks tuleb tihenduskrohv kanda pinnale mitmes kihis. Peale esimese kihi peale kandmist tohib teist kiht peale hakata kandma alles siis kui alumine kiht on piisavalt tugev aga veel niiske. [5] Kuivamisfaasis on soovitatav tihenduskrohv katta kilega või pidevalt niisutada vältimaks liiga kiirest kuivamisest tekkida võivaid pragusid. Kindlasti tuleb vältida krohvimist päikese käes ja tugeva tuulega. [5] 3.2. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalne isolatsioonivõõp on ühe- või kahekomponentne kuivsegu, mis segatakse tööplatsil veega. Segu koosneb peeneteralisest kvartsliivast, tsemendist ning lisanditest. Üleliigne vee lisamine segule vähendab oluliselt võõba isolatsiooniomadusi, seega on äärmiselt tähtis vee täpne lisamine. [5] Mineraalse isolatsioonivõõba peale kandes tuleb aluspind eelnevalt niisutada, kuna see vajab täielikuks hüdratsiooniks ka kuivamisfaasis niiskust
Kasvuhooneefektiks Probleemi Erosioon on peamiselt Taastumatud loodusvarad on nimetatakse Maa lahendused:Tuleks tuule või vooluvee metallimaagid, soojenemist, mis on vähendada õhu toimel pinnase sette kaevandatavad kütused tingitud Maalt lähtuva saastatust: ärakanne, mis viib (põlevkivi, maagaas, soojuskiirguse põlevkivielektrijaamad mulla viljakuse kivisüsi,nafta), mineraalsed tagasipeegeldumisest es parandada vähenemisele ning maa maavarad (fosforiit), atmosfääris leiduvatelt tehnoloogiat; kasutada erosiooni tundlikkuse maapõuesoojus ja gaasidelt taastuvaid suurenemisele ehk tuumaenergia. Taastuvate Probleemi põhjused: energiallikaid; kasutada kõrbestumisele. loodusvarade hulka kuuluvad
Ntx kraanikausid, vannid. Mineraalsed sideained: ained, mis vedel-sitkest taignataolisest olekust füüsikalis- keemiliste protsesside toimel lähevad üle tahkesse olekusse e. kivistuvad. Sellisesse taignasse segatakse erineva terasuurusega täiteaineid, mis kivistumisel moodustavad monoliidi. Kasut. põletamata, tehiskivide, betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jagatakse anorgaanilisteks (mineraalsed) ja orgaanilisteks (tehisvaigud, liimid, polümeerid, bituumen). Mineraalsed sideained jagunevad õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks ning puhasteks ja mitmesugustest koostiskomponentidest koostatud segasideaineteks. Õhksideained: sideained, mis veega segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning säilitavad tugevuse (õhklubi, kips, magnesiaalsideained). Hüdraulilised sideained: võivad peale tardumist kivineda nii õhus kui vees, sageli moodustub vees tugevam (tsemendid, portlandtsemendid, hüdrauliline lubi). Jagatakse selle järgi kas kasut
ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus. Norras on väga kõrge elatustase. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78/1000 elaniku kohta. 8) Majandus: Norra on arenenud majandusega riik. Majandus põhineb enamasti teenindusel, nafta-ja maagaasi tootmisel. Norra on suhteliselt rikas maavarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Kasutusele on võetud kaasaegne tehnika. Põllukultuurid on: oder, nisu ja kartul. Loomakasvatuses on levinud piimakarjad, seakasvatus, lambakasvatus ja veisekasvatus. 9) Veondus: Norra infrastruktuur on küll hästi arenenud, kuid looduslikud olud ei soodusta seda. Norra raudteevõrk on kõikehõmav, kuid väga kallis. Norras ei ole
· Investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe · Turismikoostöö kokkulepe · Meresõidualane leping · Reisijate ja kauba rahvusvahelise autoveo alane kokkulepe · Tulumaksu ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping · Eesti ja Kreeka vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. Olulisemad ekspordi-ja impordi artiklid 2008. a: · Mineraalsed tooted  25% · Transpordivahendid - 24,5 % · Metallid ja metallitooted  12,9% · Loomsed tooted  9,8% · Muud tööstustooted - 9,2% · Puit - ja puittooted  8,9% · Valmistoidukaubad ja joogid  23,3% · Tekstiil ja tekstiilitooted  18,5% · Keemiatooted  16,9% · Paberimass ja tooted sellest  14,1% · Masinad ja seadmed  9,3% Küpros · ELiga ühinemise aasta: 2004 · Poliitiline süsteem: vabariik · Pealinn: Nikosia
....... 5 Kasutatud kirjandus:............................................................................................... 7 Tekstiil Tekstiil on materjal, mis koosneb loodusliku või kunstliku materjali kiudude (niidi, lõnga) võrgustikust. Tekstiile valmistatakse kangakudumise, silmuskudumise, heegeldamise, viltimise või sõlmimise (makramee) teel. [1] Tekstiilitüübid Tekstiile on võimalik valmistada paljudest materjalidest, mida päritolu järgi jaotatakse neljaks: loomsed, taimsed, mineraalsed ja sünteetilised. Enne 20. sajandit valmistati tekstiile vaid looduslikest kiududest (loomsed, taimsed ja mineraalsed). [1] Tehiskiud Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. Tehiskiududest koosneb näiteks viskoos. [1] Sünteetilised kiud Sünteetilised kiud on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaat ja teised sünteetilised kiud
*Polümeerne sideaine on dispergeeritud (pihustatud vette. *Krohvimördis on 8-11% polümeerseid sideaineid ja muid lisandeid ning 79-83% mineraalseid täieaineid (marmorpuru, kvartsi, lubjakivipuru) ja ülejäänud osa on vesi. *Kantakse pinnale kuni 4mm paksune kiht, mis hoolikalt tasandatakse. *Kui mört on tardunud, alustatakse kattekihi silumist terasest, alumiiniumist või kummiisilutiga. *Min. ja polümeer krohvide põhierinevus on, et mineraalsed krohvimördid kivistuvad keemilise protsesssi tulemusel, polümeersed krohvid aga kivinevad vee välja aurumise tulemusel. Õhekrohv - soojustussüsteem *Aluspind peab olema puhas, tasane ja kõva. *Mustus kõrvaldatakse ja muuhulgas ka murenenud kohad lüüakse puhtaks ja parandatakse. *Aluspinna ebatasasused silutakse mördiga, kaetakse erimatejaliga või kõrvaldatakse ebatasasused mehhaanilisel viisil. *Soojustusmaterjal valitakse vastavalt olemasolevale seinakonstruktsioonile
7 Millistes tingimustes võib neid kasutada? Kipsi ei saa kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Kasutada saab seega kuivades kohtades. Nõrk veekindlus seisneb selles, et niiskudes ta kaotab suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Kiire tardumise tõttu on kips siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. [3] 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt I osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a. 2. Otsman, R, (1976) Ehitusmaterjalid, Tallinn, ,,Valgus" 3. Mineraalsed sideained [WWW]. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/2324/E- kursuse%20materjal%20Leena%20Paap.rar/Mineraalsed%20sideained.pdf. 8
3) TUUM a) välistuum · ulatus 2900  5100 km · vedelas olekus · koosneb rauast ja niklist b) sisetuum · ulatus 5100  6378 km · tahkes olekus · koosneb rauast ja niklist LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID · Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. · Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID · Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. · Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2012. a. 1. Ökoloogia  aine, alajaotused; 2. Ökoloogia põhimõisted  isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; 3. Ökoloogilised tegurid (nende erinevad liigitused), ökoloogiline amplituud, tolerantsuskõver, ökoloogiline niss; 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; 6. Fenotüübilise varieeruvuse komponendid, fenotüübiline plastilisus; 7. Muld - mõiste, füüsikaline ehitus (Bot. III)* 8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid  eksponentsiaalne e
nakkushaiguste levikut, magevee puudust erinevates maakera piirkondades ning loomade hukkumist. Et seda vältida peaksime vähendama vee tarbimist. Õigeaegne väetamine põllunduses. Rahvas peaks koguma vihmavett ning kasutama liustikuvett joogiveena. Muidugi on ka palju palju teisi võimalusi, mida tuleks ette võtta, et vee saastet vähendada. Taastuvate loodusvarade alla kuuluvad näiteks mets, veevarud, turvas jne. Taastumatud on näiteks metallmaagid, kaevandatavad kütused ja mineraalsed maavarad. Inimesed peaksid tähele panema taastumatute loodusvarade kaevandamist, sest need saavad lõpuks ju otsa. Nende kaevandamisel tekivad jäätmed, mis kahjustavad õhkkonda ning maad. Üksikisik peaks kasutama loodusvarasid korduvalt ning tarbima neid säästlikult. Inimene peaks kasutama rohkem taastuvaid loodusvarasid. Probleeme on maailmas palju: kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, liikide hävimine ja rahvastiku kasv koos toidu puudusega.
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir  3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart  koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart  objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad - on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga. Süttivad ja põlevad, ning hõõguvad iseseisvalt ka pärast tulekolde eemaldamist. Ehitamisel kasutatakse teatavasti nii põlevaid kui ka mittepõlevaid materjale, ehitaja
· Settekivimid  tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid  tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid  tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest siin pole piisavalt kõrge rõhk ja temp. 9. Mineraalsed maavarad on taastumatud. 10. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha, siis peetakse neid loodusvarasid igavesteks. 11. Vulkaani ehitus: 12. Kõige rohkem on vulkaane Vaikese ookeani äärealadel. 13. Vulkaanid paiknevad tavaliselt laamade kokkupuute kohtadel. 14. Vulkaanide kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine, täitematerjali ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi (näit tsementkivi, kipskivi). Betoonisegud · Betoon on põletamata tehiskivi, mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel · Koostisosad segu nim. betooniseguks. Betoone liigitatakse tiheduse järgi: · Rakse üle 2600 kg/ruutmeetri kohta · Normaalne e. harilik, ka tavabetoon 2100...2600 kg/ruutmeetri kohta · kerge 800-2100 kg/ruutmeetri kohta Betoonik klassid · Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid klassidesse · Betooni klassi aluseks on proovikehade 15x15x15cm 95% -lise tõenäosusega garanteeritud tugevus peale 28-päevast kivinemist 20C ja 95...100% niiskuse juur...
Tavaliselt piirdub konvergents väliste tunnustega. 8. Paralleelne evolutsioneerumine. Parallelism - Sarnane tunnus on ilmnenud liikidel evolutsiooni käigus sõltumatult. Homoloogia - Kui samast organismist on evolutsiooni käigus kujunenud sruktuurilt või talitluselt erinevad organid. 9. Liigitekke ökoloogilised eeldused. Taimede puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained, mulla/vee pH, CO Loomade puhul - Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, mulla/vee pH, O 10. Keskkonnategurid, nende liigitus. Keskkonnateguri toime graafikud. Keskkonnateguri toime graafikud: 1) normaaljaotuse tüüpi (milliste tegurite korral?); 2) tegur on letaalne vaid kõrgemate väärtuste/kõrge intensiivsuse korral (milliste tegurite korral?)
taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks. · Õhksideaineteks nimetatakse sideaineid, mis veega(või ka vesilahustega) segatult õhu käes tarduvad ja kivinevad ning oma tugevuse säilitavad · Vee keskkonnas on nende kivinemine takistatud. · Siia kuuluvad:õhklubi, ehituskips, kipsanhüdriid, magnesiaalsideained.
Happelised värvained on naatrium ja kaltsiumisool. Selle grupi värvained on naturaalse, heleda ja puhta tooniga. Pigmendid ehk värvimullad, on need mida jahvatatakse peenpulbriteks ja nende abil saavutatakse värvisegudes vajalik värv. Nad katavad hästi ja kaitsevad puitu ka valguse eest. Nad on mürgised ja leelisekindald ning segunevad veega hästi. Nad segunevad veel lakkides, värnitsas, lahustites ja muudes värvisegu koostisesse kuuluvate vedelikega. Päritolult on nad mineraalsed ja orgaanilised, samal viisil on nad ka tehislikud (alumiinium, tsinkvalge ja pronkspulber) naturaalsed on (kriit ja graniit). Täitained on mineraalsed pulbrid, mida kasutatakse viimistlusmaterjali paksemaks tegemisel. Täitaineteks kasutatakse puidujahu, kriiti, jahvatatud talki, savimulda, alumiiniumoksiidi ja baariumsulfaati. VIIMISTLUSMATERJALID Nende ülesanne on kaitsta puitu välistegurite rikkuva mõju eest. Rikkuva mõjuga välistegurid:
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagajärjel. Lähtekivim mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Muld- maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid...
temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: kliimategurid ja suures osas inimtegevus. Metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis-ja maaharimisvõtted ning niiskuvate maade sooldumine. Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas. Taastumatud loodusvarad: metallimaak, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Veepuuduse all mõistetakse magevee nappust. Happevihmad: · Otseselt tingitud inimetegevusest. · Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. · Tulemuseks on metsade hävimine. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid(CO2, CH4) Liikide hävimine ja looduskaitse:
o Kõrbes o Niiskes ja jahedas kliimas kivide pragudes oleva vee jäätumine  Keemiline murenemine ehk porsumine: o kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega o Temp kiirendab protsesse ja sajuveest moodustuvad lahused o kõige intensiivsem palavas ja niiskes kliimas o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid o Hästi lahustuvad nt Na, K, Ca (ei lahustu SiO2, Fe, Al)  Bioloogiline murenemine: o Põhjustavad taime juure eritused, ainevahetus saadused, muundunud orgaanilised ained o Nt. puude juured või vetikad ja samblad Murenemiskoorik- Maismaa pinnakiht kus toimub murenemine Mulla teket mõjutavad tegurid:
Aeroc ehitusmaterjalid Referaat 1.Firmast Aeroc AS on välja kasvanud Eesti erakapitalil põhinevast ettevõtete grupist. See on edukalt tegutsenud mitmes ehitusmaterjalitööstuse valdkonnas- seadmete ja tehnoloogia projekteerimises, lubjatootmises ning poorbetoontoodete vahendusmüügis. 1995. aastal alustas Aeroc AS Kivilõvi Inseneribürooga Soomes valmistatavate Siporex-poorbetoontoodete maaletoomisega Eestis ning alates 1997. aastast on nad paralleelselt olnud ka Peterburi lähistel Saksa Hebel- tehnoloogial töötava poorbetoontoodete tehase ainuesindajaks Eestis. Nendest aastatest on nad kasutanud poorbetoontoodetest majakarbi komplekssüsteemi üle 150 eramu peal. Alatest 2002. aasta kevad-suvest on Aeroc`i tooted saadaval Eesti kõigis suuremates ehitusmaterjalide kauplustes. Lisaks Eestile müüvad nad mõnd toodet ka Läti- ja Sankt-Peterpurgi turul, üsna peagi alustatakse turustamist ka Soomes. Aeroc`i too...
a. olid: Elusloomad ja loomsed tooted - 28% , puit ja puidutooted - 26% , paberimass ja tooted sellest - 23% Maroko oli Eesti 107. ekspordipartner. Eesti peamised impordiartiklid 2004. a. olid: Mööbel ja mööblilisandid - 44% , kivist, kipsist tooted - 28% , masinad ja seadmed - 23%Maroko oli Eesti suuruselt 88. impordipartner. 2009.a. kaubavahetuse maht 31 miljonit krooni (74.koht). Eesti eksport Marokosse 29 miljonit krooni, millest paber ja papp 12 miljonit krooni, mineraalsed kütused ca 10 miljonit krooni ning maismaatranspordivahendid ja nende osad ca 4 miljonit krooni. Eesti import Marokost oli 2009a. ca 2 miljonit krooni, peamiselt kalad ja mereannid. Eesti  Maroko kaubavahetus (kaubavahetus põhikaubanduse järgi, milj. krooni) 1995-2009: Aasta Eksport Import Käive Bilanss 1995 0 2,6 2,6 -2,6 1996 0,7 7,1 7,8 -6,4
Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Kõrbestumine- kõrbete laienemine looduslike tegurite(sademete kahanemine) või inimjõu(nt ülekarjatamine, metsaraie) tõttu.
ELU KALJUMÄESTIKUS Kaljumäestikku nimetatakse "Põhja-Ameerika" selgrooks ning ta moodustab Vaikse ja Atlandi ookeani vahelise veelahkme. Mäestik on nii Ameerika kui ka kogu maailma võimsamaid vaatamisväärsusi. Kaljumäestik laiub 5100 km ulatuses põhjast lõunasse, Arktika jäistelt aladelt kuni palava New Mexiconi. Kaljumäestik on koduks paljudele eriilmelistele taimedele ja loomadele. KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusrese...
pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist. 4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga
Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid · Saavad säilida ainult juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reaktsioonide käigus hästi säilivate mineraalidega  Kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga · Säilida võivad ka kitiinist või muust orgaanilistest materjaalidest · Vanuse määramisel kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope Võrdlusmeetodid: · Võrdlev anatoomia  Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad Homoloogilised elundid Rudimendid:
mis toimetatakse spetsiaalsesse konteinerisse. Nende hulka kuuluvad põhiliselt toidujäätmed ja aiajäätmed (niidetud hein-muru, puuoksad, puulehed, puukoor, rohimise jäägid, jm.) Ehitusjäätmed, mis tekivad erinevat tüüpi ehitiste ja hoonete lammutamise ning ehitustööde ja remondi käigus. Ehitusjäätmed jagunevad: Segaehituspraht - igasugused ehitusjäätmed, mis on segunenud (puit, kips, klaas, kile, metall ja igasugused mineraalsed jäätmed). Liigiti kogutud ehitusjäätmed, näiteks betoon, tellised, metall, kumm, plastikkile, klaasvill, puit jne. Ohtlikud jäätmed - õlivärvid, lakid, lahustid, igasugused jäätmed, mis oma kahjuliku mõju tõttu võivad olla ohtlikud inimestele, varadele või keskkonnale. Jäätmete vähendamine: Ümbertöödeldava ja taaskasutatava toorme kasutamine võimaldab inimese toodetava prügi hulka olulisel määral vähendada
intelligentse veini puhul lausa suurepärased aroomibuketi lisandid! Sauvignon blanc Edela- Bordeaux Tänapäeval enamasti värske, Prantsusmaa üliaromaatne, tihti kerge. Tipp versioonid mineraalsed, komplekssed. Enamsti nauditavad just oma nooruses ehk 2-3 aasta jooksul korjest. Mida noorem, seda parem Joogiõpetus. vein. Gewürtztraminer Saksamaa Uue-Maailma Vürtsikas, vägaaromaatne ja
Kaupade ja teenuste import on vastupidine ekspordile  toodet tuuakse riiki sisse. Impordil ja ekspordil on vägagi sarnased tunnused  mõlemad langevad koos majanduse halvenemisega ning põhjuseks on samamoodi riikide vahelisete investeeringute vähenemine. Tabelist järeldades saab öelda, et import aastal 2011võrreldes aastaga 2007 on muutunud vähem kui eksport. Impordikaupadest on olulisimad üsna sarnased tooted eksporditavale: masinad ja seadmed (35%); tekstiilid (19%); mineraalsed kütused (19%); keemiatooted (9%); toidukaubad (6%). Kaupade import on toimub samamoodi nagu eksportki  naaberriikidest, kuid seekord on Venemaast olulisem meile Saksamaa. GRUUSIA JA EESTI SKP VÕRDLUS (The World Bank andmetel) 2007 2008 2009 2010 2011 Gruusi SKP muutus võrreldes eelmise perioodiga (%) 12,3 2,3 -3,8 6,3 7,0 Eesti SKP muutus võrreldes eelmise
Looduskaitse  Loodusliku mitmekesisuse säilitamisele suunatud meetmed, mis tulenevad riikide õigusaktidest, elanikkonna teadlikkusest ning kohaliku kultuuri ja religiooni iseärasustest Natuura 2000  Üleeuroopaline loodus- ja linnhoiualade võrgustik Säästev Eesti 21  Riigikogu poolt 2005. a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 Taastumatud loodusvarad  metallimaagid, mineraalsed maavarad(fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas) Taastuvad loodusvarad  Päikeseenergia,vesi, mullastik, puit, turvas Ökoloogiline globaalprobleem  ülemaailmne keskkonnaprobleem
rahvusparkideks, looduskaitsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealune liik  haruldane või hävimisohus liik, mille suhtes rakendatakse looduskaitsemeetmeid; eestis sätestatakse kaitsealused liigid looduskaitseseadusele tuginevate keskkonnaministri määrustega. Kaitstavad loodusobjektid  eesti 2004 a. looduskaitseseaduses loetletud objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealuste liigid ja üksikobjektid. Taastumatud loodusvarad  metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused jt Taastuvad loodusvarad  päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt. Keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (õhu- ja veesaaste, reovesi, jäätmed, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon.
Eesti maksebilanss 2011 aasta I kvartalis Kaubavahetuse puudujääk kahanes 2011. aasta I kvartalis aastatagusega võrreldes 10% ning moodustas 117 mln eurot ehk 3,2% SKPst. Nii kaupade eksport kui ka import kasvasid kiires tempos, kusjuures ekspordi kasv ületas mõnevõrra impordi oma: kaupade eksport suurenes 54% ja import 50%. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutas peamiselt masinate ja seadmete kaubagrupp ning vähemal määral mineraalsed tooted. Väliskaubanduse puudujääk kahanes põhiliselt seetõttu, et masinate ja seadmete varasem puudujääk asendus ülejäägiga. Kasvas puidu, paberi ja nendest valmistatud toodete ning mööblitoodete ülejääk. Samal ajal suur enes transpordivahendite puudujääk. Teenuste konto ülejääk vähenes samuti kümnendiku võrra ning oli 209 mln eurot. Teenuste eksport suurenes 10% ning import 20%. Teenuste impordi
liiga suur vee konsentratsioon, liigub betoonist läbi veeaur, mis võib hakata tekitama kondensi. Veetiheda betooni puhul on ka väga tähtis valu kvaliteet, et ei tekiks pragusid betooni. Kui need aga tekivad, siis on neid hiljem vaja hakata täitma injektsioonmeetodil, mis on aega nõudev ja kulukas. Eelnevast lähtudes, tuleks hijem betoon katta mõne muu hüdroisolatsiooni materjaliga. Oma hinna poolest on veetihe betoon pisut kulukam kui tavaline betoon. [3] 2.3. Mineraalsed isolatsioonivõõbad Mineraalsed isolatsioonivõõbad ehk lobrid on ühe- või kahekomponentne kuivsegu mida segatakse veega saamaks hüdroisolatsiooni materjal. Kuivsegu ise koosneb kvartsliivast, tsemendist ja polümeerlisanditest. Isolatsiooniomaduse tagab võõba väike poorsus mis ei lase niiskust materjali sisse. Segu valmistamisel on ääretult tähtis õige koguse vee lisamine, mille ületamisel võib kahaneda võõba isolatsiooni omadused. Kuna tegu on seguga mis vajab ka
Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine
Ülevaade globaalprobleemist Ülerahvastumine Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Ülerahvastumisest saavad alguse kõik teised globaalsed probleemid:toidupuudus,nakkushaigused,keskkonnaprobleemid(õhu-,vee-ja mullastiku saaste),linnastumine, vaesus jm. Maailmas on praegu 7 miljardit inimest. Inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni inimese võrra. Iga 20 minuti tagant sünnib juurde umbes 3500 last. Peamiselt toimub elanikkonna juurdekasv arenevates riikides. Maailmas on kolm piirkonda, kus kasv on oluliselt kiirem kui lubatud: Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Suremuse langus * Näljahäda * Teaduse areng * Maailma taandareng * Toitumistingimuste paranemine * Linnastumine * Heaolu kasv * Haiguste levik * Religioossed ja ...
Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit. 14.Peenes - peeneseks nimetatakse mulla koostisosakesi, mille läbimõõt alla 1 mm.(koresel üle 1 mm.) ** 0,05-1 mm - liivad: * jämeliiv 0,5-1 mm; *keskmine liiv 0,25-0,5 mm; *peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) 15.Ibe on osake suurusega alla 0,001 mm, on füüsikaline savi ( füüsikaline savi on -0,01mm) 16.kolloidide jaotus tuuma järgi: mineraalsed, orgaanilised, orgaanilismineralsed. kolloidid võivad käituda happe või alusena.Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad savimullad.Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest.Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused-keemisvõime.Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed. Lk 63 (pruun). 17.Asendumisneeldumine-mulla võime vahetada mulla tahkes faasis neeldunud ioone lahuse ioonide vastu,see võime on ekvivalentne (samaväärne)
1.2. Kaseiinipõhine pintsli-ja rullkrohv Pintsel- ja rullkrohv on peeneteraline viimistluskrohv, mis võimaldab teha erinevaid pinnastruktuure. Põhikoostises on taimne kaseiin, muutes krohvi tugevaks ja elastsemaks. Täiteaineks on marmorjahu, kriit, valge savi ja jahvatatud merekarbid. Krohv sobib eelkõige kuivadesse ruumidesse täites ka kergeid ebatasasusi. Sobib pea kõikidele pindadele, välja arvatud kunstmaterjalidele ja metallile, mineraalsed seinad (kipsplaat, betoon) vajavad eelnevat pahteldamist. [3] 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv Siseruumide (lagede ja seinte) värvimiseks. Värvid on lõhna- ja lahustivabad ning reguleerivad õhuniiskust. Koosneb peeneks jahvatatud savist, liivast ja liimaineks on kaseiin ning booraks, paraja viskoossuse saavutamiseks lisatakse vett ning värvaineks värvipulbrit. Pind jääb sametine ja liivaterad annavad seinale väikese sädeluse. Pindu on võimalik ka niiske
Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal KAMARDUMINE- Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates GLEISTUMINE-Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist mis taandub raud(II)oksiidiks Raud(II)oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad mulda sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. SOOLDUMINE-Protsess kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid
Ehitussegud Üldist · Sideaine ja vee segu nimetatakse sideainetaignaks, ka -pastaks. · Sideaine , täitematerjal ning vee segu nimetatakse mördiks. · Sideaine ja vee taigna kivistamisel saadakse sideainekivi(näit tsementkivi , kipskivi). Betoonisegud : · Betoon on põletamata tehiskivi , mis saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Koostisosade segu nim. betoonisegudeks. Beetooni liigitatakse tiheduse järgi: · -raske üle 2600 kg/m3 · -normaalne e harilik , ka tavabetoon 2100..2600 kg/m 3 · -kerge 800-2100 kg/m3 Tavaliselt nomraalse betooni koostiosad on: · sideaine , tavaliselt tsement · peentäitematerjal(harilik kvartsliiv) · jämetäitematerjal(normaalbetoonid graniit-või paekivikillustik) · vesi · lisandid Kasutatakse mitmesuguseid lisandeid näiteks : · Tardumise ja kivinemise kiirendajad või aeglustajad...
pikkus on 338km), suuremad on veel Waitake ja Wairau jõed. Tänu suurtele veekogudele on Uus-Meremaal palju erinevaid kalaliike, mida püütakse nii järvedest, jõgedest kui ka ookeanidest. Vanasti kütiti palju vaalasid ja varsti oli oht nendest ilma jääda, tänu tõhusale kaitsele on vaalade populatsioon kasvanud. Väikestes lahesoppides võib tihti näha hullavaid vaala perekondasid, nad on muutunud inimestega sõbralikemaks. Mineraalsed -ja energiavarad Mineraalsed varade poolest pole Uus-Meremaa rikas. Sütt kaevandatakse nii Põhja- kui ka Lõunasaarel. Rauamaaki leidud Põhjasaare läänepoolses osas, kus teda toodetakse nii ekspordiks kui ka ümber töötamiseks rauaks Aucklandisse. Maagaasi on leitud Taranaki piirkonnas, gaasi kasutatakse põhiliselt energiamajanduses, kus ta moodustab olulise osa, natukene leidub veel paekivi, hõbedat ja boksiiti neid maavarasid kasutatakse riigisiseste vajaduste rahuldamiseks
paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor, umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%. Samas teenuste osakaal ekspordist moodustab umbkaud u 70%. Suurima osa ekspordist moodustavad seadmed ja masinad (sh transpordivahendid), järgnevad mineraalsed kütused, kütteõlid ja elekter ning töötleva tööstuse tooted võrdse osakaaluga. Järgnevad keemiatooted ja toiduainete tööstuse toodang (sh elusloomad). Tabel 8- Tööjõu jaotumine sektoritesse 2011 ja 2008. aastal. (2012) (2008) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 1,1% Tööstus 27,3% Tööstus 28,2%
Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine  vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles.Ferralisatsioon  mulla rikastumine rauaoksiididega. Mullaviljakuse vähenemine ja mulla hävimine. Erosioon(kõrbestumine) on tuule
MATERJALID JA NENDE OMADUSED Looduslikud ja tehislikud ehitusmaterjalid: KIVIMID JA MINERAALID · Looduslikud ja mineraalsed (anorgaanilised) ehitusmaterjalid on mitmesugused mineraalid ja kivimid · Mineraal- looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend, mõnel juhul ka lihtaine, tahked. Nt: teemant, grafiit, looduslikud oksiidid (nt safiir), sulfiid, silikaadid jt ühendid. · Kivimid-koosnevad ühest või (sagedamini) mitmest mineraalist, mis võivad kivi koostises olla nähtavad eraldi terakeste või kristallidena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
