Ohtlike jäätmete all mõeldakse jäätmeid, mis oma füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste poolest võivad põhjustada ohtu inimeste ja teiste elusorganismide tervisele või oluliselt kahjustada keskkonda. Erijäätmete all mõeldakse jäätmeid, mille kogumine, transport ja käitlemine nõuavad erimeetmeid. Siia rühma kuuluvad muuhulgas heitvete puhastusseadmete muda, suuremahulised jäätmed. Jäätmematerjalile põhinevalt saab jäätmeid liigitada orgaanilise ning mineraalse päritoluga jäätmeteks. Esimesse gruppi kuuluvad taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed. Teise gruppi võib liigitada metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed. Omaette kategooriasse kuuluvad radioaktiivsed jäätmed. 13. Ohtlikud jäätmed ning nende käitlemine Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju inimeste tervisele või keskkonnale
1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on erinevate materjalide tiheduse ning nende absoluutsete tiheduste (ilma poorideta) määramine. 2. Kasutatud materjalide iseloomustus Ehitusklaas Tavaline ehitusklaas koosneb peamiselt kvartsliivast (klaasimoodustaja), kaltsineeritud soodast (selgitaja) ja lubjakivist. Jahtunud klaas on amorfne. Klaas on homogeenne ja isotoopne aine. Vastupidavam deformatsioonidele, kui tavaline klaas. Kasutatud materjal: http://ph.eau.ee/~ehitus/Oppematerjal/Ehitusmaterjalid/Slaidid/Klaasmaterjalid.pdf Silikaattellis - Tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. Aastatest. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal: tugev, soojust akumuleeriv, sisekliimat stabiliseeriv, helipidav ning mittepõlev. Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Si...
27. Mida tähendab kehamassiindeks? Kehamassiiindeks ( KMI ) näitab inimese kaalu ja kasvu vahekorda ( kaal kilogrammides jagatuna kasvu ruuduga meetrites ). KMI abil on võimalik kindlaks määrata, kas te olete ülekaaluline ja kui olete, siis kui palju. · alla 18,5 - alakaal · 18,8 15 - normaalkaal · 25-27 - kerge ülekaal · 28- 29 mõõdukas ülekaal 28.Toitained ja toiduained · TOIDUAINE= taimse või loomse või mineraalse päritoluga saadused või, mida tarvitatakse toiduks ja suudetakse seedida 1.enamik toiduaineid on looduslikud- taimsed või loomsed 2.süüa võib neid toorelt või töödeldult 3.esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust · TOITAINED= toiduainete koostisosad, millised seeduvad seedekulgas ja imenduvad valgud süsivesikud lipiidid vesi mineraalained
18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud); 21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus(bakteri põhjustatud äge nakkushaigus, kaasneb lihaskangestus);
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
moodustab koonuseid vulkaani lõõris suur rõhk, vulkaanipurske oht kõik ookeanivulkaanid esinevad mandritel ja laamade vahevöös purske tagajärjel tekib hiidkraater 6.Pedosfäär Mulla tekke tegurid Mulla teke sõltub paljudest looduskomponentidest mida nimetatakse mullatekketegurist. Mulla lähtekivim moodustavad erinevad setted (kivimid), mis on mulla mineraalse osa algallikaks. Lähtekivimi mineraloogilisest, keemilisest ja granulomeetrilisest koostisest olenevad suuresti mulla omadused ja areng. Lähtekivimi iseloomust sõltub mulla sügavus, tema veevarud ja -reziim ning õhustatus ja ka toitainevarud. Eestis on mulla lähtekivim küllalt varieeruv (erineva geneesi, granulomeetrilisekoostise, karbonaatide sisalduses jm ), mis põhjustab muldade suure kirjususe. Oluline on nn kahe- või enamkihilise
energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee
allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; · puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. · puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; · puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2.6 Puidu kuivatamine Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks.
· Sulfaadid................*Magneesium · Kloriidid *Naatrium *Kaalium Karbonaatse puhversüsteemi moodustavad nõrk hape ja tema sool. Puhverdussüsteem põhineb küll karbonaatsel tasakaalul, kuid puhverdusvõime määrab Ca hulk? Aluselisus: · Vee pH muutusi takistava puhverdusvõime iseloomustamiseks · kuna ta väljendab happe kogust, mis on vajalik pH langetamiseks teatud väärtuseni · Iseloomustab mineraalse süsiniku hulka vees (soolajärved aafrikas...) Hapestumise mõju elustikule: · Fütoplanktonis asenduvad väikesed vormid suurematega · Enamus vetikaid kasutab fotosünteesil süsiniku allikana HCO3- iooni. Võime kasutada vaba CO2 või karbonaatiooni on vähestel vetikarühmadel. · Vete hapestumisel (happevihmad) muutub vetikakoosluse liigiline koosseis. Võimust võtab tativetikas. Biomass langeb - läbipaistvus suureneb (vesi katsudes libe, limane).
Kui orgaanilises aines on vähe lämmastikku, siis kasutavad mikroorganismid elutegevuseks mulla lämmastikku. Kui C:N suhe orgaanilises aines on alla 35-40:1, siis mikroorganismid saavad sealt piisavalt lämmastikku. Kitsa C:N suhtega materjal omab isegi suuremat potentsiaali denitrifikatsiooni suurendamiseks. Kergestilaguneva orgaanilise C ja kõrge N-sisaldusega sõnnik suurendab oluliselt denitrifikatsioonimäära. Kui mullas on rohkesti kergestilagunevat süsinikurikast materjali võrreldes mineraalse lämmastikuga, siis on stimuleeritud süsinikuühendeid lagundavate mikroorganismide kasv ja mineraalse lämmastiku kasutamine nende poolt biomassi tootmiseks. •Mulla algse või juurdeviidud orgaanilise materjali C:N suhe koos mikroorganismide elutegevust reguleerivate keskkonnatingimustega määrab olulisel määral ära mulla mineraalse lämmastiku koguse, mis on taimedele omastatav. Mineraalmuldade stabiilne orgaanilise aine C:N suhe on 10:1 kuni 12:1
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid
karkass Terasvardad võivad olla: · Sile ümarusarrus. · Kuumvalmistatud reljeefne sarrus. · Külmvalmistatud feljeefne sarrus kasutatakse veel terastrosse. MINERAALSED SIDEAINED · Mineraalseteks sideaineteks nimetatakse aineid, mis veega segatult vedel- sitkest, taignataolisest oleksut lähevad üle tahkesse olekusse füüsikalis- keemiliste protsesside toimel st. Kivistuvad. · Sellisesse mineraalse sideaine taignasse segatakse erineva terasuurusega täitematerjale, mis sideaine kivistamisel moodustavad monoliidi. · Kasutatakse põletamata tehiskivide , betoonide ja mörtide valmistamiseks. Keemiliselt päritolult jaotatakse sideaineid: · Anorgaanilised või mineraalsed (ehituskips, lubisideained, tsemendid). · Orgaanilised (tehisvaigud, polümeerid, liimid, bituumen). · Mineraalsed aideained jagunevad: õhk ja hüdraulilisteks sideaineteks.
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Väetusplaan Kursuse töö Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.KÜLVIKORRAVÄLJADE AGRONOOMILINE ISELOOMUSTUS..............................................4 2.KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM................................................................................7 2.1Lubiväetiste kasutamine......................................................................................... 7 2.2Orgaaniliste väetiste kasutamine................................................
Kordamisküsimused, teemad 1) Mõisted teede teemast · ajutine tee piiratud ajaks rajatud, hiljem likvideeritav või suletav tee · jäätee jäätunud jõe, järve või mere pinnale vahetult rajatud sõidutee · kaherajaline tee t., millel on üks sõidurada kummaski sõidusuunas liikumiseks või kaks sõidurada ainult ühes suunas liikumiseks · kahesuunaline tee t., kus sõidukid võivad liigelda mõlemas sõidusuunas · kergliiklustee ainult jalakäijatele ja jalgratturitele kasutamiseks mõeldud tee · kogujatee enamasti kiirteega või magistraalteega paralleelselt kulgev tee, mis kogub liikluse kõrvalteedelt ja juhib liiklussõlmede kaudu põhiteele · magistraaltee - peamine liiklustee; väljaspool asulaid on magistraalteeks põhi- ja tugimaanteed, linnades ja teistes asulates - põhi- ja jaotustänavad · mitmerajaline tee tee, kus korraga samas suunas või vastas-suundades mahub sõitma vähemalt kaks sõidukit · mägitee mägisel maastikul paiknev tee, m...
Kivimid jaotatakse tekkeviisi järgi: tardkivimid, settekivimid, moondekivimid Ehe mineraal nt kuld, hõbe Levinumad eestis: lubjakivi, dolomiit Kristalliseerumine- kristallide moodustumine ja kasvu protsess Mohsi skaala mineraalide kõvaduse määramise skaala kivimite tekstuur kirjeldab kivimi makroskoopilisi tunnuseid, mineraalide paigutus ja nn ruumitäitmisviisi Põhja-Eestis: dolomiit, lubjakivi L-Eestis: liivakivi, savi Tardkivimid tekkinud magma tardumisel Magma mineraalse ja keemilise koostisega kõrge temperatuuriga vedelik Süvakivimid: graniit, dioriit Purskekivimid: obsidiaan, basalt, tefra Happelised kivimid mida suurem on ränioksiidi sisaldus, seda happelisem on kivim Murenemine maakoore pealmised kivimid lagunevad Settekivim tekkinud lahustest väljasadestumise teel. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim (nt marmor) Kilt kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim
toiteelementide hulga ja vahekordade ning reaktsiooni reguleerimine. 2.1. Taimetoiteelementide ja -toitainete mõiste Taimetoiteelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks nende kõikides fenoloogilistes faasides ning millest ühtki pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. Taimetoiteelementide ja -ainete allikateks on mulla mineraalse osa murenemissaadused, mulla orgaaniline osa, mulla- ja sademetevesi, õhk ning inimese poolt väetistena juurde antavad keemilised elemendid. Taimedele vajalike koguste järgi klassifitseeritakse toitained makroelementideks ja mikroelementideks. Mikroelemendid on elemendid, mida taimed sisaldavad üliväikestes kogustes (0,001 … 0,00001 % kuivainest). See tähendab, et ka taimede tarbitavad mikroelementide kogused on väga väikesed; nende vajadus hektari kohta on kuni 1 kg
omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatvate toitainetega. Toiteelemendeks nim. Keemilisi elemente, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi ei ole võimalik asendada talle omaste funksioonide tõttu ühegi teise keemilise elemendiga. toiteaineteks nim. Ioone ja molekule, millena millena totelemendid taime sisenevad, ta omastab taim ainult lahustunud ühendidtena. 44. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus- Miinimumseadus ehk nn. ,,tünnilauateooria" saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus 45. Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale.
alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 21. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%.
mükoriisadele täiendavaks süsinikuallikaks. Metsavaris ja –kõdu Variseks nim. puistu eluea jooksul maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt lehtedest, okstest, õite osadest, viljadest ja kooretükkidest. Osa materjalist jääb maapinnale, osa aga seguneb mullafauna tegevuse tulemusena mulla mineraalosaga. Peamiselt mikroorganismide (seened, bakterid) elutegevuse tagajärjelhakkab varis lagunema ja moodustub metsakõdu. Metsakõdu on metsamulla mineraalse osa pinnal asuv mitmesugustes lagunemis- ja muundumisstaadiumis olev orgaaniline horisont, mis on oma arengus seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Metsakõduhorisont on metsahuumuse ehk huumusprofiili üheks eksogeenseks osaks. Metsakõdus peegeldub taim-ja muldkatte vastastikune seos, varise voo iseloom mulda ja orgaanilise aine lagunemise kiirus. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel.
Geosfääridena käsitletakse ka biosfääri, maastikusfääri, pedosfääri (Maa muldkond). Iga geosfäär jaotub omakorda kontsentrilisteks osadeks. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus umbes 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär on mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee tahkes, vedelas ja gaasilises olekus maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine
lakkide- lahustite jäätmed aga ka õlifiltrid, reostunud puhastuskaltsud jms. Harjumaa ettevõtetes põletatakse enamasti enda tegevuses tekkinud jäätmeid. Valdav osa litsentsi omavatest ettevõtetest transpordib Hajumaalt kogutud põletuskõlblikud jäätmed teistesse maakondadesse, kus on olemas nõuetele vastavad seadmed ohtlike jäätmete põletamiseks või termiliseks töötlemiseks. · Ladustamisele kuuluvad peamiselt mineraalse päritoluga jäätmed, ahjutühjendustuhad , raskemetalle sisaldavad tahked jäätmed, ohtlike jäätmete töötlemisjäätmed. Ohtlike jäätmete ladestuspaik asub Vaivaras. OJ kogused · 2000. aastal tekkis Eestis 6 mln t ohtlikke jäätmeid (u 4,4 tonni elaniku kohta), neist 5,9 mln t põlevkivi kasutamisel. · Keskmiselt on aastas OJ koguhulgaks 65 000 t. jaguneb järgmiselt õli sisaldavad jäätmed 75,9%;
· 1,5...2,5% madal · 2,5...3,5% keskmine ·3,5....5% kõrge · üle 5% väga kõrge -Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. -Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades rohkesti orgaanilist ainet, mis on pooleldi lagunenud ja halvasti kinnitunud mulla mineraalse osaga. Sel juhul on õigem väljendada orgaanilise aine, mitte huumusesisaldust. 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. -Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. -Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%.
peab tagama seadmete regulaarse seire, toimimise, hoolduse ja remondi ning korraldama dokumenteerimise. Kõrgustes töötamise ja kaevetööde ohtudeks on kukkumisoht, varinguoht, sissekukkumise oht ja pealelangemise oht. Ohtude vältimiseks peavad olema redelid tugevad ja püsivad ning neile peab läbi viima regulaarse hoolduse ja vajadusel remontima, tuleb kasutada piirdeid, kinnitusvahendeid tagada süviste servade kindlustus. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, orgaanilise päritoluga tolmud, biotsiid, vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid.Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate
korraldama dokumenteerimise. Kõrgustes töötamise ja kaevetööde ohtudeks on kukkumisoht, varinguoht, sissekukkumise oht ja pealelangemise oht. Ohtude vältimiseks peavad olema redelid tugevad ja püsivad ning neile peab läbi viima regulaarse hoolduse ja vajadusel remontima, tuleb kasutada piirdeid, kinnitusvahendeid tagada süviste servade kindlustus. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, orgaanilise päritoluga tolmud, biotsiid, vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid. Kemikaali ohtlikkust määratakse ja riski hinnatakse kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning selle tervise- ja keskkonnaohtlikkuse alusel. Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervis, keskkonda või vara. Ohtlike kemikaalise ja neid sisaldavate
2- Mulda viiakse SO4 ka väetisega, pedosvääris see adsorbeerub. Mingi koguse väävlit omastavad ka taimed. Pinnases võime eristada 2 tsooni: aeroobne ja anaeroobne. Anaeroobses tekib väävelbakterite kaasabil H 2S, mis võib teiste bakterite toimel uuesti oksüdeeruda suklfaadiks. Fosforiringe Ringes fosfori oksüdatsiooniaste ei muutu, esineb fosfaadina. Ei moodusta gaasilis ühendeid, ei osale atmosfääriprotsessides. On seotud litosfääri mineraalse osaga. Orgaanilise fosfori ringe on seotud taime-ja loomariigi elutegevusega. Organismide suremise produktid mineraliseeruvad ja moodustuvad fosfaadid. Ookeanis fosfor ringleb ahelas taim-kala-kala-taim. Lindude toiduna kantakse fosfor osaliselt ookeanist välja ja ta moodustab guaano lademeid.Samuti satub osa fosforit ookeanis madalaveeliste setete koostisesse, millest vetikate elutegevuse tulemusena läheb uuesti ringesse. Veeringe
Välistunnused avalduvad kõigepealt taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides. Liigniisketel maadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused ning aastane juurdekasv väike. Puude okstel on rohkesti samblikke. Metsa all kasvab karusammal, sfagnum jt. niiskuselembesed taimed. Liigniiskuse tunnuseks on ka pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale jääv pinnavesi. Liigniiskus avaldub ka mullaprofiili morfoloogiliste tunnustena - profiili mineraalse osa gleistumises ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või turvastumises. Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Liigniiskuse pahed Liigniiskuse suurimaks paheks on õhupuudus mullas. Vesi, küllastades mulda, tõrjub sealt õhu välja, kuid õhuhapnik on mullas taimedele ja kasulike mullabakterite tegevusele väga vajalik. Kui taimejuured ei saa õhu vahelduse puudumise tõttu hingata ja mürgised gaasid ei eemaldu mullast,
huumusprofiili, kui kogu mullaprofiili kujunemine. Metsamuldade uurimisel ja kirjeldamisel käsitletakse metsakõdu, (tähistatakse mullaprofiili kirjeldustes “O”) ühelt poolt kui omaette uurimisobjekti ja teisalt kui metshuumusprofiili osa. Metsakõdude uurimisel ja kirjeldamisel on olulisemateks tunnusteks: - jagunemine allhorisontideks - tüsedus - koostis - lagunemise aste - segunemine mineraalse kihiga. Metsakõduhorisont (O) jagatakse allhorisontideks lagunemisastme alusel: 01 – varisekiht- on lagunemata või lagundajate poolt vähemõjutatud, peamiselt varisest koosnev ülemine metsakõdu osa, tüsedus enamustes okaspuumetsades ca 1 cm, samblakatte korral asub ta selle peal või sees, lehtpuumetsades on eristatav sügisel peale lehtede varisemist.
Kihipinna tekstuurid: vired, luited, kuivalõhed, jälgfossiilid - Milliseid protsesse uurib eksogeennse geoloogia? Uurib maa pindmisi protsesse ja nende produkte - Kuidas moodustuvad settekivimid? Rabenemise ja porsumise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel - Milliste parameetrite põhjal jagatakse settekivimid? o Setteosakeste suuruse, o keemilise o ja mineraalse koostise alusel - Milline on savi, liiva lõimis lineaarsel skaalal? o Liiv 0,063-2 mm o Savi - <0,002 mm - Mis on allotigeensed/autigeensed settekivimi komponendid? o Allotigeensed settekivimi koostisosad, mis ei ole tekkinud settekivimi lasumiskohal, vaid on sissekantud mujalt o Autigeensed mineraalid, mis moodustuvad lahustest keemilisel või
jahutusvedelikuna (masinaehitus, metallitööstus, toiduainetööstus), lahustina, pesemisvahendina jne. Mineraalsete saasteainete peamisteks allikateks on: väetisetööstus, keemiatööstus, keraamikatööstus jne. Orgaanilisi saasteaineid sisaldavad reoveed pärinevad peamiselt: naftatöötlemise ja naftakeemiatööstusest jne. Bakteriaalse ja bioloogilise saastuse annavad reoveel lihakombinaadid, nahavabrikud jne. · Põllumajanduslik reovesi- mineraalse saastuse põhjustavad väetiste vale hoidmine ja kasutamine. Orgaaniliste saastuse põhjustavad peamiselt loomapidamisfarmide kompleksid, eriti suurfarmid. · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaineid. Veekogudesse toodud biogeensed ained toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. · Eutrofeerumine- toitanete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist.
18) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud alumiiniumi või selle ühendite tolmu või aurude sissehingamisest; 19) bronho-pulmonaarsed haigused, mis on põhjustatud slaki tolmu sissehingamisest; 20) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata taimse ja loomse päritoluga tolmud (jahutolm, loomade epiteelitolm, puuvillatolm ja muud orgaanilised tolmud); 21) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad muud eespool nimetamata mineraalse päritoluga tolmud (kvartsitolm, asbestitolm, tsemenditolm); 22) respiratoorsed haigused, mida põhjustavad söetolm ja tahm; 23) muud respiratoorsed haigused ja kasvajad, mida põhjustavad töökeskkonna keemilised, füüsikalised või bioloogilised ohutegurid. Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused : Kutsenakkushaigused ja kutseparasiithaigused on: 1) loomadelt või loomsetelt jäätmetelt ülekandunud infektsioon- ja parasiithaigused; 2) teetanus; 3) brutselloos;
27. Reovete jagunemine Olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne veekogusse või pinnasesse juhtimist puhastama, on reovesi. Jagunemine: · Olme- ehk kommunaalreoveed- suur orgaaniliste ainete sisaldus. Olmereovetel on omane kõrge bakterioloogiline saastus · Tööstuslikud reoveed- vett kasutatakse tööstuses soojuskandjana, jahutusvedelikuna, lahustina, pesemisvahendina, absorbendina, transportimisel jne · Põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saastuse põhjustavad väetise vale hoidmine ja kasutamine · Atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaine. 28. Ohtlikud ained vees: · Raskemetallid (Pb, Hg, Cd, Cr) · Muud anorgaanilised ühendid: fluoriidid, arseen, boor, tsüaanid, tsüaniidi · Orgaanilised saasteained: · Aromaatsed süsivesinikud: benseen, etüülbenseen, tolueen, stüreen, ksüleenid,
Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2. Hoone akustikale esitatavad nõuded Hoone akustikale ei ole esitatud piiravaid nõudeid. 2.3. Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi 2.3.1. Vundamendid Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas ja asendada mineraalse täitematerjaliga. Vundament rajada FIBO kergplokkidest (150...200 mm) madalate lintvundamentidena kahes kihis, mille 4 vahele paigaldada XPS tüüpi soojustus 150mm. Vundamendid armeerida vastavalt tootja juhistele. Vundamentide rajamissügavus on -1300mm hoone nullist. Vundamendi alla valmistada armeeritud betoonist taldmik 200 mm kõrge ja 600 mm lai. Taldmike rajamissügavus on -1500mm hoone nullist
Mida huumusvaesem muld, seda rohkem vaja lämmastikku. Mulla toiterežiimi määravad ära mitte ainult kasulikud vaid ka kahjulikud ühendid mullas. Nt. taandunud ühendid mullas, mulla happesus, liikuv Al jne. Selle tarvis peame rakendama vastavalt võtteid. Nt. liigniiskete muldade kuivendamine, lupjamisega likvideerime happesuse ja liikuva Al mullast. Oskuslik väetamine põhineb muldade väärtustarbel, kasvatatava kultuuri iseärasustes ja plaanitavast saagist. 45. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Miinimumseadus ehk nn. „tünnilauateooria“ – saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temp. jt). Samas võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (näit. suur liikuva Al sisaldus). 46. Mulla viljakus ja selle liigid. on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada
võib rakendada teedeta aladel. Puudus: energiamahukas, seadmete kiire kulumine. 185. Katendite aluse kihtides on soovitav kasutada: fraktsioneeritud killustikke, kruuskillustekke, kruusasid ja liivasid. 186. Tehnoloogiliste vahekihtide ülesanded: · Võimaldama ehitus- transpordimasinatel liikumist kihil · Takistama kihtide omavahelist segunemist · Vältima naket tsementbetoonkatete ja mineraalse aluse vahel · Kaitsma aluskihtide ilmastiku ja liikumismõjude eest 187. Kruusast aluste ja killustikaluste võrdlus Kruus Killustik Ehitatkse kahekihilisena b(alumine-jäme, ülemine Võib immutada liivtsementseguga- tsemak peen) Vähim kihi paksus 10 cm Tugevus määratakse kruusa enda tugevusega
tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki-nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul. Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali
konfliktid. 3) Suurem surve sotsiaalsfäärile 4) Sageli on tegemist illegaalsete migrantitega, mis tekitab palju probleeme. Tänapäeval rännatakse arengumaadest arenenud riikidesse Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Pobleemiks on nn ajude äravool. Minnakse otsima paremat elu, õppimisvõimalusi, tööd. Pilet 8. 1. Pedosfäär.Mulla mõiste; lähtekivim, kliima, reljeef, aeg, organismid, inimtegevus). Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Mullatekkategurid: · Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed [3] Mulla osad: 1. tahkeosa 2. õhk 3. vesi Mulla tahkeosa koosneb mineraalidest ja orgaanilistes ainetest. Mineraalse osa koostise ja kivimisosakeste suuruse järgi eristatakse kuivi ja õhurikkaid liivmuldi, märgi ja tihkeid savimuldi. Nende vahepeale jäävad paraja vee ja õhusisaldusega saviliiv- ja liivsavimullad. Mulla orgaaniline osa kujuneb taimede ja loomade elutegevuse käigus. Bakterid lagundavad taime ja loomajäänused huumuseks, mis sisaldab palju vajalikke toitaineid. Mullastik on põldude kujunemisel kõige olulisem tegur. Muldade viljakus ja sobivus
Nagu näitavad Kolga-Jaani kivisaarelt, ühelt Suur-Võrtsjärve saarelt, kiviaegsest asulast ja matusepaigast leitud kalaluud, püüti järvest peale ahvena ja säga isegi lõhet. Tõenäoliselt oli sel ajal järves rohkesti ka siiglasi jt hapnikunõudlikke kalu. Ökosüsteemi seisund Võrtsjärv kuulub kihistumata veekogude eutroofsete järvede hulka, millel esineb mõningaid argillotroofseid jooni (saviosakeste ja muu mineraalse sestoni rohkus veel), mis ei lase täielikult ära kasutada järve suurt biogeensete ühendite varu. Võrtsjärv on oma ajaloo jooksul läbinud oligo- ja mesotroofse taseme, olnud vahepeal isegi alkalitroofne (lubjatoiteline) ning jõudnud nüüd tugevalt eutroofse ja hüpereutroofse järve piirile. Troofsusastme tõus on viimasel ajal olnud üsna suur, mida näitab ka paljude tundlike bioindikaatorite kadumine. Järve hüpereutroofeerumisi pidurdab vee
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust
· Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud KRIIT · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid · Roomajate õitseaeg jätkus · Ajastu lõpul suur massväljasuremine Sisalvaagnalised dinosaurused 1) sauropoodid, sisaljalgsed neljal jalal herbivoorid 2) teropoodid, loomjalgsed kahel jalal karnivoorid
Soojuselektrijaamad (ka aatomi-elektrijaamad) toiduainetetööstusest jne. põhjustavad veekogudes nn soojussaastust. 67 68 Põllumajanduslik reovesi Atmosfäärne reovesi · Mineraalse saastuse põhjustavad väetiste vale hoidmine ja kasutamine. · Sademetest tingitud veevoolud kannavad veekogudesse maapinnalt ja ka atmosfäärist kaasahaaratud saasteaineid. · Orgaaniliste saastuse põhjustavad peamiselt
mis võimaldab paigaldad vaiu nii vertikaalselt kui igas suunas kaldega 233-Millise rammiga on lubatud teha vaiatöid veekogudel ja vee all? Kaksiktoimeliste auru-suruõhurammide peamiseks eeliseks on nende suletus, mis võimaldab neid kasutada veealusteks rammimisteks ning suure kaldega ja horisontaalsete vaiade rammimiseks 234-Nimetage masinad ja seadmed kivimaterjalidest täitematerjalide tootmiseks. a) kivipurustid killustike tootmiseks , b) veskid mineraalse pulbri tootmiseks. 235-Mida nimetatakse purustusastmeks? lähtematerjali tera keskmise mõõdu ja produkti tera keskmise mõõdu suhe. 236-Millised on kivimaterjalide purustusmeetodid? a) staatiliste väliskoormuste rakendamisega (vt TV lk 33 joon 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.5), b) dünaamiliste e. lööktoimeliste väliskoormuste rakendamisega 237-Milliste pingete mõjul toimub materjali purunemine staatilise surve meetodiga? Sisepingete?
teravad jäätmed (näiteks süstlad) Jäätmete liigitamine töötlemise või kasutamisviisi kohaselt: Taaskasutatavateks Põletatavateks Kompostitavateks Prügilasse ladestatavateks jäätmeteks Jäätmete liigitamine koostise ehk jäätmematerjali alusel: Orgaanilise päritoluga jäätmed (taimse ja loomse päritoluga jäätmed, s.h. toiduainete jäätmed, osaliselt keemiatööstuse jäätmed) Mineraalse päritoluga jäätmed (metalli-, klaasi-, kaevandamis- jm. jäätmed) Radioaktiivsed jäätmed Jäätmeid võib ka liigitada ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Eestis kasutatakse jäätmete iseloomustamiseks kahte jäätmete klassifikaatorit: Euroopa Liidu jäätmeloendil põhinev jäätmeliikide ja ohtlike jäätmete nimistu Euroopa jäätmeloendi materjalipõhine koondnimistu Klassifikaator sisaldab 20 gruppi, kus iga jäätmeliik on identifitseeritav 6-kohalise (ka enama)
CO2 ; · Atmosfääri CO2 taimede fotosüntees, biomassi juurdekasv taimtoiduliste toitumine ja loomade biomassi juurdekasv loomtoiduliste loomade toitumine ja biomassi juurdekasv taimede ja loomade surnukehade lagundamine seente ja bakterite poolt CO2 ; · Vees lahustunud CO2 mineraalsoolade (karbonaadid) teke, setted fossiilsete kütuste (sh mineraalse osa) põletamine atmosfääri CO2 vees lahustunud CO2 ; 19. Lämmastiku ja väävli ringe LÄMMASTIKU RINGE- so. lämmastiku liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi elutusse. Lämmastik on samasugune eluliselt vajalik element nagu ka süsinik ja lämmastikuringe ongi peamiselt organismide elutegevuse tagajärg. Lämmastiku (N) ringet tagavatest protsessidest on olulisemad õhulämmastiku (ca
Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d. kombineerimine teiste protsessidega 1. Orgaanilise aine akumulatsiooniprotsessid 1. Kamardumine - rohttaimede jäänuste ja mikroobse orgaanilise aine muundumisel tekki- nud huumuse akumuleerumine mulla ülemisse kihti mineraalse osaga tugevasti seotud kujul. Tekkimiseks on vajalik rikkalik rohttaimestik ja parasniisked tingimused. Peegeldub huumushorisondi tekkes. Esineb kõigis parasniisketes muldades, v.a. männikud (roht- taimestik praktiliselt puudub) 2. Kõduhorisondi teke - seisneb metsa- või rohumaade maapealse varise akumuleerumises mullapinnale lagunemata või poollagunenud kujul
Madalsoode all on 8168ha, siirdesoodega kaetud 500ha ja raba-segalasundit leidub 1341ha'l. Soostik on üldiselt looduslikus seisundis ning kuivendust ei toimu. Maavaldajateks on Tudulinna ja Iisaku vald. [] Soostiku aluspõhi koosneb ülem-ordoviitsiumi lademe lubjakivist, mis sügavamal asendub mergliga. Aluspõhja katavad moreensed järvesetted, mis koosnevad saviliivadest, liivsavidest, liivadest, savidest, järvekriidist ning saropeelist. Soostiku mineraalse põhja kõrgeim punkt on Kaasiksaares (52 54 m). Soostiku kitsas põhjaosas langeb soo põhi põhja suunas, soo äärealadelt aga keskele. Soopinna reljeefi kõrgeim punkt asub soostiku keskel (56-57m). Soopõhja vagumus on soostiku pinnareljeefis nõrgalt märgatav lameda nõona. Nagu soo mineraalpõhjal, nii on ka pinnareljeefis poolsuletud nõgu, kuhu valguvad ümbruse pinnaveed ning tekitavad omalaadse, mõnevõrra aabasoodele iseloomuliku veereziimi. Soo laienemise vältimiseks on 20 saj
Polümeer- tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer) Polümeerse aine võib betooni viia 3 viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisasideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2
omakorda elukeskkonnaks mulla organismidele. b) Iseloomusta mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus. MULLA KOOSTIS MULLAPROFIIL MULLA KUJUNEMINE LÄHTEKIVIM Annab mullale mineraalse On mineraalne alus, Kujuneb aluspinnas koostise ja määrab kivine, leidub liiva füüsikalised ja keemilised savi- liiv on toitainete omadused vaene aga savi mitte. KLIIMA Parasvöötmes toimub Mulla profiil oleneb Mõjutab murenemise mõõdukas murenemine kus kliimast sest erinevates protsesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
