Cr), Damaskuse teras, Samurai teras, Rootsi teras, Hadfieldi teras amalgaam: elavhõbeda sulam (kasutatakse hambaravis) malm: raua ja süsiniku sulam, mis sisaldab 2-5% süsinikku, habras, raskesti töödeldav (pliidiraud) teras:raua ja süsinku sulam, mis sisaldab süsinikku alla 2% (lisaks rauale võib sisaldada ka teisi metalle) hästi töödeldav (tööriistad) räbu: metallisulatuses vedelmetalli pinnale tekkiv kergsulav mineraalse sulami kiht räbusti: Räbustit kasutatakse metalli kuumutamisel tekkiva oksiidikihi eemaldamiseks anood: elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon, elektrolüüsiseadmes on tal positiivne, keemilises vooluallikas negatiivne laeng katood: elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon, elektrolüüsides on tal negatiivne, keemilises vooluallikas positiivne laeng aku: (akumulaator) korduvalt kasutatav (tühjenemise järel taaslaetav)
madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, mis on märgistatud ohutunnusega Xi, Xn, C, T ja T+ või mis kuuluvad 1. ja 2. kategooria kantserogeenide või mutageenide hulka vastavalt sotsiaalministri määrusele Ohtlike ainete loetelu; anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, nt asbesti-, kvartsi-, tsemendi-, põlevkivi- ja metallitolm, tahm; orgaanilise päritoluga tolmud, nt puidu-, jahu-, puuvilla- ja linatolm, loomade epiteelitolm; biotsiidid; vähiravimid, anesteesiagaasid ja antibiootikumid lahusena plii ja selle ühendid. Bioloogilised ohutegurid: mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid;
2.1. Maa sfäärid kui süsteemid Süsteemi mõiste Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum, iseloomustatakse tema elementide omaduste, hulga, paigutuse ja seoste järgi. Süsteemid võivad olla avatud või suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia- ja/või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel, suletud süsteemil see puudub. Süsteemid võivad olla ajas muutumatud ehk staatilised või muutuvad ehk dünaamilised. Maa kui süsteem Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem. Energeetiliselt on Maa aga avatud süsteem, kuhu pidevalt jõuab Päikeselt pärinev valguskiirgus ja kust maailmaruumi hajub soojuskiirgus. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised süsteemid. Maa sfäärid Maa sfäärid on kihilise ehitusega, omavahel tihedalt seotud ja ...
Hüdroisolatsioon kaitseb konstruktsiooni otsese vee eest, aga niiskustõke niiskuse eest. 49. Võrdle: kivi- e. klinkerplaadid ja poorsed plaadid Klinkerplaadid on valmistamisel põletatud üle 1000oC, aga poorsed plaaid alla 1000oC Klinkerplaadid on vähem poorsed, külma ja happekindlad 50. Võrdle: välis- ja sisetöödevärve Välistöövärvid on suurema vee- ja kriimustuste kindlamad. 51. Võrdle: silikaat- ja lubivärvi · Moodsad silikaatvärvid on valmistatud mineraalse sideaine vesiklaas baasil, mis vastab kõvastunud seisundis kvartsi struktuurile. Selle abil saavutatakse eriline ilmastikukindlus ja kattekihi pikaealisus väga hea difusioonivõime juures · Lubivärvid köidavad neile omase mineraalse mati pealispinna ja säravate värvitoonidega. Vanima tuntud kattematerjalina on nad väga usaldusväärseks kattematerjaliks mälestiste kaitsel. Moodsate tootmisprotsesside abil saadakse eriti peenekonsistentsilise lubihüdraatiga
Bioloogiline mure valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Mullatekketegurid 1) Passiivsed: lähtekivim (annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niisukusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toiteainerikkuse), reljeef (mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda
ületamine (sh saastamine. Floora Bioloogiline tegur, esmatähtsad on autotroofid. Kliima Mõjutab murenemist (sademed, temp, päikesekiirgus). Otsene mõju aineringele ja kaudne mõju bioloogilisele aktiivsusele. Murenemine Murenemine Kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim Peenemaks murenenud pindmine kivim, mis kogub mullatekkeks vjalikku tolmu ja niiskust. Lähtekivim annab mineraalse osa ja määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused. Murenemiskoorik Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine · Vajalik temp kõikumine. · Vajalikud sademed. · Kivim peenestub mitmesuguste · Kivimi väliskuju muutub esialgu suurustega osakesteks. suhteliselt vähe.
Geograafia 1. Näited murenemisest l ähiümbruses: Nt muldade külmumine ja sulamine praegusel aastaajal. 2. Miks on Eestis murenemiskoorik suhteliselt õhuke võrreldes lõunapoolsemate piirkondadega? Kuna meil on murenemine toimunud vähem aega ning meie mullaveeomadused pole samad mis lõunapoolsematel aladel. 3. Milline on murenemise seos mullatekkega? Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. 4. Millised tegurid soodustavad f üüsikalist murenemist? Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. 5. Miks on Lääne Euroopa suurlinnades marmorskulptuuride s äilitamine muutunud tõsiseks probleemiks? Keemilise murenemise ehk porsumise pärast, sest selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad ...
rabe kivimmaterjal, paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Mulla teke. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest huumuseks. Mullatekketegurid.Passiivsed: Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse.soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Reljeef määrab kui ühtlased on mullatekke tingimused, mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Aeg- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid, mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist
teraviljatalud ning rantsod. A)Austraalia majanduses on olulisel kohal eramonopole(eraettevõtted) riigikapital Rahvusliku kogu produkti poolest, sealhulgas tööstustoodangu ühe elaniku kohta, elatustaseme põhinäitajailt ning tootmise ja kapitali kontsentratsioonilt kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnese. Samal ajal allub Austraalia majandus tugevale väliskapitali kontrollile ning tema koha maailmaturul määrab põllumajandus saaduste ja mineraalse tooraine. B) Austraalia põllumajanduses on rahvastikust hõivatud 3,6 %. Suurem osa tööjõust on välismaalased. Austraalias oleks tööjõust suur puudus kui ei oleks välistööjõudu. Välismaalased on odav tööjõud ja ei nõua nii palju kui kohalikud ise. C) Austraalia riigis on kehtestatud astmeline tulumaks. Vastavalt palgale kuni 40%. Vähe asustatud piirkondades töötamise eest on kehtestatud lisa tulumaksu soodustused. Austraalia
hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja elunditeta hulkraksed. Vanaaegkond ehk Paleosoikum Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm Kambrium kliima oli mõõdukas ajastu alguses ilmusid mineraalse toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad :erinevad veeselgrootud molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja Kambriumi keskel), puuduluksed käsijalgsed , käsnad, meduusid, ussid ja paljud teised organismid taimestikus olid ülekaalus merevetikad maavarad-sinisavid MOLLUSKID Põhjapoolkeral oli Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid.
2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Oma tekkelt kuulub liiv purdsetendite hulka, mis on setitatud tuule, mandrijää, merevee või vooluvee poolt. Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja polümiktset liiva. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv. Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed. Liiv on tähtis ehitusmaterjal ning tööstuslik toore. Liiva kasutatakse nii betooni, krohvi kui ka
nagu harilikkugi pliiatsit, need lisavad joonisele värvitoone. Joonistusel kasutasin Gamma Pzelka värvipliiatseid 8 Õlipastell Õlipastellidega saab väga erksad ja tugevad värvid. Kuna need ei määri nagu kriidipastellid, on neid parem kasutada. Sobivad joonistamiseks paberile, kartongile, kangale. Värvitoonid segunevad omavahel. Kasutatav nii kuivalt kui märjalt koos tärpentiini või mineraalse piiritusega. Joonistusel kasutasin Pantel Oil Pastels 9 Viltpliiats Viltpliiatsid on odavad, eredavärvilised ning lihtsad kasutada. Neid on hea kasutada pilkupüüdvate tööde tegemiseks, näiteks nagu plakatid või sünnipäevakaardid. Paljude viltpliiatsite tint on läbipaistev. See tähendab, et üht värvi teisega kattes saab tulemuseks uue värvi. Viltpliiatsitega saab joonistada väga nutikalt. Varjude
- Itaalia mägine põhiline istandused ja mägistel aladel karjad - Ukraina Teravili, tüsedad ja viljakad parasvöötme mullad - Brasiilia Kalakasvandus, karjakasvatus. - Indoneesia Loomakasvatus Linnukasvatus põhiline - Austraalia Valdavalt loomakasvatus Mullatekke tegurid : · Lähtekivimid selle peale tekib annab mulla oamdused, mineraalse koostise · Vesi, kliima, sademed · Kliima- soojus temperatuurid · Pinnamood- asukoht · Orgaanilised ained · Mullas olevad lagundajad, vetikad, bakterid, ussikesed jne · Inimtegevus Okasmetsades happeline, leetunud Rohtlates ei uhuta välja huumust. Piisavalt niiskust ja soojust. Vihmametsades vesi uhub välja sügavamates kihtidesse. Valge kiht huumuse all- ained kogunenud sinna leetumise kiht, okasmetsamuld Kalandus
2.8 Aluspind Mineraalse fassaadikrohvi kapillaarse imavuse suurust ei määra ainuüksi side- ja täiteaine suhe krohvis, vaid ta sõltub suurel määral aluspinna niiskustehnilistest omadustest ja krohvi töötlusest. Aluspinna veeimavus ei tohi olla liiga väike ega ka liiga suur. Tänu aluspinna suurele veeimavusele tekivad krohvis lisakapillaarid, mis omakorda tõstavad krohvi veeimavust. Seinamaterjali liiga väikese kapillaarjuhtivuse tõttu katkeb mineraalse sideaine kivistumisprotsess. Seetõttu on äärmiselt oluline enne esimese krohvikihi pealekandmist teha vastavalt aluspinna iseloomule põhjalik eeltöötlus. Enamus tehasekrohvid sisaldavad lisandeid, mis takistavad vee kiiret imendumist mördist aluspinda. Tänu nendele lisanditele väheneb isegi kiirest veeimavusest tingitud pragude teke. Sellele vaatamata ei tohiks aluspinna eeltöötlusest tehasekrohvide puhul täielikult loobuda, eelkõige soojal, kuival või tuulisel töötlemisajal.
millest ühtegi pole võimalik asendada C,O,H- mittemineraalsed taimetoiteelemendid N,P,K,Ca,Mg,S,Fe,Mn jt- mineraalsed taimetoiteelemendid Toiteained- ioonid v molekulid, millena toiteelemendid taime sisenevad 47. Toiteelementide omastamine taimede poolt. Toitainete omastamine taime poolt toimub lahustunud ühenditena( looduslikes tingimustes mullalahustes) 48. Taimede mineraalse toitumise teooria ja miinimumseadus. Taime toitaineks nim. Ioone v molekul, millena toiteelemendid taime sisenevad. Taime poolt toimub omastamine lahustunud ühenditena- mineraalse toitumise teooria. Miinimumseadus- saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelemente v mõni teine miinimumis olev kasvutegur( niiskus, temp). Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve. Võetakse proove 50
v°_1ls_340/v_1ls_3 Nõrgalt raudkiviveeriseline, raske liivsavi paksusega 40cm. Nõrgalt veeriseline, raske liivsavi. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi tüüpprofiil ja selle selgitus : Klg- Gleistunud leetjas muld. Kihisemine 60(50)-100cm. Profiil: A-El(g)-Bt(g)-C(g). Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)-
Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks nn huumuseks. Mullatekketegurid: passiivsed ja aktiivsed. Passiivsed: Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse, määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimumine, õhu ja niiskusesisaldus, soojenemiskiirus, toitaineterikkus Reljeef Tasasel pinnal on mullatekkimise tingimised ühtlasemad. Päikesepaiste erinevused. Aeg (Mulla vanus) Aja jooksul muld muutub . Taimkate muutub, mullahorisontide järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks
(C,N,S) Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks (NH3). Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks. Passiivsed mullateketegurid: 1) Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused 2) Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil 3) Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid: 1) Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse
mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutamine toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Kliima
Taimse päritoluga kiud koosnevad peamiselt tselluloosist. Sinna kuuluvad puuvill, lina, dzuut, sisal ja taimsed ebemed. Asbest on looduslik anorgaaniline kiud. Tehiskiudu valmistatakse looduslikust materjalist keemilise lisandidega. Sünteetilist kiudu on valmistatud vedeliku või lahuse polümeersest vaigust. Kiu mineraalset päritolu kasutatakse armeerimisel ja valmistamisel eriti tugevate toodete valmistamiseks. Keraamiline kiud viitab mineraalse päritoluga kiu. 1.1 Keraamilise kiu valmistamine Keraamilist kiudu toodetakse ainult elektrisulatusahjudega. Suland kiustatakse kas suurekiiruseliste ratastega või kõrgrõhu-õhujoaga, ning kiud tõmmatakse kogumislindile. Toode kas pallitakse sellel etapil, või töödeldakse tekiriideks, et seejärel pallida või nõeltehnikas vildistada. Võimalik on edasine järeltöötlemine. 1.2 Keraamilise kiu omadused
- Pudiseva liivaga pinnad korralikult puhtaks harjata. - Vanadel krohvidel läikivad või tugevasti liimainega immutatud pinnad mehaaniliselt eemaldada. - Võimalikud õlijäägid betoonipinnalt eemaldada. - Liiga pudedad krohvi- või müüritiseosad eemaldada ja teha parandused. - Vanad veelaigud või muud värvainega läbiimbunud pinnad tuleb enne katta sellakisoleervärviga (art nr 234). - Vahatatud puit-, vineer- ja kiudplaatpinnad tuleb liivapaberiga karestada. - Hallituse suhtes tundlikud mineraalse koostisega aluspinnad tuleb puhastada ja hallitusetõrjega (art nr 620) üle võõbata · VÄRVIMINE Temperatuur peab olema vähemalt 8°C. 1. Kruntimine Liivased ja tugevalt või erinevalt imavad aluspinnad (nt savikrohv, vanad murenenud krohvipinnad) ning pahteldatud kipsplaadi pinnad tuleb kruntida kaseiinkrundiga (art nr 145). Kipskrohve võib kruntida ka maarjajää krundiga (art nr 201). 2. Värvi valmissegamine Värvipulber tuleb segada etteantud hulga külma veega
sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine – iseloomulik tundra vööndile
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. v...
osakesteks; 3.Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Füüsikaline toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur; Keemiline toimub intensiivselt palavas ja niiskes kliimas; 4.Mullatekketegurid: passiivsed, aktiivsed ja oska selgitada mulla kujunemist nende mõjul? Passiivsed tegurid Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt
18. sajandil arvas antikvaar ja vabamüürlane William Stukeley, et Stonehenge on kunagine druiidide pühamu ja järelikult on selle rajanud druiidid. Tänapäevaste vahenditega on tehtud kindlaks, et Stonehenge on palju vanem ja selle rajajaks ei saa olla roomlased ega druiidid. Stonehenge on kromlehh ehk menhir ja dolmen ühes ehitises. KAMMKERAAMIKA KAMMKERAAMIKA Tüüpiline kammkeraamika on kogu oma levialal suhteliselt ühtne nähtus. Nõud on valmistatud mineraalse lisandiga savist ja vormitud laiadest kaldsete ühenduspindadega lintidest. Anumad on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja kumera, harvem terava põhjaga. Need on olnud tavaliselt suuremõõdulised, kuid esineb ka väiksemaid, isegi miniatuurnõusid. Kõrgus on olnud suuava läbimõõduga võrdne või isegi väiksem. Servad on enamasti külgseinast paksemad ja moodustavad tihti sissepoole, harvem ka väljapoole või mõlemale poole korraga eenduva randi
Kuna Eestis on olnud tingimused soode arenguks soodsad, siis on kujunenud suur soode mitmekesisus. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast. Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole. 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. Soo on avatud valgusele. Sood on ökosüsteemid, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest jääb lagunemata ja ladestub turbana ning taimkattel puudub turba olemasolu tõttu side mineraalse pinnasega. Soo on ultraviolettkiirgusele ja infrapunasele kiirgusele avatud. Infrapunane kiirgus on väga oluline kõigusoojaste loomadele roomajad. Ultraviolettkiirgus on suures koguses kõigile organismidele kahjulik Madalsoo õhuniiskus on suur. Sootaimede kasvu pidurdab vee vähene liikuvus ja õhuvaegus. Vesine pinnas on hapnikuvaeguses. Madalsoo on üldjuhul happeline. Kitsa ökoamplituudiga liik on Saaremaa robirohi. See on Saaremaa lääne- ja loodeosas kasvav
veetihedate vuukide tegemine. Vuugid on vaja hoolikalt planeerida, ning nii tihendada, et vesi ei saaks neist läbi tungida. Täiesti veetihedaks betooni niikuinii ei saa. Seetõttu on soovitatav ikkagi veetihedat betooni kaitsta väljastpoolt hüdroisolatsioon katetega. Bituumenkated. Ehk bituumen-pakskiht Bituumen-pakskiht on · Lahusti- ja asbestivaba, · Kerge töödeldavusega. · Töödeldav külmalt, · Keerukatel pindadel lihtsalt töödeldav, · Mineraalse aluspinnaga täispinnaliselt nakkuv, · Kasutatav kõikide veekoormuste puhul, · Pragusid kuni 5 mm ületatav, · Töödeltatav +1...+40 C · Moodustab vuukideta pinnasekatte. Bituumenkatete omadused · Veetihedad · Pragusid ületavad · Elastsed · Mehaaniliste vigastuste suhtes tundlikud · UV- kiirguse suhtes tundlikud · Survekindlad. (http://www.langeproon.ee) Mittesurveliste või survevee tingimustes kasutatav polümeerlisandiga bituumen-pakskiht
Ka rauamaagikaevandusi, mille šahtid ulatuvad maismaalt šelfi alale, on enam kui 100. Mõni kaevanduskäik ulatub rannajoonest kuni 10 km kaugusele ja 100 m sügavusele. Mineraalsed maavarad Merepõhja maavarasid sisaldavad rannikupuisted, s.o mitmesuguse kuju ja vormiga kuhjekehad rannavööndis (näiteks barrid), kus leidub kasulikke mineraale. Pideva lainetuse ja hoovuste toime mõjul sorteerub mineraalne materjal osakeste erikaalu, suuruse, kuju, mineraalse koostise järgi rannasetetes kujunevad kohati raskete mineraalide suurenenud kontsentratsioonid, mis võivad ulatuda 80–95%-ni. rannavööndite liivarandadele on iseloomulikud kuni 1 m paksused ning kuni 20–30%-ni looduslikult rikastatud raskete mineraalide kihid. veealusel rannanõlval, s.o 0,5–15 km rannajoonest mere poole on kasulike mineraalide kontsentratsioon harilikult väiksem, s.o 4–10%, mõnes eriti rikkas leiukohas võib see ulatuda 20–25%- ni.
Akrüülhermeetik kumeramaid pindu; võib jätta krohvimata; kahjustub pikaajalisel kokkupuutel veega; mahupüsiv Eelised - veepõhised, neutraalse lõhnaga; keskkonnasõbralikud; odavad; ülevärvitavad Fibroliit - koosneb puidu narmaslaastudest, mis segatakse mineraalse sideaine ja veega, saadud segu pressitakse Puudused - mahukahanemine; pikk kuivamisaeg; väheelastsed; plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus; seinte ja enne kuivamist tundlikud külmale; sobivad ainult seintele katuslagede soojustamiseks Silikoonhermeetikud Tselluvill - toormeks makulatuur ja puhas ajalehepaber; ei Eelised - elastsed (ka madalal temp
veetihe kunstmaterjalist paanid 1- või 2-komponentne bituumine-pakskiht Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi paasil veetihe krohv. Neil on kalduvus praguneda Veetihe betoon veetiheda betooniga on võimalik kontrueerida kandekonstruktsioon, mis samaaegselt tõkestab ka vee tungimist konstruktsiooni. Mineraalsed isolatsioonivõõbad- õhukesekihilised mineraalsed isolatsioonivõõbad on tuntud üle 40 aasta. 25 aastat on kogemusi elastse mineraalse isolatsioonivõõbaga Põhilised vead on: mördi ebaõige koostis, puudulik aluspinna töötlus. Mõisted Geokilp vett läbilaskev geosteetiline materjal, asetatud pinnasele ühendamiaks raskusi, mis asetatake geosünteedile, Valdin erosiooni Geokomposiit Materjal, milles vähemalt üks kiht on geosünteesiline materjal, kasutatakse tsiviilehituses Geokärg kolmekomposiitne, vett läbilaskev, polümeerne meekärje või võrgukujuline
Ca ja P suured normid suurendavad taimede B vajadust. Taimedele on B toksiline seljuhul kui mullas on B üle 7mg/kg mulla kohta. Seljuhul taimed kuivavad. Loomadele toksiline üle 20mg. B väetised : a) B lisandiga superfosfaat- värvuselt taevasinine, 100kg/ha b) B magneesia c) B-hape 7) Mo-taimetoitelemendina ja Mo- väetise liigid Molüpteen esineb taimede kloroplastides ja fermentides. Reguleerib peamiselt N ainevahetust. Liblikõielistel õhu N sidumist ja teistel taimedel mineraalse N omastamist. Mo vähesus lehe serv värvuselt punakas. Mo puudus taimedes esineb seljuhul kui mullas Mo alla0,05mg. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis. Mo võib olla mürgine. Mo üleküllust esineb taimedes , kui mullas Mo üle 5mg/kg mulla kohta. Lubiväetised soodustavad ja suurendavad taimede Mo tarvet. Mo omastamist pidurdavad Mn, Fe ja Al. Mo väetise liigid : a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha.
kujunemist nende mõjul; Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga)
3000...5000 kg/m3. Polümeer-tsementbetoonis on kaks sideainet: mineraalne (tsement) ja orgaaniline (polümeer). Polümeerse aine võib betooni viia kolmel viisil: polümeeri vesiemulsioonina, lahustatud vaiguna või kivistunud betooni immutamisel vedelate polümeeridega. Polümeer (vaik) mõjub liimina, on seega betoonis lisa-sideaineks ja tõstab tunduvalt betooni tugevust. Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100 N/mm2. Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100 N/mm2.
Kuivamisfaasis peab isolatsiooni kaitsma sademete, päikese ja külma eest. Sobivateks aluspindadeks on betoon, müüritis, lubitsement- või tsementkrohv. Hüdroisolatsioonikihti ei tohi paigaldada üle teravate nurkade. Välisnurk tuleb maha lõigata ja sisenurgad täita tihenduskrohviga, raadiusega 4...6 cm. 8 Hoone sokliosas, kuni 30 cm maapinnast, on oodata pritsvee suuremat koormust. Nimetatud piirkond tuleb katta kahe kihi mineraalse isolatsioonivõõbaga, mis tagab tugeva ja kindla aluspinna järgnevale pinnakattele. Bituumenkatet kasutades võib tekkida olukord, kus läbi müüritise tungiv niiskus võib hüdroisolatsiooni müüritise küljest lahti suruda. [3] 2.2 Renoveerimistööd Renoveerimistööde korral tuleb isoleeritav välispind täielikult lahti kaevata. Samuti peab olema ka piisav liikumisruum töö tegijatele. Pind tuleb puhastada. Puhastamiseks ei sobi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 1 2016/2017 Tiheduse määramine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 SISUKORD TÖÖ EESMÄRK........................................................................... 3 TÖÖKÄIK................................................................................... 4 KORRAPÄRASE KUJUGA KEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.................................4 EBAKORRAPÄRASE KUJUGA MATERJALI POORSUSE JA TIHEDUSE MÄÄRAMINE.... .4 JÄRELDUS................................................................................ 10 KASUTATUD ALLIKAD................................................................ 11 2 Töö eesmärk Korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide tiheduse ja poorsuse määramine. Katsetatud materjalid Kergbetoon Ker...
94 95 Mitmed taimeliigid kasutavad oma eluks ära teisi taimi. Osad taimed saavad kasvada 96 varjus. Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. 97 Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata 98 endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, 99 valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga 100 ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad 101 vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautsukipuud, 102 epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed. 103 104 5. Vihmametsade loomad 105 106 Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 107 Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil 108 hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg
Kui kivimid murenevad lähtekivimiteks, siis on see mulla tekkimise algus. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata oma elutegevuseks kasutama taimed ja mikroorganismid. 2. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; Passiivsed mullatekketegurid: · Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mullalõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. · Reljeef: Tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Seetõttu on künklike-mägiste piirkondade muldkate mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale
...............................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: · kliima · muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim · maapinna reljeef · mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg · mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks -- looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises
...............................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 1. Mulla teke Mullateke on pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on: • kliima • muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim • maapinna reljeef • mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg • mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on mullatekke käimapanijaks — looduslikult kasvavad taimed asustavad neile sobivaid kasvukohti ning kujundavad neile sobivad mullapindmised horisondid. Mullal on täita oluline osa taimedele vajaliku vee ja toidu tagamises
kivimid ja mineraalid purunema ja muunduma. Kivimite ja neis leiduvate mineraalide muundumisprotsessi eespool nimetatud tegurite mõjul nimetatakse murenemiseks. Murenemist esile kutsuva teguri järgi eristatakse füüsikalist, keemilist ja bioloogilist murenemist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine- kivimid lagunevad väiksemateks osadeks, seejuures säilitavad mineraalid oma esialgse keemilise ja kivimid mineraalse koostise. Peamisteks teguriteks: temperatuuri kõikumine, jää tegevus ning juurte ja muu mehaaniline surve. Keemiline murenemine ehk porsumine-kivimite ja mineraalide keemiline muundumine looduslike reagentide (H2O, CO2 ja O2) mõjul, selle tulemusena võivad moodustuda uued mineraalid. Keemilises murenemises osalevad ka nn bioloogilised reagendid, näiteks mikroobide ja taimejuurte metabolismi käigus toodetud happed
pooljäigad), isolatsioonimatid (painduvad), isolatsiooniplokid (rist-tahukad, millede kõik mõõtmed on ühes suurusjärgus), puistematerjalid (sidumata terad või kiud), isolatsioonisegud (vedelad või pastataolised), toppematerjalid (pikakiulised sidumata materjalid). 3. Soojaisolatsiooni materjalid Jagatakse markidesse nende mahumassi järgi. 4. Fibroliit koosneb puidu narmaslaastudest , mis segatakse mineraalse sideaine ja veega. Saadud segu pressitakse plaatideks ja kivistatakse pressitud olekus. Originaal-fobroliit tehakse magnesiaalsideainega. Eestis toodetakse TEP plaate. 5. Isoleer-puitkiudplaadi saamine: Valmistatakse peenestatud puitvillast ja kergelt pressitud. Kiud kleepuvad kokku plaatide kuumutamisel. 6. Tselluvill saadakse makulatuuri peenestamisel ja antipüreenide lisamisel. Raskesti süttiv materjal, mahumassiga ca 40kg/m3 ja soojajuhtivusega 0.037...0
........ Luitevall on maismaa suunas edasi liikunud .............. Kaevanduspiirkonda on tekkinud kõrge mägi ................ Suure rändrahnu küljest on väiksemad tükid lahti pudenenud ....... 2. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja oskab selgitada mulla kujunemist nende mõjul; Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub
PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI Põletamata tehiskivi saadakse mineraalse sideaine Kasutatava liiva kvartsisisaldus peab olema vähemalt 30%, liiv ei taigna, mördi- või betoonisegu kivistumisel tohi sisaldada savimineraale ega Liigitus sideaine järgi huumust. Alkaalide sisaldus
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid
reieluukaela murdu, siis aastaks 2050 oodatakse selle arvu suurenemist 6,26 miljonini aastas. Osteoporoos on haigus, mida on võimalik ennetada ja ravida. Paljud haprusmurrud on samuti välditavad, kui õigel ajal osteoporoosi ravida ja muuta oma elustiili. Diagnoos: Osteoporoosi diagnoosimiseks määratakse luutihedus densitomeetriga. Densitomeeter on aparaat, mis mõõdab luutihedust reieluukaelas või selgroo nimmepiirkonnas madala kiirgustasemega röntgenkiirte abil. Luu mineraalse tiheduse määramine on oluline, sest see aitab diagnoosida osteoporoosi enne luumurdude teket. Luutihedust on võimalik mõõta ka randmepiirkonna densitomeetriga ja ultrahelil põhineva luutiheduse mõõtmise aparaadiga. Ultraheli aparaadi tulemuste alusel ei saa osteoporoosi diagnoosida ega ravi määrata. Luutiheduse uuring on ohutu ja valutu. Tulemused esitatakse kõrvalekaldena e. standarddeviatsioonina (SD), mida väljendatakse Z- ja T-skoorina. Z-skoor on uuritava
Seal sulatatakse kokku must metall ja enamik värvilisest metallist, toodetakse kõik masinad ja põhiosa keemiakaupadest. Selles piirkonnas paiknevad ka suurimad, peamiselt sütt tarbivad elektrijaamad. Põllumajandusega tegeletakse põhiliselt seal, kus kliima võimaldab ningi teenindus on koondunud linnadesse ja turismile olulistesse kohtadesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitali kontrollile ning tema koha maailmaturul määrab peamiselt põllumajandussaaduste ja mineraalse tooraine väljavedu. Ekspordist sõltub ka riigi põhiline tulu. Austraalia eksport Transport, nii inimeste kui ka tööstuskaupade, on riigist keeruline. Põhiline rahvusvaheline transpordiviis on lendamine, kuid lennureisid Euroopasse ja Ameerikasse võivad kesta üle 20 tunni ja tööstuslikust seisukohast ei ole võimalik lennukiga kõike transportida. Sellest tuleneb ka suur eksport näiteks Jaapanisse, mis asub Austraaliale küllaltki lähedal, ja sinna on kõige kiirem
(300…1800 p/min) ja suure sagedusega (1800…3000 p/min). 14. Rootorpurustite kasutusala ja liigitus. kasut peamiselt keskmiseks ja peenpurustamiseks. Erinevad vasarpurustitest löökurite kinnituse ja rootori konstruktsiooni poolest. Liigitatakse a) rootorite arv – ühe- ja kaherootorilised b) võlli pöörlemissagedusega – normaal sagedusega (300…1800 p/min) ja suure sagedusega (1800…3000 p/min). 15. Veskite kasutusala ja liigitus. veskid on kasutusel kivimaterjalidest mineraalse pulbri valmistamiseks. Liigitatakse 1. Tööprotsessi iseloomult – perioodilise ja pideva 2. Konstruktiivse lahenduse järgi – trummelveskid, rullveskid, sõrm- ja korvveskid e desintegraatorid ja vibroveskid 3. Jahvatustsükli iseloomu järgi – lahtise ja kinnise tsükliga. 16. Trummelveskite liigitus. 1. Trumli geomeetrilise kuju alusel – silindrilise ja koonilise trumliga 2. Trumli pikkuse L ja diameetri D suhte L/D alusel – lühikesetrumlilisteks, millel L/D=1..2 ja
Samwise HOONE HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:...................... Allkiri:...................................... Tallinn 2014 SISUKORD 1.Hüdroisolatsiooni liigid.....................................................................................................................4 1.1.Hüdroisolatsioon rõhu vastu.......................................................................................................4 1.2.Survevaba hüdroisolatsioon........................................................................................................4 1.3.Kapillaarse imendumise vastane hüdroisolatsioon.....................................................................4 2.Vertikaalne ja horisontaalne hüdroisolatsioo...
1.Üks olulist kahju tekitanud/tekitav taimehaigus tänapäeval ja ajaloos. Sh nende ulatus , piirkonnad ja mõju inimkonnale. *Lehemädanikud ( epideemiad euroopas) on eestis ja maailmas probleemiks. Need on pärit kesk-mehhiko mägismaalt. Suure Iiri näljahäda, põhjustas kartuli lehemädanik. *Juba Babüloonias märgati nõgiseene olemasolu. Teiseks on ajaloost tuntud ka tungaltera , mis põhjustas mitmesuguseid hallutsinatsioone. Viljapuu- bakterpõletiku esmaleiud on eestis aastal 2012 ja inglismaal 1957. 2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigus...
glaukoniit,apatiit,kipg,galeniit,püriit.Püriit koosneb väävlist ja rauast.Glaukoniiti leidub liiva-ja lubjakivides.Kips on üks sulfaatsetest vett sisaldavatest mineraalidest. 8. Peamised kivimtüübid ja nende omadused.Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. Kivimid koosnevad enamasti mitmest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid,settekivimid ja moondekivimid.Kivirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise,struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimitüüpe, näitaks rabakivi,savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus,poorsus,kõvqdus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest,struktuurist ja tekstuurist. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
