Mulla põhimassi moodustab tahke aine, mille puhul eristatakse mineraalset ja orgaanilist osa. Mineraalne osa on suures ülekaalus (85-98% mullamassist), pärineb maakoort moodustavaist kivimeist ning on mineraaltoitainete reservuaariks taimedele. Kivimeid, millest muld on moodustunud, nim mulla lähtekivimiteks. Mulla orgaaniline osa on väike, kuid on mulla aktiivseim komponent ja mullatekke ning arengu liikumapanev jõud ja lämmastiku allikas mullas. Orgaalilise osa mõjul toimub mineraalosa bioloogiline murenemine ja taimede poolt omastavate mineraalainete moodustamine. Mulla mineraloogilise koostise määrab lähekivimis ja mullas olevate mineraalide valimik, hulk ja omavaheline vahekord. Domineerivad on primaarsed mineraalid (kvarts, päevakivid, vilgud), kuid mulla viljakuse määrab väiksemas koguses olevad sekundaarsed mineraalid (hüdrovilgud, kloriit, vermikuliit, raud-ja alumiiniumoksiidide hüdraadid).
ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine) Punktreostus on koldeline reostus, nt asulais, farmides moodustatav reostus Hajureostus on suuri alasid hõlmav, põllul jne väetised, mürkkemikaalid, õhusaaste Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) on vees, õhus, mullas või toiduaineis sialduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud konsentratsioon, milleületamise korral vesi jne loetakse reostatuks
Huumuse omadused: värvus tumepruun kuni must, happeline, C-sisaldus 40..70%, N-sisaldus 2,5...5%. Huumuse põhimassi moodustavad nn. huumusained, mis jaotuvad kolme rühma: 1. Humiinhapped must läikiv pulber, leelismetallidega (Na, K) reageerides annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. 2. Fulvohapped Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulla mineraalosa. 3. Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. 20. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. 1. Orgaaniline aine, eriti huumushapped, on tähtis tegur kivimite murenemisel, mulla mineraalosa lagunemisel ja ainete migratsioonil. 2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi 4 omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline
noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavammale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.
suunitlusega kaardi (1924). Alfred Lillema- koostas esimese geneetilise suunitlusega kaardi Eesti kohta (1946). Oswald Hallik- uuris happeliste muldade levikut Eestis ja kõikvõimalikke lubiaineid happesuse likvideerimiseks, muldade lupjamisele aluspanija. Arnold Piho- pani aluse tõelisele väetusõpetusele, rajas väetiskatsete võrgu eestis. Loit Reitman- Eesti mullageneesi rajaja. Rein Kask- aluspanija muldade hindamisele ehk boniteerimisele. Mulla mineraalosa ja selle kujunemine Maa ehituses võime eristada nelja erinevat geosfääri ehk vööd, kus aine koostis, omadused ja termodünaamilised tingimused erinevad. Kõige pealmiseks kihiks on maakoor, mille tüsedus võib varieeruda küllaltki suurtes piirides (20-60 km). Siin domineerivad kaks elemnti- räni ja alumiinium. Seetõttu nimetatakse seda vööd ka Si-Al vööks. Tegelikult on maakoores kaheksa põhilist elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K-need moodustavad 98,8% kogu maakoore massist.
Mida kujutab endast filler? Lubjakivipulbrit Asfaltsegude sideainete liigid? Sitked naftabituumenid, vedelad naftabituumenid, vedeldatud naftabituumen, põlevkivibituumenid, bituumeniemulsioonid. Mis vahe on karkassiga ja karkassita asfaltsegude vahel? Karkassiga segudes on suurema killustiku sisaldusega. Karkassita segudes on väiksema killustiku sisaldusega. Mida tähendab asfaltsegude mineraalosa pidev- ja katkev terakoostis? Pideva terakoostise puhul on mineraalaines kõiki fraktsioone, alates fillerist kuni max killustiku jämeduseni. Katekeva terakoostise puhul keskmised fraktsioonid puuduvad. Millises suurusjärgus on asfaltbetoonide survetugevus? +20°C juures on 1,0...2,5 N/mm2 Kuidas mõjutab temperatuur asfaltbetooni tugevust? Kuidas toimub kuuma asfaldisegu valmistamine? Mille poolest erineb mustsegu teistest
Heitgaasid võivad olla ka looduslikku päritolu (tekivad nt. äikese, vulkaanilise tegevuse ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel) Heitgaasid kahjustavad ökosüsteeme ja elusolendite (sh inimese) tervist, põhjustavad happevihmu ja kasvuhoonenähtust Heitgaaside tekkimine Kütuste põlemisel Kütused sisaldavad enamasti 30%...90% süsinikku, vähem vesinikku, lämmastikku, hapniku ja väävlit. Lisaks sellele on enamamikes kütustes ka enamal või vähemal määral mineraalosa. Kütuste põlemisel tekib enamasti CO2, H2O, CO, SO2, NO, mitmesuguseid süsivesinikke(sh. vähktõbe põhjustavat bensopüreeni) ja tuhka. Tuha koostisosadeks on peaaegu kõik perioodilisussüsteemi elemendid, seal hulgas ka väga haruldasi ja isegi radioaktiivseid ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid. Looduslikud saasteallikad Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise,
aitab mulda uurida ja iseloomustada. Mulla veereziim- läbiuhteline: tekib, kui sademed ületavad aurumise, ehk sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud: sademed ja auramine on tasakaalus, ehk mulda imbuv sametevesi ei ulatu põhjaveeni. Auramise ülekaaluga: auramine ületab sademed, ehk mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale. Leetumine- mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul, need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, mistõttu mulla viljakus langeb. Leostumine- vees lahustuvate soolade välja uhtumine mullast, tekib kui sademed > aurumise. Kamardumine- protsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont. Soostumine- protsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine.
ümberkristalliseerunud sette- või tardkivim 7. Mis on rabenemine? Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel. 8. Mis on porsumine? kivimite lagunemine keemiliste protsesside toimel 9. Mis on mullahorisondid? Too näiteid. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal asuvad mullakihid. NT: Kõduhorisont 10. Mis on kamardumine? mullatekkeprotsess, mille käigus taimejäänustest kujuneb huumushorisont 11. Mis on leetumine? mulla mineraalosa lahustumine happeliste huumusainete mõjul ja tekkinud ühendite kandumine sügavamale mulda 12. Mis on soo? pidevalt liigniiske ala, kus moodustub turvas Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Võrdle mõisteid ,,mineraal" ja ,,kivim". Too näiteid. Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev tahke anorgaaniline aine. Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum
Vaja on parasniiskeid tingimusi ja halvasti lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga pH > 6,0 muld on küllastunud. 1
annavad soolasid (humaate), mis lahustuvad kergesti vees. Ca, Mg, Fe+3 ja Al humaadid on aga vees lahustumatud. Humiinhapped ei ole individuaalsed ained. · Fulvohapped huumusained, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja jäävad sinna ka pärast hapetega mõjutamist. Lahustuvad vees, leelistes, hapetes. Mulla kõige liikuvamad huumusained ja tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjutavad oluliselt mulla mineraalosa. · Humiinained (humiin ja ulmiin) moodustavad huumuse kõige vatsupidavama osa, mis ei lahustu keemiliselt. Tugevalt seotud savimineraalidega. Mikroorganismide toimel aeroobsetes tingimustes toimub aeglane lagunemine. 14. Humifikatsioon.- Huumusainete teket nimetatakse humifikatsiooniks, mis on iseloomult sünteetiline protsess, kus toimub lihtsamatest ühenditest keerulisemate moodustamine. Toimub mikroorganismide otsesel osavõtul. Mida
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullas toimuvad protsessid: Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus
Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgustik). Luu väliskatte moodustab luuümbris, mis liigesepindadel puudub. Liigesepinnad on kaetud kõhrega. Luud on varustatud lümfi-ja veresoonte ning närvidega. Käsnaine luuplaadid on korrapärase paigutusega
lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega
langetavad selle kvaliteeti 148. Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteeti/puhtust 149. Reostuskoormus reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. 150. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 151. Punktreostus koldeline reostus, nt. Asulais ja tööstusettevõtetes 152. Hajureostus reostus, mis hõlmab suuremat ala, nt. õhusaaste 153. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille
Oluline roll rasvade (õlide) sünteesil ristõielistel kultuuridel. Väävelväetised soodustavad mügarbakterite arengut mullas. Viimasel ajal on täheldatud ka väävlipuudusest tingitud toidunisu kvaliteedi (küpsetusomaduste) halvenemist. Mikroelemendid Boor Vask Tsink Molübdeen Koobalt Seleen Muld taimede toitekeskkonnana Toiteelementide vormid mullas: • Orgaanilise aine koostises – taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel • Mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud – fikseeritud (K+, NH4+ savimineraalidel) • Raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena – keemiliselt neeldunud (fosfaadid, sulfaadid) • Mullakolloididel neeldunud – taimedele omastatavad, kuid kaitstud leostumise eest • Mullavees lahustunud, kergesti omastatavad, kuid kergesti välja uhutavad Toitainetega mullas toimuvad protsessid On dünaamilised ja võivad olla samaaegselt vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest
Mineraalmuldades suurem osa seotud huumusega. lõhkusid neid. Lämmastik on ainuke toiteelement, mida ei sisalda mulla Eestis 5 servamoodustiste vööndit (Haanja, Otepää, Sakala, mineraalosa. Pandivere, Palivere) ajutiste pealetungide perioodid Eesti muldade N sisaldus 0,090...0,31% ja leetmuldadel ...0,17%. Haanja staadium: 13500 a.t. Mulla N varu 3000...9000 kg/ha, 5
lagunevat taimset materjali. Kombineerub kamardumisega - toimub segunemine ülemiste horisontidega. Peegeldub 0-horisondi tekkes. 3. Turvastumine - liigniiskes õhuvaeses keskkonnas toimub taimejäänuste kogunemine kas mullapinnale või ülemisse kihti lagunenud või poollagunemata kujul. Vajalik on liigniiskus T > 10 cm 1. Mineraalainete akumulatsioon protsessid 1. Savistumine - mulla mineraalosa murenemisel ja surnud taimse ning mineraalse aine mineralisatsioonil. Settimine tekkekohale. Rikkaliku taimestiku olemasolu vajadus. Mullal neutraalne pH. Peegeldumine toimub savistunud ehk Bm horisondis. 2. Küllastumine - mullahorisontide rikastumine Ca ja Mg hüdrokarbonaatidega. See võib toimuda kõrgele tõusva lubjarikka põhjavee toimel. See protsess mullaprofiilis üldse ei kajastu, pH määratakse universaalse indikaatoriga - pH > 6,0 -
El Nino- Vaikse ookeani troopilistel laiustel tekkiv muutuva perioodilisuse,kestuse ja tugevusega ilmastikunähtuste kogum millega kaasnev kuum ja niiske ekvatoriaalne õhk põhjustab tavaliselt kuivas piirkonnas paduvihma,jahedama veega kohastunud mereelustik hukkub või siirdub mujale.Kalarohkus : Vaikne ookean(54%),Atlandi ookean(27%),India ookean(9%).Degradatsioon on muldade kahjustamine ja mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mulla arenguks tähtsate ainete eemaldumise tagajärjel ebaõige mullaharimise kasutamine,aga ka ehitustegevuse,tööstuse ja muu tõttu.Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale : *suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett*metaani hulk atmosfääris kasvab*paljude loomaliikide elukeskkond hävib*mulla struktuur saab kahjustada. Mahepõllumajandus on taime ja loomakasvatus mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud kontsentreeritud või muul mittelooduslikult
järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis. Tavaliselt jääb orgaanilise aine aine sisaldus 1-6% vahele. Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes. 1-10mm kruus, üle 10mm kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks, 10 40cm munakad, üle 40cm rahnud(ümaramad) teravaservalised pangaselised
mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis · Mineraliseerumine orgaaniliste ühendite lagundamine anorgaanilisteks, valdavalt bakterite ja mõningate seente toimel · Mullahorisont mulla vertikaalses läbilõikes eristatavad kihid, mis on tekkinud mulla arenemise käigus · Mullaprofiil mulla pästsuunaline läbilõige (u 1m) kus on näha erinevad mulla horisondid · Mulla veereziim · Leetumine mulla mineraalosa lagundamine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab- tekib leet ehk väljauhtehorisont · Kamardumine huumushorisondi tekkimine maapinnale · Soostumine toimub turvastumine tundra aladel kus on liigniiske · Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakas või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont
Soojusenergia mõõtühikuks on J. Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad vesinikku, süsinikku, väävlit, lämmastikku ja hapnikku sisaldavad ühendid. Vesinikku, süsinikku ja väävlit sisaldavad ained on kütuste põlev osa. Hapnikuühendid ei põle, kuid nad soodustavad põlemist. Kütuste mineraalosa moodustavad savimineraalid, karbonaadid, kvarts, püriidid (väävliühendid), sulfaadid, fosfaadid jms. Vesi jaguneb väliseks (eraldub kütuste kuivatamisel), sisemiseks (eraldub kuumutamisel üle 100°C) ja keemiliselt seotuks (eraldub ainult 500...550°C juures). Kütuse välise ja sisemise vee sisaldus mõjutab suuresti näiteks küttepuidu ja turba kütteväärtust. Nafta koostis Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis esineb koos põlevate maagaasidega.
palavvöötmes * Aurumine ja sademed tasakaalus on tasakaalustatud veereziim, sajuperioodil muutub muld lähtekivimini niiskeks, ent toiteelemente mullast välja ei uhuta, mullaviljakus ei lange rohtlad, metsastepid ja savannid * Auramise ülekaaluga veereziim liiguvad mullavees lahustunud soolad aurumise suunas maapinna lähedale. Mullalahuses olev vesi aurustub, soolad jäävad mulda kõrbed ja poolkõrbed Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahutuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja selle läbi mulla keemiline viljakus langeb Kamardumine mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedal tekib huumushorisont. Eriti intensiivselt toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus
vee kvaliteedi rikutus. Reostajad reostuse põhjustajad. Reostusallikad reostust põhjustavad tegurid; jagunevad põllumajanduslikeks ja mittepõllumajanduslikeks. Reostuskoormus reostava ainehulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 10 Punktreostus koldeline, nt asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat reostus. Veereostus võib pärineda ühest punktist. Hajureostus suuri alasid hõlmav reostus, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Vee
ühenditest ja muutuvad taimedele omastatavateks ühenditeks. Sellest tulenevalt on taimetoiteelemendid mullas mitmesugusel kujul ja neid võib liigitada järgmiselt: 5 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 1. mulla orgaanilise aine koostises olevad mitteomastatavad toiteelemendid, 2. mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud, taimedele kättesaamatud, mitteomastatavad ühendid (nt K+ ja NH+4 savimineraalides), 3. raskestilahustuvate sooladena esinevad, taimedele raskesti kättesaadavad ehk raskesti omastatavad ühendid (mõningad fosfaadid ja sulfaadid), 4. mulla kolloididel neeldunud, seega mullast mitte väljauhutavad, kuid taimedele kättesaadavad, omastatavad ühendid, 5. mullavees lahustunud, taimedele kergesti omastatavad ühendid, kuid ka kergesti
ORGANISMID TAIMÄÄTMED FAUNA FICORAY MAKROFAUNA MIKROFAUNA SEENED, HUUMUS Nt vihmaussid ~2t/ha VETIKAD Tahke osa toitainete potentsiaalne kandja. Taimedele muutuvad mineraalsed ained orgaanilise aine lagunemisel mineraliseerumisel või mineraalosa murenemisel, kättesaadavaks. Mineraalaineid on 5 moodi mullas. Toitainete vormid mullas: 1. Orgaanilise aine koostises (mullas kas on või ei ole omastatavad taimele). 2. Mineraal osa poolt tugevalt seotud ( -,, -) 3. Raskesti lahustuvate sooladena. 4. Mulla kolloididele seotud (omastatavad taime poolt, kaitstud mullast väljauhtumise eest). 5. Mullavees lahustuvad (taimedele kergesti omastatavad, kergesti välja uhtuvad). Muld kui elusorganism
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
org. aine kuhjumise horisont, jääb huumushorisondi ja turba vahele. · O-kõduhorisont: Koosneb eri lagunemisjärgus olevatest osadest, 1-3- kihilised ja erineva niiskussisaldusega. · T- turvas: Vee- ja org. aine rikas, tuhavaese soomulla horisont. PEAMISED MULLAPROTSESSID: · Gleistumine- liigniiskes ja O2 vaeses keskkonnas toimuv protsess, mullas palju. · Leetumine- hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis viiakse veega mulla sügavamatesse kihtidesse- muld jääb vähemviljakaks. · Kamardumine- Org. aine koguneb mulla ülemistesse kihtidesse, tekib viljakas huumushorisont. · Sooldumine- Eriti kuivas kliimas, kus mullavesi aurab ära ja soolad jäävad pindmistesse kihtidesse. · Voolamine ehk solifluktsioon- vettinud mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole.
kõduhorisont (0), huumushorisont (A), leethorisont (E), sisseuhtehorisont (B), lähtekivim (C). 10. Mis on kamardumine? Kamardumine on mullatekkeprotsess, mille puhul huumushorisont on tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, st mille korral on olemas mullakamar. 11. Mis on leetumine? Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1
ja moodustub metsakõdu. Metsakõdu - metsamulla mineraalse osa pinnal asuv orgaaniline horisont, mis on seotud mulla ja kogu metsaökosüsteemiga. Kõdu on vaheastmeks varise (orgaanilise aine) ja sellest moodustuva huumuse vahel. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud. Detriitsed metsakõdud - purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu kaitseb mulda erosiooni eest, mis on eriti oluline nõlvadel. Kõdu on suure veemahutavusega. Kõdu lagunemise kiirus oleneb mikroorganismide, mullafauna ja -floora koosseisust ja nende elutingimustest, millest tähtsamad on:
Fosfori varud peamiselt setes. Siis mullakihis. Järgneb biomass ja kõige vähem varusid atmosfääris. 28. Selgitage lämmastiku ja fosforiringe põhierinevust maismaaökosüsteemides. Peamised sisendvood lämmastikul tulevad atmosfäärist, fosforil tuleb atmosfäärist kõige vähem ja on peamiselt setetes. P leostumine mullast väga väike, kuna lahustub halvasti.P viiakse palju rohkem saagiga minema, kui juurde nt atm tuleb(mulla mineraalosa fosfori varu arvelt) pole jätkusuutlik. 29. Milline on peamine lämmastikväetiste tootmisega kaasnev probleem? Aga fosforväetiste tootmisega? Lämmastikväetiste tootmise probleem Suureneb antropogeenne mõju N-ringele. Tootmisega kaasneb N2O (kasvuhoonegaas, lagundab stratosfääri osooni) ja NOx (troposfääri osooni teke, happevihmade teke) emissioon atmosfäärist. Suurenenud N depositsioon leostumine kasvab
huumusehorisont. tulemusel rauaühendid 8. LEOSTUMINE – vees orgaanilise aine mikroobse lahustuvate soolade, eeskätt oksüdeerumise käigus karbonaatide, väljauhtumine redutseeruvad. mullast. 12. SOOLDUMINE – mullas 9. LEETUMINE – mulla toimuv protsess, mis esineb mineraalosa lagunemine palava ja kuiva kliimaga aladel. lahustuvateks ühenditeks Et aurumine on nendes orgaanilise aine lagunemisel piirkondades intensiivne ja mulla tekkivate ainete mõjul. läbiuhtumine toimub väga harva 10. TURVASTUMINE – või ei toimu üldse, sisaldavad lagunemata taimejäänuste rohke mullad rohkelt vees lahustuvaid
tugevasti läbi kasvanud püsikute ehk mitmeaastaste rohttaimede juurtest ja risoomidest, s.t mille korral on olemas mullakamar. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas toitainerikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi. Leostumine on mineraalainete (peamiselt vees lahustuvate soolade) väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel. Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Mullahorisondid on mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ladestunud surnud orgaanika. Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soolades
jms on tüüpilised inimest ja keskkonda ohustavad jäätmed. Ohtlikke jäätmeid liigitatatkse 14. sse gruppi. 2001.a tekkis Eesti ettevõtetes ja majapidamistes ohtlikke jäätmeid ~5,97 mln t ja tavajäätmeid - 5,65 mln t, ehk peaaegu võrdselt. Ohtlike jäätmete põhimass >5,9 mln t on seotud põlevkivi kasutamisega. Eesti spetsiifiliseks probleemiks on põlevkivi kaevandamise ja kasutamise jäätmed. Poolkoks - Poolkoks sisaldab rohkelt orgaanilisi lisandeid, süsinikku ja mineraalosa. Sõltuvalt tehnoloogiast moodustab poolkoksi hulk 60-65% töödeldavast põlevkivist. Poolkoksi tekib ~1,6 mln t/a mis katab kümneid hektareid maapinda. Põlevkivi tuhk - koosneb oksiididest SiO2, Al2O3, Fe2O3, CaO jt., mille sisaldus ja fraktsioonkoostis olenevad ahju tüübist ja põletusreziimist. Tuhast ja poolkoksist leostub vette orgaanilisi ja mineraalseid komponente ja tõrva. Fuussid - Põlevkivitööstuse kõige ohtlikumad vedeljäägid - põlevkivi, tõrva, tuha, poolkoksi
Murenemine on pidev protsess, mis toimub kõikjal. Tekkinud murend-materjal on lähtekivimiks mulla tekkele. Mulla tekkes on kõige tähtsamad siiski kivimmurendile kasvama asunud rohelised taimed, mis loovad orgaanilist ainet. Taimede poolt toodetud orgaaniline aine kuhjub lähtekivimi pinnale või selle ülemisse ossa, mida mikroorganismid saavad hakkata lagundama. Taimse, loomse ja mikroobse orgaanilise aine ning selle muundumissaaduste toimel muutubki lähtekivim lõpuks mullaks. Mulla mineraalosa ei ole rohelistele taimedele lihtsalt kinnitus- ja kasvukohaks, vaid võtab osa muldade kujunemisest. Muld ja taimed on omavahel üksteisega otseselt seotud. Muld on taimede elutegevuse saadus, kuid vee ja mineraalsete toitainete säilitajana on muld ka taimestiku kujunemise eeltingimus. Lähtekivimi tera suurusest, mineraalsest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused (näiteks mulla ohustatus, ning mulla vee- ja toitainevarud).
Aeg. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda ... leetumine protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont. Väheneb mulla viljakus. kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates, kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.
Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. 46. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Taimede kasvuks peab lisaks mineraalainetele olema orgaanilist ainet, mis sisaldab elutähtsaid elemente nagu süsinik© lämmastik(N) ja väävel(S). Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem, Eesti põllumuldades ainult 2-5%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett. 49.Happelises keskkonnas toimuvat protsessi mulla nimetatakse leetumiseks,mis areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel. Mida alustevaesem on liiv ja mida kestvamalt püsib hüdrolüüsiks vajalik liigniiskus, seda sügavamle ulatub leethorisont
ja vastavalt ka turvasmullaga. Kõdu metsas sõltub lagunemistingimustest ja varise iseloomust: 1. õhustatus 2. kõdu koostis 3. niiskus 4. temperatuur 5. reaktsioon Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: - fermentatiivsed metsakõdud – viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud – detriitsed metsakõdud – purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Metsahuumus- lisaks mulla mineraalosaga seotud tumeda amorfse massi ka metsakõdu, metsakõdu mineraalse huumushorisont on sageli väga raskesti eristatavad Org aine lagunemistingimustest olenevalt eristatakse tav kolme huumuse (kõdu) põhitüüpi: 1. mull e pehme e neutraalne huumuslik kõdu 2. moder e keskmiselt huumuslik, nõrgalt happeline kõdu 3. moor e toorhuumuslik kõdu Mull- tekib viljakates kasvukohtades, peam lehtpuumetsades
lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele kihtidele, mis ei lase vihma- ja lumesulamisvett kergesti sügavamale liikuda. Selle kihi peale koguneb vesi, mis tekitab leethorisonti meenutava valkja kihi. Keskmise huumussisaldusega
asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. o Saaste puhul eristatakse saastumist võõraste ainetegaja degradatsiooni. o Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine: tööstus-, tsiviil-, tee või sideehitusega (ehitusdegradatsioon), Olmega (olmedegradatsioon), Masinatega (masindegradatsioon) Ebaõige väetamise ja mürkkemikaalide kasutamisega (keemiline degradatsioon)
Asub vahetult mulla mineraalse osa peal, värvuselt tumepruun või must. Koosneb hästi humifitseerunud orgaanilisest ainest (nim. ka epihuumus), selle kihi tüsedus on tavaliselt 1-5cm. Vastavalt lagunemise iseloomule eristatakse: Fermentatiivsed metsakõdud - viltja ehitusega, seenniidistikuga seotud Detriitsed metsakõdud - purujad, üksteisest eraldatud mitmesuguses lagunemisastmes taimejäänuste, amorfse kõdu ja mulla mineraalosa segu, juurestatud alustaimestiku poolt. Märgades kasvukohtades tekkinud tüsedat metsakõdu (tüsedus 10-30 cm) nimetatakse turvastunud metsakõduks. Kui orgaanilise aine kihi tüsedus on aga üle 30 cm on tegemist turbaga ja vastavalt ka turvasmullaga. Olenevalt puistu koosseisust, juurdekasvust ja vanusest langeb igal aastal metsaalusele maapinnale 2-7 t/ha orgaanilist ainet - varist
mõne liigi väljalangemise korral. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. Deflatsioon - tuulekanne, pudeda sette (liiva, aleuriidi, savi) ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. D-i tagajärjel tekivad piklikud nõod. Stepi- ja metsavööndis põhjustab mullakihi ärakannet suurtelt aladelt. Degradatsioon - mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. Demograafiline plahvatus - Rahvastikuplahvatus demograafiline plahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maailmas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Demökoloogia populatsiooniökoloogia, ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
i) VAS valuasfaltsegu (on sitkebituumenist, fillerist rung skeletti mittemoodustavatest kivimaterjalidest kuumalt segatud ja seadmetega voi kasitsi paigaldatav mittetihendatav mass). Asfaltbetoonsegude valmistamine toimub kuumsegamise teel tsuklilise toimega segistites. Segude valmistamisel tuleb tehnoloogilised vetted valida nonda, et oleks tagatud etteantud kvaliteeditingimustele vastava asfaltbetoonsegu valmimine. Soltuvalt konkreetsest seguretseptist ja lahtematerjalidest koosneb segu mineraalosa 1-4(5) erinevast fraktsioonist ning fillerist ja bituumenist. Tehnoloogiline jarjekord naeb ette, et koigepealt tuleb kasutatavad materjalid transportida segisti platsile ja ladustada nad fraktsioonide kaupa eraldi nii, et puuduks voimalus nende fraktsioneerumiseks, segunemiseks voi segi ajamiseks, Segistil on iga materjali fraktsiooni jaoks eraldi eeldoseerimis punkrid, millede kaudu suunatakse killustik ja liiv kuivatustrumlisse. Mida vaiksemad on
Kamberkolded jagunevad otsevoolu-ja keeriskolleteks. Kamberkolded Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõletus, vt. pt. 3.1.1). Väiksemad kamberkolded on Viessmanni katlad. Keevkihtkoldeid võib lugeda nii kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Restkolded Vajadus põletada erinevaid kütuseid, milledel on erinev mineraalosa sisaldus, niiskus, lendosade sisaldus, samuti mehhaniseerimistase ning põletusmoodus on põhjustanud paljude eri tüüpi restkollete kasutamise. Kolderesti konstruktsiooni ja paigutuse järgi võime rääkida rõhtrestkolletest, kaldrestkolletest, kettrestkolletest (nagu tanki roomikud, suur müra, palju parandada vaja), süvikkolletest jne. Põhilised operatsioonid restkollete teenindamisel oleks järgmised: · Kütuse restile suunamine ehk kütuse pealeandmine
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist- · niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks · vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks · külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju 12. Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.(Halb mulla protsess, ei ole viljakas). Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi. (Toimub must muldades, muudab mulla viljakaks).
kahandavate saasteainete hulka. _ Õlifiltrite ja teiste jäätmete purustamine õlifiltrite erinevate koostisosade üksteisest eraldamine purustamise teel eesmärgiga lihtsustada nende edasist käitlemist. Eesti: Põlevkivi kaevandamine: 15 mlj. Tonni aastas · lahtine kaevandamine karjäärides · maa-alused põlevkivikaevandused · tahkete jäätmete ladestamine(aheraine) · kaevandusveed (pH 3 ÷ 5, SO42-) põlevkivi 43% orgaanline ja 57% mineraalosa. Põlevkivi kasutusalad: enregeetika (80 %) , keemiatööstus 16 %, muud Põlevkivi kaevandamisega seotud probleemid: 1. Õhusaaste 2. Veetarve ja veeresotus- ligi 70 % kogu Eesti veetarbes 3. Maapinna kahjustamine- 11% piirkonna territooriumist Põlevkivikeemia ettevõtted: 1. Viru Keemia Grupp (AS Viru Õlitööstus) _ põlevkiviõli _ tööstuslikud liimid, vaigud jm. 2. Kiviõli Keemiatööstus OÜ _ põlevkiviõli _ bituumen ja muud õlisaadused _ turbabrikett 3
Malthuse võrrandi parameeter; D. Suurim heterotroofi kehasuurus, mis mingi konkreetse primaarse produktsiooni puhul võimalik; Kandevõime näitab liigi ressursikasutuse efektiivsust ja seega ka populatsiooni maksimaalset võimalikku tihedust. B on õige. 47. Süsinikuringe neli olulist fondi on: A. Atmosfäär, lubjakivid, fossiilsed kütused, ookeanisetted; B. Muld, mageveekogud, turvas, ookean? C. Ookean, muld, atmosfäär, taimkate; D. Mulla lähtekivim, mulla mineraalosa, mullaorgaanika, mullavesi. Ammendav ja õige loetelu on variandis C. Muud loendid on kas mittetäielikud või sisaldavad ka ringest väljas olevaid süsinikulademeid. 48. Muldkeskkonna happesus (pH) mõjutab: A. Energia assimileerimise intensiivsust seentel ja taimedel; B. Mineraalsete toitelementide kättesaadavust juurtoitumisel; C. Puit- ja rohttaimede suhtelist osakaalu taimekooslustes; D. Taimede klonaalse leviku kiirust.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
· Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. · Reostajad- · Reostusallikad- · Reostuskoormus- reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. · Degradatsioon- mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine · Punktreostus- · Hajureostus- · Lubatud piirkontsentratsioon (LPK)- vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, muld, õhk või toiduaine loetakse saastatuks. · Lubatud piirheide (LPH)- heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga
Saasteaine võib olemuselt olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline. Saastekoormus- heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostuskoormus- reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon- mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldumise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine Lubatud piirkontsentratsioon (LPK)- – vees, mullas või toiduaines sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, muld, õhk või toiduaine loetakse saastatuks. Lubatud piirheide (LPH)- heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
