Mis on mineraalid ja kivimid? Mineraalid on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinevad anorgaanilised tahked ained. Kivimid on maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit (puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Korund / Corundum Koostis / struktuur Korund on alumiiniumoksiid (Al2O3). Korundi kristall on romboeedrilise sümmeetriaga (primitiivne rakk on romboeeder). Kui kvartsi (SiO 2) amorfne modifikatsioon kvartsklaas esineb nii loodulikult kui on saadav tehislikult, siis klaasi saamine alumiiniumoksiidist õnnestus alles äsja (A Rosenflanz et al. 2004 Nature 430 761). Omadused Puhas korund on värvusetu, tihedus 3,9 4,1, kõvadus 9 (teemandi järel ...
1. Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena. Muld annab tuge juurtele, on taimedele toiduallikas ning kodu mitte ainult maa all käike uuristavatele loomadele nagu mutid, vaid ka miljonitele lestadele, sajajalgsetele. Mulla tähtsaim omadus on viljakus. 2
Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET Tavaline läbimõõt mõni km. Koosneb peamiselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Enamike orbiidid on kas väga suure ekstsentrilisusega ellipsid või hoopis paraboolsed või hüperboolsed. ASTEROID Väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest ja metallidest. Kujult ebakorrapärased, suuruselt jäävad alla planeetide kaaslastele. Enamus asteroidide läbimõõt ei ületa 100 km-t Enamike orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele METEOOR JA METEORIIT
............................................................... 5 Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest ma leidsin selle kohta kõige rohkem infot ja see tundus teiste teemade hulgast kõige huvitavam. See tööräägib kivimite ja mineraalide tekkimisest ja kuidas nad on tekkinud,kivimite rühmadest ja ka ühest mineraalist lähemalt: kullast. 3 Kivim Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest. Kivim võib ka olla tahke orgaanikat sisaldav kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid tekivad paljude geoloogiliste protsesside tulemusel, mis toimuvad maakoores. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Nt. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimeid jaotatakse tekkimise järgi kolme rühma: Settekivimid, Tardkivimid ja Moondekivimid. Settekivimid Settekivimid tekivad veekogude põhjas kui ka maismaal.
1. Eeltööd - kuivatatud nahad leotatakse pehmeks, soolatud nahkadest pestakse välja sool. Toimub karvade ärastamine ja nahkade puhastamine 2. Parkimine 3. Viimistlustööd - pargitud nahkade kuivatamine, silumine ja värvimine Parkimisviisid Nahkade töötlemisel eristatakse nelja parkimismeetodit: Mineraalpark Taimpark Süntaanpark Rääs ehk traanpark Mineraalpark Mineraalidest saadud parkainetega pargitud nahka nimetatakse mineraalparknahaks. Pargitakse mineraalidest saadud keemiliste ühenditega, sel teel saadakse näiteks maarjas., kroom- ja raudpark. Maarjasparkimine toimub alumiiniumkaaliummaarjaga- naha värvus jääb roostepruun. Kroomparkimine - kroommetalli sooladega, mida toodetakse kroomraua maagist. See on tähtsaim mineraalpark. Naha värvus on kroompargil sinirohekas. Taimpark Kõiki nahku, mis pargitud taimedest saadud parkainetega, nimetatakse taimparknahkadeks Taimparknahkade üldomaduseks on enamvähem
Liitium *********** Avastamine ja kasutamine Esmakordselt tehti liitiumi olemasolu kindlaks 1817 aastal. 1818 aastal avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides, lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli kasutatakse meeleolu tasakaalustajana meeleoluhäirete ravis. Liitium on leelismetall. Kõige väiksema tihedusega. Hõbevalge, suhteliselt pehme metall, sulab temperatuuril 180°C. Keemiliselt vähem aktiivsem, kõvem ja kõrgema sulamistemperatuuriga. Õhuga reageerib aeglaselt ning tõrjub veest välja vesiniku, moodustades hüdroksiidi.
Eriti väärtuslikuks peetakse kaera lahustuvaid kiudaineid, millest seedesüsteemis tekib geeljas mass. Toiduenergia vabaneb sellest ühtlaselt ja aeglaselt, pikendades täiskõhutunnet kuni 4 tunnini ning vältides ülesöömist. Geelimass seob endaga just LDL-kolesterooli (nn. halba kolesterooli) ning osaleb veresuhkru reguleerimisel. Kaera peetakse väga heaks vee väljutajaks ja ka organismi puhastajaks nii jääk- kui ka mürkainetest. Kaer sisaldab B1- vitamiini, mineraalidest mangaani, magneesiumi ja fosforit. Antioksüdatiivne teravili, kus on vähe fütaate. Toeta Magneesiumi ja söö sama toidukorra ajal D-vitamiinirikast toiduainet. TÄISTERASAI Täistera puhul on nisuteradelt eemaldatud vaid väliskest. Neid võib keeta, lisada suppidele, hautatud roogadele. Valgu-, süsivesikute-, rasva- ja kaloritesisaldus on erinevatel leivasortidel võrdlemisi sarnane. Teisalt erinevad leivasordid üksteisest tunduvalt vitamiinide ning mineraalainete ja kiudainete
Jüri Gümnaasium 9.reaal Martha Rattus LIITIUM ÜLDINFO Leelismetall Järjekorranumber 3 Kuulub I rühma ja II perioodi O.a. Kõikides ühendites I OMADUSED Hõbevalge Suhteliselt pehme Kõige väiksema tihedusega metall Väga aktiivne OMADUSED Sulamistemperatuur 180 kraadi Keemistemperatuur 1347 kraadi Kaks isotoopi Tõrjub veest vesiniku välja AVASTAMINE 1700 Avastati esimene mineral 1817 Tehti teaduslikult kindlaks Johann Arfedson KUIDAS SAADA? Looduses vabalt ei leidu Mineraalidest ja meresooladest KASUTAMINE Patareides Soojusülekandeaparaatides Meeleoluhäirete (bipolaarse häire) raviks MUUD HUVITAVAT Nimi tuleb kreeka keelsest sõnast Lithos Liitiumsoolade põletamisel muutub leek punaseks KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium http://www.chemicalelements.com/e lements/li.html AITÄH!
rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keemiliste protsesside (Haberi protsess) Kasutatud kirjandus http://84.50.185.186/katrinu/vaetus/ http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
1095 °C. Magneesium on hõbevalget värvi ja läikiv. Magneesium on keemiliselt väga aktiivne aine, reageerib paljude ainetega ja on väga tugev redutseeria. Magneesiumit ei leidu Maal looduses vabalt, vaid ainult ühendite koosseisus oksüdeerituna. Seda leidub maakoores, vahevöös (moodustab 20% selle massist), mineraalides ja kivimites, maailmameres, soolajärvedes, vihmavees ja ka kõigis organismides. Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema
gaasist ja väga peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst.
2.5Looduskivide tootmine/kaevandamine 2.6Looduskivide kasutusalad 2.7Looduskivide kaitsmise võimalused 2.8Näited arhitektuuriajaloost Natuke lähemalt kus reaalselt kasutatakse 2.1.1 Looduskivimid Suurema või väiksema homogeensusega mono- või polümineraalse(koosneb mitmest mineralist) koostisega mineraalne mass. Monomineraalne ühest mineraalist koosnev Oligomineraalne 2...4 mineraalist koosnev Polümineraalne paljudest mineraalidest koosnev 2.1.2 Mineraal Maakoore füüsikalis keemiliste protsesside produkt ehk looduslik moodustis, mis tekib looduses aine tahkestumine ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID
Kaltsiumsulfaat ehk kips Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma.
III päeval pole veel näha mingeid muutusi. V päeval on nael läinud peaaegu üleni mustaks, on jäänud ainult mõned valged täpid. VII päevaks on terve nael musta värvi, kuid ära pole ta Coca-Colas lahustunud. Coca-Cola koosneb: · karboniseeritud veest, et rahuldada vedelikuvajadust; · suhkrust, et maitse oleks magus; · kofeiinist, mis annab kergelt mõru maitse; · looduslikest mineraalidest saadud fosforhappest, et maitse oleks hapukas; · looduslikest lõhna- ja maitseainetest. · Karamellvärvist (E150d) Koolis koos uurisime Coca-Colas sisalduvate kahjulike ainete koguseid. Saime teada, et: · Tuli välja, et 1 liiter Coca-Colat sisaldab 2,2 grammi fosforhapet E338. · Coca-Cola PH tase on 2,5. · Neutraalse lahuse PH on 7,0. · Fosforhape on mittemürgine, orgaaniline, pigem nõrk hape. Fosforhapet kasutatakse
Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, mis oma ruumala erinevalt muudavad ja nii tekivad aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei ole kõrge (tundra), kiirendab murenemist vee külmumine. Kivimi pragudes oleva vee jäätumise tõttu selle ruumala suureneb ning lõhe aina laieneb
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade
Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest Kindel keemiline koostis(v.kindlates piirides muutuv) Anorgaanilised,tahked ained Lähteaineksmagma Kristalliseerumine Isel.kuju(kiudjas,leheline,isomeetriline,nõel jas jne .) Üks ja sama mineraal võib esineda mitme värvusena. mäekristall · Läbipaistev värvitu kvartskristall. · Jõu ning väe allikas samanistlikus maailmavaates. · Dekoratiivsed eesmärgid (ehted) · Müstiline ravitoime ametüst
Kuidas saadakse orgaanilistest lagunenud õhuvoolud. paneelide kaudu. paljunemise ainetest ja taimejäänustest tulemusena. mineraalidest. Maavara, kütus Ehitusmaterjal, Alternatiivne Alternatiivne Maavara, Mis liiki ressurss ja taimede küttena, energiaallikas energiaallikas kütus kasvupinnas tööstuslik.
KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid
-mesoliitikum(algas pärast jääaja lõppu), -neoliitijum(algas savinõude kasutuselevõtuga). Ürgaja kunstist rääkides tuleb kindlasti juttu teha seinamaalingutest, mis olid mitmevärvilised ja realistlikud. Kiviajast on leitud algelisi loomakujukesi, inimesi kujutati harva. Koopa-ja kaljumaalingute tehnika oli mitmekesine. Kujutisi loodi: -kivisse piirjooni kraapides, -kontuurjoontesse värvi kandes, -pehmele seinale puupulga või sõrmega joonistades. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, mis segati veega. Joonistati peamiselt mammuteid, piisoneid, metshobuseid, põtru, hirvesid. Seinamaalingutega püüdsid inimesed edasi anda oma mõtteid ja neist on näha inimeste eluolu ja kombeid. Jääaja lõppedes olid ürgaja kunstis olulisel kohal ornamendid. Usuti, et märkidel on võime kaitsta ning ornamente kasutati tarbeesemetel, kultusobjektidel või iseenda nahal. Valmistati savist maske või maju. Valmistati kiviplaatidest megaliitilisi ehitisi.
kivimid,lubjakivid,dolokivid,merglid( Saaremaa, Kesk-Eesti)),Ordoviitsium( karbonaatsed settekivimid,Tallinn,Põhja-Eesti,Hiumaa),Kambrium 6.Mineraali definitsioon,mineraalide klassifitseerimine, mineraalide füüsikalised tunnused.Mineraal on kindla keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel keemiline koostis, Kivid koosnevad mineraalidest. Mineraalid on homogeensed. Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused,mis aitavad teda identsifiteerida:värvus,tihedus,kõvadus,läige,läbipaistvus,murdepind,lõhene vus ja muud. Mineraale klassifitseeritakse kas väliskuju,koostise,tekke,omaduste alusel.1.ededad elemendid ja metallide ühendid 2.karbiidid,nitriidid ja fosfiidid.3.sulfosoolad,sulfiidid.4 haloidses ühendid.5.oksiidid. 6.hapnikulised soolad. Jne
peenikesest tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide ebapiisav mass, hoidmaks kinni kiiresti liikuvaid gaasimolekule. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest · Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum · Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest · Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst.
Kivimid Eestis Koostasid: Ranno Kiveste Egle Kuusik Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 2012 Põlevkivi • Põlevkivi- on peenekihiline musta või pruuni värvi settekivim. Koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline osa koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist.Kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Leidub Kirde-Eestis. Põlevkivi • -musta või pruuni värvi settekivim. • -koosneb mineraalidest ja orgaanilistest ainetest. • -tähtsaim maavara Eestis. • -kasutatakse kütusena. Põlevkivi leiukohad Gneiss
Koostajad: Pillemai Pihlak Aivo Joost MINERAAL Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga loodus- likult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale eristab kivimitest see, et neil on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Mineraal peab esinema looduses. Näiteks tööstuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest, mida hoiavad koos keemilised sidemed. KIVIM Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist.
RÄNI ON MINERAALIDE JA KIVIMITE RIIGI PÕHIELEMENT Koostasid: Kristofer Seil Ott-Artur Kasera Räni iseloomustus · Keemiline element · Sümbol - Si · Aatominumbriks - 14 · Mittemetall · Üle 90% maakoorest koosneb räni mineraalidest · Looduses esineb harva puhtal kujul · Inglise keelne nimetus Silicium Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne
Põllumajanduse mõju keskkonnale Põllumajanduses on hakatud üha enam kasutama masinaid mis soodustaks põllumajanduses tegevust. Need uued kasutusele võetud masinad saastavad õhku heitgaasidega ja muude mürgiste ühenditega. Põldude rajamiseks võetakse maha metsasid, sellega kaasnevad ka erinevate loomaliikide elupaikadest ilmajäämised ja loomade suremine. Väetiste kasutamine põllumajanduses Väetiste kasutamine võib saastada vett, õhku ja mulda kuna nad sisaldavad raskemetalle ning võivad ka halvendada toidu kvaliteeti. Väetamises kasutatakse kahte sort väetiseid, orgaanilisi ja anorgaanilisi. Orgaanilised on need mis sisaldavad orgaanilisi aineid ja anorgaanilised need mis on valmistatud kemikaalidest või mineraalidest ningi kahjustavad keskkonda. Väetiste kasutamine tapab ka mullas elavaid loomi ja putukaid. Liigse väetamisega võib ka väetis sattuda vette kus selle tõttu toimub eutrofeerumine, vee õitsemine, mis toob kaasa hapniku ...
Planeet on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju Planeet on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses Hiidplaneedid Hiidplaneedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal Kaaslasi on Jupiteril 67 Suur Punane Laik Jupiter Saturn Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine
8. Selgita konvensioonivoolude teket vahevöös. Erinevate tihedustega ainemassid liiguvad vastavalt planeedi sisemuse poole või ülespoole. Ehk suurema tihedusega ained liiguvad sisemuse ning kergemad ained liiguvad ülespoole. Maa külgetõmbejõu tulemusena raskemad ained vajuvad sügavamale, kergemad ained kerkivad ülespoole. 9. Selgita mõisted ja too igaühe kohta näiteid. Mineraal- kristalse struktuuriga anorgaaniline aine. Nt:dolomiit. Kivim- tahke, mineraalidest või orgaanilisest ainest koosnev kogum. Nt: paekivi, graniit. Maak- mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. (majanduslik, huvi) 10. Millistest mineraalidest koosneb: graniit-kvarts, päevakivi lubjakivi-koltsiit liivakivi-kvarts 11. Kuidas iseloomustada kristalle? Kristallidel on korrapäraselt paigutatud aatomitest koosnev tahuline struktuur. 12. Kuidas on tekkinud põlevkivi? Vetikate ja bakterite jäänustest, mis on veekogu põhja ladestunud. 13
Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5. Milline oli toitumisviis neoliitikumi esimeses perioodis ja kuidas see hiljem muutus? - Inimesed hankisid põhitoidu kalapüüdes ja korilusega tegeledes. Hiljem hakati tegelema
· Liiga palju rasva ja suhkrut · Vähe piimatooteid · Vähe puuvilju, köögivilju Toiduainete tasakaalustamatusega kaasnevad probleemid: · Ülekaalulisus · Alatoitumine · Diabeet · Luude hõrenemine · Käitumishäired ja hüperaktiivsus Näide: · Ostes ühe 1.5 l limonaadi, suure paki krõpse ja sokolaadibatooni, täidab laps praktiliselt kogu päevase energiavajaduse, saades suurel hulgal suhkrut ja lipiide, saamata enamust vajalikest mineraalidest ja vitamiinidest. Sama hulga kaloreid on võimalik tagalt ja tervislikult majandades ära mahutada nelja tervisliku söögikorra sisse!!! Esmavajalikud toiduained · Neid toite peaks sööma igas vanusegrupis iga päev või ülepäeviti. Kogus ja vahekord oleneb vanusest, soost ja energiakulust · Leib · Piim ja piimatooted · Puuvili · Juurvili · Liha ja kala Kokkuvõtteks: · Inimes toitumisharjumustele pannakse alus lapsepõlves, seega ebapiisav
Eesti maavarad Koostaja:Liis Kaljuvee Paikuse Põhikool 9a Põlevkivi on kollakas kuni must peenekihiline settekivim.Põlevkivi ehk kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest.Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venamaal.Erinevalt naftast on põlevkivi jaotunud ühtlaselt.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.
Keskkonnaprobleemid Eestis, mis on seotud orgaaniliste ainetega Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilistest ainest (kuni 70% ulatuses) ja mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aine koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veereziimi muutmine ja vee saastamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 1015 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid. Põletamisel eraldub õhku suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lendub orgaanilisi ühendeid ning raskmetalle. Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte tuhka ja poolkoksi. Põlevkivide põletamisel saame lisaks soojusele ka suure koguse jääkaineid....
tolmust puhtaks. Ajapikku kaotavad tähele lähimad või väiksema massiga protoplaneedid oma atmosfäärist suure osa kergetest gaasidest (nagu vesinik ja heelium), põhjuseks noore tähe soojendav mõju ning planeetide väike mass, mille tõttu nad ei suuda kiiresti liikuvaid gaasimolekule kinni hoida. Planeetide rühmitamine Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadeks: Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum Kääbusplaneedid, mis koosnevad üldiselt jääst ja mineraalidest Planeetidest üle jäävaid Päikesesüsteemi kehi (asteroidid, komeedid ja meteoorkehad) nimetatakse Päikesesüsteemi väikekehadeks Kääbusplaneetide sarnased on ka mõned planeetide kaaslased, mis koosnevad põhiliselt jääst. Näiteks võib tuua Päikesesüsteemi hiidplaneetide
Inimorganismis 20 mg - põrnas, neerupealistes, kilpnäärmes Titaaniühendid ja tootmine · Kõige levinum ühend (titaandioksiid e titaanvalge) on populaarne fotokatalüsaator , kasutatakse valgete pigmentide tootmisel · titaantetrakloriid (TiCl4), kasutatakse suitsukatetes, katalüsaatorina · titaantrikloriid (TiCl3), kasutatakse katalüsaatorina polüpropüleeni tootmisel · naatriumtitanaat · titaanoksiidsulfaat · titaan(IV)sulfaat Titaani eraldamiseks mineraalidest kasutatakse Krolli meetodit 1) Esialgsest oksiidist saadakse TiCl4, juhtides aurustunud kloor süsiniku juuresolekul üle hõõgpunaste mineraalide 2) TiCl4kondenseeritakse ja puhastatakse fraktsioneeriva destillatsiooni abil 3) Edasi saadus redutseeritakse sulanud magneesiumiga argooni atmosfääris Tavalisemad titaani sulamid saadakse reduktsiooni teel. 2 FeTiO3 + 7 Cl2 + 6 C 2 TiCl4 + 2 FeCl3 + 6 CO (900 °C) TiCl4 + 2 Mg 2 MgCl2 + Ti (1100 °C)
Võimsad paekivilademed paljanduvad Eesti pankrannikul. Paas on iidsetest aegadest olnud tähtis ehitusmaterjal. Karbonaatkivim( e. paas) on kivim, mille koostisest üle 50% moodustavad karbonaatsed mineraalid.Karbonaat kivimeid esineb nii tard-(karboniit), moonde-(marmor) kui ka settekivimite (lubjakivi) hulgas, ent kõige levinum on karbonaatkivim kindlasti settekivimite seas.Mõnikord nimetatakse karbonaatkivimeiks üksnes settelise tekkega valdavalt karbonaatseist mineraalidest koosnevaid kivimeid. Paekivi on settelise tekkega karbonaatkivim. Kaltsiumkarbonaadi keemiline valem on CaCO3. Ühtlasi on see ka kaltsimi tähtsim looduslik ühend.Ka koolikriit koosneb põhiliselt kaltsiumkarbonaadist. Tuntumad paekivid eestis on lubjakivi ja dolomiit.Dolomiiti leidub põhiliselt Saaremaal ja tema keemiline valem on CaCO3.MgCO3.Vasalemma lähedal leidub marmoriga sarnanevat lubjakivi, nn vasalemma marmorit. Marmor ja lubjakivi on tundlikud happevihmade suhtes
Magneesiumi omastamine ja tähtsus Magneesiumi omastab taim mullalahusest magneesiumiioonina (Mg2+). Samuti on taimedele omastavad mullakolloididele asenduvalt neeldunud magneesiumiioonid, mis vabanevad sealt vahetusdsorptsiooni tulemusena teiste antagonistlike ioonide (H, K jt) mõjul. Liikuva ehk omastatava magneesiumi allikas on mullas peamiselt sekundaarsed mineraalid, vähem primaarsed mineraalid. Mineraalidest vabaneb aastas 5….20kg Mg/ha. Sama palju antakse teda mulda ka väetisega. Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.)
pliivesinikkarbonaadi, mis mürgitab vee ära. Plii füüsikalised omadused: ● Aatomnumber 82 ● Aatommass 207,2 g/mol ● Looduslikke isotoope 4 ● Sulamistemperatuur 327 oC ● Keemistemperatuur 1751 oC ● Tihedus 11,34 g/cm3 (wikipedia.ee) 1 1.PLII AJALUGU 1.1 Plii avastamine Maal on haruldane leida puhast pliid. Plii on tekkinud teiste metallide mineraalidest. Plii hoiuseid on leitud Väike-Aasiast (2000ekr). Inimkonnale oli plii üks esimesi tundmaõpitud metalle. Looduslikud pliiühendid lagunevad ja redutseeruvad vabaks metalliks juba lõkkes ning jahtunud tuleasemes võisid meie eellased avastada metallitükke. Juba neli tuhat aastat tagasi oli plii tuntud Indias ja Hiinas, Egiptuses, ja Mesopotaamias 5-6 tuhat aasta tagasi. Möödunud sajandi keskel avastasid arheoloogid väljakaevamistel Türgis neoliitilise kultuurist
· Muldmaakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaprofiilmullahorisontide püstläbilõige maapinnast; mullaprofiili tüsedus kõigub mõnekümnest cmst kahe meetrini. · Mullahorisont eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. ·Lähtekivimi- Tera suurusest, mineraalidest ja keemilisest koostisest olenevad mulla areng ja omadused. · Kliimatingimused- Mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.Samuti mõjutavad nad taimede ja mikroorganismide liigilist koosseisu ja elutegevust. · Reljeefist- sõltub mulla veeja soojusreziim, ainete ümbrepaigutamine jm. · Taimedest- erinevad taimed kasvavad erinevate mullatüüpidega piirkondades. · Mullaorganismid- · Aeg-
Teadlased otsivad fossiilide leiukohti läbi uurimuste/vaatluste. Uurijad uurivad maastikke, et leida vihjeid kus võib leiduda fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem. Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele. Õppeainet, mille käigus saadakse teada mis juhtub kondiga alates ajast
Kasahstanis ja KeskAasias. Suhteliselt hiljuti avastati liitiumiühendid, mis olid lahustunud soolajärvede vetes. Nii näiteks avastati Searlesi järve soolalademates Kalifornias tühimikud, mis olid täidetud küllastatud soolalahusega, mis sisaldas kuni 0,02% liitiumiühendeid (liitiumkloriidi). Lahustunud liitiumiühendeid leidub mõnedes allikates. Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis. Liitiumi kasutatakse metallurgias. Näiteks lisada vasele tühine kogus liitiumi (0,005%) parandab see märgatavalt vase kvaliteeti
Põlevkivi Põlevkivi Põlevkivi on kerogeenisisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, mitte nii laialt kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on
Esivanemaid kujutati loomapeaga. Teispoolsusega suhtles samaan, kes kasutas selleks maski ja trummi. Tähtsal kohal oli mustrid ja ornamendid. Tootemitele ja maskidele omistati müstiline või kaitsev otstarve. Sellest ajast pärineb Stonehenge kromlehh Inglismaal. Paleoliitikumi kunst Tekkis 2 miljonit aastat tagasi. Koopamaalid olid realistlikud. Neil kujutati loomi (piisonid, mammutid) ja inimesi. Usuti, et need toovad jahiõnne. Maaliti looduslike värvidega, mida valmistatu mullast või mineraalidest. Levinud värvid olid must, pruun ja ookerkollane. Sellest asjast pärinevad Lascaux koopamaalid ja Willendorfi Venus. Mesopotaamia arhitektuur ja kultuur Sumeritel oli palju jumalaid, kes esindasid erinevaid loodusjõude. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid
Erinevad kihid on ilmastikule ja erosioonile erinevalt vastu pidanud, moodustades eendeid ja lõhesid . Kokkusurutusest ja diageneesist tulenevalt (kasvava surve ja temperatuuri tõttu pehme sette settekivimiks muutumine, kuna lisanduvad järjest uued settekihid) tekkinud vertikaalsed liitekohad osutusid kivimi kõige nõrgemateks kohtadeks. Diageneesis on tavaline, et lubja ja ränidioksiidiga küllastunud vesi tungib läbi kivimi ja osa mineraalidest settib. See mõjub konglomeraadis olevale liivale ja kivikestele tsemendina ning kivi muutub üsna tugevaks. Võiks eeldada, et sel kivimil on kogu piirkonnas ühesugused omadused, kuid looduses juhtub seda harva ning tulemuseks on imeline lummav maastik. Mõnel pool olid liitekohad kivimites ulatuslikumad ja nii tekkisid erosioonile soodsamad eeldused, teisal näib kivim olevat tsementeerunud ja erosioonile paremini vastu pidanud. Aastatuhandetele on vastu pidanud just need
ise ära puhastada. Third level Fourth level Suurlinnad toodavad aga liiga palju reovett, et seda otse loodusesse Fifth level lasta. Selleks et suurte linnade reovesi ei saastaks veekogusid, on linnadele rajatud reoveepuhastid. Muld Muld on mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede, loomade ja inimeste elu alusena Mulla saastatus Inimene kahjustab pinnast ja mulda väärato Click põlluharimisega edit Master text styles Liigne põlluharimine kurnab mulda Second level
Hiidplaneedid Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: Jupiter Saturn Uraan Neptuun Hiidplaneetide tunnused Diameeter on suurem kui 48000 km. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Jupiter Jupiteril nagu kõigil hiidplaneetidel puudub tahke pind. Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru.Temperatuur atmosfääris -140 °C . Aastaajad ning elu võimalikkus puuduvad. Tuuled,
Kääbusplaneedid Kääbusplaneet on planeedist väiksem, kuid asteroidist suurem taevakeha. Ta asub orbiidil ümber päikese Omab piisavat massi ületamaks jäiga keha jõud nii et saavutatakse hüdrostaatiliselt tasakaaluline (ligikaudu ümmargune) kuju. Kääbusplaneedid koosnevad enamasti jääst ja mineraalidest. Kääbusplaneedid Tuntuimad ja enimtunnustatud kääbusplaneedid: Pluuto (alates 24. august 2006) Ceres (13. september 2006) Eris (13. september 2006) Makemake (11. juuli 2008) Haumea (17. september 2008) Pluuto Avastati 1930 aastal 5 kaaslast (Charon, Nix, Hydra, P4, P5) Alates avastamisest kuni 24. Augustini 2006 nimetati teda planeediks, kuid siis otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks.
Kivimid 1. Millest koosnevad kivimid? Suurem osa kivimitest koosneb mitmesuguse suuruse ja koostisega mineraalidest (kristallidest). Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest
Tuntumad koopad: Altamira (Hispaania) Lascaux (Saksamaa) Koopamaalid Peamiselt kujutati jahiloomi: piisonid, hobused, mammutid, veised, põdrad. Inimesi harva. Tõetruu kujutamisviis – seletatakse väga hea loomade tundmisega. Maali tehnika Lihtsamad kujutised kraabitud kivisse piirjoone abil, vahel kontuur täidetud värviga. Maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest. Põhitoonid: punane, must, valge, kollane. Miks koopamaale tehti? Arvatavasti jahiga seotud kombetalituste jaoks. Või inimesed arvasid end pärinevat olevat loomadest ja kombetalitusi peeti esivanemate jaoks. Neoliitiline kunst Lähis-Idas VII-III at. eKr. Põhja-Euroopas III-II at. eKr. Põlluharimine ja loomakasvatus muutus peamiseks elualaks. Kunst seotud endiselt usuga ja rituaalidega. Neoliitiline kunst
Pärast mere kadumist on muutunud ka kohalik kliima: talved on läinud külmemaks ja suved kuumemaks. Tänapäeval ähvardab samasugune saatus ka Surnumerd. 3. Mida tähendab väljend vee õitsemine? Veeõitseng on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. 4. Millist liiki mullad on kõige viljakamad ja kus nad asuvad? 5. Mis on muld ja millest on ta tekkinud? Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid. 6. Kust pärineb mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest. 7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8
teadma, et kaltsium omastub vaid siis, kui kehas on ka piisavalt D-vitamiini ning fosforit. Kaltsiumi looduses puhtal kujul ei leidu. Harilikult leidub seda settekivimites olevate mineraalide koostises, näiteks kaltsiidis, dolomiidis ja kipsis. Samuti leidub kaltsiumi süva- ja moondekivimites, eeskätt silikaatset mineraalides: plagioklassides, amfi- boolides, pürokseenides ja granaatides. Kaltsiumi tähtsus Kaltsiumit on meie kehas mineraalidest kõige enam. See moodustab 2% meie keha massist ja 40% keha mineraalainetest. 99% kaltsiumist on meie luudes see aitab meie luustikku ja hambaid heas konditsioonis hoida. Lisaks aitab kaltsium kaasa kudede ainevahetusele, verehüübimisele, kolesteroolitaseme reguleerimisele, neerude funktsioneerimisele ja närviimpulsside edasikandumisele. Kaltsium eritub luudest une ajal ja lamades, seismine hoiab teda luudes kinni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
