vaid jaotub elundite vahel peaaegu ühtlaselt. Niklit sisaldavad nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduained. Niklit on tarvilik mitmete ensüümide abifaktorina, vereloomeprotsessiks, membraantranspordiks, nukleiinhapete sünteesiks. Kokkuvõte Enamus makro- ja mikromineraale on kättesaadavad ning normaalse segatoitluse korral defitsiiti tavaliselt ei kujune. Peale mineraalide olemasolu tuleb hoolikalt jälgida ka nende ainete imendumisvõimet kuna paljud mineraalid mõjutavad vastastikku üksteise imendumist ja toimet. Tänan kuulamast.
Kordamine kt. 1.Maa, kui süsteem. Süsteem-omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem- toimub energia ja ainevahetus, Nt: järv. Suletud süsteem- toimub ainult energiavahetus, ainevahetus minimaalne, Nt: Maa. 2.Maa sfäärid- atmosfäär- õhk, hüdrosfäär- vesi, pedosfäär- muld, litosfäär- kivimid, biosfäär- elusorganismid. 3.Näiteid maa sfääride seostest. Taimed(biosfäär)saavad vett(hüdrosfäärist) ja toiduaineid mullast(pedosfäärist) ja eritavad õhku(atmosfääri) 4.Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energiavoo vahe. Tervikuna on maa energiabilanss tasakaalus. Tsonaalsus-looduslike korrapärane vaheldumine, ekvaatorist pooluste suunas. Põhjus-päikesekiirguse ebaühtlane jaotumine sõltuvalt koha geograafilisest laiusest. 5.Maa sisejõud ehk endogeensed protsessid. Maa gravitatsioon ja sisesoojus- laamade liikumine, mäestike teke, kivimite moondumine, maavärinad, vulkaanid, võim...
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Magma on tekkinud sügaval maapõues, kus kivimite ülessulamiseks on piisavalt kõrge temperatuur. Läbi vulkaanipursete maapinnani jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad mineraalid, aga eri liiki. Esimeses paiknevad süsiniku aatomid kihtidena, teises aga täidavad ruumi ühtlaselt. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. 6. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; Maavärinad
Amorfses aines võib toimuda väga aeglane molekulide ümberpaiknemine (voolamine), kuid ka seal on põhiliseks liikumisvormiks võnkumine. Ka tahketes ainetes leiavad aset ülekandenähtused. Soojusjuhtivustegur on veel suurem kui vedelikul, difusioonitegur aga palju väiksem kui vedelikus. Sisehõõre puudub tahkises täielikult, amorfse aine korral esineb , kuid sisehõõrdetegur on palju suurem kui vedelikul. Tahkises paiknevad molekulid kindla korra järgi. Kõik metallid ja mineraalid on tahkised. Tahkises, kus osakesed paiknevad kindla korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb sellest, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suundades erinev. Sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nimetatakse anisotroopiaks. Tahkeid aineid, millel kristallstruktuur puudub, nimetatakse amorfseteks aineteks. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata
Käsnolluses asuvad luulamellid . Käsnolluse vahel on luuüdi (punane) ,milles tekivad vererakud (erütrotsüüdid) . Luud koosnevad mineraal ainetest ja orgaanilistest ainetest . Mineraalained annavad luudele kõvaduse , orgaanilised ained aga elastsuse ja painduvuse .Kõige olulisem orgaaniline aine on valgud ja rasvad .Mineraal ainetest sisaldavad luud kaltsiumi -, fosforit- , ja magneesiumiühendeid . Luukoes on väga intensiivne ainevahetus .Vere sooladega koos vahetuvad luu mineraalid pidevalt .Täiskasvanu luudes on kaltsiumi üle kilogrammi . Luu struktuuri säilitavad mõningad hormoonid ning reagulatsiooni faktorid . Kasvuhormoon , kaltsitoniin , mees ja naissuguhormoonid ning D- vitamiinid soodustavad luu kasvamist . Luu kasvu aeglustavad parathormoon ja glükokortikoidid .Inimese vananedes luude koostis muutub . Luudes suureneb mineraalainete sisaldus , luude elastsus väheneb ning nad võivad kergesti murduda .
a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda vett ka teiste ainete koostisest. Kasutatakse gaaside kuivatamiseks. Ortofosforhape (H3PO4)-valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Looduses on vajalik taimedele, et toimuks fotosüntees. Looduslikud mineraalid apatiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Seetõttu on fosforväetistena otstarbekas kasutada vees paremini lahustuvad fosfaate. Üks enam kasutatavaid ja odavamaid fosforväetisi on superfosfaat.
· Inhibiitor Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained. · Kõige aktiivsemad metallid esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena(leelismetallid kloriididena) · Vähemaktiivsed metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid.(al,raud) · Osa metallilisi elemente esineb looduses sulfiititena(PbS,ZnS) *Redutseerimine süsiniku või süsikoksiidiga (kasut. kõige enam), kasut metalli suuremahulisel tootmisel kuna on vaja et tooraine oleks võimalikult odav. Redutseerimist süsiniku või süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril nimetatakse karbotermiaks.(fe,zn,pb) *Redutseerimine alumiiniumiga e. Aluminotermia.Selles reaktsioonis eraldub palju soojust,paiskub üles kõrge
osasid. Kuna nõudlus oli suur siis asi laiendati. Aprillis 1997 ehitati endise Järva- Jaani kutsekeskkooli juures olevasse kaarhalli kauplusladu. Seal hakati müüma puiste kaupa- veiste segasööta ja rapsikooki. Lisandusid tööriided ,-jalanõud. Veebruarist 2003 moodustati E- Piima juurde tütarfirma OÜ E-Farmer. Nüüd müüakse kõiki kaupu, mis vähegi maakodudes või talumajapidamises vaja läheb. Traktori varuosad, mineraalid loomadele jõusöödad, lakukivid, majapidamis- ja tualettpaberid, kummikud, vedelseebid, pesu-ja desovahendid, ämbreid mitmes mõõdus, patareid ,kärbse-hiiremürgid, karjusetarbed, kaelarihmad, ketid rehad.2003 aasta maikuust on Järva-Jaani kaupluslaos 2 töötajat. OÜ E-Farmeril on 2 kaupluseladu. Üks Põlva Jaama 83(kus asub ka peakontor) ja teine Järva-Jaani Võimla tee 15.OÜ E -Farmer on registreeritud Põlva Jaama 83. 2. Sortiment
ning külmas keskkonnas kivistunud proovikehade keskmiseks survetugevuseks saime 10,5 N/mm2. Mõlema puhul on sisse arvestatud paranduskoefitsent 0,95, sest katseid ei tehtud normaalkuubiga 15x15x15 cm. Katsete põhjal selgub, et -18C käes kivistunud betoon on oluliselt nõrgem normaaltingimustel kivistunud betoonist. Teatavasti kivistub betoon madalal temperatuuril aeglasemalt. Kuna betoonisegusse lisatavas vees tsemendi mineraalid lahustuvad, külmub seguvesi paar kraadi allapool nulli. Sellest on ka tingitud -18C juures kivistunud betooni nõrgad tugevusnäitajad. Normaaltingimustel kivinenud betooni survetugevuse klass võiks olla C25/30 ning -18C juures kivinenud betooni oma C8/10 [2] Kasutatud allikad 1. Otsman. R. (1974) Ehitusmaterjalid 2. http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/tooteportfell/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb
Nendega seoses on tähtis alati võtta magneesiumi. Magneesiumi puuduse puhul on vaja kasutada magneesiumit mitu kuud või isegi poolaastat, selleks et taastada tema kogust kehas. Siis kui arvate et keha on küllastatud, on soovitav jätkata magneesiumi kasutamist aga madalama doosiga 200-300 mg päevas võib piisada. Magneesium töötab koos teiste mineraalidega ja nende vahel on vastastikune mõjutus. Ükskülgselt ainult magneesiumit kasutada võib viia mineraalid tasakaalust välja. Sellpärast peaks kasutama mineraalirikkast soola, eriti kivisoola toidu soolastamiseks tavalise soola asemel, mis mitmel põhjusel ei ole kasulik kehale. Ehk siis kokkuvõtteks võib öelda, et magneesium väga tähtis aine kehas ja puudus on tavaline eriti stressi, spordi ja tavalise tööstuslikult toodetud toidu kasutamise puhul. Magneesium võib isegi ära hoida südame infarkti ja teisi tõsiseid häireid. Ta rahustab närvisüsteemi ja parandab sellega heaolutunnet
2) Füüsikaline- ainet peetakse kinni mulla kolloididel. Pindpinevuse tõttu 3) Keemiline- toitained muutuvad keemilise reaktsiooni tagajärel mitte lahustuvateks. Oleneb happelisusest.. 4) Bioloogiline- toitainete ained seotakse, mulla organismide poolt üles ehitamise jaoks 5) Füüsikaliskeemiline- mulla kolloidid seovad Mulla pH. happelisus Lubjatakse Liblikõielised ja kapsad kasutavad palju lupja Vihma veed Happeliste veede kasut. mineraalid Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. Vabade vesinik ioonide 10nend logaritmi pH 3,5- väga happeline pH 3,6-4,5-tugevalt happeline pH 4,5-5,5-mõõdukalt happeline pH 7-neutraalne pH 7,3-leeliseline pH 10- aluseline Soostumine: esineb madalamatel pinnavormidel gleistumine,esimene etapp, liigniiskes anaeroobses õhu hapniku puudumisel mikroorganismid kasutavad mineraal ühendites oleva hapniku. 2valentne raud( Fe 2+)
tardkivimid,graniit.Ookeaniline maakoor:õhem(kuni 20km), raskemad kivimid, noorem(kuni 18milj a), suurema tihedusega(3), settekivimid ja tardkivimid(basalt).Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks, kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimet litosfääriks, maa tahke väliskiht. Mineraalid:graniit, teemant. Kivimid: tardunud laavavool. Maak: rauamaak. Mida nimet maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid. Mineraal on looduslik tahke lihtaine vüi keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu v mõnd teist tüüpi kivimkehana.ookeaniliste laamade eemaldumine -
Keskkonnakaitse 1. aasta arvud 1935-esimene looduskaitseseadus 1971-lahemaa rahvuspark,esimene rahvuspark eestis 1910- Eesti esimene looduskaitse ala - vaikla linnukaitseala 1993- Asutati Soomaa ja Karularahvuspark, ning Vilsandi Kaitseala suurendati. 2004- matsalau rahvuspark 2. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad.. 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 2.Kiirguskeskus 3.Keskkonnaamet 4.Riiklik Looduskaitseamet 5.Keskkonnainspektsioon 1. Loetle kaitstavad loodusobjektid kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; KOV tasandil kaitstavad loodusobjektid. 4. Kas väide on õige. Paranda väär õigeks. 1.Kährikkoer on võõrliik (õige) 2. Punases raamatus on 3 kategooriat. (vale/looduskaitseseaduses) 2.looduskaitseseadus 5 kategooriat. õige 3. Loodusreservaat on rangema kaitsekorraldusega (Õige) 4.Osoonikihi kaitse konventsiooni lisa on Cartagena protokollis. (va...
1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihedam, temp. 0-600C, 2kihti:basalt ja settekiht) 2) mandriline maakoor ( 0-70km, tihedus 2,7 g/cm3 , koosneb 3kihist: basaldi-, graniidikiht ja settekivimid) Maakoore koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, K, Na Maa koostiselemendid: O, Si, Al, Fe, Mg, Ca, Ni, S Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid (purske- ja magmakivimid)tekivad Maa süvakoore ja ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel.
Inimesed 200 000 aasta eest. Suutsime lõhkuda tasakaalu, mis vajalik eluks Maal. Planeet leekides meri. Tekkis päikese sünnist. Vulkaanid muudavad maastikku. Atmosfääris polnud hapnikku. Veeaurust tihe, süsinikdioksiid. Õige kaugus päikesest suutis säilidada vee vedela oleku. Niiskus kondentseerus ja langes ning pani aluse jõgedele. Rajasid sängi, jooksid mdalatele punktidele, mood. Ookean. Kividelt kaasa mineraale- mageveeookeanid soolasteks. Mineraalid ja metallid vanemad kui Maa. Primitiivsed eluvormid elutsevad kuumaveeallikates. Arhebakterid, sinivetikad- lõid atmosfääri. Kunagi oli Suur kanjon meri, milles elasid mikroorganismid. Nad kasvatasid endale kooriku, kasutades ookeani lahustunud s³sinikku. Põrast surma kogunesid nende koorikud mere põhja. Eemaldasid süsiniku. Sai areneda eluormid. Maal sama kogus vett. 70 % gaasist, milleta meie kopsud ei toimiks tuleb vetikatelt. Puud trotsivad gravitatsiooni
teevad inimeste eest enamus töö ära. 2.3 Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid 3 3.1 Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju. 3.2 Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. 4 4.1 Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. 4.2 Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. 4.3 Soome on kõrgesti industrialiseeritud riik, suuresti valitseb seal vaba turg. Selle riigi võtmeks majandussektoris on kergetööstus - puutöötlus, metallitöötlus, kommunikatsioon ja nagu juba enne mainitud - elektroonika, toetudes ka suures osas kõrgtehnoloogiliste vahendite eksportimisele, nagu näiteks mobiiltelefonid. 4
Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese Litosfäär:U=40076 km Diameeter-1276 km A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C A2- välistuum B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö *ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄ...
Tuhkavitsa maardla liiva aga ei kaevandata, sest seal lamab maavaraks sobiv lasund paksu kattekihi all. Klaasiliivana on katsetatud Tallinna ümbruses ka Alam-Kambriumi Tiskre kihistu liivakivi, kuid selle ebaühtlane savi- ja püriidisisaldus ei võimalda sobivaid erimeid tööstuslikus koguses kaevandada. Klaasiliiva kvaliteeti on võimalik mõnevõrra parandada ka selle läbipesemise teel, eemaldades niiviisi sellest saviosakesed ja kahjulikke lisandeid sisaldavad rasked mineraalid. Ehitusliiv ja kruus Kruusa ja liiva kasutatakse paljudes valdkondades ja sõltuvalt sellest on neile esitatud mitmesuguseid standardnõudeid. Ehitusliivaks loetakse sellist liiva, mille peensusmoodul on 1,3 või rohkem, savi- ja tolmusisaldus ei tohi olla üle 10% ning osakesi läbimõõduga üle 5 mm peab olema alla 35%. Liivast materjali, mis ei vasta eespool esitatud nõuetele, kuid mida soovitakse kaevandada, nimetatakse täitepinnaseks ehk täitematerjaliks (täiteliivaks). Peamine
Värativeen toob maksa toitainete-, võõrkehade- ja toksiiniderikka vere, mis pärineb põrnast, kõhunäärmest ja seedekulglast. Maksaarteri kaudu saab maks hapnikurikast verd. Kõrghetkel hoiab maks endas 10% kehas olevast verest ning pumpab endast läbi umbes 1.5 liitrit minutis. Maksasagarike sisemuses moodustub sekretoorne sapikapilaaride võrgustik. Talitlus Maksa läbib intensiivne vereringe ja kõik sooltest verre imenduvad toitained (rasvad, valgud, glükoos, mineraalid, vitamiinid) juhitakse kõigepealt maksa. Eesmärgiks on toitained muuta organismi rakkudele omastatavaks. Üleliigsed süsivesinikud ja valgud muudetakse maksas rasvhapeteks ja triglütseriidideks, mis ladustatakse rasvkudedesse, et vajadusel energiallikana hiljem kasutada. Maks tunneb ära toksiinid ja valmistab need ette eemaldamiseks või muudab vähem kahjulikuks. Mürkaineid tehakse kahjutuks maksarakkudes olevate Kupferi rakkude abil, seejärel eemaldatakse kehast erituselundite kaudu
võtmine, analüüs, väetistarbe määramine; katsepunktid. Keskkonnaministeerium seadusandlus Põllumajandusministeerium seadusandlus Eesti Maaülikool mullateaduse õpetamine ja uurimine Eesti Maaviljeluse Instituut (EMVI) Sakus, - maakasutuse ja mullaharimise uurimine Tartu Ülikool õpetamine ja uurimine geograafilise suunitlusega 3 Mineraalid ja nende klassifikatsioon Enamik keemilisi elemente ei esine looduses vabas olekus, vaid mitmesuguste ühendite näol teiste elementidega mineraalidena. Mineraali all mõistetakse igasugust maakoores esinevat loodusliku moodustist, millel on kindlad füüsikalised omadused ja keemiline koostis. Erinevaid mineraale on ca 3000. Primaarsed mineraalid magma tardumisel tekkinud. Sekundaarsed mineraalid tekkinud primaarsetest välisjõudude mõjul, peamiselt
inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine e rabenemine toimub temperatuurist tingitud kivimiosakeste mineraalide) soojuspaisumise ja kokkutõmbumiste toimel. Päeval, kui t° on kõrgem, kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad, kuid öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Kivimid koosnevad erinevatest mineraalidest, mis oma ruumala erinevalt muudavad ja nii tekivad aja jooksul kivimisse imepisikesed praod. Aja jooksul need laienevad, kuni kivist mõni kild eraldub. Füüsikaline murenemine toimub eriti kiiresti seal, kus ööpäevased temperatuuri kõikumised on kõrged, näiteks kõrbes. Külmas kliimas, kus temperatuuri ööpäevane kõikumine ei
Tallinn 2008 Tantaal(sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73,metall. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina.Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne.Isotoob massiarvuga 180 on radioaktiivne,poolestusajaga 1200 miljardit aastat. Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja tema sulamis temperatuur on 3017 Celsiuse kraadi. Levik Tantaal on haruldane ja hajutatud element;maakoores u 10 korda vähemlevinud kui Nb(nioobium). Tantaalil ja nioobiumil on ühised mineraalid,kuid lisaks saadakse Tantaali (erinevalt Nb-st) suurel määral tinatootmise kõrvalsaadusena.Esineb ka pürokloori tüüpi mineraal mikroliit,mis on erandlikult tantaalirikas.Looduslik Tantaal on kahe isotoobi segu:stabiilne ja radioaktiivne. Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi- tantaliidi kontsentraatidest.Rikastatud kontsentraatide fluorimisel tekkiv
5 Mandelkivi Magma SiO 2 % Tempera- Viskoossus Viskoossus tüüp tuur, ºC (puaasides) (vee juures- Kavernoosse e. tühikulise tekstuuriga laavakivim olekul) Mandlid - hüdrotermaalsed tühikutäite mineraalid Rüoliitne 70 785 1012 106 (5%) Andesiitne 58 1000 104 103.5 (4%) Basaltne 48 1250 102 102 (4%) Vee viskoossus temperatuuril 20.2 ºC on 10-2 puaasi Vesikulaarne basalt - gaasimullidest tühikulise pealispinnaga Veealused padilaavad Murenenud padilaava eraldisvormid
ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puruneb, võivad meteoriidid langeda meteoriidisajuna. Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). · raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. · kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. · segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. 1 Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe.
MAA. Kalamaja Põhikool 9.klass Krista Kuuspalu Maa (planeet) Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi. Maa biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu maal. Tänu Maa geofüüsilistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka säilinud. Arvatakse, et elu planeedil Maa kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Maa välispind (maakoor) jaguneb mitmeks jäigaks "plaadiks" ehk laamaks, mis miljonite aastate vältel planeedi pinnal ringi liiguvad. Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb...
Enne kui hakata analüüsi teostama tuleb arvestada mitmete faktoritega: - mis meetodit kasutatakse; - proovivõtt ja töötlus; - meetodi rakendamine; - andmetöötlus ja nende registreerimine. Meetodi valik Arvestatavad faktorid: - täpsus ja tundlikkus - maksumus - analüüsitavate proovide arv - proovi komponentide arv Proovi võtmine Proovid peavad olema esinduslikud NB! Analüüsi tulemus peab kajastama keskmist sisaldust Näide: Fe määramine rauamaagis mineraalid ja maagid on heterogeensed,ühe proovi analüüs ei pruugi kajastada kogu Fe sisaldust maagis Korralik proovi valik ja eeltöötlus aitavad probleemi lahendada Proovi valik : Vaja informatsiooni proovi allika ja ajaloo kohta Laboratoorse proovi saamine-Üldiselt valitakse analüüsiks mitmeid keskmisi proove - proovide peenestamine; - peenestatud proovide segamine; - fraktsioonide valik analüüsiks. Proovi eeltöötlus :
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km) Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tiht...
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest.
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku seaduspärasusi, suhteid ümbritseva keskkonnaga ja kasutamist. Mullateadus jaguneb: mullagenees - mullaareng; muldade klassifitseerimine; mullabioloogia; mullamineroloogia - murenemine; mullageograafia - paiknemine. Rakenduslik mullateadus jaguneb: agronoomiline (kuidas kasutada); metsa; maaparanduslik; mullakaitse. 3. Mulla faasi...
Keskkonnakaitse tegutsemisviisid, millega hoidutakse keskkonda kahjustamast. Looduskaitse tegevus, mille eesmärk on teatud keskkonnaseisundi säilitamine või saavutamine. Keskkonnakaitse meetmed jagunevad: ennetavaiks (nt. Alternatiivsed kütused ja tehnoloogiad, jäätmete korduvkasutusega kinnised tootmistsüklid, saasteainete emissiooni vähendamine jne) ja saastamise mõju vähendavaiks (kaitseribad,puhvertsoonide rajamine). Keskkonnakaitse koosneb: Looduse (nii elava kui elutu) kaitse, Maastikukaitse ja Hooldus, Puhkemajanduse korraldamine looduses, Saastekontroll, Taastuvate loodusvarade kaitse ja hooldamine, Õhukaitse, Veekaitse, Prügimajandus, Keskkonnahügieen. Keskkonnamuutuste põhjused: Rahvastiku muutused,Energia kasutamise suurenemine ja energiaallikate struktuuri muutused,Põllumajandus ja kalandus,Sotsiaal-majanduslikud probleemid,Tervishoid. Keskkonnaprobleemid:Globaalsed: kliimamuutused, osoonikihi hõrenemine, bioloogi...
Õige toitumine on tähtis, sest uuringud näitavad, et 70% inimeste haigustest tulenevad valest toitumisest. Seega tuleb õigesti toituda (Talviste, 2015) Kokkuvõtte Tervislikult toitudes peab silmas pidama mitmeid asju, sest muid tuleb tekib kasu asemel kahju. Valesti toitudes võib keha kiirest haigestuda, tuua kaasa halva ennesetunde ja väsimuse. Tervislikult toitudes peab jälgima, et keha saaks kätte kõik vajalikud vitamiinid ja mineraalid. Tuleb hoiduda ühekülgsest söömisest, sest muidu pole see enam tervislik. Tuleb olla ka aktiivne, sest see annab tervislikule toitumisele effektiivsust juurde. Samas peab jälgima ka vee tarbimist, sest see moodustab suure ja tähtsa osa meie kehas. Nii, et kui tervislikut toituda, siis peab vältima ühekülgset toitu ja ebavajalike toitaineid. Eneseanalüüs
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda). Täielikult sekveneeritud (Seveneerimine ehk järjestusanalüüs ehk järjendamine) genoomiga on 139 soontaimeliiki. Mürgiseid taimeliike tuntakse üle 2500. Hk. rohevetiktaimed. (sh. Hk. Mändvetiktaimed, hk Ikkesvetiktaimed). Rohevetikaid on umbes 8000 liiki. Ehitus on palju mitmekesisem kui teistel. Leidub nii üherakulisi viburtega või viburiteta, koloniaalseid vorme kui ka hulkrakseid. Lihtsa...
1.Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Põhjustajad: temperatuur, jää, vesi, tuul 2.Keemiline murenemine ehk porsumine Põhjustajad: vesi, jää, õhu CO2 Lahustumine CaCO3 + CO2 + H2O à Ca(HCO 3)2, Hapendumine 2Fe 3O4 + 2O2 à 3Fe 2O3, Taandumine (vastupidine hapendumisele), Hüdrotatsioon ehk veepüsiv liikumine mineraalidega Fe 2O3 + 3H2O à 2Fe(OH) 3, Hüdrolüüs mineraali osaline lagunemine 3.Bioloogiline murenemine. Põhjustajad: taimed, loomad, mikroorganismid Sekundaarsed mineraalid tekivad esmaste lagunemisel ja nende taasliitumisel. Ränioksiidi grupp opaal, kaltsedoon , Savimineraalide grupp montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit, Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit , Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit Kivimite jaotus: 1.Tardkivimid (jaotus SiO2 sisaldusel, happelisusel) happelised kivimid (hele) Koostis: kvarts, K-päevakivi, Na-plagioklass, biotiit Graniit,
Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mineraalkoostisest (kõvadusest), mullavee omadustest (happelisusest) ja ajast. -Füüsikaline murenemine e. rabenemine toimub kivimiosakeste e. mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Päeval kivimite koostises olevad mineraalid soojenevad ja paisuvad ja öösel jahtuvad ja tõmbuvad kokku. Erinevate mineraalide kristallide vahel tekkinud pinged põhjustavad mikropragude tekkimise, mis pikapeale laienevad, kuni kivist eraldub kild. Kivimi pragudes olev vesi jäätub ja paisub ning surub kiiluna kivi lõhki. Füüsikalist murenemist soodustab kuiv ja suurte temperatuurikõikumistega kliima. -Keemilise murenemise e
Elektrokeemiline kaitse (laevakered, maa-alused metalltorud Aeglustamine inhibiitoriga. Metallide saamine maagist Kõige aktiivsemad metallid, mis moodustavad valdavalt ioonseid ühendeid, esinevad looduses põhiliselt mitmesuguste sooladena. Leelismetallid esinevad sageli kloriididena Leelismuldmetallid ja magneesium- karbonaatide või sulfaatidena Paljudele vähemaktiivsetele metallidele on iseloomulikud oksiidsed mineraalid. Osa metallilisi elemente esineb sulfiididena. Metalli saamises tuleb metalliühendit kõrgel temperatuuril redutseerida. Redutseerimine süsiniku või süsinikoksiidiga. (malm) Karbotermia- redutseerimine süsiniku ja süsinikoksiidiga kõrgel temperatuuril. Redutseerimine alumiiniumiga (kroom) Maagi töötlemine: Rikastamine- Maagi rikastamine vajaliku mineraali suhtes. Maagist eraldatakse suurem osa kõrvalainetest.
Samuti eksporditakse ka boksiiti,alumiiniumi,terast ja põllumajandussaadusi. Imporditakse tooraineid,masinad ja trantspordivahendid,tööstuskaubad,ehitusmaterjalid SKT(2008) ulatub 315,6 miljardi euroni Põllumajanduse tooted:mais,sorgo,riis,banaanid,köögivili,kohvi.,kala Loodusvarad Loodusvarasid on Venetsueelas rikkalikult ja mitmekesiseid nafta,maagaas,kivisüsi,rauamaak,ku ld,teemantid,muud mineraalid,hüdroenergia,boksiit. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis Idale. Venetsueela on Lõuna Ameerika üks rikkamaid riike. Kultuur Majad ja kirikud on Venetsueela rikka arhitketuuri pärandi tõendiks Kaasaegsed majad on ehitatud lihtsas stiilis Kunst,teater ja Venetsueela ise on lahutamatud osad riigi kultuuris Venetsueela kirjandus sai alguse koloniseerimise ajast Erinevad luule ja arhiivide kogumikud on
Omaduselt on titaan metall ning kannab järjenumbrit 22. Tema tihedus on 4,5 g/cm³. Titaan sulab 1668 kraadi juures Celsiuse järgi ja keeb 3287 kraadi juures. Titaan on hõbevalge, plastne, tugev, korrosioonikindel ja keskmise aktiivsusega metall. Titaani on väga kerge mehhaaniliselt töödelda ja sepistada ning ta on kõige vastupidavam kergmetall. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, kuna tal on tugev oksiidikiht. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Väga paljud mineraalid sisaldavad titaani, eriti leidub sellised mineraale Uuralites. Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Titaani oksüdatsiooniaste on tavaliselt IV, harvem III ja II. Titaani ajalugu Titaani avastas inglise amatöörist geoloog ja pastor William Gregor 1791. aastal Cornwallis. Ta märkas uue elemendi olemasolu ilmeniidis (raudtitaanoksiidis), kui ta leidis lähevalasuvast jõekalda liiva seest musta liiva, mis tõmbus magneti külge. Analüüs tõestas, et seal on kaks
10.Murd 11.Tihedus 12.Luminestsents 13.Fosforestsents Kristallilise aine koostis ja ehituse püsivuse tagab nende korrpärane siseehitus. Mineraalitekke põhitüübid: Magmaline – kvarts,päevakivid, magnetiit, vilgud, oliviin; hüdrotermaalne – püriit, galeniit, sfaleriit, kaltsedon; setteline – kivisool, kips, kaltsiit, dolomiit; biogeenne – väävel opaal, merevaik, vivianiit; hüpergeenne – iliit, kloriit, kaoliniit; metamorfne – talk, topaas Olulisemad mineraalid: kvarts; teemant; topaas Eestis oli enne jääaega tihe vooluvõrk ja need jõed olid nüüdisaegsetest palju suuremad. Mööda Soome lahte voolas ürg-neeva, millesse suubusid kogu Põhja- Eesti. Kvaternaari ajastu jaotatakse Pleistotseeniks ehk jääajaks ja holotseeniks ehk pärastjääajaks. Esimene kestuseks on 2 miljonit aastat ja selle aja jooksul oli Põhja- Euroopa, sealhulgas ka Eesti, kaetud korduvalt mandrijääga. Eri jääaegadel tungisid liustikud erinevale kaugusele
elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 5) Korrosioonitõrje Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 6) Kuidas esinevad looduses: a) aktiivsed metallid; b) vähemaktiivsed metallid; c) väärismetallid aktiivsed metallid looduses ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses oksiidsed mineraalid väärismetall looduses mineraalidena, lihtainena ehedalt 7) Nimeta kõige levinuimaid metalle looduses levinuimad: Al, Fe, Ca, Na 8) Maavarade kaevandamine metallurgia: Metallide redutseerimine maagist Maagi rikastamine (maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust) särdamine metalli oksiidi redutseerimine metall oksiidse maagi redutseerimine: karbotermia ( Reag. C või reag CO) aluminotermia (reag Al)
kaudselt, nimetatakse mulla aluskivimiks. Lähtekivimeid võib klassifitseerida mitme tunnuse põhjal. Mehaanilise koostise põhjal jagatakse neist tekkinud mullad liivmuldadeks, liivsavimuldadeks jasavimuldadeks. Keemilise ja mineraloogilise koostise põhjal jagunevad nad karbonaatseteks, päevakivimuldadeks jne. Päritolu põhjal jagunevad nad näiteks alluviaalseteks muldadeks, liivsavimuldadeks, turbamuldadeks jne. Lähtekivimite mõju mullale: - Lähtekivimist tulevad mulda mineraalid murenemise teel - Lähtekivimi koostisest sõltuvad mulla omadused MURENEMINE keemine ja füüsikaline murenemine Keemiline murenemine e. Porsumine toimub intensiivne palava ja niiske kliimaga aladel, kus kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse ning sademed lahustavad mineraale nt vihmametsades. Füüsikaline murenemine toimub kesskonna, kus on suured temperatuuri erinevused, nt kõrbetes.
5. KONKURENTS sama või eri liiki organismide vastastikku piirav 2 kooseluvorm - liigisisene nt rebasekutsikad ühes pesakonnas- toidu pärast või männid ühes metsas- kasvukoha, valguse, vee ja mineraalide pärast - liikidevaheline- eri liikidest pärit nt Euroopa naarits ja Ameerika naarits- toidu ja elupaiga pärast uba ja umbrohi- elukoht, vesi, mineraalid 6. KOMMENSALISM- kahe organismi vaheline suhe, mis on kasulik ühele osalisele ja teisele kasutu, osapooled on kommensaalid Nt puu ja samblik- elupaik või inimene ja bakterid ÖKOSÜSTEEMI OSA Populatsioon- ühist territooriumi (levilat) asustavate samaliigiliste isendite kogum. Nt ahvenad ühes riigis, rebased ühes metsad Populatsiooni iseloomustavad näitajad: 1) populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv
maalihked Voolamine – tekib kui nõlv on langev, langemiskiirus oleneb langemisnurgast (järskusastmest) ; vedeliku liikumine raskusjõu mõjul, kui seda ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond Nihkumine (aeglane liikumine, mida silm registreerida ei suuda), autode liikumisest põhjustatud vibratsioon nt. Mõisted: litosfäär, mineraalid, kivimid, sette-, tard- ja moondekivimid, kivimiringe, maak, astenosfäär, Maa sise- ja välistuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor, ookeani keskahelik, süvik, kurdmäestik, kurrutus, murrang, maavärin, maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained, tsunami, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, aktiivne ja kustunud vulkaan, laamtektoonika, vulkaaniline saar, kuum täpp, kontinentaalne rift Mõisted õpite ise! PALUN!
ekspordiartiklid on · ehituskaubad · tekstiil ja riided · tootmismasina d · mootorsõidukid · veoseadmed · kemikaalid Itaalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 12,6%, Prantsusmaa 11,57%, Ameerika Ühendriigid 5,92%, Hi spaania 5,69%, Suurb ritannia 5,13%, Sveits 4,69% (2009). Import Itaalia suurimad impordiartiklid on · ehituskaubad · kemikaalid · veoseadmed · energiatooted · mineraalid ja mittevärvilised metallid · tekstiil ja riided
Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Tardkivimite 10 tähtsamat elementi: O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, K, Na, Ti, H. Mida heledam tardkivim, seda happelisem, sest rohkem SiO2. Graniidid (happelised tardkivimid) moodustavad Eesti geoloogilise aluskorra, graniidid on ka rändrahnud ja põllukivid. Aluskord maailmas: graniidid 65% basalt 34%. Graniidi koostis: kvarts SiO2 25-30%, K-Na päevakivid (ortoklass), Na-Ca päevakivid (plagioklass) 2viimast kokku 65%-70%, tumedad mineraalid nt biotiit, pürokseen, amfobool 5%-10%. B. Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud maapinnal ja ka maakoore ülemises kihis tardkivimite murenemisel, vahel vulkaaniliste tegevuste tulemusena ning ka orgaaniliste ainete tulemusena. Nii mineraalsed kui ka orgaanilised setted. Aluspõhjaks on Põhja-Eestis merepiiril alam-kambriumi sinisavi ja lubjakivi, kesk-Eestis siluri mergel. On olnud palju jääaegasid. Vastavalt selleni, kuhu maani jää jõudis, nim
1. Joonistage geoloogilist ringet ning kirjeldage lühidalt selles toimuvaid protsesse. 2. Mis on mineraal ning mis on kivim? Maakoor koosneb kivimitest. Kivimeid moodustavad mineraalid. Mineraalideks nimetatakse looduslike füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. Neid iseloomustab kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja füüsikalised omadused. Kuigi mineraalide hulk ulatub 3000-ni, on nendest ainult umbes 50 mitmesuguste kivimite koostises laialdasema levikuga. 3. Nimetage peamised kivimitüübid ning nende päritolu.
mineraalid (raud ja teras ca 12%). Rootsi tähtsaimad ekspordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Suurbritannia, Taani, Soome, Ameerika Ühendriigid, Holland, Prantsusmaa. Tabel 6- eksport 1999-2011(miljardid dollarid) Ka suurimaks impordiartikliks on masinad ja seadmed (ca 42%), sh telekomi- ja elektroonikaseadmed (16%) ja transpordivahendid (ca 10%).Järgnevad naftatooted ja kütused (ca 14%), kemikaalid ja kummitooted (ca 12%), mineraalid (ca 9%) ning toidukaubad (ca 9%). Rootsi tähtsaimad impordipartnerid olid 2010. aastal Saksamaa, Norra, Taani, Holland, Suurbritannia, Soome, Hiina, Venemaa ja Prantsusmaa. Tabel 7- import 1999-2011(miljardid dollarid) 4. Peamised majandusharud Rootsi peamised tootmisharud on telekomi jms masinate ja seadmete valmistamine, puidu - ja paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst
· Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? · Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant
• Pinna tasandamiseks kahe viimistlusmaterjali kihi pealekandmise vahel ehk vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? • Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
