Oksüdat- min: IV (CH4) max: +IV (CO2) min: IV (Mg2Si) max: +IV (SiO2) siooniaste Leidumine 1) ehedalt (teemant, graniit, karbüün) 1) ühenditena 2) ühenditena (kivisüsi, nafta jt kütuste SiO2 - na liiva ja kivimite koostises) koostises 3) taim- ja loomorganismides ränihappe sooladena 4) õhus CO2 5) mineraalid CaCO3, MgCO3 Füüsikalised 1) teemant 1) terase värvusega omadused väga kõva, kabras, ei juhi elektrit, 2) pooljuht hea soojusjuht, st 3000°C 3) = 2,4 g/cm³ 2) grafiit 4) sulamistemperatuur 1465°C mustjas tahke aine, pehme, hea 5) suhteliselt habras soojus- ja elektrijuht, st 3500°C
Kivimite teke nimi klass Tardkivim ü Tekib graniidist. · Tekivad nii magma tardumisel maa sees kui ka laava jahtumisel maapinnal või vees. Graniit ü Laevaga sõites näed kõikjal ranniku lähedal väikesi madalaid saarekesi,need on graniidist kaljusaared mille on liustikud ja merelained tuhandete aastate jooksul siledaks lihvinud. ü Graniit koosneb heledatest,tumedates või punakatest kristallidest-mineraalid. ü Levinuim graniit on roosa graniit. ü Graniit on tekkinud sügaval mandrilises maakoores. ü Graniiti kasutatakse eestis ehitus-ja viimistluskivina. Basalt ü Basaldid on maakoores kõige levinuimad kivimid, neist koosneb ookealine maakoor. ü Basalt on graniidiga võrreldes palju raskem ja tihedam kivim. Magma ü Kui magma voolab maa seest välja, eralduvad sellest gaasid ning magma koostis muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid K...
Karbonaadid Karbonaadid on süsihappe soolad. Süsihappe on kõige nõrgem hape, mis laguneb kiiresti süsihappegaasiks ja veeks. Karbonaadid koosnevad enamasti metalli katioonist ja karbonaatioonist(CO32). Enim levinud karbonaat on kaltsiumkarbonaat, mida leidub palju looduses ja kasutatakse ka tehnikas kõige rohkem. Karbonaate leidub palju looduses ja neid saadakse ka tehiskeskkonnas. Esimeste hulka kuuluvad sellised laialt levinud mineraalid nagu kaltsiit, dolomiit ja aragoniit ning ka malahiit. Kaltsiit on silikaatide kõrval üks sagedaseim mineraal maakoores.Tehniliselt on võimalik saada väga palju erinevaid karbonaatsooli, neist enim kasutatavad on Na2CO3 , K2CO3 ja CaCO3 . Karbonaate kasutatakse küpsetiste, klaasi,lubja ja mineraalvee valmistamisel. Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid.
tekkinud mere siiset. ruhiorgu Jõe lang -jõe kahe punkti absol-te kõrguste vahe Keskjooks -voolukiirus väiksem, küljeerosioon Laguunr. -merelaht, mille maasäär on merest eraldunud Limaanr. -laht,on moodust jõeoru suudmesse vajuval rannikul Maailmam tähtsus -mõjutab maa soojusreziimi, mõj veereziimi, liiklus vees, energia varud (nafta), mineraalid Maailmameri -sügavus 3700m, soolsus 35, pinnak temp 17,5 Maasäär -rannaj-ga rööbiti paik-v kuhjepinv meres Mandrilava -mandriveealune jätk (-200m) Mandrinõlv -järsk kallak, madrilava>>ookeani põhi O keskmäestik -mäestikud,tekiva tänu laamade lahknemisele Põhjavee kaitse: tarb mõõdukalt, mitte üleväetada, prügilad eraldada pv, veevõtukohad läbi mõelda,
väiksem Maast) korda väiksem Maast) Koostis Vesinik, heelium Metall tuum, silikaatidest koor Kivikõrb (graniit, Graniit (moond- ja Kivikõrb ( basalt) tardkivimid; mineraalid, kivimid) tuum nikkel-raud Atmosfäär Puudub (fotosfäär) Hõre Paks ja tihe (100 Hapnik, süsinikdioksiid süsinikdioksiid korda tihedam kui Maal)
SLOVAKI VABARIIK 1. Slovakkia pealinn on Bratislava. 2. Slovakkia rahvaarv on 5 429 763 3. Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik kee...
Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Litosfääri elemendid, mineraalid ja kivimid Maa siseehituse käsitlusest selgus, et litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, mis haarab endasse maakoore ja astenosfääri pealse vahevöö. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Nii on süsinikust koosnev libleline pehme grafiit ja kaheksatahuline ülikõva teemant mõlemad
kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid: tard- e. magma-, moonde- ja settekivimiteks. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid,
reaktsioon kaitseb hambaemaili demineralisatsiooni eest. • Suuõõne pH liigne kõikumine võib tekitada erosiooni. pH<5,5 põhjustab demineralisatsiooni. Hamba tervislikkuse säilitamine • Hamba tervislikkuse säilitamise funktsioon hõlmab endas demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessi Demineralisatsioon • Esineb madala pH korral • Email, mis koosneb peamiselt hüdroksüapatiidi kristallidest, neid lõhustatakse orgaaniliste hapete poolt • Mineraalid difundeeruvad hambast välja ja neid viiakse sülge • Hamba struktuur nõrgeneb Remineralisatsioon • Protsess, kus kaotatud mineraalid asendatakse fluorapatiidi kristallidega • Stateriin, aitab kaasa kaltsiumi ja fosfaadi soolade stabiliseerimist, võib algatada kaitva kile formeerimist seondudes hüdraksüapatiidiga • Peptiidid (histatiinid, tsüstatiinid ja proliinirikkad proteiinid) jäävad hamba pinnale
Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada. Valgud-(muna, kala, tailiha)- lihaste ehitamiseks. Vesi-(arbuus, õun )- hoiab kehakuju, ainete transpordiks , jahutamine. Vitamiinid A-(porgandis,maks, paprika)- nägemis pigmentide moodustamine B- (pärm, muna, teraviljad)- nahk oleks terve, küüned terved C-(puuviljad, kapsas, kartuö)- immuunsussüsteem D- (piimatooted, kala, tekib nahas)- luustiku jaoks mineraalid Ca- (piimatooted)- luustik. Fe- maasikad, punane peet )- verepunaliblede moodustamine, hapniku kandmine. Näärmed- toodavad seedimiseks vajalikke ensüüme . suu(hambad, keel, süljenäärmed)->neel -> söögitoru -> magu (limaskest, klapid, maonäärmed)-> kaksteistsõrmiksool(kõhunääre, maks, sapipõis)-> peensool(soolehatud)-> pimesool-> jämesool -> pärasool -> pärak .
Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. Plaatina oli kullast odavam ja suure tihedusega plaatinaga oli võimalik kulda n-ö võltsida, lisades seda kullale. Järgmisel sajandil plaatina hind tõusis, siis hakati seda metalli kaevandama ning otsima kohti, kuhu varem oli plaatina uputatud, et seda põhjast kätte saada. Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina, mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Kasutusalad Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks
õpetlast, Vilniuse ülikooli professorit Jedrzei Sniadecki (1808) ja paralleelavastajaks Tartu Ülikooli prof. G Osanni (1828). Niisiis on ruteeniumi avastamine igal juhul seotud Eestiga. Raili Silluste Page 4 Plaatina Koostis Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit, kuperiit, bregiit, heversiit. Eheda plaatina mineraalid on ferroplaatina (ja polükseen), mis peale raua sisaldavad ka teisi plaatinametalle ning vaske ja niklit. Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117
keskkonda tuumakatsetuste käigus. Strontsium ladestub luudes, vahetades välja kaltsiumi. Organismi satub see ühend sageli lehmapiimaga, läbides eelnevalt jada: muld-taim-veis. Füüsikalised Strontsiumi sulamistemperatuur on 769 °C ja sulamis temperatuur on 1384 °C. Elemendi tihedus on 2,6 g/cm3 ning agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Looduses leidub strontsiumi ainult ühendites, tähtsamaid mineraalid on strinsianiit SrCO3 , tsölestiin SrSo4. 1 KASUTUSALAD Elemendi, ühendid Kasutusalad on : o tuumapatareid poides ja ilmajaamades o püsimagnetid o helenduvad värvid o ilutulestik o metallurgias o klaasitööstuses o emaili- ja värvitööstuses Element Strontsiumi leidub ka looduses. Näiteks merevees leidub 7 kuni 50 mg/l. Kuigi
RühmaTÖÖ Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad. Mitmed vitamiinid osalevad teatavate kudede ja elundite struktuuri kujundamisel, nii näiteks kujundab D-vitamiin luustumisprotsessi ja saadakse päikesest. D-vitamiin C27H44O Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi.
Stabiilne sisekeskkond Reageerimine keskkonna muutustele Paljunemine Areng ELUSA JA ELUTA LOODUSE VÕRDLUS Elusloodus on looduse elus osa. Eluslooduse moodustavad organismid ehk elusolendid. Eluslooduse uurimisega tegeleb eluteadus ehk bioloogia. Kõige väiksemad elusolendid on mikroorganismid ehk mikroobid. Eluta loodus on see osa univesumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi ja mineraalid. Seni teadaolevail andmeil esineb elusorganisme vaid Maal. Elus loodust uurivad astronoomia, geoloogia, meteoroloogia jpt maateadused. (Elusloodus) (Eluta loodus)
kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. TSEMENT- põhilised koostisosad on ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raud(III)oksiid, mille molekulid on seotud lubja molekulidega. LUBI- lupja toodetakse valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnevast lubjakivist. SAVI- savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest, milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. LIIV- liiva moodustavad mineraalid on päevakivid, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.
Samuti kasutame me keemiat põldudel oma saadusi kaitstes. Toiduvalmistamisel näeme keemiat palju, sest esiteks sisaldab toit juba meeletult keemiat. Meie toidus leidub aina rohkem aineid, mida seal vanasti ei olnud: konservandid, värvained, emulgaatorid, suhkru,- jm asendajad, -magustajad, aromatiseerijad, hermetiseerijad, stabiliseerijad, homogeniseerijad, paksendajad, inhibiitorid, kergitusained, happesuse regulaatorid, gaseeritud joogid, sünteetilised ravimid, vitamiinid mineraalid, säilitusained. Väga mürgine on näiteks naatriumglutamaat (E621) Ta teeb toidu meie jaoks maitsvaks ja me tahame seda veel ja veel.
Niilus ja selle tähtsus ajaloos Niilus on jõgi Kirde-Aafrikas. Niilus läbib Burundit, Tansaaniat, Ugandat, Sudaani ja Egiptust, lisaks Rwandat piirijõena. Esimesed asukad sattusid Niiluse orgu välistingimuste survel (umbes 3000 a. eKr). Üksikud väikesed suguharud, kes rändlesid Niiluse orgu ümbritsevates steppides, laskusid pikkamööda jõe äärde ja jäid elama selle kallastele. Tol ajal ei olnud Egiptust piiravad maa-alad ei lõunas ega ka idas veel muutunud nii viljatuteks kõrbedeks, nagu nad on praegu. Muinasajal oli läänepoolne kõrb pigemini stepp, milles leidus ülikülluses jahiloomi; ei olnud päris viljatu ka ida pool, kus kasvasid erisugused puud. Niiluse veeseis on suurvee ajal väga kõrge. Olgugi et jõgi toob endaga kaasa suurel hulgal muda, orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurk...
Ainevahetuseks nim kõiki organismis toimuvaid keemilisi muutusi, mille kaudu organism on seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks
1) mõisted Elektrilaeng- mingit keha iseloomustav füüsikaline suurus. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Elementaarlaeng- vähima võimaliku laengu väärtus Elektrostaatika- tegeleb paigalseisvate laetud kehade vastastikmõju uurimisega Punktlaeng- selline keha, mille mõõtmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks ühte punkti Väli- välja mõiste kätkeb(sisaldab endas) jõu tekkimise võimalikkust Elektrostaatiline väli- Väli, mille tekitab paigalseisev elektrilaeng Ekvipotentsiaalpind- ühesugust elektrilist potentsiaali omavate väljapunktide kogum 2) laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus 3) Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur (kraanivesi, metallid) 4) Dielektrikud on isoleerivad, ehk elektrit mitte juhtivad ained(kummi, klaas, õhk)...
Keemiatööstus Kristen Keemiatööstus • Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. • Tänapäeva keemiatööstus valmistab enam kui 70 000 toodet. Eesti keemiatööstus • Eesti aladel valmistati tõrva, rauda, lupja, viina jm juba palju sajandeid tagasi mõisate või hiljem ka talude juurde püstitatud ahjudes lähikonna toormest kohapealseteks vajadusteks põhiliselt Euroopast tulnud oskuste abil. 18. sajandil hakati mõisates asutama tulutoovaid vabrikuid.
· L keemissoojus keevale ainele iseloomulik suurus · m keemisel aurustunud aine mass, mõõtühik 1kg Vedeliku keemissoojus (L) on soojushulk, mis on vajalik 1kg antud aine aurustamiseks tema keemistemperatuuril. Keemissoojuse mõõtühik on 1J/kg Viide: http://www.taskutark.ee/m/keemine/?auth=dGFza3V0YXJr NÄITED ELUST: · KEETMISEL HUKUVAD VEES LEIDUVAD MIKROORGANISMID JA SADESTUVAD VÄLJA MINERAALID NING LENDUVAD GAASID · KUUMADE JOOKIDE VALMISTAMINE · SÖÖGI VALMISTAMINE KULINAARSED EESMÄRGID · VAREM KASUTATI KEEVAT VETT PESU PESEMISEKS · STIRILISEERIMINE, BAKTERITE HÄVITAMINE Viited: · https://et.wikipedia.org/wiki/Keetmine · https://sisu.ut.ee/soojus/aurumine-keemine-kondenseerumine · InternetUrok.ru HUVITAV FAKT Kas olete kuulnud vee keemisel kahisevat häält? KEETMISEL TEKIVAD VEEAURU MULLID KANNU PÕHJA LÄHEDAL.
Esimene teadaolev kasutamine oli Hiinas, kus niklit kasutati pronksist nugades (Zhou dünastia 1046-221 eKr). Täna, niklit sisaldavaid materjale kasutatakse hoonetes, veevarustussüsteemid, toidu ettevalmistamisel, energia töötsuses, keemiatööstuses, transpordi tööstuses, elektroonika komponentides, meditsiinitehnikas. Kuidas saadakse? Elementide leidumisest maakoores on nikkel 25ndal kohal. Looduses leidub niklit ainult ühenditena. Tähtsamad mineraalid on nikeliin NiAs, pentlandtiin (Fe,Ni)9S8 ja milleriit NiS. Tuntakse mitmeid nikli maake, kuid peamiselt toodetakse niklit sulfiidsetest maakidest (NiS). Nende särdamisel saadakse NiO, millest metall redutseeritakse elektrikaarahjudes. Valmismetall granuleeritakse vette valamisel. Niiviisi saadud metall on väga lisanditerikas. Puhast niklit toodetakse NiSO4 elektrolüüsil. Kõrge niklisisaldusega (5-20%) on raudmeteoriidid, tööstuslikult saadakse niklit niklimaakidest
Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele · Lehtpuud - puulehed muutuvad laiguliseks · Okaspuud-Hävitab vahakihi okastelt Suureneb aurumine puudest ja tekib talvel niiskuse vajak. Suurem külmumisoht talvel Okkad kolletuvad ja langevad maha kevadel Okaspuud kuivavad Detsember 2005 14 Mõju inimesele · Mittevajalikud mineraalid toiduainetes · Hingamisteede kahjustused (sudu) · Tundlike kultuurtaimede saak väheneb · Happelised ühendid võivad sattuda joogivette Detsember 2005 15 Kuidas vähendada kahjusid? · Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid · Kasutada madala väävlisisaldusega, pliivaba kütust; filtreerida heitgaase · Rahvusvahelised kokkulepped vähendamaks väljapaisatava väävlisisalduse hulka
lihtsalt tervislikku eluviisi järgida, sellele piisab ka kahest treeningust, aga siis peab olema ka õige toitumine. Et hoida ennast vormis, et pea nägema tohutult vaeva, tegelege spordiga korrapäraselt ja jälgige oma toitumist, et kõikki asju oleks organismis piisavalt ja balanseeritud koguses. Süsivesikute päevane kogus on enamasti 45-65%, rasvade päevanorm on 25-30%, valkudel on 10-15%, ülejäänud vajalikest ainetest moodustavad kiudained, mineraalid, vitamiinid ning vesi. Normaalse kehakaalu saamiseks ei pea ennast näljutama. Tuleb toituda tervislikult ning tegeleda mõne spordialaga, teleka ees istumine ning rämpstoidu sisse söömine ei ole lahendus ega tee tervislikuma eluviisi poole.
hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Allotroopia on nähtus, kus ühel ja samal keemilisel elemendil saab olla mitu olekut. Nt O2 ja O3. 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12
hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Allotroopia on nähtus, kus ühel ja samal keemilisel elemendil saab olla mitu olekut. Nt O2 ja O3. 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. Ei oska siia midagi kirjutada 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213-214) Lahustuvad vees vähe Lihtainena mürgised Terav lõhn 12
fossiile. Kui nad on kindlaks teinud fossiilide tõenäolise asukoha, hakkavad nad välja kaevama, üritades säilitada võimalikult paju informatsiooni. Fossiilid, surnud jäänuste jäljendid, on ainukesed tõendid füüsilisest elust antiiksetel aegadel mis on meie kätes. Mõtle, et fossiil on kui skulptuur või külmutatud kujutis, mis on tehtud mineraalidest mitte orgaanilisest koest. Kivistumine on suhteliselt haruldane keemiline protsess mille käigus mineraalid asendavad elusorganismi originaalsed rakud ja see saab juhtuda ainult teatud tingimustel. Matmine- settetega, mudaga, tõrvaga, tuhaga või veeall- on kõige tavalisem. Vahest eralduvad hambad või kondid ülejäänud kehast tänu raipesööjatele või vee liikumisele. Õppeainet, mille käigus saadakse teada mis juhtub kondiga alates ajast mil organism sureb kuni ajani mil ta avastatakse, kutsutakse taphonomyks(The study of
Pedosfäär-biosfääri osa,mis hõlmab maakoore pindmist kihti,kus toimuvad mullatekkeprotsessid.Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel.Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimu murenemine,mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti.Sialliitne murenemine-murenemine,mis toimub mõõdukas kliimas keskmise sademetehulga juures,Korrosioon- kivimipindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.Leostumine-vees lahustuvate soolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast,Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb
4. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Kui keha põlemise jääk langeb maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoriitide koostis: Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriidideks (34%), kivimeteoriitideks (62%) ja segameteoriitideks (4%). raudmeteoriidid ehk sideriidid sisaldavad rauda ja 5-30% niklit. kivimeteoriidid ehk aeroliidide põhimassi moodustavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad sageli algse kosmilise aine tombukesi kondreid. segameteoriidid ehk pallasiidid on kivi-raudmeteoriidid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - sreibersiiti ja olhamiiti. Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, aga vähesel määral nad sisaldavad ka niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi, teisi elemente on väga vähe. Suurimad meteoriidikraatrid maailmas: Arizaon meteoriidikraater - läbimõõduga 1,2
Kogutoodang ). 2008. aastal oli Itaalias suuruselt seitsmes majandus maailmas ja suuruselt neljas Euroopas. Itaalia on Euroopa Liidu üks asutajaliige. Alates 2002. Aastast on Itaali rahaühikuks euro . Enne eurot oli rahaühikuks Itaalia liirid. Eksport & Import Eksport ( väljavedu ) Import ( sissevedu ) Ehituskaubad Ehituskaubad Tekstiil & riided Kemikaalid Tootmismasinad Veoseadmed Mootorsõidukid Energiatooted Veoseadmed Mineraalid & Kemikaalid mittevärvilised metallid Tekstiil & riided Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia#Majandus
b. looduslik dispergeeritud faas c. anorgaaniline dispergeeritud faas Küsimus 6 Lennuki massi vähendamine 10 kg võrra säästab kuus a. 348 liitrit kütust b. 3477 liitrit kütust c. 16688 liitrit kütust d. 41720 liitrit kütust Küsimus 7 Millal alustati melamiinkilede valmistamist? a. 1935 b. 1945 c. 1955 Küsimus 8 Pideva faasi keemilise koostise alusel komposiitmaterjale liigitus: a. keraamika b. polümeer c. mineraalid d. metall Küsimus 9 Millises valdkonnas komposiitide osakaal on suurim? a. transport b. merendus c. elektroonika d. lennundus Küsimus 10 Komposiitmaterjalide põhikomponendid on: a. maatriks b. aprett c. värvaine d. sarrus Küsimus 11 Komposiitmaterjalide püüdakse kasutata lennunduses: a. titaan sulamite asemel b. alumiinium sulamite asemel c. kroom sulamite asemel d. tina sulamite asemel Küsimus 12
Leiualad piirkondades, mis OMK alla, kus on riikes, mis asuvad olid kunagi ammu kõrgem rõhk ja mereäärsetel aladel, vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4. Miks nimetatakse tardkivimeid ka kristalseteks kivimiteks? Iseloomusta. Tardkivimite puhul on mineraalid kogunenud kristallideks neid on kivimit vaadates isegi näha (nt. graniit). Roosaks graniidiks nimetatakse graniiti, milles on roosakad kristallid, roheliseks graniidiks, millel on rohekad kristallid. Kristallideks on kogunuenud graniidis minerallid, kuna magma jahtumine sügaval maakoores on toimunud väga aeglaselt. 5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused, millest on tekkinud kivimid
tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivib ookeaniline laam, siis see kuum täpp tekitab pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. 9
KEEMIA JA KESKKOND Looduslikud ehitusmaterjalid Keemia on üks lahutamatu osa meie igapäeva elust. Eriti suure osa sellest moodustavad kivimid ja mineraalid, mida saab kasutada ehitusmaterjalidena. Viis tuntuimat looduslikku ehitusmaterjali on liiv, puit, savi, graniit ja paas. PAAS Pae koostisosa on kaltsiumkarbonaat (CaCO3). Selle värvus on hallikas, lõheneb kergelt kihtideks, ei ole väga kõva, lihtne töödelda-raiuda ja saagida. (Paemüürid, nt Tallinna keskaegsed ehitused ja linnamüürid on tugevad ja ilusad). Paas kardab happeid, sellepärast laguneb see pikkamööda
st koosnevad suurest hulgast omavahel kovalentse sidemega seotud aatomitest. Need on kristalsed ained. Pehmed- grafiit, punane fosfor. Tugevad- teemant , räni. 6. Mis on allotroopia? Näide. (Õ208) Nähtus, kus üks ja sama keemiline elemenent saab esineda mitme erineva lihtainena. O2 ja O3 7. Vesiniku levik looduses lihtainena ja liitainete koostises. (Õ210) Lihtainena looduses- maa atmosfääri tühises koguses. Liitainena- vesi, happed, mineraalid, orgaanilised ained 8. Vesiniku isotoobid. (Õ210) tavaline, raske, üliraske vesinik 1 1,2 1, 3 1 9. Vesiniku saamisviisid. (Õ211-212) Tsingi reageerimisel väävelhappe või soolhappe lahusega, vee elektrolüüsil. 10. Reaktsioonid metallide ja hapetega. Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad
• Söögi hind 0,79-6,39 eurot • Söögi hind 5,00-20,00 eurot • Maiustuse hind (preemia) 0,59-5,99 eurot • Maiustuste hind (preemia) 2,00-10,00 eurot Hinnakiri Loomapoodides hinnad KIKA Netis hinnad • Kammide hinnad 3,89 • Kammide hinnad 2,56-5,25 • Vitamiinid ja mineraalid 0,31-5,49 • Vitamiinid ja mineraalid 0,50-6,54 • Pidulaastud 1,69-21,99’ • Puidulaastud 1,00-25,50 • Tualett 0,99-2,29 • Tualett 0,50-1,50 • Puhastusvahendid 5,89-9,39 • Puhastusvahendid 2,50-8,59 Hinnakiri Loomapoodides hinnad KIKA Netis hinnad
] või 2,4 massiprotsenti[viide?] või umbes 2,8 massiprotsenti[viide?] ja ta on seal leviku poolest keemilistest elementide seas 7. kohal. Mineraalides ja kivimites[muuda | redigeeri lähteteksti] Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Need on vees raskesti lahustuvad karbonaatsed (eriti dolomiit jamagnesiit),[1] sulfaatsed ja silikaat sed mineraalid (viimaste seas domineerib oliviin) [1] ning oksiidsed, hüdroksiidsed,fosfaatsed, arsenaatsed , boraatsed, nitraatsed ja oksalaatsed mineraalid. Võrreldavate mõõtmete tõttu saab magneesiumiioon kristallvõres vahetevahel asendada raud(II)-, koobalti-, nikli- ja tsingiiooni. Ultraaluselistes kivimites sisaldub magneesiumi 35 g/t, aluselistes kivimites 10 g/t ja happelistes kivimites 2 g/t; seda põhjustab
Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas). Mineraal (3600 eri liiki) on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina (grafiit, teemant). Mineraalid tekivad looduses aine tahkestumise e. kristalliseerumise või temperatuuri ja rõhu suurenemise e. ümberkristalliseerumise käigus nii tahketest ainetest kui vedelikest. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, jagunedes tard- e. magma- (tekivad süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud magma kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena; purskekivimid tekivad maapinnal
Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja. Ualtus Kivim Olek Maakoo Mander 80km Sette, basalt, r graniit Vahevöö astenosfäär 50- Ferrum mg Plastiline 400 silikaadid Süvavahevö Kuni Raua & mg ö 2900 rikkad mineraalid Tuum Välistuum 2900- Ülitihedad Vedel 5100 raua nikli silikaadid Sisetuum 5100- Sama, tahke Tahke 6378 1. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2
Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutuda kivimite ... Murenemise intensiivsust mõjutavad: · Lähtekivimi koostis, mineraalid, värvus heterogeensus · Reljeef. Näiteks: nõlva ekspositsioon · Kliima Murenemine: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. · Keemiline murenemine ehk porsumine. Mulla (murenemiskooiku) läbilõige. A-horisont ehk huumushorisont B-horisont ehk sisseuhte horisont C-horisont ehk mulla lähtekivim Gravitatsiooniline edasikanne · Kivimtele, mis non murenenud mõjub gravitatsiooni jõud; ta tahab alla kukkuda, veereda, libiseda jne..
Metalltaarat kasutatakse tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Pealmiselt tekibmetallist joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides. Teisi metall esemeid võetakse vastu vanametalli kokkuostupunktides(Emex) vastavalt metalli tüübi järgi. Klaas Pudelite jm klaaspakendite valmistamiseks kasutatav klaasi toorained on liiv, kriit või muud kaltsium karbonaati sisaldavad mineraalid (nt. Lubjakivi) ja sooda ehk naatriumkarbonaat. Klaas on ainuke maaterjal, mida saab ümber tööfelda lõpmata arv kordi. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme sulatamisele saadud klaasil. ,,Klaas on kõige puhtam pakend, mida on võimalik osta." 77% nõus (uuringud 2005 a.) Orgaanika Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korterühistutes, koolides või muudes
transformeerivad erinevaid energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused. Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel
happesademeid tekitavaid ja kasvuhoonegaase. Lisaks õhusaastele jäävad põlevkivi Kohtla-Nõmme aherainemägi kasutamisest ümbruskonda ka kõrged aheraine mäed ja segipööratud pinnas. Aherainest välja uhutud fenoolid moodustavad ligi 80%veereostusest, mida EestionLäänemerre Aheraine saadab. koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. TURVAS Turvas kujuneb soodes surnud taimeosakestest, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse. Tänapäeval kasutatakse turvast väetisena taimekasvatuses ja mulla lisana. TURVAS Keskkonna- ja ökoloogiaprobleemid Oma eriliste ökoloogiliste tingimuste tõttu on turbarabad tähtsaks elupaigaks paljudele
Levinumad ühendid Kaaliumil on väga suur reageerimis võime: ta oksüdeerub õhus kiiresti kaaliumhüperoksiidiks KO2 (seetõttu säilitatakse teda petrooleumis, mineraalõlis või inertse gaasiga täidetud klaasampullis), reageerib energiliselt vee (tekib kaalium-hüdrooksiid KOH ja vesinik) ning hapetega. Flooris kaalium süttib ja vedelas broomis plahvatab. Kaalium kuulub ka mõndadesse kaskiksooladesse nt: AlK(SO4)2*12H2O Põhilised mineraalid on KCl, KCl* MgCl2* 6H2O Kaaliumi ühend sülviin. Elemendi kasutusalad ja toime inimkehas Elemendi ühendite kasutusalad: väetised, klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad, kaaliumpermanganaat. Kaalium on vajalik lihaste ja närvide korralikuks funktsioneerimiseks, reguleerib ka südame rütmi, vedeliku tasakaalu organismis ning kaitseb kõrge vererõhu eest. Kaaliumi puudus tingib väsimust,
MULD Täida lüngad ja ülesanded Mis on muld? Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Muld koosneb orgaaniliste ainete ja mineraalainete osast. Mulla koostis MULD VESI MINERAALID ÕHK Orgaaniline mulla… Tahke kiht osa mullaõhk kivid huumus liiv poollagunenud kruus jäänused savi Mulla tahke osa • Mulla tahke osa koosneb mineraalainete ja huumuse osast. • Tahke osa tekib kivimitest. • Orgaaniline osa koosneb lagunenud ja poollagunenud taime- ja loomajäänustest. • Lagunemisel muutuvad need jäänused huumuseks
energialiike valgusenergiaks (fotoluminestsentsi erijuhul: muundavad materjalile langevat valgust erineva spektriga üldiselt pikemalaineliseks valguseks). Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et väljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kõrgemate elektronseisundite energiana Luminestsentsi saamine : Erinev sõltuvalt struktuurist ja koostisest. Kuigi luminestsentsi ilmutavad ka mõned looduslikud mineraalid, saadakse rakendustes olulisi luminofoore keemilise süntees abil. Luminestsentsi rakendused Valgusallikates, sh nn luminestsentslampides transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel
jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim. Reljeef ehk maapind, Aeg- aja jooksul muutub muld nö. küpsemaks ehk soodsamaks taimeksvuks. Kliima mõjutab murenemis protsesse: 1) Sialiitne murenemine- toimub mõõdukas kliimas keskmise sademe hulga juures. 2) Alliitne murenemine- toimub troopilises kliimas, kus mineraalid lagunevad kiiresti. Ilmastik eelkõige sademed ja temperatuur mõjutab taimestikku tekkmist. Taimkate on1 olulisimaid tegureid. Mida rohkem biomassi, seda produktiivsem on muld 4 TÄHTSAT TEGURIT: ¤ KLIIMA ¤ TAIMKATE ¤ INIMTEGEVUS ¤ AEG(MULLA KOOSTIS) Huumushorisont- toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Sisseuhtehorisont- toimub peenemate mineraalsetete ja murenemis osakeste kogunemine.
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiire...
haridus, tervishoid ja Prantsusmaa ja Hiina sotsiaalhoolekanne (17,2 %). Eksport ja import Itaalia suurimad Itaalia suurimad ekspordiallikad: impordiallikad: ● Ehituskaubad ● Ehituskaubad ● Tekstiil ja riided ● Kemikaalid ● Tootmismasinad ● Veoseadmed ● Mootorsõidukid ● Energiatooted ● Veoseadmed ● Tekstiil ja riided ● Kemikaalid ● Mineraalid ja mitte värvilised metallid Maavarad ● Itaalias ei leidu palju ● Po jõe orust saadav maavarasi, kuid leidub gaas katab 2/3 riigi väävlit (Sitsiilias), gaasivajadusest. elavhõbedat (Toscanas Itaalia on kuulus oma Monte Amiatas), valge marmori marmorit (Carraras), poolest, mida viiakse plii-tsingimaaki rohkelt teistessegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
