jooke. Juustulaua võib katta nii siseruumides kui ka vabas õhus. Juust-toiduaine igapäeva köögis 6 Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi
kiudained. Viimased ei ole organismi poolt omastatavad, kuid soodustavad toidu seedimist. Süsivesikute hulka loetakse ka polüoolid suhkrualkoholid või kunstlikud magusained (ksülitool, sorbitool, isomalt). Süsivesikute rikkad on teraviljasaadused, kartul, puuviljad, marjad ja kondiitritooted. Päevane vajadus on 400 g. Mineraalained kuuluvad organismi kudede koostisse ning võtavad osa ainevahetusprotsessist. Tähtsamad mineraalained on kaltsium (piim, kohupiim, juust, munakollane, rukkileib), fosfor (liha, kala), raud (tatratangud, puuviljad, marjad), magneesium (leib, tangud, köögiviljad. Inimene vajab päevas umbes 30 g mineraalaineid, sh. kaltsiumit 800 mg, fosforit 800 mg, rauda 14 mg, magneesiumi 300 mg. Mineraalained on veel mikroelemendid jood, koobalt, vask, seleen jt., mida vajatakse väga väikestes kogustes, kuid on organismi arenguks vajalikud.
Taimedel põhjustab ta fotosünteesi pidurdumist, klorofülli laguneist, lehtede kolletumist ning varisemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Boriss Konarev ,,Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast," Valgus, 1987 4) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained," Sild, 2003 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/5_v%E4%E4vel __.html Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
*Pedosfäär e. mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mi...
[5] 3.2. Samblike ehitus ja toitumine Samblike talluses elavad seeneniidid sümbioosis rohevetikate või sinikutega. Talluse välispinnal moodustavad seeneniidid tiheda koorkihi. Keskosas asuvad seeneniidid hõredamalt. Seeneniidid suudavad imeda ja kinni hoida udu, kastet ja ka vihmavett. Nii talletavad nad vetikate või sinikute jaoks vett. Ka eritavad seeneniidid aineid, mis muudavad kivimites ja tolmukübemetes leiduvad mineraalained lahustuvaks. Eluks vajalikke orgaanilisi ühendeid saavad seeneniidid vetikatest või sinikutest. Kahe erineva organismi sümbioosi tõttu ongi samblikud vähenõudlikud ning haruldaselt vastupidavad ebasoodsatele looduslikele tingimustele. Nad suudavad elada äärmuslikes temperatuuritingimustes, taluvad hästi kuivust ja toitainete vähesust. [6] 10 3.3. Samblike tähtsus Toiduks
KOOL Lihhenoindikatsioon Uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Bioindikatsioon..............................................................................................4 1.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 1.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 1.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 2.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 2.1.Samblikud ja õhusaaste...........................................................................5 3.Samblikud.........................................................................................
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Kestev defitsiit täiskasvanutel põhjustab osteomalaatsiat- luude pehmenemine. Tekib siiski harva ja eeskätt eakatel inimestel. Kui aga defitsiidiga kaasuvad kaltsiumi imendumishäired ja kaltsiumi kõrgenenud väljutamine neerude kaudu, langeb ajapikku kaltsiumitase veres, mis tõmbab luudest osa kaltsiumi välja. Siis on osteomalaatsia teke väga reaalne. Varud rasvkoes. Parimateks D-vitamiini allikateks on rasvane kala, munad, või ja maks. Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): 1. Raud- hapniku ringikandja Milleks vajame? Hapnikku ringitransportiva hemoglobiini sünteesiks ja vereloomeks Hapnikutagavara loomiseks lihastes müoglobiini koostises Rakkude hingamise tagmiseks kannab hemoglobiini koostises hapniku rakkudesse
Vesi eemaldatakse organismist neerude, kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaaniliste aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem, osutavad nad absoluutselt eluvajalikeks. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas, Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga. 54
SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE TEGEVUST TAIMELID, SEEMNEIDULID, TAIMEDE ROHELISED OSAD, MUNAREBU, TAILIHA SPERMATOGENEESI LAKKAMINE, ISEENESLIK ABORTKNAFTOKINOON SOODUSTAB MAKSA PROTROMIINI TEKET KGIVILJA ROHELISED LEHED, SNTEESIVAD SOOLETRAKTI MIKROOBID VERE HBIMINE AEGLUSTUB. 40. MILLIST VIT. ON VIMALIK SNTEESIDA ORGANISMIS, MILLISTEL TINGIMUSTEL? D-vitamiini on vimalik inimeses ise snteesida, UV-kiirguse toimel. 41. THTSAMAD MINERAALAINED ORGANISMIS, NENDE L, SAAMISE ALLIKAD: AINE PEAMISED LESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI SMPTOMIDCakaltsium Luude ja hammaste koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed TetaaniaP FOSFOR Luude ja hammaste koostises, osaleb energiavahetuses Piim, piimasaadused, liha, krrelised Luude nrgenemineMgMAGNEESIUM Luude koostises, osaleb nrvissteemi reaktsioonides, sisaldub fermentides
.....................20 2 Sissejuhatus Oma töö otsustasin kirjutada munadest. Kuna muna on minu arust väga omapärase koostisega ja ehitusega. Töö eesmärkideks on: o Uurida muna ehitust o Kuidas muna säilitada o Rääkida teistest munadest natukene, eriti jaanalinnumunast ja vutimunast o Tuua välja mida kanamuna sisaldab o Milliseid mineraalained sisaldab Loodan et antud töös suudan suurida eelnevaid punkte. 3 Eessõna Muna on üks väärtuslikumaid toiduaineid. Kui munast peab kooruma elusorganism- tibu-, siis järelikult sisaldab muna kõike, mis on eluks oluline. Munas sisalduvatest ainetest arenevad: o Organismi luud o Liikmed o Lihased o Veri Mineraalainetest on munas tähtsamad: o kaltsium o naatrium o kaalium
Joonis 2. Iga ensüüm seondub teatud lähteainega ja viib läbi kindlat tüüki reaktsiooni. 3.1. Ensüümid töös Seda osa ensüümi molekulist, mis katalüüsib reaktsioone, kutsutakse tema aktiivseks pooleks. Kui reageerivad molekulid kinnituvad aktiivsesse poolde, hoitakse neid toimuva reaktsiooni jaoks õiges asendis. Paljude ensüümide aktiivne pool sisaldab metalli aatomit. Teised sisaldavad väikest koeensüümiks kutsutud molekuli, mis on tavaliselt vitamiin. Mineraalained 11 ja vitamiinid peavad esinema balansseeritud dieedis. Vitamiinide ja mineraalainete puudumine võib peatada ensüümide korraliku töö ja viia haigestumisele sellistesse haigustesse nagu skorbuut. Praegu toodetakse isegi selliseid ensüüme, mida saab kasutada väljaspool elavaid rakke. Bioloogilised pesupulbrid sisaldavad ensüüme, mis lagundavad mustust. Need ensüümid on eraldatud taimedest
valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset. 10 Limonaad Traditsiooniline Traditsiooniline, iseloomuliku ja ainulaadse maitsega karastusjook Limonaad on turul olnud enam kui 40 aastat.
Kool TOITUMINE Õpilane: Õpetaja: Aasta, linn SISUKORD Sisukord...................................................................................................... ..........................................-2- Sissejuhatus......................... ................................................................................................................- ...
valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustumine, mis tekib, kui tee keemilist tasakaalu häiritakse. Mõni teesort, näiteks assami tee, on sellele eriti tundlik; sellised teed sisaldavad rohkelt tanniine, mis kokkupuutes vees sisalduva kaltsiumi ja magneesiumiga moodutavad vees mittelahustuvaid soolasid. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab "parandada", lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitrusviljade mahl on happeline ning aitab tasakaalustada jäätee pH-taset. 9 Referaat „Tee“ Hanna Seeder 6 Eksotilised teed Eksootilisteks teedeks nimetatakse erinevaid kalleid ja haruldasi teesorte. Eksootilised teed on
9 Kohuke 43 g Kohupiim, suhkur, glasuur, Sahhariidid taimne rasv, kakaomass, vadakupulber, lõhna- ja 11 maitseained, emulgaator (letsitiin) 10 Kartul 170 g Mineraalained, vitamiinid, Sahhariidid tärklis 11 Mini-lihapallid 50 g (4 tk) Sealiha, vesi, toorjuustutäidis, Valgud toorjuustutäidisega veiseliha, sibul, sojavalk, sool, vürtsid 12 Muna 1 tk - Valgud
muul viisil varutud looduslik saadus, mida võib kasutada toidu valmistamiseks. 4. Esmatoode DToitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite 4. C ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitainetevajaduse rahuldamiseks. (vitamiinid, mineraalained, amiinohapped, toiduvärvid jt). 5. Saasteaine EToit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna 5. G kasutatud ning mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb nendest või mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, või mis koosneb vetikatest, seentest, mikroorganismidest. 6
kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATSINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕRMEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHISTAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Katsinski süsteem: Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil:
liivaluited) ja kõige suurem roll on olnud jää geoloogilisel tegevusel (kuplid, kühmud, voored, jääpaisjärved, mõhnad, oosid, sandurid) 5) MULLA MINERAALOSA, TÄHTSUS, MEHAANILINE KOOSTIS. FRAKTSIOONIDE SUURUSED. KATŠINSKI SÜSTEEM. OMADUSED SÕR- MEPROOVIL. KORESE JAOTAMINE SUURUSE JA KUJU JÄRGI, TÄHIS- TAMINE. TURBA LAGUNEMISASTE SÕRMEPROOVIL. Mulla mineraalosa 80-90% mulla massist: mulla mehhaaniline koostis e. lõimis struktuur mineraalained Mulla tähtsus: muld varustab meid – toit, biomass, toorained mulla kvaliteedist sõltub toidu ja vee kvaliteet!! keskne roll elupaiga ja genofondina säilitab, filtreerib, muundab aineid Mulla mehaaniline koostis – muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest, mida nimetatakse mehaanilisteks elementideks. Protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks. Katšinski süsteem: Turba lagunemisastme määramine sõrmeproovil:
SKT kasv on 0,2%. SKT ( 1 elaniku kohta ) 22 000 USD. Tööealine elanikkond on umbes pool Portugali rahvaarvust ja see on 5 640 000 inimest (2008). Töötute arv on aga 7,6%. Riigi eelarve on negatiivne sissetulek 108, 6 miljardit USD ja väljaminek 114, 7 USD (2008 a). Riigi eksport on 57,8 miljardit USD. Enamlevinud ekspordi tootangud on põllimajandustooted ja toiduained, õli, keemiatooted, kork materjalid, paber, tekstiil, riided, jalatsid, mineraalained, metallid, masinad ja seadmed, transpordivahendid ja optika. Tooted eksporditakse enamalt Hispaaniasse (27,1%), Saksamaale (12,9%), Prantsusmaa (12, 3%), Suurbritannia (5, 9%) , USA (4, 8%), Angola (4,5 %) ja Itaalia (4%). Import on aga 87, 92 miljardit USD (2008a). Eman imporditavad tooted on: põllumajandustooted ja toiduained, arvutiseadmed, vein. Suurimad riigid importijad on Hispaania (29,5%), Saksamaa (12,9%), Prantsusmaa (8, 4%), Itaalia (5, 2%) ja Holland (4, 6%)
· Kvaliteet ei ole ühesugune Tööjõuressursid on peamiseks tootmisteguriks. Tööjõuressurss ehk töövõimet omavate inimeste kogum. Mõjutavad tegurid: elanike arv, rahvastikutihedus, loomulik iive, mehhaaniline iive. Tehnilised ressursid nende hulka kuuluvad põllumajandustehnika (masinad, ehitised, seadmed). Jõumasinad ja töömasinad. Materiaalsed ressursid on materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmise tööobjektina. Seemned, väetised, söödad, mineraalained, kütus jne. 4. Taastootmine. Taastootmise tüübid. VAJAB TÄIENDUST!!! Selleks, et tootmisprotsess oleks pidev, tuleb tööjõudu ja materaalseid lähteelemente taastoota. Taastootmise faasid: tootmine jaotamine vahetus tarbimine. Tüübid: · Lihtne taastootmine- taastootmiseprotsessi kordamine endises mahus. · Laiendatud taastootmine- taastootmine laiemas mahus, võetakse tootmistsükli algusel kasutusse täiendavaid ressursse.
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: · maas · vees · parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: · Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf · Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides · Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) · Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks osadeks Sugutu paljunemisr...
1- 0.2% tsemendi kaalust. Tänu sellele tsement säilib kauem. Segu on külmakindlam, vee hulk segus on väiksem Kiirkivistuv portlandtsement sisaldab lupja vähem ja on hästi peen. Räbutsement mis saadakse portland tsemendi krinkli jahvatamisel koos räbuga. Kivistub aeglasti Sulfaadikindel tsement mis on vastupidav väävliühendite kahjulikule toimele Hüdrauliliste lisanditega tsement hüdraulised sideained on mineraalained mis seovad tsemendis oleva ja kivistumisel tekkiva lubja muutes selle vees lahustumatuks ning suurendades tsemendi vastupanu korrosioonile Aluminaat tsement valmistatakse lubjakivist ja poksiidist. Kasutatakse talvistel töödel. Suvel ei soovitata kasutada Paisuv tsement mida kasutatakse vuukide ja pragude täitmisel krohvi aluskihis Tsemendi põhiomadus: tardumine normaalaja jooksul küllaldase tugevuse omandamine 1-2 ja 28 päeva jooksul peenus eri ja mahukal
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse. Euroopasse toodi kartul Hispaania vallutajate poolt. Kuna talle ei osatud nime anda, siis võeti kasutusele kartuli indiaanikeelne nimetus ,,batata", millest tuleneb ka inglise keelne sõna ,,potato". Meil kasvatatav kartul on pärit Tsiilist, kuna sel...
Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsioon 4. Kultuurilised teenused • inspiratsioon • puhkus
põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide. Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub soolestikku, hatud hakkavad liikuma, liiguvad erinevatel aegadel. Inimpumba efekt. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid, mineraalained. Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud. Ainevahetus. Ainevahetus koosneb kahest poolest assimilatsioon(seedimine, organismi viidud ainete ümbertöötlemine, mida on võimeline omastama), dissimilatsioon(organismi solevate ainete lõhustamis protsess-kogu peab uuendama rakke, tegevuse jaoks on vaja energiat, energeetilisi aineid pidevalt lõhustada. Valgud
1) organoleptiline hindamine - toimub meeleorganite abil 2) täpsem meetod laboratoorne hindamise meetod, toiduainete kvaliteedi määratakse sordi abil. Toiduainete muutumine kulinaarsel töötlemisel Toiduainete külm- ja kuumtöötlemisel toimub toiduainetega rida muutusi. See on tingitud nendes sisalduvate toitainete muutumisest mehhaanilise ja termilise töötlemise tulemusena. Toiduainetes sisalduvad toitained on: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Valkude muutumine toiduainete töötlemisel Valgud jaotatakse ehituse järgi: · globulaarsed (vees lahustuvad) valgud · fibrillaarsed (neutraalsetes lahustites mittelahustuvad) valgud Valkude muutumise iseloom toiduainete kulinaarsel töötlemisel sõltub: · nende kolloidsest olekust (toiduaines zooli või geelina) · nende molekulide ehitusest. Valkude mehhaanilisel ja termilisel töötlemisel toimuvad protsessid on: · denatureerumine · kalgendumine
küllalt. Haiguse esimest staadiumi, valget laiku kehal, võib mõnikord segamini ajada ektoparasiitide vigastusega. Kalade koostis Kui vaadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke, mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid lahustavaid vitamiine(A ja D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Toidu vamlmistamisel annavad ekstraktiivained kaladele meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Värske kalaga kauplemine on riskantne, sest: · -nõuab väga häid töötlemistingimusi : kalatöötlemislaud koos kraanikausiga , soomustemasin, lõikelaud, fileerimisnuga; · -nõuab häid säilitamisetingimusi: pestav kalalett, kalakülmik,jäämasin,spetsiaalkaal;
Tunne mõnu), abista seedimist ja jäta osa maost tühjaks. 3. Söö võimalikult palju värsket! Juur-, puu-ja kaunviljad, terad jne. on väga väärtuslikud organismile, Värske annab vitamiine, abistab seedimist, aitab kehakaalu säilitada normi piires. Vähemalt 5 korda päevas puu-ja köögivilju NB! Tea,et toortoit seedib aeglasemalt kui hautatud jt. 4. Toit peab sisaldama 7 komponenti: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained ja vesi joo toidu kõrvale vett ( päevas tarbitakse suu kaudu 1,5 1 vett ) 5. Tarbi rasvu mõõdukalt! toiduainetes on 55% varjatud rasvu (näiteks paljud ameeriklased viskavd ära ka grillkananaha, sest naha all kolesterool ja rasv), eelista taimeõlisid. 6. Hinda valke! valgud on rakkude ehitusmaterjaliks ja organism vajab kogu aeg materjali kasvamiseks taimsed valgud esinevad juur- ja puuviljades, loomsed piimas,munas,lihas jne. 7
VÄRSKED PUU JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happ...
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ...
e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud toitained, vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada vajalikud vitamiinid ja mineraalained. 3) Paar korda nädalas tuleks kala süüa, et saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22
Õunamahla kasutatakse mahla- ja karastusjookide komponendina. Mahlast järelejäänud massist valmistatakse õunapüreed. Õuntest valmistatakse: - kompotti, - moosi, - marmelaadi, - zeleed, - pudingut, - pirukatäidist, - õunakastet, - kalvadosi, - veini, - siidrit. 39.Olulisemad toiteelemendid, mineraalained ja vitamiinid pirnis. Pirnid sisaldavad: 80 - 85% vett, 6 - 14% suhkruid, 0,1 - 0,6% happeid, mineraalaineid ja vitamiine. Väärtust tõstab kõrge kaaliumisisaldus (100 - 150 mg%). Viljade rohke pektiin- ja kestaine puhastavad organismi raskemetallidest, radioaktiivsetest ainetest. 100 g pirne annab keskmiselt 46 - 56 kcal energiat. Kuivainet on kodumaistes pirnides 15,5%.
*pärmseened punguvad Eoste arenemine 1)Eoslehekestel (lamellidel) eosed on liigile iseloomuliku kujuga 2)Eostorukesed Toitumine(heterotroofid) *sapotroofid- toituvad surnud orgaanilistest ainetest *biotroofid- parasiidid *sümbiandid- elavad kasulikku kooselu mõne teise organismiga Mükoriisa- seen + taim, seen hangib vett, mineraalaineid ja kaitseb taime. Taim aga annab glükoosi Samblik- seen + rohevtikas (või tsüanobakter) Seen hangib vee ja mineraalained. Vetikas varustab glükoosiga ja orgaaniliste ainetega. Sambliku keha nim. Talluseks(koorikjas, lehtjas, põõsjas) Võib leida kõikjalt, kasutatakse õhu kvaliteedi hindamisel Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist
Tervislik toitumine Mis see on? Teades nüüd mis on tervis, peaks selgeks tegema, mis täpselt on toitumine ning mis on tervislik toitumine. Et mõista, mis on toitumine peaks teadma, mis on toit. Mõiste ,,toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega ,,toit" hõimatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste ,,toit" alla ei kuulu: sööt, elusloomad, välja arvatud juhul kui need on ette valmistatud turule viimiseks inimtoiduna; taimed enne saagikoristust; ravimid; kosmeetikatootet; tubakas ja tubakatootet; narkootilised ja psühhotroopsed ained; jääkproduktid ja saasteained. Toitumine on järelikult kõige selle, mida loetakse toiduks, tarbimine. Meie organism vajab mitmekülgset toitumis...
Vee keemia Vee mineraalsus ja ioonkoostis: Enamik Võrtsjärve suubuvatest jõgedest saab alguse järve ümbritsevatelt kõrgustikelt. Seetõttu on Võrtsjärve vesi kaltsium-vesinikkarbonaatset tüüpi ja üsna kõrge mineraalsusega. Suuremas osas järvest püsib põhiioonide (HCO 3, Ca, Mg, SO4, Cl, Na, K) üldhulk keskmiselt vahemikus 250-260 mg/l-1. Kuna jää tekkimisel tõrjutakse suurem osa lahustunud aineid sellest välja, kontsentreeruvad mineraalained jää alla jäävas vabas vees. Jää teke ja sulamine mõjutavadki Võrtsjärves lahustunud mineraalainete aastaajalist muutumist kõige tugevamini. Jäävabal ajal põhjustavad mineraalsuse muutumise peamiselt karbonaatse tasakaalu muutumine ja kaltsiumkarbonaadi väljasadenemine fütoplanktoni elutegevuse tulemusena. 1950. aastatest kuni 1980. aastateni suurenes sulfaatide sisaldus Võrtsjärves 2,7 korda ja kloriidide sisaldus 3,5 korda (Nõges, 1992). Viimase aja kõige silmatorkavam vee
aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase keha vajab on kaltsium, see tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. · Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega. Vitamiine ja mineraalained vajab inimese keha, et normaalselt talitada. Näiteks kui keha ei saa piisavalt vitamiin B12, siis ei suuda keha toota erütrotsüüte (punased verelibled), ning selle tagajärjeks on kehvveresus (inimkeha vajab 1-3 mikrogrammi ööpäevas). Veel on väga oluline roll inimese kehas raual, mis aitab toota nii erütrotsüüte kui ka hemoglbiini, mis on vajalik hapniku trantsportimiseks kehas. Kui keha ei saa piisavalt mineraalaineid ja
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
toiduks ja suudetakse seedida 1.enamik toiduaineid on looduslikud- taimsed või loomsed 2.süüa võib neid toorelt või töödeldult 3.esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust · TOITAINED= toiduainete koostisosad, millised seeduvad seedekulgas ja imenduvad valgud süsivesikud lipiidid vesi mineraalained vitamiinid mikroelemendid TOITAINETE JAGUNEMINE asendamatud: organism peab neid saama valmis kujul toidust asendatavad: organism on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike lähteainete olemasolu korral 29.Kiudained ja nende tähtsus Kiudaineid saame teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seenu süües. Kõige rohkem
TOITEFAKTORID ENERGIA Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine, on seotud pideva energia kulutusega. Energia on abstraktne mõiste. Ta ei ole materiaalne. See mida me tajume, on ainult erinevate energialiikide ilming: aatom-, elektri-, mehhaaniline, keemiline energia, soojus jne. Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikk...
imendumise kohta organismis. Kindlasti andis uurimistöö koostamine mulle vajaminevaid kogemusi tulevases elus ning lihvis mu oskusi töö vormistamises. 16 KASUTATUD ALLIKAD JA KIRJANDUS 1. KOKASSAAR, U, ZILMER, M. Vitamiinid – Mida peab teadma vitamiinidest ? AS Ajakirjade Kirjastus, I.k, I.a. 2. LUIGELA, A. Vitamiinid. http://www.terviseleht.ee/200110/10_vitamiin.php (02/2000) 3. STANFORD, D. Vitamiinid ja mineraalained. Tallinn, 2003. 4. ZILMER, M, KOKASSAAR, U, VIHALEMM, T, PULGES, A. Vitamiinid. Tartu, 1996. 5. Vitamiinid. http://et.wikipedia.org/wiki/Vitamiinid 6. Vitamiinid. http://www.retsept.ee/index.php?lang=est&main_id=49 7. Vitamiinide ajalugu. http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-6644/Vitamiinide-ajalugu (23.12.09) 17
Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suurema...
SEENED * Miks pole loomad? Primaarne saproobsus, hiljem parasitism Esinemine: maas vees parasiidid Ehitus Üldjuhul rakud kestaga Alamatel vormidel esineb üherakulisust, enamasti hüüfidena (seeneniitidena). Sekundaarne üherakulisus: pärmide eluvorm heades tingimustes. Risomorf e seenenöör Sklerootsium tihe, enamasti kattekihiga hüüfiüpõimik Viljakeha keerukamatel vormidel, paljunemisorganite kandja. Neis võib harva esineda tõelisi kudesid. Strooma paljunemisorganite (sh. viljakehade) kandja tihe hüüfipõimik. Paljunemine Vegetatiivne, sugutu, suguline. Vegetatiivne: Oiidid hüüfi rakkude jagunemisel tekkivad (ümarad) rakud (~eosed). Puudub puhkeperiood, suurem üleelamisvõime, neist areneb kohe uus hüüf Klamüdospoorid paksukestalised üleelamisrakud hüüfides Blastospoorid õrnad pungumisel eralduvad väikesed rakud (pärmidel) Mütseel jaguneb aja jooksul kasvades sõltumatuteks...
e) proteaasi 20.12. Esmasuriinist imetakse neerudes tagasi a) 25% b) 100% c) 99% veest 21.Pane kirja Sinu jaoks 8 olulisemat tervisliku toitumise nõuet( et oleks tagatud vajalikud toitained, vitamiinid, et ei saaks toiduga soolenakkusi, et toit ise tekitaks hea isu,et ei tekiks kõhukinnisust,et oleks tagatud haiguskindlus.....) 1) Hommikusöök on kõige tähtsam, sest organism saab sellest oma energia päevaks. 2) Söö puu- ja juurvilju, et saada vajalikud vitamiinid ja mineraalained. 3) Paar korda nädalas tuleks kala süüa, et saada vajalikke rasvhappeid. 4) Joo vett, täiskasvanu vajab päevas 2-3 liitrit vett. 5) Püüa vältida rasvaseid toite, mis ummistavad veresooni. 6) Söö vähem suhkrut, sest suhkur on üks peamisi põhjuseid liigse rasva tekkimises (kehas). 7) Ära liialda alkoholiga, sest alkoholil on organismile pigem negatiivne kui positiivne mõju. 8) Söö liha ja kiudainete rikast toitu, sest neist saab omale vajalikud toitained. 22
Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil. · Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel. · Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus.
Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke, mg, Al, K ja Na astenosfäärini vulkanism, mineraalained veega Pedosfäär H2O, N, C Maakoore Noorim, areneb ainult (mullastik) Mikroobid, pindmine kiht koos elusloodusega. seened, taimed, Mõni cm kuni Dünaamilisem kui muundavad org. 10 m litosfäär ainet Hüdrosfäär Maailmamere, Kiired muutused,
hulka tootes (soolamine, suitsutamine, kuumutamine). (ibid) Valgud – Keskmine valgu sisaldus on umbes 18 – 20% , tänu millele on tegu valgurikka toiduainega. (ibid) Rasv – Rasva hulk on lihades väga erinev. Mida rohkem on rasva, seda vähem on valku (ibid) Kolesterool – inimesele kudede-organite ehitusmaterjal (ibid) Süsivesikuid – leidub väga vähesel määral, kuid sisaldab glükogeeni ehk loomset tärklist, mida enim leidub ulukilihas. (ibid) Mineraalained – olulisemad mineraalained, mida lihas leidub on: naatriumi-, fosfori-, magneesiumi-, kaaliumi-, väävli-, kloori ja rauaühendid. Rauda on enim kanalihas. Kaltsiumi ja fosfori põhiline algallikas on luud. Peamised omastatavad mineraalained paiknevad tailihas ning lihamahlas. Punane liha on asendamatu oma raua sisalduse poolest, mida inimese organism väga hästi omastab. (ibid) Mikroelemendid – on vajalikud vereloomeks, lihas on rohkesti seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. (ibid)
Toidukauba eksami kordamisküsimused ja vastused 1.Toidukaupade keemiline koostis, vitamiinid rasvas ja vees lahustuvad. Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
