monosahariidideks, polüpeptiidid monopeptiidideks ning rasvad vastavalt glütseriiniks, di- ja monoglütseriidiks ning rasvhapeteks. Kaksteistsõrmiksoolde suubub ka sapp, mis on vajalik ainult rasva seedimiseks. Kogu seeditu liigub edasi peensoolde ja jämesoolde, kus toimub toitainete lõplik imendumine organismi. Mingi osa imendub juba varasema protsessi käigus, aga peamine toimub ikkagi soolestikus. Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt). Inimese seedeprotsessi tundmine on oluline, et aru saada, erinevate organismide erinevusest, millises seisundis on meie organid ja elundid. Muutused tekivad kas vananemisest, geneetilisest koodist, keskonnast või õnnetustest, kus keha peab oma ainevahetust ümberkorraldama millegi arvelt. Kui mingis osas protsessis tekib häireid. on tagajärjeks haigus, sest mingi toitaine puudus häirib kehas toimuvaid reaktsioone. Selleks, et süsteeme
kopsude, naha ja pärasoole kaudu. Veevahetus seostub organismis tihedalt toitainete vahetusega. Veevahetust reguleeritakse organismis närvisüsteemi ja kilpnäärme suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ja sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Kuigi mineraalainete sisaldus on kudedes kvantitatiivselt orgaanilise aine hulgaga võrreldes märgatavalt väiksem, osutuvad nad absoluutselt eluvajalikeks. Organismis esinevad mineraalained lahustumatute sooladena peamiselt luudes, lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes ning seotult orgaanilise ainega. Organism saab mineraalaineid toidu ja joogiveega. Enamik neist resorbeerub peensoolest verre ja antakse edasi kudedele ning koevedelikele. Mineraalainete vahetus vere, kudede ja koevedelike vahel toimub osmoosi seaduspärasuste alusel – ioonid liiguvad üldjuhul madalama kontsentratsiooni suunas. Mineraalained erituvad põhiliselt uriini, higi ja roojaga
Kadrina Keskkool HÕIMKOND: ÕISTAIMED (Anthophyta) Referaat Koostaja: Homosapiens Kadrina 2001 SISUKORD ÕISTAIMEDE ÜLDISELOOMUSTUS Millised on õistaimed? Õis- ehk katteseemnetaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Enamik liike on heitlehised või suvehaljad nende lehed varisevad igal aastal. Õistaimede hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe- ja kaheidulehelised. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi. Ka mõlemasse klassi kuuluvate taimeliikide siseehitus on erinev. Kus kasvavad õistaimed? Õ...
· Luuüdi on vereloome elund ja toitainete varula. Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained. ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa.
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
1)Lagundavad orgaanilist ainet 2)On toiduks loomadele 3)On sümbioosis taimedega 6. Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained, vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83)
-monotropoidne: - kujuneb seene ja mitte autotroofse (mitte fotosünteesiva) taime vahel seenlill (n.ö. parasiteeriv) peab saama valmis orgaanilist ainet -seen on vahendaja puu ja seenlille vahel -orhidoidne: -toituvad seene vahendusel -kasvavad puude küljes ja seene abil hangivad puult toitaineid Mükoriisa ehk seenjuur taimejuure ja seene kokkukasvamine, seen annab vett ja mineraalained ja taim orgaanilisi aineid Hüüfniitjas pikk seenerakk Seeneniidistik ehk mütseel, selle moodustavad hargnenud ning pikad seenerakud ehk hüüfid Heterotrooftoitub valmis orgaanilisest ainest Saprotrooftoitub kogu keha pinnaga surnud orgaanilisest ainest; lagundajad Biotroof(seened toituvad seeneraku väljasopistuste ehk hausorite abil;) elus orgaanilise aine tarbijad Hausorseeneraku väljasopistus Koniid ehk lülieos, millega toimub mittesuguline paljunemine
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Nafta töötlemine Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks 4 Destillatsioon on menetlus vedelike puhastamiseks neis lahustunud tahketest ainetest või madalama keemistemperatuuriga vedeliku eraldamiseks kõrgema keemistemperatuuriga vedelikest aurustamise ja auru taasvedeldamise teel. Destilleerimisel ei muutu süsivesinike struktuur
Neste Eesti tegeleb vedelkütuse ja määrdeõlide jae- ning hulgimüügiga, Nynas bituumeni, bituumenõlide ja bituumenemulsiooni impordi- ja turustamisega. Töötlemine 1. Töötlemata toornafta on põhiliselt naftakeemia tooraine (~10% naftatoodangust). 2. Nafta eeltöötlemine algab gaaside (maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan) eraldamisest, seejärel kõrvaldatakse vesi ja mineraalained. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta ka väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme ning korrodeerivad aparatuuri ja mürgitavad katalüsaatoreid. Sõltuvalt leiukohast võib väävli sisaldus ulatuda kuni 5%ni. Soomes Porvoos Neste OÜ-le kuuluv nafta töötlemistehas toodab lisaks naftasaadustele ka 40 000 tonni väävlit aastas.
Elva Gümnaasium ,,Vähid" Referaat zooloogiast Marete Hüdse 10RE klass 2013/2014 õppeaasta Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahaksin teada rohkme vähkide kohta. Sellest referaadist saab teada vähkidest üldiselt ja täpsemalt saab teada jõevähist. Vähid Vähillaadseid, näiteks krabisid ja homaare, nimetatakse ka koorikloomadeks, mis kirjeldab üpris hästi nende välimust. Paljude vähiliikide keha katab tugev lubiainest läbiimbunud kitiinkoorik. Vähid kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, mis hõlmad ka putukaid ja ämblikke. Nii nagu teisi lülijalgseid, kaitseb ka vähke nende välisskelett ning nad liiguvad oma lülilistel jalgadel. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestis on neid kirjeldatud 326 liiki ning liikide arvukuselt on nad meie looduses putukate järel teised. Enamik neist elab veekogudes, vaid väike osa asustab maismaad. Kõige väiksemad vähid m...
METALLID Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad. Mustmetallid · Koosnevad rauast ja süsinikust · Jagunevad süsiniku sisalduse järgi: malmideks (süsinikku rohkem) ja terasteks Värvilised metallid · Vask ja alumiinium MALMID Toodetakse kõrgahjudes, tooraineks rauamaak(looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks ja räbustaja (tavaliselt mineraalaine, mis seob maagis ja koksis olevad mineraalained). Kõrgahju kütuseks kasutatakse koksi (tuhka). Kõrgahi on sahtikujuline ehitis, mida täidetakse ülalt. Sulamalm vajub põhja. Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor, mis muudavad malmi väga hapraks. Jagunevad: · Valumalmid - (ka hallmalm) Tooted saadakse valamise teel (kanalisatsioonitorud, liitmikud, keskkütteradiaatorid, ahjude ja pliitide metallosad) · Toormalmid - Kasutatakse peamiselt terase tootmiseks. Heleda murdepinnaga (valge malm). V...
Kehakaaluga rohkem sööta: vastsed 7%, maimud 3- 5%, kaubakala kasvuperioodil 0,6 - 1.4% kehakaalust päevas.. 8. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. Forellisööt valmistatakse kalajahust (60%), kalaõlist (20%), nisujahust (12%), sojajahust (6%) ja lisanditest - vitamiinid, pigment jne. (2%). Forellisööda koostise põhikomponendid: Valk e proteiin 45% Rasv e lipiidid 25% Sahhariidid e süsivesikud e lämmastikuvabad ekstraktiivained 13% Mineraalained (tuhk) 8% 0,9% kiudaineid ja 8% vett. Lisandid - väikeses koguses vitamiine, antibiootikume, glukaani, värvaineid jne. Kuna tarbijad nõuavad, et lõhilaste liha peab olema punane, on nende söötmisel erilisel kohal punane pigment astaksantiin. Kaubakala söödas on selle sisaldus 40-50 mg/kg, selle söödaga tuleb sööta minimaalselt mitu kuud enne kaubastamist, et liha omandaks piisavalt punase värvuse. 9
võimaldada liikuda. 5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. Luud koosnevad orgaanilistest ainetest (nt. Valgud ja rasvad) ja mineraalained (Ca, Mg, P). Kui mineraalaineid väheneb, sagenevad luumurrud, orgaaniliste ainete vähenemisel on mineraalaineid rohkem, luud on painduvamad, kuid toitaine vaesemad. Vananedes väheneb mineraalainete hulk, mis tõttu esineb palju luu murde. (vt. Joonist 1, kaltsiumi ehk mineraalaine kohta) 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? Luuüdi asub luude keskosas, jaguneb kaheks:
9. Milline on suur ja milline väike veeringe? suure veeringe puhul vesi aurustub ookeanidel ja kantakse tuultega mandritele, väikeses veeringes mandritel aurustunud vesi langeb mandritel uuesti maha või ookeanidel ja meredel aurunud vesi langeb maha uuesti merre. 10. Mida endast kujutab transpiratsioon? Taimede füsioloogilist protsessi, mis on seotud kudede kasvuga ja seisneb selles, et taimed juurtega hangitud veest peavad kinni ainult väikese osa ja mineraalained ning ülejäänu aurustub lehtede või okaste kaudu, nimetatakse transpiratsiooniks. 11. Kui palju maakeral olevast veest võtab osa iga-aastasest veeringest? kuni 900 m3 vett aastas 12. Mida nimetatakse infiltratsiooniks? Põhjavesi tekib põhiliselt pinnavee ja sademete vee (vihm, lumi, rahe, ka kaste ja härmatise sulamisel tekkiva vee) imbumise teel maakoore sügavamatesse kihtidesse. 13. Millised võivad olla sademed
Mida otsustasid talle pakkuda? .( ta armastab kalorivaest köögiviljatoitu, lemmiktoiduaine on... jne) Võõrkeelsed sõnad kirjuta kaldkirjas, näiteks panna cotta Kuidas lahendasid menüü pakkumise? Kuidas serveerid eri roogasid? Millisel temperatuuril? Milliste värvidega muudad toidud ahvatlemaks, värvilisemaks? Mida kasulikku saab klient minu poolt pakutavastest toitudest? Süsivesikud, valgud, rasvad, mineraalained, vitamiinid Ära häbene küsida nõu õpetajatelt 5 MENÜÜ (12pt) Sellele lehele kirjuta oma 2-käigulise menüü. Kirjastiil ja kirjasuurus võib erineda üldistest vormistusnõuetest Näiteks: Pearoog (sulgudes too välja täpsustus, selgitus) Dessert
3.4 Vitamiinid.................................................................................................... 7 1.3.4.1 Foolhape............................................................................................... 7 1.3.4.2 D-vitamiin.............................................................................................. 7 1.3.4.3 C-vitamiin.............................................................................................. 8 1.3.5 Mineraalained.............................................................................................. 8 1.3.5.1 Raud...................................................................................................... 8 1.3.5.2 Kaltsium................................................................................................ 8 1.3.5.3 Magneesium.......................................................................................... 8 1.3.6 Teised ained..............
Vitamiin A ·kasvamiseks ning organismi 8001000 µg-ekvivalenti 5 g hautatud maksast, kudede taastootmiseks, * 10 g maksapasteedist, * 70 g porgandist, ·naha ja juuste tervise * 100 g munakollastest, tagamiseks, * 120 g kuivatatud aprikoosidest, ·limaskestade kaitseks * 120 g võist, infektsioonide eest, * 150 g porgandimahlast, * 200 g paprikast ·kaitseks õhus esinevate saasteainete vastu, ·nägemiseks, aitab nt. kanapimeduse puh...
eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks, sest on meile vajalikud energia tootmiseks. Suuremas osas saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel
Veevahetust organismis reguleeritakse närvisüsteemi ja kilpnäärme, suprarenaalnäärmete koore, hüpofüüsi, pankrease ning sugunäärmete hormoonide kooskõlastatud talitluse kaudu. Veesisalduse vähenemine kudedes põhjustab reflektoorsete tsentrumite erutust, mis avaldub janutundes, ning joogivee arvel tasakaalustatakse vee ja mineraalainete bilanss uuesti füsioloogilisel tasemel. (lk 250-252, Männik, Biokeemia) Mineraalainetevahetus Loomorganismis esinevad mineraalained : 1. lahustumatute sooladena, peamiselt luudes 2. lahustuvate ühenditena kudedes ja koevedelikes 3. seotult orgaanilise ainega, kusjuures tavaliselt moodustuvad bioaktiivsed kompleksühendid (nt ensüümid) Mineraalühenditest on loomsetes kudedes hulga poolest esikohal naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi ja fosfori soolad, peamiselt kloriidide, vesinikkarbonaatide ja fosfaatide kujul. Mineraalainete bioloogiline osa loomorganismis on mitmekülgne. Nende
Biokeemia 1.Biokeemia areng ja seos teiste teadusharudega. Varasem biokeemia areng oli seotud orgaanilise keemia arenguga. Omaette uurimisvaldkonnaks hakkas ta kujunema 19. sajandi keskpaiku, kui hakkas tunnustust võitma seisukoht, et elusorganismide keemia ei ole põhimõtteliselt erinev eluta aine keemiast Meditsiinilise biokeemia baasteadmised on aluseks füsioloogiale, immunoloogiale, farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised elemendid ja ühendid looduses ja loomorganismis Elementaarkoostis on elava ehituse/talitluse alus. Elavast leitud üle 70 keemilise elemendi hulgas on talitlusteks vajalik miinimum 27 bioelementi, mis jaotuvad inimkehas: · Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg pä...
3) organoleptilised näitajad; 4) bakterioloogilised näitajad; 5) toote toiteväärtus; 6) müüdavuse kvaliteet; 7) organoleptiline (sensoorne) kvaliteet; 8) tehnoloogiline kvaliteet; 9) eetiline kvaliteet. 25. Bakterite arengut mõjutavad tegurid 1) Toitained Roisubakterid kasutavad toitaineks valke ja aminohappeid. Piimhappebakterite elutegevuseks on vajalik süsivesikute olemasolu. Olulised on ka lihas sisalduvad vitamiinid, mineraalained ja rasvad. Eriti heaks toitekeskkonnaks on valgurikkad toiduained, seega on kõrge ohuteguriga toiduained liha- ja lihatooted, piim- ja piimatooted, munatooted ja seened. 2) pH - keskkonna happelisus Enamik mikroobe areneb neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas. Tugevalt happelises keskkonnas toimub enamike mikroorganismide hävimine. Tugevalt happelist keskkonda taluvad nt piim- ja äädikhappebakterid.
3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee...
· Kontsentratsioonide erinevused - Aktiivne omastamine · Asendusneeldumine - Toitained peavad olema Mineraalsel kujul Elektrilaenguga(ioonid) Lahustunud mullalahuses Neeldunud(kinnitunud mullasoakeste külge) Mineraalsed ühendid muudab taim fotosünteesi käigus orgaanilisteks ühenditeks - Toitainete sisenemine taime maapealsete osade kaudu · Peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 · Ka lahustund mineraalained Juurevälise väetamise efekt oleneb: Lahuse kontsentratsioonid Välistemperatuurist, niiskusest, valgus pritsimisaeg Taime vanusest, füsioloogilisest seisundist Kontrolltöö I 1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2. Toiteelementide (väetiste) koguste väljendamine, ümberarvutamine 3. Taimede kasvutegurid 4. Lämmastik- allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5
Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet. Jäävhambaid on 32, piimahambaid 20 Keele funtsioonid: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus Mandleid on 6 Sapipõis EI TOODA SAPPI VAID ON RESERVUAAR Peensooles toimub kõikide toitainete imendumine: Süsivesikud monosahhariidideks verre Valgud aminohapeteks verre Rasvad rasvhapeteks ja glütserooliks lümfi Vitamiinid ja mineraalained ei lõhustu verre Toit püsib maos umbes 3h(1-6), peensooles 6-10h, jämesooles 10 ja enam h. Kokku seega u. 18-24h Eritumine: Nefron on neerude struktuurne ja funktsionaalne ühik. Nefronites toimub uriini valmistamine. Nefroneid on ühes neerus umbes 1-1,2 miljonit.Anuuria uriini ei teki üldse Glükosuuria suhkur uriinis Hematuuria veri uriinis Proteiinuuria valk uriinis Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud
Tänapäeval oskame kibuvitsamarjadest ainult teed teha. Ometi võime neid kasutada samuti paljudes toitudes ja teha moosi (eriti kurdlehise kibuvitsa marjadest). Kibuvitsamarju on tülikas puhastada, kuid nende korjamine ja toimetamine on iseenesest juba stressi eemale peletav tegevus. Kindlasti ei tohi sügisel unustada pihlakamarju korjamast. Need marjad annavad jõudu igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C- vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad vastu kuumutamisel, kuivatamisel ja sügavkülmutamisel. Sügavkülmast iga päev 5 marja suhu pistes tunned, kuidas igasugune närvitsemine ja rahutus hinges kaovad. Selliseid mõnusaid loodusande leiab metsast ja lausa tasuta. Ka koduaiast leiab kindlasti maitsetaimi ja marju, mille teed (piparmünt, meliss, aedmonarda, astelpaju marjad, mustad sõstrad, maasikad jm) aitavad meie organismi stressi puhul tasakaalu viia
agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. 22.Nisu kasutame milleks? Leiva, makaronide, kookide, alkohoolsete jookide, biokütuse valmistamiseks, loomasöödana, õlgi kasutatakse korvide punumiseks, katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused.
Maitse sõltub mineraalainete sisaldusest vees. Eristatakse väga väikese, väikese ja suure mineraalainete sisaldusega vett (mineraalaineid vastavalt mitte üle 50 mg/l, mitte üle 500 mg/l ja üle 1500 mg/l). Tootemärgistuses on vee üldine mineraalainete sisaldus esitatud vee kuivjäägina. Lisaks tuuakse välja ka allika nimi, kust vesi pärineb, ja vee keemiline koostis. Kuna põhiosa mineraalaineid on vees lahustuvate mineraalsooladena, esitatakse vee keemilises koostises mineraalained ioonide või lihtsalt elementidena (näit vastavalt Na+ või Na). 2.3.1 Looduslik Mineraalvesi mullideta On pärit Eesti sügavaimast (610 m) kaevust. Rikastanud mineraalidest sellisel sügavusel miljoneid aastaid ning olles puutumata on vesi omandanud ainulaadse maitse ja tervist edendavad omadused. • 100% looduslik mineraalvesi 610 meetri sügavuselt • Mineraale 3,100-3,400 mg / l • Kohapeal villitud
nukleoproteiidid. Erinevate müofibrillaarvalkude paiknemine sarkomeeris, peente ja jämedate müofilamentide valguline koostis, müosiini, aktiini, tropomüosiini, troponiini molekulide pôhimôtteline ehitus. Ensüümvalkude - ATPaaside, glükolüüsiraja, tsitraaditsükli, rasvhapete - oksüdatsiooni raja, hingamisahela ensüümide, kreatiini kinaasi - jagunemine eri fraktsioonide vahel. Lämmastikku sisaldavad ja mittesisaldavad orgaanilised ained ja mineraalained. Ioonide jagunemine intratsellulaarse ja ekstratsellulaarse ruumi vahel lihaskoes, membraanipotentsiaali olemus ja tähtsus. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tôus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle môju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lôôgastumise protsessis
1. Mis on ainevahetus ja kuidas ta jaguneb? Ainevahetus on füsioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksüdatsiooni teel ehk sisemisel hingamisel elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Jaguneb anabolismiks ja katabolismiks. 2. Mis on adenosiintrifosfaat ja milline on tema tähtsus inimese organismis? ehk ATP on universaalne bioloogiline energia talletaja ja ülekandja inimese organismis, mis osaleb kõigi rakkude ainevahetuses. ATP on inimese organismis makroergiline ühend, mida toodetakse mitokondrites ja millesse salvestatud energiat on vaja: • makromolekulide sünteesiks; • lihaste kontraktsiooniks ja südame tööks; • närviimpulsside liikumiseks; • rakkude jagunemiseks 3. Millest sõltub inimese organismi ööpäevane toiduenergia vajadus? Inimese ööpäevane toiduenergia vajadus sõltub: • soost ja vanusest; • kehamassis ja pikkusest; • ainevahetuse eripärast ja endokriinsete näärmete t...
Toitumine Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet meie tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste või lisaaineid. Kõige rohkem kuuldusi liigub Eestimaal just euronumbritega lisaainete teemal. Kasutades ära lünki meie seadusandluses ja ka tarbijate suhtelist teadmatust, on Eesti importtoiduainete turg muutunud omalaadseks lisaainete paradiisiks. Sageli veetakse siia sisse tooteid, mida teistes riikides müüa ei lubata. Ka
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4
10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15
ebaõige toitumine põhjuseks hilisematele südameprobleemidele. Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet inimese tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Erinevad spetsialistid on loonud nn toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-harapu...
Gloobulid emulsioonina, kaseiinid emulgaatoriks rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises Mn rasvagloobuli membraanivalkudes
KORDAMINE-MULD 1.Muld, selle kujunemine- on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. -Muld KUJUNEB elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. -Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. 2.Füüsikaline ja keemiline murenemine, millistes kliimavöötmetes (loodusvööndites) toimub kõige intensiivsemalt. Füüsikaline murenemine e. rabenemine -On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine -On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. -keemilise murenemise käigus vabanevad ...
Säästlikud keskkonnatehnoloogiad I Programm päevasele õppele 3 EAP Lõppeb eksamiga ökotehnoloogia mõiste ökotehnoloogia mõiste- tehnoloogilised lahendused, mis tarbivad võimalikult vähe energiat ja loodusressursse, tekitavad minimaalselt jäätmeid ning mõjutavad nii vähe kui võimalik looduslikke tasakaalusüsteeme. ökotehnoloogia põhimõtted ökotehnoloogia põhimõtted- isekujundlikkus, säästlikkus, ökosüsteemide kaitse, süsteemne lähenemine . vee tarbimise suurus inimese kohta Olmetarbimine - Arenenud riikide linnades on veetarbimine inimese kohta tavaliselt 300600 liitrit ööpäevas, USAs ja Kanadas ning Lääne-Euroopas kohati kuni 800 l/ööp. Samas tarbitakse suuremas osas Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas 50100, veevaestes piirkondades aga ainult 1040 l/ööp. inimese kohta või veelgi vähem. Sanitaarsete ja füsioloogiliste vajaduste katteks kulutab inimene vähemalt poolsada liitrit vett ööpäevas, olenemata riigi ja inimeste majandu...
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. 2.variant Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. R-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. roheline revolutsioon 1960.aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nim.roheliseks revolutsiooniks. autökoloogia organismiökoloogia, liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru. A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nende elutalitluse järgi.
Eesti Hotelli- ja Turismi Kõrgkool Hotellimajandus HM34 Meelis Magus TERVISLIK TOITUMINE JA SELLE TÄHTSUS Referaat toitumisõpetusest Õpetaja: Aune Põldma Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Tervislik toit ja selle tähtsus........................................................................................................4 Toidupüramiid.............................................................................................................................5 Püramiidi alus: liikumine........................................................................................................6 Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul.......................
Jõhvi Gümnaasium Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Referaat Koostas: Valeria mihhailova Juhendas: õp. Kristelle Kaarma Jõhvi 2011 Kosmeetilises keemias kasutatavad ained Kosmeetiline keemia kasutab väga palju loodusliku päritoluga aineid, mis on sarnased nendega, mida inimorganism ise toodab või siis omastab väliskeskkonnast, näiteks toiduna. Tähtsamad kosmeetilise keemia lähtained on järgmised keemiliste ühendite klassis: alkaanid, alkoholid, karbonüülühendid, karboksüülhapped, estrid, sahhariidid, aminohapped ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetikatooted on ained või valmistised, mis on ette nähtud ...
Toonik- gaseeritud jook, mida enamasti kasutatakse kange alkohooli lahjendamiseks. Siirup- koosneb suhkrust, veest ja löhna- ja maitseainetest. Spordijoogid- sobivad enamasti inimestele kes spordivad või teevad rasket füüsilist tööd tegevatele inimestele. Tarbitakse nii pingutuse eel ajal kui ka järel. Spordijook aitab vältida organismi vedelike kao kahjulikke mõjusid ja taastada energiavarusid.Koostises: vesi, energiat andvad suhkrud, sidrunhape ja mineraalained, värv- ja säilitusained ja maitseained. Energiajoogid- ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, küll aga aitavad ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid. Ainus energiat andev koostisosa on suhkur ja tihtipeale kasutatakse neis kuntslikke magusaineid. Sisaldavad ergutava toimega koostisosi: · kofeiin- stimuleerib ainevahetust ja kesknärvisüsteemi tööd · tauriin- lõhustab ja eemaldab organismis pingutuseajal toksilised ained ja aitab rasvadel
5.2 Valmistamine Jääteed võib valmistada peaaegu igast teest, sealhulgas rohelisest teest, lisades valmistõmmanud ja jahutatud teele jääd. Mõned teesordid sobivad aga teistest paremini. Eriti populaarne on rohelise tee jook soojades maades, sest roheline tee kustutab paremini janu kui must. Miks? Roheline tee püsib kauem seedekulglas ja imendub aeglasemalt. Jäätee valmistamisel on suurimaks probleemiks tee hägustamine. Tee jahtudes muudavad need mineraalained joogi tuhmiks. Hägust teed saab “parandada”, lisades joogile sidruni- või apelsinimahla. Tsitruseviljade mahl on happeline ning aitab kaasa tasakaalustada jäätee pH-taset. 6 EESTIS MÜÜDAVAD TEEKAUBAMÄRGID Tetly 10 Kristel Ausmees Tee Lipton Nestle Pickwick Greenfield Gurmans Green Hill KASUTATUD KIRJANDUS
Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid Koduloomad : veised, vasikad, sead, lambad, küülikud, nutriad Metsloomad e. ulukid : põdrad, metskitsed,metssead, karud, jänesed Kodulinnud : kanad, kalkunid, haned, pardid,
DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis? 1g süsivesikuid = 4kcal 1g proteiine= 4kcal 1g lipiidid ehk rasvad= 9kcal 38
kaaliumi üleküllus; regulatsioonisüsteem läheb rivist välja. Transpiratsiooni sõltuvus välistingimustest – tuul ja kõrgem temperatuur intensiivistavad protsessi. Tähtis roll valgusel ja temp. Öösel vähemintensiivsem. Eristatakse kaht peamist transpordi tüüpi: 1.Assimilatsioonivool – toimub üldiselt taime niineosas ehk floeemis suunaga ülalt alla, liiguvad suhkrud. 2.Transpiratsioonivool – toimub taime puiduosas ehk ksüleemis suunaga alt üles, liiguvad mineraalained ja vesi. Teed, mis tagavad nimetatud voolud on lähi- ja kaugtransport. Lähitransporditeed koosnevad sümplastist (lahustunud org. ained ja anorg. ained ja vesi), apoplastist (anorg. ioonid ja vesi) ja vakuoolist (vesi). Õhulõhede kaudu on atmosfäär ühenduses lehe rakuvaheruumidega, kui ülemises leherakus veepotentsiaal langeb, hakkab ta alumisest vett ära imama. See jõud kandub edasi naaberrakkudele kuni lehte läbivate soonteni
melassimaitselist Turbinado - helepruun ja mahedamaitsega Melassisuhkur - tumeda värvusega ning melassi maitse ja aroomiga. Suurema veesisalduse tõttu on nende suhkrute energiasisaldus veidi väiksem kui valgel suhkrul, umbes 3,7 kcal/g võrreldes valge suhkru 4 kcal/g ja ta sisaldab vähesel määral mineraalaineid ja vitamiine. Täistoor-roosuhkur ehk rafineerimata suhkur on valmistatud suhkruroomahlast kuivatamise ja jahvatamise teel. Alles on vitamiinid, mineraalained, asendamatud aminohapped ning muud toitained. Täistoor-roosuhkru liigid on: Sucanat Rapadura ehk Panela - karamellipruuni värvi ning karamellimaitsega Indiaanisuhkur - tume ning karamellimaitsega. Fruktoos ehk puuviljasuhkrut leidub puuviljades ja mees. Kuna fruktoos imendub aeglasemalt, ei mõjuta see veresuhkru taset nii kiiresti. Fruktoos on sahharoosist 1,5 korda magusam ning seetõttu tuleb viimast lisada toitudesse vähem.
338 lehekülge - spetsialistidele Avalik arutelu- 2016, publitseerimine ◦ Normatiivide muutmiseks, s.h institutsionaalseks toitlustamiseks (lasteaiad, koolid, haiglad) ◦ Defitsiidi, liia hindamine uuringutes ◦ Elanikkonna teavitamiseks Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015 Mõisted Koostamise protsess Olukord Eestis Liikumissoovitused Toitumissoovitused Toiduenergia vajadus Makrotoitained- valgud, rasvad süsivesikud Vesi Mikrotoitained – vitamiinid ja mineraalained Alkohol, kofeiin Toidusoovitused Toiduohutus Uni, puhkus, biorütmid Jätkusuutlik tootmine ja tarbimine Toitainete tarbimine ja tervisemõju Põhiainevahetuse energiakulu (2006) Energiatarve rahuolekus on ligilähedaselt hinnatav vanust, sugu ja kehaehitust arvestava Harris- Benedict’i valemiga (publitseeritud 1919) MEHED 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) - (6.775 x vanus aastates)= kcal/ööpäevas NAISED 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) - (4.676 x vanus aastateks)=
on meie rahvustoit. Miks on siis leib nii oluline? Tänapäeval saame me leivast kolmandiku toiduenergiast ja kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Leiva tarbimise vähenemisega halveneb organismi varustamine B-rühma vitamiinidega, vähem saame olulisi mineraalaineid ning kiudaineid. B-rühma vitamiinide puudumisel tekivad häired närvisüsteemi töös ja nende vajadus tõuseb stressi tingimustes. Leivas leiduvad mineraalained on vajalikud närvisüsteemi, naha, luude, hammaste ja lihaste normaalseks talituseks. Vereloomes vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas, peedis või tomatis. Rukkivalgud on oma aminohappelise koostise poolest nisuvalkudest täisväärtuslikumad, kuna nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid Energiavajaduse seisukohalt on leib üsna kaloriterikas, päts leiba rahuldab päevase keskmise energiavajaduse. Kuue leivaviiluga saame umbes 1000
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
