( Ja on ka maksa ebakõlade peapõhjuseks.) Liigse söömisega antakse aga stressile üha hoogu juurde. Tervislik ehk tasakaalustatud toit koosneb erinevatest toitainetest, mille koosmõju rahuldab inimese kasvamiseks ja organismi tervisliku funktsioneerimiseks vajaliku toiduvajaduse. Toidu peamiseks koostisosadeks on: Vesi, valk, rasv, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained, kiudained.(2) 1.3 Vale toiduvalik põhjustab stressi Stress on organismi häireseisund, mis keha hormonaalse tasakaalu põhjalikult sassi ajab. Stressiga peab võitlema, sest stressihormoonid avaldavad halba mõju kõigile elunditele, enim aga südamele. Õige toiduvalik aitab sellest kõigest hoiduda. Lühiajaline stress võib mõnikord olla isegi hea ja normaalne nähtus, mis parandab keha füüsilist sooritusvõimet, tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaliselt mõjub
staadium ehk Calvini tsükkel Fotosünteesi energeetiline efekt on 2H 2O 4e- eraldamine ja üleviimine CO2-le, O=C=O kompaktse molekuli muutmine haraliseks tetraeedriliseks struktuuriks -C- kus e- on tuumast kaugemal kui H2O-s. Valgusenergia (hv), tõstab elektrone, ja ATP energia aitab polümerisatsiooni läbi viia CO2+2H2O+8hv+3ATP->HCOH+O2+H2O+3ADP ATP sünteesitakse ka valgusenergia abiga. Selleks kulub 4 kvanti, 4 tõstavad elektrone. Mineraalained tulevad lehte Süsihappegaas tuleb lehte Glükoos lahkub lehest Õhulõhe kaudu siseneb süsihappegaas aga väljub ka vesi, taim peab kaalutlema… Vaata õhulõhe tööd http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Plant_stoma_guard_cells.png http://www.ischool.zm/bio/Ch.%204%20Photosynthese_files/image008.jpg
Molübdeen Tutvustus • Molübdeen on keemiline element, metall järjenumbriga 42. Aatommass 95,94. • Tal on 7 stabiilset isotoopi massiarvudega 92, 94, 95, 96, 97, 98 ja 100. • Normaaltingimustel on molübdeeni tihedus 10,22-10.28 g/cm3. • Tema sulamistemperatuur on 2623 Celsiuse kraadi. Materjali avastamise ajalugu • Molübdeeni avastas Carl Wilhelm Scheele 1778. aastal aga esimesena tootis puhast molübdeeni Peter Jacob Hjelm, kuna Carlil polnud selleks piisavalt kõrge temperatuuriga ahju. • Carl Wilhelm Scheele Nimetuse legend (1) • Nimi tuleb ladina keelsest sõnast molybdaenum Vana- Kreekast Μόλυβδος molybdos, mis tähendab pliid, kuna selle osakesed meenutasid plii osakesi. Nimetuse legend (2) Plii Molübdeen Aine omadused (1) • Molübdeen on hallikasvalge, rasksulav ja toatemperatuuril keemiliselt püsiv. • Ta juhib hästi elektrit. • Väikse soojuspaisumisteguriga, tänu millele saab teda paljudes sea...
3. 4 lämmastikualust - A,G,C,T (DNA) ja A,G,C,U (RNA) 4. Struktuur- kaksikheeliks (DNA) ; lühemad üksikahelad (RNA) 5. Leidumiskoht 6. Peamine ülesanne 11. Milline on vee, mineraalainete ja biomolekulide osa tervislikus toitumises? Normaalseks elutegevuseks on oluline vedeliku tarbimine. Vesi on organismile hädavajalik lahustina, lisaks osaleb vesi mitmetes reaktsioonides, transpordib aineid ja on seotud paljude muude protsessidega. Mineraalained on organismile vajalikud keemilised elemendid, v.a suurtes kogustes sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik toitainetes. Igal elemendil on oma ülesanne, nt: magneesium on vajalik luude ehitamiseks, fosfor energia tootmiseks, kloor ioonlahuste tootmiseks organismis jne. Biomolekulid on nt süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. Selleks, et biomolekule üles ehitada ja nende tööd käigus hoida, peab igapäevane toit olema mitmekesine ja sisaldama
liigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Vast kõige hullem asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral (väga tavaline nähtus) ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Savannidest saab aga muutunud sademetemustri puhul väga kiiresti kõrb.. Biokütuste tootmise sildi all hävitab Brasiilia iga aasta miljoneid ruutmeetreid vihmametsa. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite- ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Tavaliselt aetakse puhastatud põllule kari või hakatakse seal soja kasvatama, kuid selline pinnas talub vaid umbes nelja aastat harimist ning muutub siis kõlbmatuks kõrbeks või savanniks. Teadlased avastasid vihmametsade hävitamise ja malaaria leviku vahel seose, kirjutab AFP
KOOLERA Koolera põhjustab tugevat kõhulahtisust. See on nakkushaigus. Koolera levib vee ning toidu kaudu ja kokkupuutel nakatunud väljaheidetega. Koolera tulemusel kaotab inimene organismist palju vett, mis võib õigeaegse ravi puudumisel viia eluohtliku seisundini. Esmaseks sümptomiks on lühiajaline oksendamine, järgneb tugev kõhulahtisus. Ravimisel on oluline taastada organismi vedelikupuudus. Selleks peab jooma spetsiaalset vett, millesse on lisatud vajaminevad mineraalained. BOTULISM Botulism on väga raske lihashalvatusega kulgev haigus. Mida põhjustab mürkaine botuliin. Olemas on kolm peamist botulismi vormi: Toidubotulism, haavabotulism ning beebibotulism. Kõik nad võivad olla surmavad. Ilma ravita on suremus üle 70%, intensiivraviga aga alla 10%. Eriti ohtlik on toiduainete kaudu saadav botulism, sest üks nakatunud allikas võib mürgitada paljusi inimesi.otulismi tekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100°C.
Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. *tähtsaim joogiveeallikas *täiendab jõgede veevaru *tamedele vajalik b) kahju 3p. *ujutab üle sahte ja kaevandusi *kutsub esile soostumise *karstinähtused 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. *surveta e. vabapinnaline põhjavsei- asub esimese vettpidava eralduskihi vahel. Lähte. *arteesia e. surveline põhjavesi- põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahel, puurkaevudes. Hiiumaa. *mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalained sisaldav põhjavesi,ravitoimeline.Värska. *termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele.Vulkaanilised piirkonnad.Island,Uus-Meremaa. 21.Millistest teguritest sõltub sademetevee imbumine põhjavette? 5p. *taimkatte esinemine *nõlva kalle *pinnase niiskus *saju kestvus *saju intensiivsus 22.Nimetage põhjavee reostusallikad ja millistest majandusharudest on need reoveed pärit? 5+5p. *miksroobidega-lekkivad kanalisatsioonitorud,prügilad
sisaldust, materjali, kasutamist, hooldust, säilitamist, ohutust, suuruseid, mahte, massi, kvaliteeti, päritolu. Kirjeldan tooterühma arengut, tootjad, ka maailmas, kaupade käitlemist, müüginõudeid. 2 Mari-Liis JürnaKaubarühma analüüs 1.Kohv 1.1 Kohvi keemilisse koostisse kuulub: Kofeiin 0,6-4% Kiudained Suhkur Rasv Valk Mineraalained (Ka, Ca, Fe, Na, S, P, Cl) Orgaanilised happed Parkained Vitamiinid B6, B12 Kohvi liigitus päritolu maa järgi: Brasiilia- suurim Araabika tootja ¼ maailma toodangust, Vietnam- suurim Robusta tootja. Kohvi saab liigitada ka kofeiini sisalduse ning jahvatusviisi järgi alusel järgmiselt : 1.2 Liigitus kofeiini hulga järgi Kofeiinirikas- üle 2% Keskmine kofeiini sisaldusega- 1,5-2% Kofeiini vaene- alla 0,2%
100- 150 g merekala võib katta umbes 200 mg inimese joodivajadusest. Kalas leiduv rasv on inimesele hästi talutav Kalad nagu angerjas, lõhe ja tuunikala sisaldavad omega-3 rasvhappeid Rasvhapped võivad kaitsta südameveresoonkonda haiguste eest. Toore kala söömine hoiab vererõhu õigel kõrgusel. 4 3. Kalade toiteväärtus Kala koostis: 50- 85% vett, 9- 27% valkku, 0,3-35% rasv, 3% mineraalained, 0,5-1% on süsivesikuid. Vitamiinide hulk sõltub kala toidust ja elukeskkonnast. All on toodud tabel, kust on näha kui palju rasva sisaldub 100 grammi söödavas osas Kala Rasvasisaldus/ 100g Angerjas 24,5 Forell 2,7 Haug 0,7 Lõhe 13,3
rasunäärmed ja karvade juured. Erinevused: marrasnahk vahetub väga kiiresti ja sele tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti, kuid pärisnahk muudab naha pehmeks ja elastseks. 11. Enamik nahal elutsevatest mikroobidest on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal ning väga väike osa nahale sattunud mikroobidest on kahjulikud ning võivad haigusi tekitada. 12. Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainest. 13. Mineraalained annava luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 14. Osteoporoos ehk luuhõrenemine on haigus, mille puhul luud muutuvad hapraks ja murduvad kergesti. 15. See on tingitud kaltsiumipuudusest ning kaltsiumipuuduse tekkele aitab kaasa see, kui liiga vähe tarvitatakse piima, keefiri ning jogurtit ja ülearu juuakse hapusid mahlu ja musta kohvi. Selle tulemusena ei saa organism piisavalt kaltsiumit. 16. Kõhrkude võimaldab luudel kasvada. Lastel on pikkade lude otsas
· Muld- maakoore pindmine kohe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel koostoimel. Pedosfääri kujundavad tegurid: · Lähtekivim · Kliimatingimused a) sademete hulk b) temperatuur · Reljeef Mulla kujunemine · Kivimkeha mureneb ilmastiku mõjul · Murendile asuvad taimed · Orgaanilise aine ladestumine, lagunemine ja mullakihi paksenemine · Mullahorisontide kujunemine Mulla koostis · Õhk · Vesi · Orgaaniline aine · Mineraalained · Huumus- mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. Muldade degradeerumine · Inimtegevuse poolt põhjustatud muldade kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Muldade hävimise peamised põhjused: · Vee-erosioon 56% · Tuuleerosioon 28% · Keemiline degradeerumine 12% · Füüsikaline degradeerumine 4% Muldade kaitse: · Mulla parim kaitse on tema õige kasutamine · 1994
Nisujahu SISSEJUHATUS TERAVILJAD Teraviljad on enamasti kõrreliste sugukonda kuuluvad kultuurtaimed, mida kasvatatakse tärkliserikaste söödavate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuuluvad kõrrelised, sealhulgas nisu, rukis, kaer, mais, riis ja hirss. Teraviljade hulka kuuluvad ka mittekõrrelisi, näiteks tatar, rebashein ja kinoa. Valdava osa kõrreliste juurestikust moodustavad lisajuured, mis omakorda moodustavad narmasjuurestiku. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis. Teraviljade hulgas on tugevaima juurestikuga mais, rukis ja talinisu. Vars koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast ja õõnsast torujast sõlmevahest. Kõrred kasvavad nii tipust kui sõlmede pealt. Iga sõlmevahe on pikem temast allpool olevast. Kõrre pikkust sõltub sordist ja kasvutingimustest. Leht kinnitub igale kõrresõlmele. Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinem...
aeglaselt kasvanud. Sama tootmistaseme hoidmine muutub mesinike jaoks raskemaks kuna mesilase elupaigad kaovad ja mesilaste tervis halveneb. [1] 2. MEE TARBIMINE 2.1. Mee omadused-tarbimise põhjused Mesilased toodavad mesindusproduktidest mett. Mesi on väärtuslik toidu- ja raviaine, mis koosneb (70-80 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja -ja viinamarja suhkrust. 1 kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine. Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisiidsus, mille tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit. [4] Mee kasulikud omadused on põhjused, miks inimesed soovivad mett tarbida. Mees sisalduvad kasulikud bakterid aitavad tasakaalustada soolestiku mikrofloorat. Samuti võib mesi kaasa aidata veresuhkru kontrollile. Mee söömise tagajärjel tekib meie kehas glükogeen. See on vajalik selleks, et pikema treeningu
paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2. Taime keemiline koostis: taimedele eriti iseloomulikud ainerühmad, nende tähtsus, levik ja esindajate näited. (TEADA VÄGA ÜLDISELT!) 1. Vesi - On elukeskkond. Vesi keskkond, kus toimuvad elureaktsioonid. Nt. Ilma veekeskkonnata ei tõmbu lihasvalgud kokku, ei toimu suhkru oksüdeerumine (hingamisahelas). Kui vett pole, taim sureb või on ooteseisundis, kus eluprotsessi ei toimu. 2. Mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid. Nad suhkruhappe ja uroonhappe polümeerid. Glükuroonhape, frukturoonhape. 3.4. Glükosiidid Koosnevad sahhariidist ja mingist teisest orgaanilisest molekulist.
blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o Na+ HPO42- KESKKONNAS o Cl- o Na+ o HCO3 SO4 2-
Ülesanded: energiaks, DNA ja RNA skelett (riboos), glükogeeni süntees 3.6. Vitamiinid Vahendavad keemilisi protsesse. Orgaanilised, kuid mitte energiaallikad, hädavajalikud eluks väikeses koguses. Rasvlahustuvad ADEKQ. Veeslahustuvad B ja C, liig tuleb välja ja üledoosi saamine üsna keeruline. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine väga võimalik. 3.7. Mineraalained Makromineraalid ja mikromineraalid – kõige olulisemad Ca ja P. Ca vajalik lihaste kontraktsiooniks ja luude tugevuseks ning rakkudevaheliseks informatsiooniks. P on vajalik luude, hammaste, nukleiinhapete, fosfolipiidide ja ATP koostises. Veres sisaldus stabiilne, kid tähtis on suhe Ca ja P suhe toidus. Liigne Ca seob P ja vastupidi – et mõlemad imenduksid normaalselt, peab mõlemat olema piisavalt. 5 3.8
Vitamiine peab inimene saama pidevalt, kuna keha ise neid reeglina ei tooda. A-vitamiin on hea silmanägemise jaoks: maks ja või B grupi vitamiinid toetavad rakkude tegevust: teraviljad, liha ja piimatooted C-vitamiin on keha kaitsevõime tugevdaja : kartul, kapsas, paprika D-vitamiin on vajalik luude kasvamiseks ja tugevuse tagamiseks: kala Mineraalained on olulised tugevate luude ja hammaste ehitamisel ning kehatemperatuuri hoidmisel. Olulised mineraalained on nt: kaltsium, magneesium, fosfor. Head mineraalide allikad on: Kaltsium: piimatooted, kala Raud: maks ja punane liha 2. Kuidas toimida vägivalla puhul? Vägivallast tuleb rääkida ja selle puhul tuleb abi otsida. On erinevaid vägivalla tüüpe: *lähisuhtevägivald (pere, paarissuhted) *kohtinguvägivald *seksuaalvägivald PEALTNÄGIJAD PEAKSID VÕIMALIKULT KOHE JUHTUNUDT TEATAMA POLITSEILE SPETSIALISTILE, et juhtum ei jääks peidetuks.
Selle kaudu saab kontrollida ka emaliini. Tsütoskelett annab rakkudele kuju ja kindlustab selle. Koosneb valkudest. Tsentrosoom esineb looma- ja osaliselt seenerakkudes. TAIME RAKK Taimerakk on kandiline ja kest koosneb tselluloosist või ligniinist. Kesta ülesanne on kaitsta rakke välise eest, hoiab rakkude siserõhku ehk tungorit, annab rakkudele tugevuse, mistõttu on taimed püstised. Kesta sees on plasmodesmid, mis ühendavad taimerakke. Nende ülesanne on ainevahetus. Ülevalt tulevad mineraalained ja alt orgaanilised ained. Vakuoolid on ühemembraansed organellid, mille ülesanne on vee või org. Ainete varumine. Kindlustavad raku rõhu. Vakuoolides varutakse jääkaineid, ka pigmente ja alkaloide, et kaitsta taime. Plastiide esineb nelja tüüpi. 1)Kloroplastid sisaldavad klorofülli,mis on rohelist värvi ja annab lehtedele värvuse, on vajalik fotosünteesiks. 2)Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente, on viljades ja õites, nendel on ligimeelitav
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet muldadega
LINNUKASVATUS · Eestis üle 2 miljoni kodulinnu; · Eestis moodustab linnuliha 20% toodetavast lihast, maailmas 40% ja osakaal suureneb; · Linnuliha on kõige odavam toota; · Inimese kohta toodeti 16,7 kg liha (u 10lindu), 138 muna, 265 muna kana kohta aastas; · Broiler lihaks kasvatatav noorloom või lind; (vutibrolier, küülikubroiler, kanabroiler); · Kanatõud: munakanad, lihakanad, liha-munakanad; Lindude majanduslikult kasulikd omadused: 1. Suur sigivus · Munakana 300-320 muna aastas; · Munevus % = munade arv perioodis / perioodi pikkus * 100 Nt. Munevus aastas 300 muna puhul 85%; · India jooksupart on saadud 365 muna aastas; · Lihakana 150-160 muna aastas; munevus 50%; järglasi 150*0,85=127; · Vutt muneb 300-320 muna aastas; 85% munevus; ...
päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste toitumine Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine (menüü võimaldab saada kõik vajaminevad vitamiinid ja mineraalained (rohkesti juur ja puuvilja) ning süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord on paigas). Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % ja valkudest 1520 %. Sportlaste vedelikutarbine Lisaks toitumisele on sportlastel oluline ka vedeliku tarbimine. Kui kehakaal vedeliku kaotuse läbi langeb 2%, siis kehaline töövõime väheneb selle tulemusena 20%.
Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi.
elutegevuse toimel sünteesitavad vitamiinid ja kunstlikud preparaadid. Vitamiinipreparaatidesse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest nii nagu puudus, võib ka liigne tarbimine osutuda ohtlikuks. Omal käel vitamiinipreparaate valides tasub eelistada multivitamiine, kus kõike vajalikku on tasakaalustatud vahekorras. Üksikuid vitamiine süües võime kergelt organismi vitamiinide omastamise tasakaalust välja ajada. Küüntele vajalikud vitamiinid ja mineraalained on kaltsium, raud, räni, väävel, tsink, jood, vitamiinid: A-, B-, C-, D- ja E. KÜÜNTELE VAJALIKUD MINERAALID KALTSIUM Kaltsium on organismi ülesehitusmaterjal, ta on juba koguse poolest kehale kõige tähtsam mineraal. Kaltsium reguleerib vere hüübimist, tõrjub põletikke, leevendab allergilisi reaktsioone, mõjutab närvide ja musklite tegevust. Aktiviseerib ka ainevahetusprotsesse. Mineraalvesi on ideaalne vahend organismi varustamiseks kaltsiumiga.
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
Seadused bioloogias : [34. teoreetilise bioloogia kevadkooli ettekannete kokkuvõtted] toimetajad A. Vanatoa ja I. Puura Tartu : Eesti Looduseuurijate Selts, 2008 107 lk. ELU SEADUSED Elu olemus BIOLOOGIA on elu teadus. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine (ßà elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut füüsilakistes struktuurides peituvat teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Elu teave on kodeeritud molekulidest moodustatud struktuuridesse geenidesse. Geenid on elu mälu. Geenide teabe kujunemine on väga ajamahukas protsess, seetõttu on muutunud välisele reageerimine vaid geenimuutustega väga vaevaline. Seetõttu on geenipõhisele alusele kujunenud kiiremini reageeri...
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest ning järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained: valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid, kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud on krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine mis väljendavadki toitainete kadu organismist. [6] Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti
Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja ...
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
segunenud kivimist. Huumushorisont on tumedam ja moodustab viljaka põllumulla. (E) (lad. eluvio - väljauhtumine) Huumushorisondi all asub heledam väljauhtehorisont, mis koosneb savist, rauast, alumiiniumist jt.mineraalidest, mille vihmavesi on mulla ülemistest kihtidest välja uhtunud. Niisugust mulda leidub palju metsaaladel, eriti okasmetsades. (B) Ülemistest mullakihtidest väljauhutud mineraalained kogunevad leetekihi all olevasse sisseuhtehorisonti. Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga ning võib olla väga paks. (C)Lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale.
Pedosfäär muld Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosa...
Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku.Panevad keha ja selle üksikosad liikuma. Skeletilihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Luustik moodustab keha toese, liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke.Kolju, Selgroog Rinnakorv, Ülajäsemete luud, Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges. Silinderliigesed - võimaldab teha pööravaid liigutusi. Näiteks kaks ülemist kaelalüli.Plokkliigesed - võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi- tagasi. Näiteks põlveliiges ja õlavarreliiges
moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega. Nafta töötlemine Puuraukudest saadud naftast eraldatakse kõigepealt gaasid, vesi ning mineraalained. Seejärel nafta destilleeritakse. Et erinevate süsivesinike keemistemperatuurid on väga erinevad, siis eralduvad erinevatel temperatuuridel väga erinevad nafta saadused. Esmalt eralduvad kõige madalama keemistemperatuuriga süsivesinikud- gaasid (peamiselt propaan ja butaan), siis kergkeevad vedelikud. Sellist destilleerimist, mille käigus eraldatakse kõik saadused, vastavalt keemistemperatuurile, nimetatakse fraktsioneerivaks destillatsiooniks. Vastav tööstuslik
süsteem (kõik on ringluses), energeetiliselt avatud (Päikeselt kiirgus hajub maailmaruumi). Dünaamiline süsteem. 1. LITOSFÄÄR- väline kivimiline kest * suhteliselt jäik * koosneb vahevöö ülemisest osast + maakoorest * 50-200 km paksune * vanim tekkinud sfäär * muutused toimuvad aeglaselt, igapäevasel käsitletakse seepärast ,,jäigana" * litosfääri pinnal areneb muld, kujuneb taimestik, on toetuspind loomadele, inimestele * litosfäärist mulda ja vette vajalikud mineraalained * selles on talletatud fossiilkütused, maavarad 2. PEDOSFÄÄR mullastik * maakoore pindmine kiht * mineraalne osa pärineb litosfäärist * 20 cm-10m paksune * üks noorim (tekkis ENNE taimkatet) * selles olevad mikroobid ja seened sünteesivad ja muudavad org. ainet * dünaamilisem kui litosfäär * biosfääri osa ( ilma elustikuta muldi ei kujune ) 3. HÜDROSFÄÄR kogu vesi Maal * kogu vesi maal ( NB! 3 olekut lumi ka!) * kuni 20km paksune
Sumatra ja Malaisia ps-i. Vahel asub kõige oluliseim laevaliin mida mööda kaupa trantsporditakse. Ametlik pealinn on Kulala Lumpur, mis on ka suurim linn Malaisias. Osariikide haldusjaotuste pealinn on Putrajaya. Teiste suuremate linnade hulka kuuluvad :George Town, Ipoh, Johor Bahru, Miri, Alor Star, Malaka Linn, Kuantan jne. Loodusvarad Malaisi on hästi varutatud loodusvaraddega selliste valdkondades nagu põllumajandus, metsandus, mineraalained. Seoses põllumjandusega on Malaisia üks peamisi loodusliku kummi-ja palmiõli eksportijaid maailmas. Samuti on kasvanud viimasel ajal ka palkide ja saematerjaali ning ka kakao, pipra, ananassi, ja tubaka eksport. Palmiõli toob riigile väga palju tulu. Metsandusega hakati Malaisias tegelema alles 19.sajandi aalguses ja sellest ajast ongi Majandus pidevalt arenenud. Täna kattab Malaisiat hinnanguliselt 59% mets. Ülikiire
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim...
samblikuainetetäpseks määramiseks; võimaldab lahutadaja identifitseerida ühes eksemplarissisalduvaid erinevaid samblikuaineid. 9. Ülevaade lihhenoindikatsiooni põhimõtetest ja meetoditest. Indikaatorliigid Keskkonnatingimuste (eelkõige õhu) hindamine samblike abil. Osad samblikud vajavad puhtamat õhku, osad nõuavad rohkem tolmu või teisel kujul (nt. linnusõnnik, taimemahl) mineraalainete sattumist nende kasvupaika. Õhu saastumise korral muutuvad mineraalained "vales kohas" kättesaadavaks levivad saastatud õhku armastavad liigid ja kaovad vähenõudlikud. Võib eristada samblikukooslusi, mis iseloomustavad tolmusaastet, väävlisaastet, lämmastikusaastet, leeliselist või happelist õhusaastet. Väga ränga õhusaaste korral kaovad aga lõpuks kõik samblikuliigid. Lihhenoindikatsiooni jaoks on oluline ka samblike kasvupinna omadused. Täpse keskkonnaomadusted määramise
aastas registreeritakse alla 100 kutsika. Oluliselt on tõusnud ka vastsete kutsikaomanike teadlikkus, üldjuhul on inimesed end juba enne ameeriklase kutsika soetamist selle tõu omapära ja hooldamisega kurssi viinud. 4 2 TOITUMINE 2.1 Söök Võhikul ei ole kerge panna koerale kokku kompleksmenüüd, kus oleksid õiges vahekorras ja koguses sees kõik vajalikud proteiinid, rasvad, vitamiinid ja mineraalained. Ainult liha ei ole koera jaoks kindlasti mitte komplekstoit. See sisaldab liiga vähe kaltsiumi. Kaltsiumivaegus võib aja jooksul põhjustada luude väärarenguid ning kiiresti kasvava kutsika puhul võib see viia skeleti tõsise deformeerumiseni. Lemmikloomapoodides ja supermarketites müügil olevad valmistoidud võib üldjoontes jagada konservtoitudeks. Mis tahes sorti valides veenduge, et tegemist on komplekstoiduga, milles on kõik vajalikud koostis osad. Te saate
Laktatsiooniperioodi esimesel nädalal on ternespiima ehk kolostrumi koostis sootuks teistsugune kui pärast laktatsiooniperioodi esimest vädalat saadaval piimal. Eriti palju sisaldab ternespiim ehk kolostrum albumiine ja globuliine. Kuivainet on kaks korda rohkem kui normaalpiimal. Ternespiima rasvasisaldus on kolme ööpäeva pärast samasugune kui normaalpiimal. Piimasuhkrut on ternespiimas 1,5-2 korda vähem kui normaalpiimas; mineraalained aga rohkem Ternespiimas on rkkalikult B2-,B3 ja A- vitamiini ning karotiini Ternespiim on pruunikaskollane, erütrotsüütidesisaldus korral isegi punakas vedelik Normaalpiim on valge, nõrgalt magusa maitse ja meeldiva aroomiga Piim on keerulise koostisega valge või kergelt kollakas bioloogiline vedelik, mis sisaldab praktiliselt kõiki elusrakkude ehitamiseks ja funktsioneerimiseks
Toiduainete keemia Toiduainete koostis 2 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana Sünteesiained: valgud, mineraalained (Ca, P,Mg); tagavad rakkude kasvu ja paljunemise ning organismi normaalse arengu Energeetilised ained: süsivesikud, rasvad Reguleerivad ained: vesi, vitamiinid, mikroelemendid 3 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Toidupüramiid 4 Antonina Zguro, TTÜ Virumaa Kolledž Eained ehk toiduainete lisaained
kord ühe kord teise tegevusliini juurde, pisut ehk isegi filmilik, kus erinevad stseenid vahetuvad, kuid omavahel nad siiski ei haaku. Mõnevõrra ootamatult ja võõrsitavalt võib mõjuda ka kirjeldus tomatitest, mis kisub suisa teaduslikuks ja oleks justkui teatmeteosest ümber kirjutatud: „..... on ju selle maavitsaliste perekonna esindajate viljad nii rikkad suhkrute ja C-vitamiini poolest, sisaldavad valku, tärklist, orgaanilisi happeid, kiudaineid ja pektiini, mineraalained (kaltsiumi, naatriumi, magneesiumi, rauda, kloori, fosforit, väävlit, räni, joodi), aga samuti karotenoide karoteeni ja lükopeeni (nemad annavad viljale kollakasoranži või punase värvi), B-grupi vitamiine, nikotiin- ja foolhapet, K-vitamiini. Keelekasutus varieerub suuresti. Lakoonilised ja lühikesed laused vahelduvad mitmeid lehekülgi hõlmavate lausetega. Näiteks sisaldab üks novell ühte lauset, mis on venitatud seitsme lehekülje
energiaallikana. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest, valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene saab eluks vajalikke aineid ning energiat. Toiduainete koostisosad on toitained. Täienda toitainete skeemi, kirjutades kastidesse sobivad terminid: vitamiinid, valgud, mikrotoitained, süsivesikud, vesi, makrotoitained, mineraalained. Toitained: Makrotoiteained Rasvad Süsivesikud Valgud Vesi Mikroiteained Vitamiinid Mineraalid Tõmba alljärgnevas loetelus toitainetele joon alla: jahu, muna, v alk, liha, piim, vesi, sai, vitamiinid, rasvad, puuviljad. Vitamiinid Milliseid vitamiine on nendes toiduainetes? Kirjuta, millist vitamiini selles toidus leidub ja miks on see vitamiin organismile vajalik.
6. Puidu keemilised omadused. Puidu keemiline koostis . Puidu põhimass koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest, mis on moodustatud järgmistest keemilistest elementidest vesinik ( H ) süsinik ( C ) hapnik ( O ) lämmastik ( N ) Sõltumata puuliigist on nende elementide osakaal puidus : C-50% O-43% H-6%, N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. naatriumi, kaltsiumi. Sõltuvalt puuliigist on põletamisel järelejääva tuha kogus 0,2..1 % puidu kaalust. Puidu põhikomponendid Puit koosneb keeruka ehitusega orgaanilistest ainetest : Tselluloos 40...50 % Hemitselluloos 25...35 % Ligniin (puitaine) 20....30 % Tselluloos Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on
rodoloog roositeadlane. Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui Euroopasse toodi Hiinast ja Indiast pärinevad korduvalt õitsevad , rohkeõielised roosiliigid ning aretised. Roosisorte on registreeritud umbes 25000. Roosi viljade sisaldus Jrk nr Sisaldus 1. Karotiin 2. B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini 3. Mineraalained 4. Flavonoidid 5. Eeterlikud õlid 6. Parkained 7. Fütontsiidid 8. Orgaanilised happed 9. Suhkur Istutamine Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga.
1). Et just peensoole limaskesta hattude galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, toitained – valgud, lipiidid, laktoos laktaasi puudumisel piimatooteid ja/või loomse töö süsivesikud, vitamiinid, mineraalained jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora tulemusel saadud aineid nagu näiteks ja mikroelemendid – kujuneb ta lagundab, tekitades gaase mesi. Veganism aga keelab kõikide kahjustunud peensoole limaskestaga (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) loomsete ainete tarbimise. Mõne tsöliaakiahaigel nende vaegus. ning happeid. Haigusnähud võivad olla rangema määratluse järgi ei tohi
kiud. Uueneb kudedest kõige kiiremini, nt täites haava paranemisel kahjustuskoha. Just kohev sidekude on kõigi meie organite ümber. (Ma tean, et see jutt sai veidi ebaloogiline, aga ma ise pole ka kindel, mida ma oma vihikus mõelnud olen; vast on parem kui mitte midagi.) Luukude: Tekib enamasti kõhrkoe luustumise teel. Vähe rakke (osteotsüüdid) ja rakuvaheaine (plink- ja käsnaine). Umbes 25% on vett. Kuivainest umbes 25% on orgaanika, millest 97% on kollageen, ülejäänu on mineraalained, millest peamine on hüdroksiapatiit. Luu pinnal on rohkelt ladestunud kaltsiumisooli. Mida luu sissepoole, seda vähem neid on (st ühe enam on käsnollust ja plinkollust). Käsnolluses toimub intensiivne ainevahetus ja verevahetus. Kristallidena paiknevad mineraalid vahetuvad pidevalt, seega kui kaltsiumi mõnda aega ei söö, tekib juba luuhõrenemine. Rasvkude: Palju suuri rakke ja vähe rakuvaheainet. Umbes 80% koest on rasv. Ülesanded:
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Kuidas toituda tervislikult? Mai Maser, MD, PhD Söö ainult nii palju, kui energiat kulutad! Meie organism vajab mitmekülgset toitumist eelkõige selleks, et tagada hea tervis, kasvamine ja võime järglasi saada. Kõik sellele lisanduv on juba inimese ajutegevuse vili mõnud ja ahvatlused, gurmaanlus, heaolu, erilised kehalised saavutused jm. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Kui me ei söö piisavalt, tunneme väsimust, meil esineb keskendumisraskusi ja hingeldamist, samuti oleme vastuvõtlikumad haigustele. Inimkeha funktsioneerimine sõltub rakkude tööst. Rakud aga vajavad tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist, kus erinevatel toiduainetel on kindlad soovituslikud kogused. Määrava tähtsusega on nii toidu hulk kui ka selle väärtuslikkus. Toidu koguse määrab põhimõte söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! Lapsed ja noored kulutavad keharakkude ülesehitamiseks olulise osa toiduenergiast. Täiskasvanutel ...
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
Seleen (Se) on antioksüdantsete ensüümide ehituseks ja funktsioneerimiseks vajalik mikroelement, mistõttu temast kui antioksüdandist saab rääkida ainult kaudses tähenduses. Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest. Eesti pinnas on seleeni poolest rikas. Seleeni on palju täisteratoodetes, munades, kalas, lihas ja mineraalvees "Värska". Seleeni päevanormiks loetakse 55!200 ìg. Üledoseerimisel on seleen mürgine. Mineraalained on küll stabiilsemad kui vitamiinid, kuid ebaõigel toidu valmistamisel võivad ka mineraalainete kaod olla märgatavad. Mineraalainete defitsiidiga seotud haiguslikud nähud ilmnevad küllalt pika aja möödudes, seetõttu peaks mineraalainete defitsiidivõimalusele mõtlema juba siis, kui otseseid haigusnähte veel pole. Paljud vitamiinid ja mineraalained parandavad toimet vastastikku. Näiteks antioksüdantsete vitamiinide A, C ja E ning seleeni toime on efektiivseim koos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
