Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel ...
Bioaktiivsed ained Ensüümid Ensüümid ehk fermendid on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. Mõned ensüümid ei vaja tegutsemiseks lisaaineid, teistel on aga aktiivsuskeskuse toimimise juures olulised ka ko-faktorid ja ko-ensüümid, milleks on sageli mineraalained ja vitamiinid. Ensüüme saame me endale sisse süüa ja ensüüme toodab ka meie keha ise. Kõige suuremas koguses, 50% ensüümidest toodetakse koos süljega, järgmisena tähtsuselt on võrdsed kõhunääre ehk pankreas ja meie soolestiku mikrofloora ehk peamiselt piimhappebakterid kumbki 25%. Toidus leidub ensüüme eriti rohkelt tooretes salatites (puu- ja köögiviljades, teravilja-idudes, pähklites) ning ka kuumutamata piimas ja muudes loomsetes saadustes.
Võileiva seedimine Kui ma söön ära leiva, mille peal on või vorstiviil, juust ja kurgiviil siis see purustatakse kõigepealt suus. See peenestatakse hammastega ja segatakse hammaste ja keele abil ning samal ajal niisutatakse süljega. Suus algab ka süsivesikute seedimine. Süljes leiduva ensüüm amülaasi abil hakkab toidutärklis suhkruks lõhustuma. Suus jõuab tärklis lõhustuda vaid osaliselt, sest toit liigub kiiresti edasi neelu. Toidu neelamine on viimane tahtele allutatud tegevus seedimises. Neelust liigub toit söögitorru. Toidu liikumist muudab kergemaks ohtralt erituv lima. Söögitoru on 25-30 cm pikk ja väikeste lihaskokkutõmmete abil surutakse toit makku. Magu meenutab lihaseliste seintega kotti ja mahutab umber 1,5 kuni 3,5liitrit toitu ja vedelikku. See on seedekulgla kõige mahukam osa. Maoseinte limaskesta näärmed eritavad maonõret ja lima. Maonõre sisaldab soolhapet ja ensüüme. Nende koostoimel ...
Päevasest energiatarbest tuleks: 50 - 60% katta süsivesikute, 25% - 35% lipiidide, 10 – 20% valkude arvelt Seega 2400*0,2=480 kcal 480/4,1=117 grammi valku Kui palju energiat annab klaas piima, kui see sisaldab 3% rasva, 5% süsivesikuid, 4% valku ja 120 mg kaltsiumi? Klaas = 200 ml Rasva = 200*0,03=6 grammi > 6*9,1=54,6 kcal Süsivesikuid = 200*0,05=10 grammi > 10*4,1= 41 kcal Valku = 200*0,04= 8 grammi > 8*4,1= 32,8 kcal 54,6+41+32,8= 128,4 kcal NB! Vitamiini ja mineraalained toiduenergiat ei anna 2. Toidukorrad päevas Hommikusöögiga soovitatakse katta 20-25% päevasest energiavajadusest. Oluline on, et hommikumenüüsse kuuluks kiirelt valmistatav soe toit. Omal kohal on pudrud, muna- ja aedviljatoidud, täisteraviljatooted, helbed, müsli ning mitmesugused võileivad. Jookidest eriti piim ja jogurt, sobib ka kohv. Oluline on tasakaalustatud toitainete valik ning mitmekesisus nädala lõikes.
Need mitteseeditavad toiduosised on vajalikud normaalseks sooletalituseks, kiudained seovad soolestikus kahjulikke aineid, isegi kantserogeene ja aitavad väljutada liigset kolesterooli. Soovitatav on süüa kuus leivaviilu päevas, so ~300 g leiba. Selle koguse jämedast rukkijahust leivaga saaks katta poole B1-vitamiini, kolmandiku B2-vitamiini ja foolhappe tarbest, aga ka 60-70% raua, fosfori, magneesiumi ja tsingi vajadusest ning kolmandiku kiudainetarbest. Leivas leiduvad mineraalained on vajalikud närvisüsteemi, naha, luude, hammaste ja lihaste normaalseks talituseks. Vereloomes vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas, peedis või tomatis. Rukkivalgud on oma aminohappelise koostise poolest nisuvalkudest täisväärtuslikumad, kuna nad sisaldavad rohkem asendamatuid aminohappeid (lüsiini, treoniini, metioniini ). Rukkivalk kuulub täisväärtuslikemate taimsete valkude hulka tatra-, soja-, kartuli- ja aedoa-valkude järel.
Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. 3
ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde. Peensoolde avanevad sapijuha ja kõhunääre, mis toodavad teisi vajalikke seedeensüüme. Kõige aktiivsem on seedimine peensoole alguses ehk kaksteistsõrmiksooles. 3. Kirjelda seedimist ja toitainete imendumist peensooles ja jämesooles. Peensoolest imenduvad verre süsivesikute ning valkude koostisosad, samuti vitamiinid, mineraalained ja vesi. Rasvade lagunemisel tekkinud glütserool ja rasvhapped imenduvad lümfi. Rasvade lagunemisel osaleb ka ensüüm lipaas. Läbi peensoole läheb vedel soolesisu jämesoolde, kus toimuvad järgmised protsessid: 1) vesi imendub tagasi organismi; 2) Bakrterid lagundavad seni lagundamata toite ning annavad näiteks B12 vitamiini; 3) Moodustub väljaheide. Jämesoolest läheb väljaheide soolde. Pärasoole ülesanne on tahtlikult tühjendada sooltoru väljaheiteks. 4
valmistamisel üle 10g. 35g jääks toiduainetes oleva rasva arvele. Loomsed rasvad sisaldavad palju kolesterooli. Viimane on rakumembraanide koostisosa ja vajalik hormoonide sünteesis. Toiduga ei tohi liigselt anda kolesterooli, mida leidub loomsetes rasvades (rasvane liha, juust, munakollane, subproduktid). Päevane toidu kolesteroolisisaldus ei tohiks ületada 300mg ja veres on see näitaja 5,2 mmol/l. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda. Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ja mineraalained mõjutavad toitainete transporti ja ainevahetust. Vitamiinide ja mineraalainete puudus nõrgendavad rakkude funktsioneerimist, mis ilmneb muuhulgas selle näol, et juuksed või nahk tunduvad kuivana, oleme vastuvõtlikumad erinevatele nakkushaigustele ning koed uuenevad aeglasemalt. Inimesed kannatavad ikka veel erinevate vitamiinide ja mineraalainete puuduse käes, hoolimata sellest, et neid on palju uuritud ning neist on ka meedia vahendusel palju juttu olnud. Selle põhjuseks võib olla:
............................................................................................ 9 6KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Mis on tervislik toitumine? Tervislikult toitumine tähendab lihtsust toidu suhtes, et inimene ei söö rohkem ega vähem kui ta vajab ehk sööb tasakaalustatult. Süüa tuleb regulaarselt ning mõistlikult. Toitained valgud, süsivesikud, rasvad, vitamiinid, kiudained, mineraalained jm, saab organism vajalikust toidust elutegevuseks. Toitaineid jagatakse organismi vajaduste järgi kaheks: Makro-ja mikrotoitained. Makrotoitained ehk põhitoitained on päevases ulatuses organismile vajalikud grammides, milleks on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi. Mikrotoitaineid vajab organism milli-või mikrogrammides, milleks on erinevad vitamiinid ja mineraalained. Tervislikust toitumisest ainuüksi ei piisa kehalise korras olu hoidmiseks. Ei tohi unustada
Aleuroonkiht-koosneb mitmest kiulisest kihist, mis sisaldavad palju vitamiine ja min.aineid Idu tera alumises osas, rohkesti rääsuvat rasva. Kõige toitaineterikkam Kliid jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos aleuroonkihi ja idu osakestega. Ergutavad seedeelundkonda, aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljakultuurid sisaldavad peaaegu kõiki organismile vajalikke toitaineid (eriti süsivesikud, valgud, mineraalained, vitamiinid B, PP, E) Nisuvalkudel omadus taigna segamisel paisuda ja moodustada liimvalku Nisuteradest valmistatakse · manna kollakas kreemika varjundiga, jahuste teradega Odrateradest valmistatakse · odrakruubid purustatud odratera tuumad, ümara kujuga ja lihvitud, sileda pinnaga · odratangud purustatud odraterad, ei lihvita, sisaldavad kruupidest rohkem mineraalaineid ja tselluloosi, valm. Erineva jahvatusastmega
süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud mineraalained, mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid 2.) mulla tekketegurid lähtekivim- lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla f. Ja keem. Omadused. Kliima- kliimast sõltub murenemise kiirus, milline on murenemise lõppsaadus. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef- mõjutab mulla soojus- ja veereziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuuivavad kiiremini, põh.poolsed agelasemalt
5. Millistest ainetest koosnevad luud, milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde. · Luu koostis-Luurakud, rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid elastsuse. · Kui mineraalaineid jääb luudes vähemaks, siis muutuvad luud pehmemaks ja võivad kergemini murduda/katki minna. · Kui orgaanilisi ühendeid jääb luudes vähemaks, siis luud ei paindu enam nii palju. · Vanas eas sagenevad luumurrud sellepärast, et mineraalainete kogus luudes väheneb. 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)?
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Maa- põllumaa 11%, looduslikud rohumaad 23%. Põllumajandus kasutab 1/3 maismaast. Põllumaa- istandused, põllud, kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vah...
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
Kaltsiumi- ja fosfaaditasakaal Kaltsiumi roll: Kaltsium on inimkehas kõige rikkalikumalt esindatud mineraal. See mängib olulist rolli inimkehas, sest osaleb paljudes metabolismi ja füsioloogilistes protsessides, see on vajalik iga keharaku normaalseks funktsioneerimiseks ning rakumembraanide alalhoidmiseks. Ta on luude peamine koostisosa, 99% Ca asub just luudes ja hammastes. Just sellepärast vajatakse kaltsiumi tugevate luude ja hammaste ehitamiseks. Peale seda mängivad kaltsiumiioonid olulist rolli rakusiseste signaalide edastamisel, lihaste kontraktsioonis, vere hüübimisel. Kaltsiumi liikumist rakkude vahel reguleerib magnesium (Mg) ning need kaks mineraali on inimkehas väga tihedalt seotud. Nagu varem öeldud, vastutab kaltsium lihaste töö eest, täpsemalt öeldes aga vastutavad kaltsium ja magneesium lihases vastandlike protsesside eest – kaltsium on oluline lihase kontraktsioonil ja magneesium lihase lõõgast...
· Tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell, · Linnuliha · Loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili - herned, oad, sojaoad · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. 9 Tervisesportlase treening Vitamiinid ja mineraalained Vitamiinid ei ole organismi energiaallikad, nagu ei ole ka mineraalained. Kuid vitamiinidel on organismis väga suur tähtsus ja nad on tervisesportlasele väga olulised. Vitamiinid on kõigi organismide eluks vajalikud, nad võtavad osa rakkude ja organismi ainevahetuse reguleerimisest · vitamiinid on eluks hädavajalikud · nende kestev vaegus on organismile kahjulik · vitamiinidel ei ole energeetilist tähtsust · vitamiinid ei asenda teisi toitaineid
Süsivesikud(energia).rasvad(naha uuenemine,vitamiinid) valgud(keha uuenemine) mineraalained+vitamiinid(lahustuvad rasvas ja keha saab A,B,C jne) Skorbuut C-vitamiini puudus(immuunsus,luude tugevus) Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja ...
1:2le, nii loomne kui taimne valk seega. Muud valguallikad on liha, kala, piimatooted, täisteratooted ja ka teraviljatooted. Veidi valgurikkamat toitu tasub tarbida peale trenni kuni 3 tunni möödudes. Eriti kasulik on küll vahetult enne trenni valku tarbida, aga pole vist eriti meeldiv ja ei oma kestvusalal nii suurt tähtsust. Jällegi tarbida piisavalt süsivesikuid, muidu hakkab keha lagundama ka valke. 5. Vitamiinid ja mineraalained: Väga tähtsad, eriti sportlike eluviiside puhul. Sellepärast peab toituma väga mitmekesiselt, piisavalt puuvilja ja juurvilja sööma. Magus ja kiirtoit katavad küll energiavajaduse, aga ei sisalda piisavalt vitamiine! Kui piisavalt sporti teha, tasuks lisaks toidule vitamiine lisandina tarbida. 6. Kofeiin: Alates 56 mg kilogrammi kehakaalu kohta on tal märgatav vastupidavuslikku töövõimet suurendav efekt! See kogus on omane nt. kofeiinitablettidele
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
*Inimese nahk on omalaadne erituelund, mille retseptoritega taipame valu, sooja, külma ja erinevaidpuuteärritusi. Naha välimise kihi moodustab marrasknahk, selle pindmist osa nimetatakse sarvkihiks, mis koosneb kokku surutus surnud rakkudest. Pärisnahk sialdab rohkesti elastseid kiude, on veniv, painduv, sitke. Pärisnaha all paikneb rasvkoerikas nahaaluskude. Millest luud koosnevad? Luud koosnevad luurakkudest ja rakuvaheainetest. Luudes on mineraalaineid ja orgaanilisi aineid. Mineraalained annavad luudele kõvadust, orgaanilised aga elastsust. Mis on luuüdi ja milline on tema ülesanne, milliseid luuüdisid eristatakse? Luuüdi on pehme kudeluuõõntes. Inimestel eristatakse punast ja kollast luuüdi. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollae luuüdi aga toitainete, eriti rasvade varu . Millised on inimese luustiku ülesanded? *toestab ümbritsevaid pahmeid kudesid *on lihastele kinnituskohaks *kaitseb siseelundeid ja närvisüsteemi, pea ja seljaaju
Et tapajärgselt ainevahetus mingil määral jätkub, tekib ka soojus ja see koguneb lihastesse.Temperatuuri tõus oleneb soojuse tekke kiirusest ja kestusest. Kiire glükolüüs põhjustab suure hulga soojuse kogunemise ja liha aeglase jahtumise. · lihaskoe keemiline koostis - Vesi 64 kuni 80% (keskmiselt 75%); - Valk 16 kuni 22% (keskmiselt 18%); - Rasv 2 kuni 25% (keskmiselt 15%); - Mittevalgulised lämmastikühendid umbes 1,5%; - Mineraalained umbes 1%; - Süsivesikud umbes 1%. · liha riknemisviisid- 1. Mikrobiaalsed Roiskumine Käärimine, hapnemine Hallitamine 2. Keemilised Rasva rääsumine 3. Biokeemilised Autolüüs Hüdrolüüs 4. Bioloogilised Putukate tõttu Näriliste tõttu 5. Füüsikaliste muutuste mõjul Kuivamine Kahanemine Kõrvallõhnade neeldumine · rigor mortis- Surmakangestuse põhjuseks on püsivate ristisildade teke aktiini- ja
KAUBAGRUPID MESI Ajalugu: 3500 aastat tagasi kasutati mett ravimina. Mett on kasutatud ka säilitusainene( säilitati kalu mees). Mee koostis: 40-70% Sahhariidid Kuni 10% polüsahhariide Kuni 20% vesi Fermendid- teevad mee tervislikuks Mineraalained Vitamiinid- C,B Eeterlikud õlid- annavad meele lõhna Valkained annavad värvi Mee sordid: LOODUSLIK Õiemesi- üheliigiline ja mitmeliigiline Lehemesi- saadakse taimede lehtedest ja vartelt, madal kvaliteet, vähem magus, ei ole aroomi, ei kristalliseeru Korjamine- maa-ala,aas,stepp,mets. Kättesaamisviisi järgi- kärje, vurri, nõrgunud, pressitud. KUNSTLIK Mesilastele suhkrusiirup:söötmisel saadud mesi.
Luustik e skelett · Luud koosnevad luukoest. · Luustik on tugi- ja liikumiselundkonna passiivne osa. · Inimesel on enam kui 200 luud ( täiskasvanu ) Luude koostis · Mineraalained 55 - annavad luudele kõvaduse ( Ca , Mg , soolad ) · Orgaanilised ained 25 - annavad luudele elastsuse ( valgud, rasvad ) · Luurakkud ja rakuvaheaine ( peamiselt vesi ) Vananedes mineraalainete sisaldus luudes suureneb ning luude tugevus väheneb. Osteoporoos - luud muutuvad hapramaks ja suureneb luumurdude risk, eriti just puusa, lülisamba ja randme piirkonnas. Luukoe vähenemist põhjustavad tavaliselt hormonaalsed muutused või kaltsiumi ja/või vitamiin D defitsiit.
2. Vedel olek- Vedelik on voolav, püsib sulgemata anumas, mingil määral omab juba kuju nt: veepiisk, veeloik. Pinpimedusjõudude tõttu püsib nt veepiisk ja veelpik koos. Vedelik on tihedam, kui gaas. Molekulid liiguvad kaootiliselt. 3. Tahke aine- Omab keha kuju, järelikult molekulide vahel on tõmbejõud. Vibreerivad, võnguvad oma tasakaalu asendil üle. Tahked ained jagunevad kristallisteks ja amorfseteks. Kristalsed ained on metallis, jää, mineraalained, kivid. Amorfsed on nt plastmassid, klaas, pigi, mesi. Müristamise ja välgu vahe oli 2,5 sek, kui kaugel toimus sündmus? Heli levimise kiirus 332 m/s Soojusülekande liigid: · Kondenseerumine- gaasiline aine muutub vedelikuks, nt veeaur muutub veepiiskadeks. Seda protsessi soodustab temperatuuri langus. ·
Ensüümid on valgulised katalüsaatorid. Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne. Nad on olulised keha vedelike, luustiku ja ensüümide koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid, samas kui mineraalained on makroelemendid (C, H, N, O, P, S), mesoelemendid (Ca, Cl, Na, K, Mg) ja mikroelemendid (Fe, Zn, Cu, jne). 6. Rasvlahustuvate vitamiinide ala- ja ületarbest põhjustatud vaevused (3 + 3) A-vitamiini puudus põhjustab kuiva nahka, silmapõletiku ja nohu. D-vitamiini puudusel võivad tekkida luude haigused. E-vitamiini puudus põhjustab rasvlahustavate vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati
300-400g süsivesikuid ööpäevas). Need on vajalikud energia tootmiseks ja organismi kasvuks. Need on asendamatute aminohapete ja rasvhapete allikad. Makrotoitained on valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi. Mikrotoitained on need, vajame päevas milli- või mikrogrammides. (näiterks A-vitamiini -0,8 mg ööpäevas). Need on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, ensüümide ja hormoonide koostises. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained (vaata ka lisa 2 Toitained). Süsivesikuid sisaldavad sellised toiduained, nagu suhkur, tehislikud magusained, kartulijahu, mesi, siirupid, jahud, tangained, kuivatatud puuviljad, leiva- ja saiatooted, värsked marjad ja puuviljad, kartul, till, peet, hernes ja porgand, piim ja -tooted, sulatatud juustud Organism vajab süsivesikuid energia tootmiseks (1 g süsivesikuid sisaldab toiduenergiat 4,1 kcal), energeetilise varu loomiseks. Süsivesikutel on organismis ka ehituslikud ülesanded ning
Lehtede jaotus Lihtlehed: ühele leherootsule kinnitub üks lehelaba. Liitlehed: leherootsule kinnitub mitu lehelaba. Fotosüntees Varred kasvavad pikemaks, et taimed saaksid rohkem valgust. Varrele kinnituvad lehed, neis toimub fotosüntees. Lehtede kaudu toimub ka hingamine ja vee aurumine. Mõõda leheroodusid liiguvad orgaanilised lehtedest varde ja teistesse taimeosadesse, varrest aga vesi ja mineraalained lehtedesse. Piki vart liiguvad allapoole orgaanilised ained, ülespoole vesi ja mineraalained. Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüül. Fotosüntees toimub rohelistes taimeosades. Fotosünteesil tarvitakse valgusenergiat. Orgaanilised ained moodustavad fotosünteesil vees ja süsihappegaasist. Fotosüntees: tekib hapnik, orgaanilised ained moodustuvad, süsihappegaas neeldub, energia koguneb, toimub ainult valge. Hingamine toimub nii valges kui pimedas, orgaaniliste
Maad on talu ümbruses kokku 25 ha, kus toimub karjatamine ja kogutakse vajalik sööt loomadele. Plaanis on maad juurde osta või rentida. Kuna maad on piisavalt, siis suvisel aja on lambad karjamaal, kus neil on ka varjumise võimalus. Talvel on loomad laudas, kuid neil on võimalus minna ka lauda lähedal asuvale karjamaale. Loomi söödetakse oma maalt kogutud söödaga, milleks on hein ja kuivsilo. Lisaks saavad loomad veel lisasöötasid, milleks on mineraalained sool ja jõusööt. Lambaid pügatakse üks kord aastas ning pügamisteenus ostetakse sisse Turustamine Tegelen peamiselt liha turustamisega. Loomad müün, kui nad on saavutanud kehamassi 40-50 kg selleks ajaks peaksid nad olema alla 12 kuu vanused. Müün nii elusalt lihakombinaati, kui ka lihana otse tarbijale. Elusmüük toimuks Otepää lihatööstusele see on kõige lähemal ja Eestis on hetkel ainult üks kokkuostja peale selle, kuid see asub Saaremaal. Risk
SEEDIMINE on toidu lõhustumisprotsess · TOIT - TOIDUAINED on enamasti taimse või loomse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks · TOITAINED on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ja energia saamiseks TOITAINED Makrotoitained Mikrotoitained valgud vitamiinid lipiidid mineraalained süsivesikud vesi SEEDIMINE TOIMUB SEEDEKULGLAS, MILLE OSADEKS ON : SUU NEEL SÖÖGITORU MAGU KAKSTEISTSÕRMIKSOOL PEENSOOL JÄMESOOL PÄRASOOL PÄRAK Seedimisest võtavad osa SEEDENÄÄRMED SÜLJENÄÄRMED MAKS KÕHUNÄÄRE, mille eritised aitavad toitu lõhustada, kuid mida toit ise ei läbi Seedimine algab SUUS
200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete
küpsiste või näkside pinnale. Kasutatakse ka küpsetiste pinnale . Müügil on värvilist tuhksuhkur ja ka maitsestatud (heleroosa maasikamaitseline, kollase värviline sidrunimaitseline[suhkur sidrunhappega], kaneelimaitseline) puudersuhkrut. 2 4. suhkrusiirup- Tume siirup tume suhkrukahus, mis sisaldab suhkrupeedi ja suhkruroo lõhna-, värvi- ja mineraalained. Sobib tugeva aroomi tõttu pajaroogadesse, küpsetistesse, jookidesse. Kuldne suhkrusiirup hele suhkrulahus, mida kasutatakse küpsetistes, magustoitudes ja ka kaunistamiseks. Kvaliteedinõuded: · suhkur peab olema sinaka või kollaka varjundiga · maitselt magus · lõhn puhas ja suhkrule omane · niiskusesisaldus peensuhkrul kuni 14%, tükisuhkrul 0,3%
rabanduse ja teatud vähiliikide riski Nad maitsevad imehästi ning valik on nii suur NÕUANDED : Puu ja juurviljad söö võimalusel alati koorega, kuna paljud toitained paiknevad just koore all Eelista värskeid puu ja juurvilju mahladele, kuna mahlade tootmisel kaob palju kiudaineid, vitamiine, mineraalaineid ning fütokemikaale Söö vähemalt pool tarbitavast puu ja köögiviljade kogusest kuumtöötlemata kujul, sest neis on paremini säilinud nii vitamiinid, mineraalained kui ka ensüümid Tarbida võimalikult värskeid toiduaineid, kuna pikemalt säilinud toiduainete maitse, struktuur ja välimus muutuvad ning samuti kaotavad nad osa toitainetest Samuti tarbida toiduaineid võimalikult naturaalsel (töötlemata) kujul Toiduvalmistamisel kasuta lihtsaid ja kiireid meetodeid, et võimalikult palju toitainetest säiliks MUSTAD SÕSTRAD : Cvitamiini sisaldab must sõstar meie aiamarjade seas kõige rohkem 66 kuni 258 mg 100 grammi
huumuseks. Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele.
2) Ränded 3) Karvkate, sulestik, rasvkude 4) Talvevarude kogumine Iga ökoloogilise teguri suhtes on organismil teatud väärtustevahemik, milles ta saab elada ökoloogiline amplituud ehk taluvusala. Organismide vahelised suhted: 1. Sümbioos eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm, osalevad osapooled on sümbiondid. Nt: seeneniidistik+taim(juured) seeneniidistik annam taimele vee ja mineraalained ning vastu saab orgaanilised ained, sipelgas+lehetäi (sipelgad kaitsevad lehetäid ning saavad magusat eritist), liblikõielised taimed ja mügarbakterid. Sümbioos jaguneb kaheks: eksosümbioos ja endosümbioos. Eksosümbioos on organismide vaba kooseluvorm, kus mõlemad saavad elada teineteisest sõltumata. Endosümbioos on kooseluvorm, kus üks organism elab teise kehas, nt: veise seedekulglas tselluloosi lagundavad bakterid. 2
Pesemisel kest kaob ja muna ei säilu MUNA KEEMILINE KOOSTIS Koostisosad Terve Kollane Valge Valgud 13 16 11,5 Rasvad 11,5 32 - Süsivesikud 0,5 0,5 0,5 Vesi 74 50 87,5 Mineraalained 1,0 1,5 0,5 vitamiinid A,B1,B2 A,B1,B2 B2 Munade liigitus: · Sortide järgi A-kaubandusse B- tööstusesse (toiduaine t) · Allika järgi ( Kana,part,vutt...) · Pidamise järgi (3 EE 12787) 1- maheviisil peetavad kanad 2- vabalt peetavad 3- õrrekanad 4- puuris peetavad SUURUSED
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Naft...
Inimese toese moodustavad mitmesugused omavahel seostunud luud. Luud on kõvad ja esmapilgul tunduvad elutud. Tegelikult koosnevad nad elusatest luurakkudest, mille vahel on rakuvaheaine. Luudes on nii mineraalaineid kui ka orgaanilisis aineid. Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid aga elastsuse. 25% orgaanilisi aineid (rasvad, valgud) , annavad elastsuse 55% mineraalaineid (kaltsium, fosfor, magneesiumiühendid, neid on kõige rohkem) , annavad tugevuse 20% vett · Miks vanadel inimestel murduvad luud kergelt? Väheneb luude kaltsiumi sisaldus, luude elastsus väheneb, luud hõrenevad. Luuhõrenemine on haigus, mille puhul muutuvad luud hõredaks ja hapraks ning murduvad kergesti. On tingitud kaltsiumi ja fosforisisalduse vähenemisest, seda soodustavad vähene liikumine, ebatervislik toitumine, vananemine. Luuümbris luud ümbritsev sidekoeline kate, moodustab uusi luurakke, mille arvel kasvavad laste luud ...
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes. *Keemiline murenemine ehk porsumine : Kivimites olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Eelkõige palavas ja niiskes kliimas, nt ekvatoriaalne kliima. Selle käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saaad kasutada taimed ja mikroorganismid. Vihmametsad, savannid. *Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murene...
PEDOSFÄÄR Maakoore pindmine osa, kus taimed, seened ja mikroorganismid muudavad orgaanilist osa. 10.Keemiline murenemine: ehk porsumine on kivmis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Kivimi pind muutub poorseks ja mureneb. Toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse. Hädavajalik ka piisav kogus sademeid. Füüsikaline murenemine: ehk rabenemine on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemiliste mineraloogilise koostise muutumiseta. Seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased muutumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Tähtis looduses ,sest toimub kivmite peenestamine, kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest lõpuks savi.Reljeefi muutumine...
vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte. Igas elukeskkonnas olgu siis päikselises, tuulises või külmas - on faktoreid, mis häirivad naha normaalset funktsioneerimist. Naha hooldusvahenditeks on puhastusvahend, vesi, niisutav kreem ja päikseblokaator. Puhastusvahendid
kartul,tomatid,küüslauk,sibul,tshilli- ja paprikapulber. 2.pearoog *Liha või kala kõrvale lisandina ahju-või keedukartul, kartulipüree * KIHILINE KARTULIVORM PAPRIKA JA BAKLAŽAANIGA Kartul, baklazaan, tomat, pune, küüslauk 3.Magustoit • KARTULI-BROWNIE KREEKA PÄHKLITE JA JÕHVIKATEGA: Tume shokolaad, rukkijahu, keedukartul, jõhvikad, kreeka pähkel Kokkuvõte • Ajalugu ulatub 8000 aasta taha • Kartul on väga toitaineterikas sisaldades rohkesti vitamiine, mineraalained ja inimorganismile muidu vajalikke aineid • Kartulit liigitatakse neljaks tüübiks – salatikartul, keedukartul, jahune keedukartul ja pudrukartul • Kartuli hooaeg kestab suve algusest sügise keskpaigani, kilo hind keskmiselt 0,10-0,70€ • Kartul on suurepärane toiduaine, mis peaks leiduma igal toidulaual. Kasutatud kirjandus: • http://agrt.emu.ee/pdf/2004_3_tsahkna.pdf • http://www.eestikartul.ee/toitevaartus/kartul-toitainete-varasalv/ • http://www.eestikartul
Toiduainete keemia Toidu komponendid Inimesele kasutatavad toitained: Valgud Süsivesikud Lipiidid Vitamiinid Vesi Mineraalained Mikroelemendid Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Valkude mitmekesisus on molekulaarne/materiaalne alus, mis lubab lahendada enamiku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi probleeme. Toiduvalgud peavad oma aminohapetega tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Süsivesikud Süsivesikud on keemilised ained, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhap...
1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks. 2. Mis ülesanne on närvikoel? Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon. 3. Mis ülesanne on luukoel? Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8. Mis tüüpi rakkudest koosneb veri?
TÄISPIIMATOODETE TEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Piima koostis Piima koostises on olemas kõik organismi kasvuks ja arenguks vajalikud toitained kergesti omastataval kujul. Piima koostises on vesi, süsivesikud, rasvad, valgud, mineraalained. Piim sisaldab vett kõige rohkem (lehma piimal 87,6%). Piimarasv on piima kõige kõikuvam koostisosa. Lehm Inimene Vesi 87,6 % 87,2 % Süsivesikud 4,6 % 7,0 % Rasvad 3,9 % 4,0 % Valgud 3,2 % 4,5 %
Apteegis müügil olevad preparaadid, millega saame toetada oma organismi ja tugevdada immuunsüsteemi. C-vitamiin aitab ära hoida viirushaiguseid ja külmetust, on vajalik sidekoe arenguks ja haavade paranemiseks. Haiguse ajal C- vitamiini vajadus suureneb ning on oluline, et see oleks kaetud. Suurim lubatud päevane annus on 1000 mg, kuid mitte üle 10 päeva järjest. Vitamiini- ja mineraalide kompleks sisaldab kõiki vajalikke vitamiine soovitusliku päevase annuse jagu. Vitamiinid ja mineraalained on eluliselt vajalikud organismi normaalseks arenguks ja terviseks. Preparaat sobib igapäevaseks kasutamiseks ja varustab organismi vajalike vitamiinide- ja mineraalainetega, sealhulgas antioksüdantidega, mis kaitsevad rakke kahjulike vabade radikaalide mõjude eest ja aeglustavad organismi vananemisprotsessi. Mineraalained on vajalikud luude, lihaste ja närvisüsteemi toimimiseks. Kompleks aitab püsida organismil elujõulisena, tugevdab
Kivimid Liigid ja ringe Kivimitel on kolm liiki: Tardkivimid: Tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (Magma on vulkaani sees, laavaks muutub ta siis, kui ta jõuab maapinnale). Suurem osa maakoorest koosnebki tardkivimitest näiteks graniit ja basalt. Tardkivimitel on kristalliline ehitus ja nad võivad olla ka klaasjad, samuti on tardkivimid väga kõvad/tugevad ja rasked. Settekivimid: Päikesekiirguse ja õhu käes temperatuuri kõikumisel ja vee toimel laguneb tardkivim väiksemateks osakesteks, seda pudedat kivimmurendit nimetatakse setteks (näiteks rahn, veeris, kruus, liiv, savi). ...
Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist. See on lihaseline. See takistab seedimatutel osakestel peensoolde tagasi minna.. Jämesoole peenehitus: Soolenäärmed, kus toodetakse lima. Näärmed on tubuloossed torujad, peamiselt karikrakud. Teatud määral imendub vesi, mineraalained, lühikeseahelalised rasvhapped. 20 40% välajheite kuivmassist on bakterid. Bakterid lagundavad seedimatuid taimseid produkte. Bakterid sooltes on anaeroobid, nt. soolekepike E. coli. Gaasid on CO2, N2, metaan; O2 tõrjutakse välja. Gaasid imenduvad tavaliselt verre, kuid võivad ka teisel kujul väljuda.
· Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid - värvained - flavonoidid (taimsed pigmendid) 5 · Valminud mesi sisaldab: 18 22% vett 6 10% sahharoosi 70 80% puu- ja viinamarjasuhkrut 6 Mee koostis · Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn, Cu, Fe, Co, P, Zn, Cl, S, Ni, Cr)
7. Aeg(mulla vanus) mõju mulla kujunemisele: *mullahorisontide (kihtide) olemasolu ja järgnevuse*taimkatte olemasolu, kooslus*toitainete varu*mullaviljakus 8. Veereziim:*suur sademete hulk põhj. Toiteelementide kadu*vähesed sademed- põhjustab mulla pealmise kihi sooldumist-kõrbestumine. 9. Kliima mõju mulla kujunemisel:*sademed*temperatuur*päikesekiirguse hulk- mõjutavad murenemist 10. Mullaorganismide mõju: *taimkate-toodab org. Ainet viivad mullast ära vett ja mineraalained. *mikroorganismid, elusorganismid-omastavad taimedest org.ainet ja mikroelemente.*biokeemiline ainerine(taimede, mikroorganismide jt elusorganismide vahel) 11. Inimtegevus: ``-`` mõju: viib muldade degradeerumisele-mulla vastupanu väheneb välistele teguritele, viljakuselangus. *kõrbestumine*sooldumine*keemiline saastamine*erosooni kujunemine. ``+`` mõju: mulla omaduste parandamine- kultuuristamine(tõstab viljakust). *väetamine*kuivendamine*niisutamine*mulla
portsjonit, üks portsjon kaalub 90g. Teisi teraviljatooteid nagu puder, pastatooted, helbed võib päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid, milles on südamele kasuliku kaaliumit või siis hiina kapsas ja lehtkapsas, kus saame kaltsiumi. Magneesiumirikkad on näiteks ka rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad.. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Puu- ja köögiviljades leidub rikkalikult C-vitamiini, kuid samuti ka E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. Mida aga nendes ei leidu on D-vitamiini (v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
