Öeldakse, et valk on elu alus. Valguga on seotud kõik elulised protsessid, ka kasvamine. Valk ehk proteiin koosneb aminohappe jääkidest, mida on meie organismis kokku 20. Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt...
naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mineraalained Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel
23) Millises leegi osas on temperatuur kõige suurem ja millises madalam? Leek koosneb tavaliselt kolmest osast ning kolmandas osas ehk välimises osas on leegi temperatuur kõige kõrgem (üle 1000 °C) Alumises ja sisemises osas on temperatuur kõige madalam (alla 500 °C) . 24) Kuidas määratakse kütuse kütteväärtus? Oksüdatsiooniastme järgi. 25) Millised on elusorganismidele vajalikud toitained? Rasvad, valgud, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. 26) Miks on vaja inimestel süüa valke, rasvu ja sahhariide? Nende tähtsus. Põhjenda. Sahhariidid on meile esmaseks energiaallikaks. Valgud on meile kui ehitusmaterjaliks, mis koosnevad aminohapetest. Mõned aminohapped on inimese jaoks asendamatud ja seetõttu peame neid saama toiduga. Rasvad on meile varuaineks. Neid on vaja osade vitamiinide lahustamiseks. Rasvhapetest moodustatakse rasvkoed ja rasvhappeid saadakse taimeõlidest. 27) Mis on toiteväärtus?
köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt. Organismis leiduvad mineraalained võib tinglikult jagada kahte gruppi: · Makroelementide sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on fosfor (P), kaltsium (Ca), naatrium (Na), kaalium (K), magneesium (Mg), väävel (S), kloor (Cl) · Mikroelementide sisaldus on alla 0,01%, mõnel isegi 0,00001. Osade mikroelementide vajadus meie organismile on kindlaks tehtud, näiteks raud (Fe), tsink (Zn), vask (Cu), mangaan (Mn), jood (I), seleen (Se), molübdeen (Mo), fluor (F), kroom (Cr),
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokk...
LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb liha veesisaldus üsna suurel määral. VIIENDIK LANGEB VALKUDELE
7. Millistel taimedel esinevad saaterakud? Peaagu kõigi katteseemne taimedel 8. Tugikoed, mis tähsus on neil taimedes? Moodustab taimes toestiku, mis kannab kõiki elundeid hoides neid murdumise ja rebenemis eeest. 9. Mis vahe on skisogeensetel ja lüsigeensetel mahutitel? Lüsigeensed: tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel; tsitruselised Skisogeensed - tekivad rakuvaheruumi laienemisel; männivaigukäigud. 10.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11.Korgikude (kork) e periderm: a) mis kudede hulka kuulub; b) missugustes taimeelundites ta peamiselt paikneb: c) kunas ta seal tekib; mis teda tekitab a) kattekudede hulka, teisene kattekude b) juurtel ja vartel c) varre paksenemisel epidermi rakud deformeeruvad ja surevad, epidermi asemele tekib sekundaarne kattekude d) korgikambium 12
tähtsusetu, kuid tuumajaamade- ja relvade kasutuselevõtt on olukorda muutnud. Mõõdukas kiirgus (10-200 röntgenid, R) stimuleerib taimi, parandab idanevust ja tõusmete kasvu; > 1000 R kutsub esile mutatsioone ja väärarendeid; veel suurem kiirus pidurdab taime kasvu või on tappev. Kiirituse mõju on ohtlikum intensiivse kasvu perioodil. Kõige tundlikumad on okaspuud ja kõige tundetumad samblikud ja samblad. 2) Mineraalained: kõigil elusorganismidel on vaja C, N, O, P, S, Zn, Fe, Mn, H, Mg, K, Ca ja Mo. Loomadel lisaks Na ja Cl (seepärast soolane toit kasulik). Vees on limiteerivateks P, Fe, ja N. Maismaal limiteerivaks N, harva ka K ja P. 3) Vesi: vesikeskkond on olnud elu lätteks ja siiamaani kõik peale kõrgemate riikide (taimed, loomad, seened) on sõltuvuses veekeskkonnast, kasvõi mõnes elufaasis; organismide sisekeskkonnas on aga vesi säilitanud oma tähtsuse
olulised energia saamise seisukohast lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g 38,9 kJ so 9,3 kcal Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toitu. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid preparaate. Kõige tähtsamad elemendid mida on vaja, on süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. Nende keemiliste
Osalevad ka paljude ühendite transpordis organismis. Peaaegu kõik ensüümid ja hormoonid on valgulise koostisega. Valkude sisaldus meie lõunasöögi menüüs: riis - 2,1g kala 28,5g tomat 0,5g kurk 0,5g hiinakapsas 1g maitsestamata jogurt 1,75g täisteraleib 1g õun 0,3g banaan 0,5g ananass 0,4g vaarikad 0,6g banaanikohupiimakreem 12,8g piim 6,4g Valgud kokku 56,35g 56,35g valke annab meile 225,4 kcal. Mineraalained Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Kaltsium on vajalik, et luustik, hambad, närvid ja lihased oleksid terved. Magneesiumit on vaja närvide ja lihaste häireteta koostöö tagamiseks. Kaaliumit on vaja keemiliste biovedelike stabiliseerimiseks. Rauda on vaja vereloomes. Fosforit on vaja keha energia tootmiseks ja luude arenguks. Väävlit on vaja organismis leiduvate valkude ja ensüümide toimimiseks ja antikehade moodustamisel. Kiudained
Siiski leian, et kõik toidulisanid ei ole üdini kahjulikud ja halvad. Näiteks vitamiinid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ning nad on mõeldud kõikidele elusolenditele. Vitamiinid on oluliseks teguriks näiteks ka kasvamise, seedimise, ainevahetuse jm juures. Teatud perioodidel tekib inimestel aga vitamiinivaegus, mis tähendab, et tarvilik oleks võtta preparaate. Vastasel juhul võib inimene haigestuda, tunda väsimust, või tabab inimest töövõime langus. Ka mineraalained mängivad inimese organismis olulist rolli. Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende ühenditest. Tähtsamad mineraalained on näiteks naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, raud, tsink, vask jm. Näiteks naatrium on tähtis element veres, kaltsium tagab meile tugevad hambad ja luud ning vere hüübimise, rauda vajatakse hemoglobiini, punaste vereliblede, müoglobiini, lihastes leiduva punase pigmendi ja teatud ensüümide tootmiseks, vask osaleb
INIMESE LUUD JA LIIGESED Inimese luustikus on üle 200 luu. Luustiku tähtsamad osad on LUUDE KOOSTIS Mineraalained 55% Orgaanilised ained 25% Vesi 20% Kolju koosneb näo-ja ajukoljust LIIGESED Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist LIIGESTE TÜÜBID Liikuvad ühendused Silinderliiges Plokkliiges Keraliiges Painduvad ühendused Selgroolülide vahel Liikumatud ühendused Ajukolju luud KASUTATUD KIRJANDUS WWW.MIKSIKE.EE U.KOKASSAAR JT. BIOLOOGIA 9.KL. JUHENDAJA LY VALDMAA
Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUUM ehk 15 10 0,5 1,5 70 3 ENDOSPERM KEST 15 10 7 0 0 68 NISUJAHU sordid (enne) ja tüübid Tüüp 405- kõrgeim (kondiitritooted) Tüüp 550- kõrgeim (saiad) Tüüp 812- I sort enne (saiad) Tüüp 1050- II sort enne (täistera ja segaleivad)
Süsivesikute hulka kuuluvad näiteks glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktood ehk puuviljasuhkur, mida leidub palju puuviljades. Süsivesikute hulka kuuluvad ka kiudained. Head kiudaine allikad on rukkileib, nisusai. Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Lisaks põhitoiduainetele valkudele, süsivesikutele ja rasvadele on organismile vajalikud veel mikrotoiduained. Mikrotoiduainete hulka kuuluvad vitamiinid ja mineraalained. Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes. Vitamiinid ei asenda teisi toitaineid, samuti ei asenda üks vitamiin teist. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink ja fluor. Kokkuvõte: Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega - valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide, mineraalainete ja veega - tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis ja hea enesetunne.
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel. Toitained jaotatakse: · Makrotoitained mida vajame päevas kümnetes või sadades grammides (süsivesikud, rasvad valgud ja vesi) ja on vajalikud energia tootmiseks ning kasvuks. · Mikrotoitained mida vajame päevas milli- või mikrogrammides (vitamiinid ja mineraalained) ja on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses,...
1. Kuidas nimetatkse seda seene osa mida korjatakse ja süüakse? a) Seene kübar b) Seene jalg c) Viljakeha d) Terve seen 2. Mis moodsutab 90% seene viljakehast? a) Vitamiinid b) Mineraalained c) Kiuained d) Vesi 3. Milline seen on ohtlikult mürgine, kuid õigesti töödelduna muutub ohutuks? a) Kevadkogrits b) Kukeseen c) Kaseriisikas d) Austerservik 4. Millise seene kübar on ebakorrapärane, soldilis-kääruline, punakaspruun, voldiline ning mügarlik? a) Kuuseriisikas b) Kevadkogrits c) Austerservik d) Kaseriisikas
....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS....................................................................................6 9.SPORDIGA TEGELEJALE SOBIVAD RASVAVABAD JA VALGURIKKAD TOITAINED.......7 10.VITAMIINID JA MINERAALAINED...........................................................................................7 11.SOOVITUSED VITAMIINIDE PAREMAKS OMANDAMISEKS..............................................8 12.TOITUMISE PÕHITÕED VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL................................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14.KUIDAS ISESEISVALT TREENIDA...........................................................................................
....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA PEAB..........................................................................................6 8.VALGUD TERVISESPORTLASE TOIDUS....................................................................................6 9.SPORDIGA TEGELEJALE SOBIVAD RASVAVABAD JA VALGURIKKAD TOITAINED.......7 10.VITAMIINID JA MINERAALAINED...........................................................................................7 11.SOOVITUSED VITAMIINIDE PAREMAKS OMANDAMISEKS..............................................8 12.TOITUMISE PÕHITÕED VASTUPIDAVUSE ARENDAMISEL................................................8 13.TOITUMISSOOVITUSED VASTUPIDAVUSTREENINGU PUHUL.........................................9 14.KUIDAS ISESEISVALT TREENIDA...........................................................................................
Toiduainete keemiline koostis ja kalorsus Toiduaineid · Vajab inimene toiduks. · Toit on organismi tähtis Ta varustab inimest materjaliga kudede ehituseks, · Annab energiat organismi temperatuuri hoidmiseks · Tööks Toiduained koosnevad väikestest arvust toitainetest Makrotoitained: · Vesi · Mineraalained · Rasvad · Valgud Mikrotoitained · Mineraalained · Orgaanilised happed · Vitamiinid · Jt.ained 1.Vesi · Vett leidub kõigis toiduainetes erineval hulgal (kurgis 95%, peensuhkrus 0,15%) · Mida kõrgem on aine niiskus, seda madalam on toiteväärtus ning seda vähem on ta säilituskõlblik · Kuivained sisaldavad vett võrdlemisi vähe (teravili ja jahu 12-15%, tärklis 20%) ja säilivad seega paremini ning kauem. Suurel hulgal sisaldavad vett · Värsked puu- ja köögiviljad (65-96%) · Liha(70-80%)
.. 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid............................................................................................................................. 6 2.5 Mineraalained....................................................................................................................... 6 3 LAKTOOSITALUMATUS................................................................................................. .8 3.1 Võimalused vaevuste vältimiseks.........................................................................................8 4 TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENENTEROPAATIA........................................................9
maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuveed. Vee liikumine hüdrosfääris tekitab veeringe, millega saavad seotuks ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. LITOSFÄÄR: maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. PEDOSFÄÄR: mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. BIOSFÄÄR: Maa sfäär, kus elavad organismid.
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, maltoos,
Tervislik eluviis Tervislik eluviis on meile oluline kuna see kaitseb ja tugendab organismi. Väga oluline on töö ja puhkeaja vaheldumine, kui see on tasakaalus ei satu me stressi. Tervisliku eluviisi juures on väga oluline õige toitumine. Tervislik toit on mitmekülgne. Ei tohi liialdada rasvaste, magusate ja väga soolaste toitudega. Toit peab sisaldama piisavalt mineraalained ja vitamiine. Tervisliku eluviisi juures on oluline veel liikumine ja sport. Sportimine alandab depressiooni, säilitab kehakaalu, tugendab lihaseid, luid, südand ja kopse ning ergutab mõttetegevust. Inimene peab liikuma päevas vähemalt 30 minutit. Tervislik eluviis aitab ära hoida haigestumist ja kindlasti on tervislikul inimesel ka parem enesetunne, rohkem energiat ja ergsam meel. Seega kui peale pikka koolipäeva koju jõuate, ei ole mõtet istuda arvuti taha ja hakkata kartulikrõpse närima, v...
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas. Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis
suuõõne hügieen, ületarbimine põhjustab liigset kehakaalu. Kiudainerikas toit: -tekitab täiskõhu tunde andmata liiga palju toiduenergiat -aitab vältida kõhukinnisust ja mõnda vähivormi -soodustab kolesterooli väljutamist organismist -tõstab glükoosi tolerantsust Päevas peaks inimene saama 20-30 g kiudainet, ületarbimine-üle 30-40 g päevas, eriti nisukliide kujul, on ebasoovitav, kuna tekib oht, et mõned organismile vajalikud mineraalained seotakse raskestilahustuvatesse ühenditesse. Organism ei ole neid võimeline omastama ja see põhjustab nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. Vitamiinid ja mineraalid: Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini).
Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht.Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastav ,sellest valmistatud toidud on hea tervise säilitamiseks väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide
..luurakkudest.... ja .....vaherakkudest...... . Luude keemiline koostis: · 25 .....orgaanilised.....nt .valgud.....rasvad........ · 55 ...mineraalained.. nt .kaltsium.., fosfor , magneesium... · 20 ....vesi...... Mineraalained annavad luudele ....tugevus.., orgaanilised ained ......elastsus.. . Et luud oleks terved ja tugevad vajab keha: · ...kaltsiumi.... · ...D- vitamiini.. · ...füüsilist koormust..... 9. Luu ehitus ja osade ülesanded (joonis). Tähista joonisel vastavate numbritega, kirjuta igale luu osale tema ülesanne: 1
künklikul pinnal), aeg (aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läb...
Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks
Malmi lähtematerjalid ja tootmistööpõhimõte? Rauamaak, räbustaja ja koks. Toodetakse kõrgahjudes. Koksi kasutatakse ahju kütusena, kui ka aktiivse lisandina, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi mineraalaine, mis tekitab räbu ja seob endaga maagis ja koksis olevad mineraalained. Sulamalm, kui kõige raskem aine ahjus vajub ahju põhja ning lastakse sealt aeg-ajalt välja. Sulamalmi peale tekib räbukiht, mis lastakse ülemise ava kaudu välja. Palju sisaldab ehitusterases süsiniku? 0,2 0,6% Terase tõmbetugevuse määramine-kirjeldus koos skeemiga. Proovikeha tõmmatakse vastava seadme abil kaheks. Selle katsega määratakse 3 tähtsat terase omadust:voolavuspiir, tõmbetugevus ja suhteline pikenemine. Valtsmetalltooted Ümarteras, ruut-teras, karpteras, latt-teras, lehtteras, t-teras, plekk Mis on metalli elektrokeemiline korosioon ja korosiooni kaitsevõimalused. Elektrokeemiline korrosioon tekib kokkupu...
Vladislav Tsõpov Viktor Gorshkov 03.05.09 Sissejuhatus Rukkileib on eestlaste jaoks oluline toiduaine Leib on juuretise abil, hapendamise teel kergitatud rukkijahutaignast küpsetis Pärmiga kergitatud heledat nisujahust küpsetist nimetatakse saiaks või sepikuks Leiva keemiline koostis Leiva põhitooraine on rukkijahu Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva Organismile väga vajalikud mineraalained (K, Mg, Fe, P) B-grupi vitamiinid Tootmisprotsess Eeltööd leivataina valmistamiseks peavad üldjuhul algama oluliselt varem kui taina valmistamine ise I etapp: on naturaalselt kääritatud rukkijuurtise valmistamine II etapp: keedu valmistamine III etapp: taina tegemine IV etapp: leiva küpsetamine V etapp: jahutamine Meie Koolileib · Koolileivaks saab olla rukkileib, mis sisaldab 90 % ja enam rukkijahusid kogu jahu sisaldusest
Muld-maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid. Tähtsaim omadus põllumajanduse seisukohalt on viljakus. Koostis:orgaaniline aine(huumus, kõige viljakam osa annab mullale viljakuse), mineraalained(tekkinud kivimite murenemisel määrab ära lõimise e mulla mehaanilise koostise), mullaõhk(mullaosakeste vahel, allpool on vähem), mullavesi(sademete vesi), mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla pr...
Mineraalained on inimese normaalseks elutegevuseks hädavajalikud. Nende pidev piisav kogus organismis tagab meie keha häireteta talitluse ning aitab vältida haigusi. Pragu on 102 tuntud keemilises elemendist 55-60 inimese organismis olemas ja talitamas. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi toitaineid ning ükski nende hulgast ei asenda teist. Üks põhilisi hädasid nüüdisajal on see, et olenevalt trendist kaldutakse mõnd makro- või mikromineraali sageli liigselt ülistama. Kindlasti on inimese põhiline mineraalainete allikas tasakaalustatud tahke ja vedel segatoit, mis sisaldab nii taimse kui ka loomse päritoluga toidukraami. Mitmetel põhjustel pole mineraalainete saamine tavaviisil igakord siiski piisav ning nii tuleb vahel kasutada lisaks ka vastavaid
1830 kg. Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas u. 1000 tonni mett. Keskmiselt tarvitab üks eesti perekond aastas 4,5 kg mett MEEST... Mesi on väärtuslik toidu ja raviaine, mis koosneb (7080 %) organismi poolt kergesti omastatavast puuvilja ja viinamarja suhkrust. Mee põhikomponendiks on nektar. 1kg mett annab 3150 kalorit. Väärtuslike koostisosadena on mees inimorganismile vajalikud mineraalained, fermendid ja mitmeid vitamiine. Mee väärtuslikuks omaduseks on ka bakterisiidsus, mille tõttu teda kasutatakse kui ravivahendit. Mee erinevused Eristatakse tehis, suhkru ja looduslikku mett. Meed erinevad üksteisest kvaliteedi, käitlemise ja raviomaduste poolest. Mee maitset ja omadusi mõjutavad korjemaa, aastaaeg, mesilaste tõug ja mesilasperede tugevus.
Molübdeen, Mo Rando Veberson KATB 41 Tallinn 2014 Sissejuhatus 1778 ,Carl Wilhelm Scheele Ei leidu looduses puhtal kujul Mikroelement Kaitseb söögitoruvähi eest. Leevendab või kaotab astma sümptomid. On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdee...
Kalaliha omadused ja toiteväärtus Piia Ruus LS II Kala kasulikus Vähe süsivesikuid Madal kalorsus Kalas leiduv rasv on hästi omastatav Oomega-3 ravhape, Südamele kasulik. A, D, B2, B6, B12 vitamiinid Leidub väga vähe naatriumit Toores kala- vererõhk õigel kõrgusel Kõrge toiteväärtus! Kala koostis Vett: 50- 85% Valkku: 9- 27% Rasva: 0,3- 35% Mineraalained: 3% Süsivesikud: 0,5- 1% Vitamiinide hulk- toit ja elukeskkond Kõige rasvasem kala- angerjas, sisaldab 24,5 g rasva Tarbimine Eestis 2010. aastaseisuga tabis iga inimene 10,5 kg kala Tarbimine Eestis on suhteliselt väike Island- 888,4 kg elaniku kohta Elanike lemmikkalad TOP 10 Heik, hõbeheik Haug Kilu Koha Lest Series 1 Ahven Heeeringas Räim Fore...
Fotosüntees Karin Valt 11.B klass Mida on vaja fotosünteesiks? Valgusenergia ehk päikeseenergia Süsinikdioksiid ehk süsihappegaas Vesi Mineraalained Mis toimub? 6CO2+12H2OCHO Click to edit Master text styles + 6O2 + 6H2O Second level Valgusenergia abil CO ja Third level Fourth level HO molekulide Fifth level ühinemisel tekib glükoos Eraldub hapnik Glükoosi molekul talletub päikese energia Kaks etappi Valgusstaadium Pimedusstaadium klorofülli ergastamine süsihappegaasi valguse poolt sidumine atmosfäärist veemolekulide glükoosi süntees lagundamine, hapniku vaheühendi (NADP) ja eraldumine ATP algse seisundi ATP süntees elektronide ...
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöl...
Toitained - mis ja miks? 9. klass Mis on toitained? Toitained - toiduainete koostisosad kudede ülesehitamine ja uuendamine; energia saamine. Osalevad ainevahetuses. Jaotatakse mikro- ja makrotoitaineteks. Toitainete jaotamine Makrotoitained Mikrotoitained Vajame iga päev suuremas koguses: Vajame igapäevaselt väiksemates kogustes: energia tootmiseks; kasvamiseks. arenemiseks, kasvamiseks, paljunemiseks Rasvhapete allikas. Süsivesikud hästi kättesaadavad, kõrge energeetilise väärtusega; süsivesikuid vajatakse kõige rohkem; seedimisel on vajalikud kiudained; Head süsivesikud Halvad süsivesikud aeglaselt imenduvad ja vähese kiudainesisaldusega veresuhkrut aeglaselt tõstvad Rasvad Energiavarud; talletatakse kõhuõ...
Mesinik peab enne puhastuslendu eemaldama lume tarude ümbrusest, selleks et mesilased ei saaks lume sisse kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid. Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele vajaminevaid mineraalained. Vesi on hädavajalik, seetõttu et tavaliselt pole mesila läheduses veekogusid ning kevadel ei leidu veel piisavas koguses nektarit. Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas valitseb temperatuur +35ºC. Kuna kevadel pole ilmad veel piisavalt soojad, siis peavad mesilased vastava temperatuuri jaoks väga palju vaeva nägema ning kulutama suurt energiat. Temperatuuri püsimise hõlbustamiseks peaks mesinik pesa peale
6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel. 9. Millised kütuse komponendid muudavad kütteväärtuse väiksemaks ? Küttev. madaldavad vesi ja mineraalained 10. Mis vahe on toiduainetel ja toitainetel ? Toit valmistatakse toiduainetest(teraviljast- jahu, leib, sai). Toiduained koosnevad toitainetest(kartul koosneb sahhariitidest) 11. Mida näitab toiteväärtus ? Soojushulka mille saab toidust täielikul põlemisel organism. 12. Millistes toiduainetes on palju sahhariide ja mille jaoks on sahhariidid organismile vajalikud ? Sahhariidid on peamised energiaallikad organismidel. Palju sahhariide on
vedelad kütused nafta ja piiritus ning gaasiline kütus maagaas. Kütuse kütteväärtus on kütuse kindla koguse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad sisaldavad toitaineid, mis annavad meile energiat. Tähtsamad toitained on sahhariidid, rasvad, valgud, vitamiinid ja mineraalained, mis kõik annavad meile energiat ning hoiavad õige toitumise korral tervist. Toiteväärtus näitab, kas toit sisaldab vajalikul hulgal energiat, valke, rasvu, sahhariide, vitamiine, lisaaineid ning mineraalaineid.
AINEVAHETUS Ainevahetuskõik organismis toimuvad keemilised muutused, mille kaudu on inimene seotud keskkonnaga ja mis võimaldab elutegevust. Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained(taimeõli,teravili,puuvili,liha,kala,muna,piim). Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Mikrotoitainedvajatakse väikestes kogustes, on vaja normaalseks ainevahetuseks(vitamiinid,mineraalained). Makrotoitainedvajatakse suurtes kogustes, vajalikud keharakkude ja kudede moodustamiseks(valgud, süsivesikud, rasvad). Lõhestumisreaktsioonid keerukamate ühendite lõhestumine lihtsamateks, energia vabaneb, moodustuvad ühendid kasutatakse sünteesireaktsioonides, tekivad jääkained, toimuvad toidu seedimisel, mittevajalike koostisosade lagundamisel. Sünteesireaktsioonidlihtsamatest ühenditest keerukamate moodustamine, vajatakse energiat ja lähteaine...
Organismide koostis Keemiline koostis · ained · keemilised elemendid Anorgaanilised Orgaanilised Mineraalained Süsinik, vesinik, hapnik Hapnik CHO, Sellest moodustab peamiselt vesi. 1. Anorg. Vesi- lahusti reagtsioonid- oksuteerumine(hingamine) 2. Kaalium-naatriumioonid- närviimpulss- 3. Kaltsium- luude tugevus- haprus- 4. Magneesium- DNA ja RNA 5. Raud- Punaliblede koostisosa- Hemoklobliin- higamisel vajalik hapniku siduja 6. Anioonid- Karbonaat- hingamise läbi viiad 7. joodid- kilpnääre 8. orgaanilised ained- süsinik, vesinik, hapnik 1
Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool Enamiku vitamiinide vajadus on näidatud kas milligrammides või mikrogrammides. Mõne vitamiini vajadus väljendatakse ekvivalentides. Retinooliekvivalent (RE) = 1 g retinooli = 12 g beetakaroteeni -tokoferooliekvivalent (-TE) = 1 mg RRR--tokoferooli Niatsiiniekvivalent (NE) = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani 1.6.Mineraalained Mineraalained moodustavad umbes 45% kehamassist. Organismis on üle 70 erineva keemilise elemendi, neist üle 20 bioelemendi vajadus on määratletud. Seega ei ole kõikide mineraalainete soovitatavat kogust toitumissoovitustes välja toodud (nt mikroelemente, mida inimene vajab väga väikeses koguses). Kaltsium, fosfor, kloor, kaalium, magneesium, naatrium ja väävel esinevad organismis suhteliselt suurtes kogustes, seepärast nimetatakse neid makroelementideks
Näiteks: toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas); 35.2. Asümmeetriline konkurents – ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni. Näiteks: Valgus (valgus tuleb ühest suunast). 36. Liikidevaheline konkurents on populatsioonis toimuv elusorganismide vaheline olelusvõitlus neile võrdselt vajaliku, kuid kõigile mittepiisava toidu, ruumi jm. pärast. 37. Mineraalained on organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises esinevad ained, mis aitavad edastada närviimpulsse. Inimesed ja loomad saavad erinevaid bioelemente toiduga, veega ja ümbritsevast õhust. Elusorganismid mineraalained ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Organismis leiduvad mineraalained jagunevad: 37.1
Sügisel ja talvel teraviljatoite, pirne, ploome, õunu, kartuleid, tomateid. Et seedimine kõigega toime tuleks, peaks ühest küljest piirama sügisel toortoitu, mis sobib suurepäraselt suveaega. Sügisel eelistame soojendavaid suppe, teisest küljest aga vältima raskelt seeduvaid praetud toite ning niiskust ja külma sisaldavat õlut ( alkoholilembelistele sobib sügisesse paremini vein).(2) Vitamiinid, mineraalained. Toiduga saadakse liiga vähe D,E,C,B1,2,6 vitamiine, kaltsiumi ja rauda. Mida rasvasem on kala, seda rohkem on D vitamiini, E-vitamiin on hapenduse vastu, hoiab ära kudede vananemise, kortsude tekke. Vitamiinid kuuluvad elutähtsate mikro toitainete hulka. Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel
happeid selleks vaja on? 7. Kas lipiididevaene dieet (üldse mitte lipiide sisaldav) dieet on võimalik ja milliseid tagajärgi see organismis võib avaldada (too vähemalt 2 näidet)? Vitamiinid: 1. Vitamiinid. kirjelda lahustuvust, milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub: A C B1 B12 E D Mineraalained: Mineraalained. milleks organismis vajalik, millised on puuduse sümptomid või tagajärjed, kas organismis säilib varu või mitte, millistes toiduainetes leidub, millises koguses (suurusjärk) organismis leidub ja milline on päevane vajadus toiduga (suurusjärk): Raud Kaltsium Kaalium Fosfor Seleen Magneesium Naatrium Väävel Jood Toiduohutus ja-hügieen 1. Mis on toiduhügieen? a. Ruumide ja seadmete hooldus ning korrashoid b
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
