Kuuluvus:Propionbacteriaceae suguk, ja propionbacterium perek. Tähtsus: Kõvade juustude valmistamisel. Fermenteerivad piimhapet ja karbohüdraate ning moodustavad juustudesse porpioonhapet, äädikhapet ja süsihappegaasi. 28. Keefiri seened ja keefiri juuretis keefiri juuretist valmistatakse keefiri seente valmimisel lõssis, piimas. Seened on ebakorrapärase kujuga, kurrulised, valge, nõrk kollased.elastsed.sisaldavad 90 %vett, kuivaines-karbohüdraadid, proteiinid, rasv, mineraalained. Tekib suures koguses polüsahhariide, kefiraani, mis sisaldab glükoosi ja galaktoosi. Laktobatsille 66%, kokikujulisi piimhappebaktereid 16%,pärmseeni 18%. Mikrooranismid on sümbioosetes suhetes.Uusi seeni saab vanade paljundamisel-kasvatatakse pastöriseeritud piimas , peab erladama-saadakse filtraat-kefir. Keefiri juuretise mikrofloora: mesofiilsed homofermentatiivsed laktokokid, laktobatsillid,mesofiilsed heterofermentatiivsed laktokokid, pärmseened, äädikhappebakterid. 29
juuri varakevadel või sügisel. Varakevadised kõrvenõgese võrsed on esimesed energiandjad ja veretugevdajad talve all kannatanule. Nõgese lehtedes on pea kõik vitamiinid, palju mikroelemente, orgaanilisi happeid, fütontsiide ja tanniine. C-vitamiini on nõgese kasvudes 2,5 korda rohkem kui sidrunis (660 mg %). Rahvameditsiinis on tarvitamist leidnud kõik nõgese osad: juured, lehed, varred, seemned. Mineraalained. Ca (kaltsuim). Kaltsium on tähtis luude ja hammaste tugevdaja, osaleb organismi vedeliku tasakaalu regulatsioonis, südame töös ja hormoonide tootmises. Vajadus kaltsiumi järele on eriti suur mõttetöö, stressi ja depressiooni ning raseduse ja rinnaga toitmise ajal. Kaltsium hävitab kolesterooli, võib alandada vererõhku. Kaltsiumi puudus põhjustab luude hõrenemist ehk osteporoosi, hallutsinatsioone ja lihaskrampe.
· juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa rakud/niineosa (puittaimedes, katteseemnetaimedes) tugikoed ehk kallenhüümid tugikoed on koos juhtkudedega kimpudes TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim SÕNJALGTAIMED · on varred, lehed ja juured
( KOOL ) NIMI KREEMID Referaat Juhendaja: ( nimi ) Töö tegemise koht ja aastaarv SISSEJUHATUS Kreemid, salvid, geelid on asjad, mida paljud meist kasutavad iga päev. Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid? 1 KREEMID 1.1 Kreemid, losjoonid Lihtsad kreemid ning losjoonid on läbipaistmatud tuunjad nahahooldusvahendid, mis sisaldavad õlisid (taimsed rasvõlid, leotisõlid), vett (näiteks destilleeritud vesi või taimetee) ja emulgaatorit. Olemuselt võib k...
SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tüübid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. Süsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tähtsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on inimesele tavaliselt peamine energiaallikas. Ei saa seega öelda, et ta väga tähtis ei ole, kuigi mitte nii tähtis, et kulutada sellele suur osa oma ajast. Samas oled see, mida sööd. Et kvaliteetse energiaga ennast laadida ja säilitada hea enesetunne, peab toidus valikuid tegema. Igas asjas on alati äärmusi ja need on head selleks, et näha, kuhu pole vaja jõuda. Kui korra endale peamised toitumise põhitõed selgeks teha, ei pea toitumisele mõtlemiseks kulutama päeva jooksul kuigi palju aega! 2 2. AINEVAHETUSEST e. METAB...
TEHNIKAAJALOO KONSPEKT TRANSPORT JA LOGISTIKASÜSTEEMID Transpordi olemus ja vajadused selle järele: Transport kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu. Transport on kindlalt inimesese tegevusest mahajääv jälg. TRANSPORDI LIIGID: · Maismaatransport · Veetransport · Õhutransport · Torutransport (veevärk, gaasi- ja naftatorud, elektri ja interneti kaablid) TRANSPORDI VAJADUSED: · Toiduainete vedu · Ehitusmaterjalide vedu · Inimeste vedu · Toorainete vedu · Toodangu vedu · Jäätmete vedu ALGELISED TRANSPORTIMISE VIISID: · Seljas kandmine · Veoloomade seljas kandmine (härjad....) · Lohistamine · Vankritega vedu · Veosüsteemide rakendamine Ratta loomine esimesed tehti arvatavasti Sumeris 3000.a eKr. Välja arendati Egiptuses vaarao sõjavankrite tarvis. Ajatu tähtsusega leiutisega on tegu. MAISMAATRANSPORT · Hõlmab: teid, sõidukeid, sildu, tunn...
halveneb inimese seisund veelgi. Rohke lisaainesisaldusega, enamasti tumedat värvi joogid, nagu näiteks brändi, portvein ja punane vein, tekitavad suurema pohmeluse. Erinevat liiki jooke ei tohi juua läbisegi, sest see ärritab magu ning garanteerib hilisema piinlemise. Veekaotuse vähendamiseks tuleks enne magamaminekut juua mitu suurt klaasi vett. Soovitav on ka võtta multivitamiine, et organism saaks tagasi joomisega organismist väljunud vitamiinid ja mineraalained. [3] 5. Alaealised ja alkohol Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Mida alkohol organismiga teeb? Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TSÖLIAAKIA EHK GLUTEENITALUMATUS Referaat Juhemdaja: Aire Brük Koostaja: Anni Velks 103 SKA TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Tsöliaakia olemus.......................................................................................................4 Tundemärgid ja avaldumine.......................................................................................4 Millal ja millega haigus hakkab?............................................................................4-5 Millised on tsöliaakia haigusnähud?..........................................................................5 Tsöliaakia diagnoosimine......................................................
halveneb inimese seisund veelgi. Rohke lisaainesisaldusega, enamasti tumedat värvi joogid, nagu näiteks brändi, portvein ja punane vein, tekitavad suurema pohmeluse. Erinevat liiki jooke ei tohi juua läbisegi, sest see ärritab magu ning garanteerib hilisema piinlemise. Veekaotuse vähendamiseks tuleks enne magamaminekut juua mitu suurt klaasi vett. Soovitav on ka võtta multivitamiine, et organism saaks tagasi joomisega organismist väljunud vitamiinid ja mineraalained. [3] 5. Alaealised ja alkohol Alkohol on noortele iseäranis ohtlik seepärast, et nende organism on veel lõplikult välja kujunemata. Organism areneb ja küpseb kuni 21. eluaastani, seepärast kahjustab alkohol alaealiste organismi palju rohkem kui täiskasvanute oma. Mida alkohol organismiga teeb? Alkohol häirib organismi normaalset hormooniproduktsiooni, nii pidurdub kasvuhormooni tootmine ja keha jääb kängu.
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu,
Kattetulu = toodangu väärtus - muutuvkulude väärtus Piimalehmad Kattetulu €/lehma kohta = Piimakus, t/lehma kohta * müügihind, €/t + kaasneva toodangu väärtus, €/lehm + kõrvaltoodangu väärtus, €/lehm + otsetoetused, €/lehm - muutuvkulud, €/lehm Nuumsead Kattetulu €/nuumsea kohta = liha (kg/sea kohta) * müügihind (€/kg) + järelkasvu väärtus (€/põrsas)+ sõnniku väärtus (€/siga)+ otsetoetused (€/siga)- muutuvkulud (söödad, mineraalained, ravimid jne.) €/siga Teravili Kattetulu €/ha = Saagikus, t/ha * müügihind, €/t + põhk, €/ha + otsetoetused, €/ha - muutuvkulud (seemned, väetised, taimekaitsevahendid jne.), €/ha Maasikad 4. Analüüsige tootlikkust lämmastikväetise kasutamisel Muutuv sisend Hektarisaak Enamsaak (kg/ha) N (kg/ha) (kg) Summaarne (SE) Keskmine (KE) Astmeline (AE)
KÕIK EI OLE VÕIMALIK! ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused ● Majanduslikud piirangud ● Ajalised/ajaloolised piirangud ● Sotsiaalsed piirangud ● Põhilised hindamiskriteeriumid: teostatavus, riskid, parima variandi valik ja hind. Ökosüsteemi teenused 1. Varustavad teenused ● toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) ● värske vee olemasolu ● mineraalained ● erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid ● bio- ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused ● süsinikuringe ja kliima regulatsioon ● jääkainete biolagundamine ● vee ja õhu looduslik isepuhastumine ● taimede tolmlemine ● kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused ● toitainete levitamine ja ringlus ● seemnete levitamine ● fotosüntees ehk primaarproduktsioon 4
Obligatoorsete mükotroofide kogu elu on seotud seemeniitide sümbioosiga. Enamasti on see suhe vastastikku kasulik. Seened saavad süsivesikuid, taimed vett ja lahustunud aineid. Raske on otsustada, millal mõlemale kasulik sümbioos asendub parasitismiga ainult ühele poolele kasulik. Parasitismi nõrgim aste on poolparasitism. See on osaline nugimine osa vett ja toitaineid saadakse rohttaimede juurtest. Järgmine aste on täiesti juurteta võraparasiidid, nt puuvõõrikud. Kogu vesi ja mineraalained tulevad peremeestaime kudedest. Täisparasiidid saavad nii orgaanilise kui ka anorgaanilise ainelise toidu peremehelt. Parasiidi elu oleneb peremehe olemasolust, noor taim peab ruttu leidma kontakti peremehega. Selleks on vaja kohastumusi. Suhted tarbijatega. Taimede pikaajaline kooselu loomadega kui taimse aine tarbijatega on tinginud rohkeid vastastikuseid kohastumusi, mis on stabiliseerinud taime- ja loomapopulatsioonide suhteid, võimaldavad mõlemal poolel säilida.
On teada, et külm vesi aeglustab ja tugevdab, kuum vesi aga kiirendab ja nõrgendab südame kokkutõmbeid. Seetõttu alandavad kuumad vannid vererõhku, külmad aga tõstavad seda. Kuum vesi suurendab vere hüübivust, külm aga vähendab. Külmad veeprotseduurid stimuleerivad ainevahetust ja rasvade põlemist ning tõstavad lihastoonust, soojad aga hoogustavad neerude vereringet ja soodustavad uriini eritumist. Lisaefekti annavad veele lisatud eeterlikud õlid, mineraalained, vannisoolad jt. Vesiravi ei sobi: Ägedad põletikud Haavandid, nahalõhed Palavik, külmetushaigused Südameprobleemid Rasedus Pahaloomulised kasvajad Neeru- ja sapikivid 3 Vesiravi sobib: Liigeseprobleemid, liigesjäikus Südame- veresoonkonna haigused Vereringehäired Kõhukinnisus Soolte spasmid Unetus Stress Närvisüsteemi probleemid Jäsemete tursed Traumade järelravi Rasvumine
Uuendtoit peab olema nõuetekohane, ta ei tohi eksitada tarbijat ega erineda asenda- tavast toidust määral, mis muudab uuendtoidu tarbijale toiteväärtuselt ja omasta- tavuselt ebasoodsamaks. Uuendtoitude maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Toidulisand on toitaine või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimi- sarnaste ainete hulka ning mida lisaks toidule kasutatakse organismi toitaine- vajaduse rahuldamiseks. Toidulisandid on vitamiinid, mineraalained, aminohapped, asendamatud rasvhapped, kiudained, taimsed ja loomsed ekstraktid, taimede värsked või kuivatatud osad ja teised sedalaadi ained. Kõik toiduained koosnevad omakorda põhitoitainetest, mida organism omastab. Need on valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vesi ja vitamiinid. Toitumine on organismi eluline vajadus. Elusorganismis töötavad alaliselt vereringe- ja seede- elundid, närvid ja lihased. Kõigeks selleks on tarvis energiat. Et kõik eluks vajali-
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Informaatika instituut PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL Kursusetöö aines Ökonomeetria Koostajad: Sille Kasvandik Maris Lees Juhendaja: J. Roots Tartu 2004 SISUKORD PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL.....................................................1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs.....................................................
toidutare.ee//retsept.php?id=7896 Kapsa-virsikusalat - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=6030 Lambaliharoog kirssidega - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=5599 17 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias KOKKUVÕTE Puuviljad ja puuviljatoidud on inimestele väga olulised igapäeva elus, kuna neis on väga palju vitamiine ja mineraalained. Antud töös sain teada, kui tähtsat rolli mängivad puuviljad meie elus. Samuti tutvusin paljude uute puuviljadega, millest polnud varem kuulnud. Sain teada, millises toidus sobiks kasutada teatud puuvilju. Leidsin ka huvitavaid retsepte, kus saab kasutada puuvilju. 18 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias KASUTATUD KIRJANDUS www.toidutare.ee ( 30.09.2009) www
). – Kompost = kaup (kas see võiks olla sinu bisnis?) – Vähem jäätmeid annad prügivedajale – veovälp on pikem – Prügikast/konteiner on puhtam ja ei haise – Jäätmemajandus muutub autonoomsemaks – väiksem sõltuvus prügifirmast, Kompostimise põhitõed Kompostimine on aeroobne! • Kompostimisprotsessis osalevad bakterid, seened ja muud mullaasukad (nt vihmaussid). • Eraldub soojus – temperatuur tõuseb 70 kraadini ja ülegi • Vabanevad vesi, CO2 ja mineraalained (sh väetusained) • Bakterite tegevus algab kompostis ise, nende hulk kasvab kiiresti. • Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, milles on rohkesti mikroorganisme. • Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Nõuded jäätmete kohta • Jäätmed olgu bioloogiliselt hästilagundatavad – Süsivesikud (suhkrud, tärklis, tselluloos, pektiin) lagunevad kergesti – Valgud lagunevad kergesti
vee kandumine lahjemast lahsuest kangemasse. · Toitained põhitoitained on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik. · Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate vabade vesinikioondie arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. pH <3 ahjustuvad taimede juured, võib olla mürgistes kogustes rauda ja mangaani, pH >3 mineraalained vähelahustuval kujul ja seega halvasti kättesaadavad. Biootilised tegurid: 1. Toopilised organismide vastastikkused suhted kooselunemise tõttu. 2. Troofilised vastastikkused suhted toitumise pinnal, · Kisklus, · Herbivooria, · Parasitism, · Konkurents, · Sümbioos, · Mutualism. 3. Generatiivsed vastastikkused suhted paljunemise pinnal. Antropogensed tegurid: 1. Otsene:
toidutare.ee//retsept.php?id=7896 Kapsa-virsikusalat - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=6030 Lambaliharoog kirssidega - http://www.toidutare.ee//retsept.php?id=5599 17 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias KOKKUVÕTE Puuviljad ja puuviljatoidud on inimestele väga olulised igapäeva elus, kuna neis on väga palju vitamiine ja mineraalained. Antud töös sain teada, kui tähtsat rolli mängivad puuviljad meie elus. Samuti tutvusin paljude uute puuviljadega, millest polnud varem kuulnud. Sain teada, millises toidus sobiks kasutada teatud puuvilju. Leidsin ka huvitavaid retsepte, kus saab kasutada puuvilju. 18 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias KASUTATUD KIRJANDUS www.toidutare.ee ( 30.09.2009) www
Pähklid Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Meeldiva maitse ning kõrge toiteväärtuse (valgud, süsivesikud, vitamiinid (E ja B-vit) ja mineraalained, rasvad, millest enamus küllastumata rasvhapped – kõige kasulikumad infarkti ennetamiseks on kreeka pähklid) tõttu on need igati tervislikud ja mõnusad, sobides lihtsalt söömiseks ja ka toitudes kasutamiseks. Eriti kasulikud on pähklid sportlastele, areneva organismiga lastele (lõuna- või õhtuoode) ja vanuritele. Kuna pähklid on taimse päritoluga, ei sisalda nad kolesterooli.
KOOL KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID JA VALGU SISALDUSE MÄÄRAMINE NEIS Uurimistöö Tallinn 2013 1. SISUKORD 1. SISUKORD.............................................................................................................................2 2. KOHUPIIMADEST ÜLDISELT............................................................................................4 Mis on kohupiim?................................................................................................................... 4 Erinevad kohupiimad.............................................................................................................. 4 Miks süüa kohupiimasi?..........................................................................................................5 3. KOHUPIIMADE VALMISTUSVIISID.................................................................................6 3...
5-teema: 17.Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber-&tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus- &jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal.Tooted:invaliidi teed, ujula-,&veekeskustepõrandad. (kare pind).18.Savitellis:põhisuurused:250x120x65 v.250x120x88.Täist- :külmakindlus>15ts, tihedus 1850kg/m3.K...
täienduseks. Kuna lumi sulab metsas aeglasemalt (keskmiselt 10-14 päeva kauem) kui lagedal alal, imbub ta paremini mulda. Sammalkattest, kõdust ja kohevast tingituna külmub metsaalune muld tunduvalt vähem ja sulab kevadel kiiremini kui metsata alal. Mets takistab erosiooni. Seoses pindmise äravoolu vähenemisega avaldab mets tugevat mõju erosioonile. Äravoolav vesi kannab ära mulla peenemad osakesed ja mullas olevad mineraalained, mille tagajärjel mullaviljakus langeb. Tugeva erosiooni korral võib vesi kogu viljaka mullakihi kanda reljeefi madalamatesse osadesse või jõgedesse. Erosiooniohtlikel aladel tuleb nõlvad ja veelahkmed metsastada ja seal kasvavaid metsi säilitada pinnasekaitsemetsadena, kus lageraied on harilikult keelatud. Metsad mõjutavad tugevasti ka jõgede veereziimi. Kuna metsades sulab lumi hiljem, siis seeläbi ühtlustavad metsad lume sulamisel tekkivat veehulka ja
2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valgel sõstral kuni 25 aastat 4. Punase sõstra toiteväärtus (olulisemad toitained, mineraalained, vitamiinid). Marjad sisaldavad: vett 84 g valke 1,4 g rasvu 0,20 g süsivesikuid 13,8 g tuhka 0,66 g kiudaineid 4,3 g energiat 56 kcal Mineraalainete sisaldus 100 grammis marjades: kaaliumi 275 mg kaltsiumi 33,0 mg rauda 1,0 mg magneesium 13 mg
Raskemetallid asendavad ensüümide molekulis olulisi metalliioone mistõttu ensüümide aktiivsus ning füsioloogiliste protsesside kiirused langevad. Õppeaines käsitletakse ökofüsioloogia kohta taimeteaduste süsteemis; kiirgus-, vee- ja temperatuurireziimi, mineraalse toitumisiseärasuste ning õhusaaste mõju füsioloogilistele protsessidele taimedes. • Ökofüsioloogia kursus on ülesehitatud väliskeskonna faktorite kaupa: energia, CO 2 , mineraalained, vesi, temperatuur. Difusioon on aine juhuslik ruumiline liikumine kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas Vee potentsiaal Vee keemiline potentsiaal iseloomustab vee molekuli võimet (tema vaba energiat) teha tööd (J/mol) Vee potentsiaal (Ψ) on ajalooliselt defineeritud kui vee keemiline potentsiaal väljendatuna ruumalaühiku kohta (J m-3) ehk teisisõnu – veepotentsiaali mõõdetakse rõhuühikutes (MPa)
· Keskmise mineraalsoola sisaldusega Soola 500...1500 mg liitri kohta · Kõrge mineraalsoola sisaldusega Soola > 1500 mg liitri kohta Naatrium ja kaalium mineraalvees · Naatriumivaene mineraalvesi Alla 20 mg/l Müügil ka sodium free · Suure naatriumi sisaldusega Üle 2000 mg/l · Kõrge vererõhu puhul mitte kasutada · Kaaliumi kõigis mineraalvetes Kunstlikes vetes kuni 100 mg/l Naatriumi vaene 5...20 mg/l Mineraalained mineraalvees · Magneesiumirikas > 50 mg/l · Kaltsiumirikas > 150 mg/l · Kloriidide rikas > 200 mg/l · Mikroelementide rikkad mineraalveed Fluoririkas - >1 mg/L, enamasti 3 mg/l · Olla ettevaatlik Raua rikas > 1mg/l · Liigne raud tekitab südame ja vereringe haigusi Mineraalveed on erinevad Värska Vittel Mineraalvete koostis (mg/l) Na K Mg Ca AURA MINERAL kergelt
Parimateks allikateks peetakse värskeid puu- ja köögiviljasid, eriti mustsõstar, tsitruselised, melonid, tomatid, maasikad ja apelsinimahl. Kuigi suhkrut tihtilugu süüdistatakse ülekaalu põhjustamises, peab meelde jätma, et kehakaal suureneb vaid siis, kui võetakse vastu rohkem energiat, kui kulutada suudetakse. Seega kaal lisandub mille iganes liigtarbimisel. Ehkki õige on fakt, et suhkrurikkad toitained annavad meile tühje kaloreid, milles puuduvad vitamiinid ja mineraalained, mis kaudselt soodustab ülekaalulisust.iii 1.3. Toiduainete grupid Üks tervisliku toitumise põhipunkte on mõõdukus. Enne range dieedi pidamist peaks inimene pidama nõud spetsialisti või arstiga, eriti, kui isikul on esinenud terviseprobleeme. See on oluline, kuna dieedid kurnavad inimkeha ja võivad organeid liigselt koormata ja eeldatavasti saab keha liiga vähe või liiga palju teatud aineid.
mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed. Paljudel loomadel on koloonias tekkinud tööjaotus, nt ühiselt hoolitsetakse poegade eest(hüaanid). Sümbioos- on vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eriliiki organismi vahel, see kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees, nt seene ja vetika sümbioos samblikus, kus nad koos moodustavad uue organismi( Seenelt vetikale vesi- ja mineraalained. Vetikalt seenele orgaanilised ained). Vabalt elavate organismide vaheline sümbioos on sipelga ja lehetäi kooselu. Lehetäi toitub taimemahlast, kõiki selles olevaid suhkruid ta ära ei kasuta vaid eritab need kehast magusa nõrena, mida söövad sipelgad, vastutasuks kaitsevad sipelgad lehetäisi röövputukate eest. Vahel viivad sipelgad lehetäide munad oma pessa(külmumine) ja kevadel viivad tagasi taimelehele). ________________ Elu maakeral pole mõeldav ilma veeta
mittetäielikult seeditud valkudest soolebakterite poolt tekitatud toksilised ühendid. Liiga suure valgusisaldusega toit soodustab kaltsiumi väljaviimist kehast uriiniga, samas soodustab liigne kaltsium neerudes neerukivide teket, neerud saavad liigse koormuse. SÜSIVESIKUD JA SUHKUR Paljude haiguste ja enneaegse vananemise tekkes on süüdlaseks rafineeritud suhkur. Valgest suhkrust on eemaldatud kõik vitamiinid, mineraalained ja vajalikud toitained. Soovitame tarbida rafineerimata toorsuhkrut, vahtrasiirupit, mett, steviat jt. tervislikumaid suhkruid. Eelistage hankida süsivesikuid puu- ja juurviljadest, sest need sisaldavad ka kiudaineid ja teisi vajalikke toitaineid. Tarbige rohkem aeglaselt imenduvaid suhkruid, sest kiiresti imenduv suhkur tõstab veresuhkru ja insuliini taset veres, soodustab diabeedi, vähi ja südamehaiguste arengut. Rämpstoit - valgest jahust
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
3. PUITTAIMEDE EHITUS JA TALITLUS 3.1. Puittaimede ehitus (morfoloogia) 3.1.1.Puittaimede juurestik Juur on üldjuhul maasisene taimeorgan, mille ülesandeks on taime kinnitamine substraati, vee ja selles lahustunud ainete hankimine mullast ning selle toimetamine taime maapealsetesse osadesse. Juured võivad erijuhtudel spetsialiseeruda ka muudeks ülesanneteks (tugi-, roni- ja õhujuured), nad võivad isegi fotosünteesida ja hapnikku omastada. Juured jaotatakse pea-, külg- ja lisajuurteks. Peajuur tekib seemne idanedes idujuurest ja kasvab otsesuunas maasse. Peajuurest tekivad harud e külgjuured. Külgjuured kasvavad peajuurest välja igas suunas ja harunevad omakorda korduvalt. Kui istutate lehtpuutaime mulda liiga sügavale, võivad juurekaelast kõrgemalt areneda taimel veel lisajuured. Lisajuured ei arene peajuurest, vaid harilikult varrest ja nad aitavad taimel ebasoodsate oludega kohaneda ning ellu jääda. Palju lisajuuri tekib paj...
puuviljad, jääma makku ootele, kuni ,,raske" toit ära seeditakse. Kogu see protsess võib venida isegi kuni kaheksatunniseks. Oodates oma järjekorda hakkavad puuviljad ning toored või keedetud juurviljad maos roiskuma ja käärima. Magu, püüdes siiski seedida seda rokka, eritab gaase, hapet, isegi alkoholi (ärme räägi üldse seedimatusest). Toidu seedimine lõpeb siis, kui toit jõuab soolestikku, kust lisafermendid peavad eemaldama organismi poolt omandamata jääkained, ning mineraalained neutraliseerima happed. Toiduainete omavahelise kokkusobivuse printsiibid on selgelt sõnastatud, ning on orienteeritud sellele, mida millega võib kokku segada ja mida mitte, et saavutada optimaalne seedimine ja tugev tervis. Toiduainete ebaõige kokkusobitamise tagajärg. Mis võib juhtuda siis, kui ei järgita toiduainete liigitamise soovitusi? Loomulikult oleneb kõik organismi eripärast, kuid reeglina algab erinevat liiki toiduainete kokkusegamisel
Ülejäänud 2% saadakse nn. "ookeani põldudelt", mille kogupindalal on aga koguni 360 millionit km2. See on ääretult suur ja tegelikult põhjendamatu kontrast. Aegadest, millal inimene oli jahipidaja ja korilane on põllumajanduse areng olnud drastiliselt kiirem, kui maailmamere resursside kasutuselevõtt. Samas, "suur sinine põld" on tegelikult peamine allikas bioloogiliselt kõrgeväärtuslike toitainete tootmisel. Valkained, rasvained, mineraalained ja vitamiinid sealhulgas. Suurimat huvi peaksid siinjuures pakkuma just maailmamere elusorganismides leiduvad valkained. Need sisaldavad kõiki inimesele vajalikke amiinohappeid. Praegu aga saame maailmamerest vaid 6 % kogu valkainetest, mida inimkond tarbib. See osak peaks järsult tõusma. FAO andmetel saadakse 82.2 % maailmamerest hangitavast inimtoidust kaladest, 12.7 % selgrootutest, 4.8 % veetaimestikust ja ülejäänud mereorganismidest (k.a. imetajad) v aid 0.3 %.
jõusaali leti ees, kus on olemas kirju valik erinevaid shokolaade. Loodan, et peale selle jutu läbi lugemist on Teil järgmine kord lihtsam valikut teha, millist shokolaadi valida. Shokolaadid võib vastavalt koostisele jagada tinglikult kolmeks: 1) Energia shokolaadid - koostises on kasutatud enamjaolt lihtsüsivesikuid nagu glükoosisiirup, kuivatatud puuviljad (milles on kõrge fruktoosi sisaldus), mett, suhkurt. Lisaks peamised vitamiinid ja mineraalained. Sellise nn. energy bar - i ülesandeks on kas anda energiat enne füüsilist koormust või taastada kestva füüsilise töö käigus tekkiv energia puudujääk. Lihaste taastuse kohapealt ei ole sellise shokolaadi tarbimine otstarbekas. Kasutatakse enne treeninguid või võistluste käigus (suusatamine, jooksumaratonid, rattasõit jne.). 2) Energia- ja valgushokolaadid - koostises on kasutatud lisaks eelpool loetletud
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
Sügisene jahtumine- analoogiliselt vastupidine kevadisele soojenemisele sügisene homotermia. Aastane tsükkel: · jääperiood · kevadise soojenemise I faas · homotermia · kevadise soonemise II faas · suvine stratifikatsioon · sügisese jahtumise I faas · homotermia · sügisese jahtumise II faas · pöördstratifikatsioon Järvede klassifikatsioon 0 keskmiselt; - vähe; + palju Tüüp Mineraalained Biogeenid Orgaaniline aine Oligotroofsed 0 - - (vähetoitelised) järved Eutroofsed järved 0 0 0 Düstroofsed järved - - + Düseutroofsed 0 (0) + Lubjatoitelised järved + - - ehk alkalitroofsed
Linnukasvatus Kodulindude liigig Kanad Liha ja liha-munakanad Võitluskanad Ilukanad Kalkunid Pärlkanad Vutid Haned Pardid,muskuspardid,munapardid Kanad Klassikalised munakanad on kõige tuntumad ja enamlevinud kodulinnud. Neid kasvatatkse peamiselt munade saamise eesmärgil aga oluline on ka nende nuumuvus pärast munemisperioodi ja "rahuldava" kvaliteediga lihakeha saamise võimalus - supikana. Üldtuntud tõde on see, et lihakana sobib eeskätt grillimiseks ja kanaprae valmistamiseks, munakana aga kanasupi ja puljongi keetmiseks. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Iseloomustus Neljas tase Viies tase Munatõugu kana kaalub keskmiselt 2,5-3,5 kg, kukk 3,5-4,5 kg, munevus on 250- 300 muna/aastas,...
see on kallis ja ebaefektiivne. Näiteks aitab piimast kaltsiumit paremini omastada piimas sisalduv piimasuhkur ja vitamiin D. B-rühma vitamiini, mis esinevad toiduainetes tihti koos, parandavad vastastikku toimet. Seetõttu on just naturaalsed toiduained kõige paremad vitamiinide ja mineraalainete allikad. Toidu valmistamisel võivad tekkida vitamiinide ja mineraalainete suured kaod. Selle vältimiseks tuleks valida õiged toiduvalmistamise viisid. · Paljud vitamiinid ja mineraalained lähevad keetmisel vette, seepärast tuleks võimaluse korral kasutada toiduks ka keeduvett. · Ärge säilitage värskeid aedvilju liiga kaua, sest nii võivad vitamiinid hävida. Eriti kiiresti hävib kooritud ja tükeldatud köögiviljas vitamiin C. · Paljud vitamiinid hävivad kõrgel temperatuuril. Keetmisel asetage köögivili keeva vette ja keetke võimalikult lühikest aega. Toidu mitmekordne soojendamine vähendab vitamiinide sisaldust.
Biosfäär mõjutab tugevalt teisi keskkonna osasid ja on ise nende pool mõjutatav. Biosfäär haarab endasse troposfääri kuni osoonikihini, hüdrosfääri, Maa koore ehk litosfääri ülemise osa ning elusaine ehk biomassi. 5)Litofäär Maa tahke väliskest, millel lebav õhuke kaitsekest pedosfäär vahendab materjaliringeid litosfääri ja ökosfääri vahel. Litosfääris toimub kivimiteringe, ained satuvad atmosfääri vulkaanipurskel, mineraalained jõuavad vee abil pedosrääri ja veekoguudesse. 9. Vee unikaalsed omadused. 1)Vesi on suurepärane lahusti, eluks vajalikke toitainete ja ainevahetuse jääkide transportija. 2)Vee dielektriline konstant on suur, keemilised ühendid ioniseeruvad vesilahustes. 3)Vee suur pindpinevus on oluline tegur füsioloogias, piiskade ja tilkade pinnanähtustes. 4)Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril.
seejärel lao lihatükid ning kalla peale leem. Lase külmkapis tarduda Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest . Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Hommikusöögiks riisipuder võiga, keedetud muna kiluga ja köögiviljaga (kurk, tomat), banaan, tee Puljongi lisandiks: köögivili, riis, frikadellid, liha, kana või kala kuubikud ja -tooted, muna
Kuivatatud saarelehtedest teed peeti vanasti heaks neerurohuks. Saarevihad talvel koduloomadele eriline maiusroog. Tänapäeval tehakse põhiliselt mööbliesemeid. 22) Sarapuu (Corylus avellana) Sarapuu kasvab hästi lubjakivil. Hkkab õitsema aprillis. Isasurvad on pika peened, emasõied on väga väikesed. Augustikuuks on emasõitest arenenud sõrmeotsa suurused pähklid. Vili saab küpseks septembri keskpaigaks. Küps pähkel sisaldab 60% pähkliõli, ja 15% valke + sukrud, mineraalained ja vitamiinid. (Küpse pähkli toiteväärtus on poolteist korda suurem kui sealihal, kümme kroda suurem kui piimal, neliteist korda suurem kui õunal. Pähkleid hävitab kõige aktiivsemalt pähklikärsakas(mardikas). 23) Sõstrad (Ribes) Eesti looduses leidub 3 põhilist sõstraliiki. Must sõstar, Karvane sõstar ja Mage sõstar. Karvase sõstra lehe alumine pool on tihedalt karvane. Mage sõstard on looduses kõgie rohkem aj tema marjad valmivad juulis. 24) Tamm (Quercus robur)
13.Millise lainepikkusega valguskiirgus pole taimede poolt kättesaadav ja miks?520-570 nm (roheline) sest nad suudavad kasutada vaid sinist ja punast,violetset 14.Nimeta kolm põhilist põhjust, miks on kiirguse hulk elus organismidele oluline ja kirjelda, miks.Taimed saavad fotosünteesida, loomad saavad soojust, vitamiinide süntees Biomassi loomiseks. Arengumustri stimuleerija, FS, soojuse allikas, stressi faktor 15.Loetle FS osalevad keemilised ühendid?vesi, mineraalained, süsinikdioksiid, Süsinik, hapnik, vesinik 16.Koosta FS võrrand 6CO2+6H2O+footonidC6H12O6+6O2+6H2O 17.Millised keskkonnafaktorid on FS toimumiseks hädavajalikud? Temperatuur, valguse ja vee kättesaadavus ja mulla toitainete sisaldus 18.Mitu kvanti energiat osaleb minimaalselt ühe molekuli glükoosi moodustamisel?8 kvanti 19.Kust saadakse FS jaoks vabu elektrone?saadakse vee molekuli lõhustumisel,(vee fotolüüsil)? 20.Mis on Rubisco
seedeprotsesside jätkumiseks peensooles. Kaksteistsõrmikule järgneb peensoole pikim osa tühisool, kus toimub toitainete edasine lõhustamine pankrease nõres sisalduvate ensüümide abil. Peensooles toimuvad toitainete lõpliku seedumisega seotud lõhustumise ja lõhustamissaaduste imendumise protsessid. Peensooles imendub keskmiselt 7585% rasvhapetest. Süsivesikutest jõuab peensoolde vaid tselluloosi ja tärklist. Mineraalained imenduvad samuti peaasjalikult peensooles. Peensoole lõpu moodustab sirgem lõik, mida nimetatakse niudesooleks. Sedakaudu suundub küümus edasi umb ja käärsoolde. Jämesooles imenduvad lõplikult seedeprotsessides lõhustatud süsivesikud, aga ka vitamiinid ja vesi. 24. Veise liitmagu millisesse liitmao ossa jõub toit esmalt ja mis seal toimub? Veis on mäletsejaline, kellel on liitmagu, mis koosneb ees ja pärismaost ehk libedikust.
· Mineraalelemendid omavad erakordselt tähtsat osa loomaorganismi toitumisel, sest nad osalevad otseselt või kaudselt praktiliselt kõikides organismis toimuvates biokeemilistes reaktsioonides. · Suure osa mineraali vajadustest katab loom põhisöödaga, produktiivloomadele tuleb mineraale juurde sööta. Õunaäädikas? · Dallas Keith'i õunaäädikas on filtreeritud, kuid mitte pastöriseeritud. Nii on säilinud kõik vitamiinid, ensüümid ja mineraalained. · Õunaäädikas on ohutu (lubatud kasutada juba 2-3 päeva vanuselt). · Äädika maitse ei jää munale, lihale ega piimale. · Puhastab organismi toksiinidest, tõstab immuunsust. · Suvisel perioodil hoiab veehoidlad puhtana vetikatest ja vastsetest. · Tasakaalustab pH taset. · Aitab eemal hoida nii sise -, kui välisparasiidid. · Tugevdab luid ning parandab lihaseid. · Aitab vältida haiguseid. · Parandab villa, karva, sõrgade, kapjade seisukorda.
minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4. mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Toiduainete säilimise ja riknemise põhjused: 1. kuivamine ei pruugi tähendada riknemist, nt leib, puuviljad. 2. hallitamine et hallitusseened tegutsema saaksid hakata on vajalik veidi happelist keskkonda, selle tulemusena mood silmaga nähtav riknemine. Toksiinid on sügaval toiduaines ja ei hävi isegi kuumutamise teel, nt leib, juust. 3. käärimine eriti tihti
Alkaloidid-nendest sisaldab tee tavaliselt 2-4% kofeiini, mis annab joogile toniseeriva toime; Parkained-tanniinid ja katehhiinid, mis annavad teele mõrkja maitse;fermenteerimisel nad muutuvad ja annavad joogile ka värvuse; Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid;Mineraalained-nendest 50% on kaalium, 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed-neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust. 1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga
hüübimisvõime. 9 Vereplasma. Plasma kujutab endast valku sisaldavat, kergelt kollaka värvusega kleepuvat vedelikku. Vereplasma 1 liitris on umbes 900-910 g vett, 65-80 g valke ja 20 g madalamamolekulaarseid ühendeid. Suurema osa orgaanilistest ainetest moodustavad vere valgud albumiin (aitab tagada vere osmootset rõhku), globuliin ja fibrnigeen (osaleb vere hüübimises). Mineraalained, eriti naatriumkloriid, etendavad määravat osa püsiva osmootse rõhu säilitamisel veres. Vereplasma osmootne rõhk plasmas lahustunud ainete kontsentratsioon (norm 7,3 atm). Plasma osmootse rõhu reguleerimine on tähtis sisekeskkonna püsivuse ehk homeostaasi säilitamiseks. Kui rakuvaheline vedelik muutub hüpotooniliseks (rõhk väheneb), siis vesi liigub rakkudesse, tekib rakkude turse. Kui see jätkub, siis rakkude membraanid võivad puruneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
