Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mineraalained" - 501 õppematerjali

mineraalained - N, P, K, Na, Mg, Ca, Fe, Cu, Zn, Mn, Mo, Cl, Ko jne. 3. Sahhariidid e. süsivesikud: Koosnevad: C ja H2O 3.1. Suhkrud * Monosahhariidid (lihtsuhkur): pentoosid (riboos, desoksüriboos), heksoosid (glükoos, fruktoos, ksüloos) 3.2. Polüsahhariidid (tärklis, inuliin, tselluloos, hemitselluloos, kummivaigud, limaained) 3.3. Pektiinid.
thumbnail
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 ­ 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse. Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides....

Geograafia
439 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

IA rühma metallid-kokkuvõte

KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Hergi Karik ,,Mürkmetallid. Biometallid," Koolibri, 2001 4) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer ,,Mineraalained," AS Ajakirjade Kirjastus 5) Urmas Kokassaar, Mihkel Zilmer, Tiiu Vihalemm ,,Normaalne söömine," AS BIT, 2004 6) Erna Sepp ,,Joogivesi ja meie," Ilo, 2007 7) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained ," Sild, 2003 8) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 9) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/14BA1CF2377EFF9BC22570D10047E513 10) http://eeva.ee/client/default.asp?wa_id=665&wa_object_id=1&id_key Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 16...

Keemia
212 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Vitamiin E Tugevdab veresooni. Õlid -nisuiduõli, päevalilleõli ja ­ 10-11 mg Antioksüdant seemned, maapähklivõi, kaer, oder, majonees, porgand. 11 Mineraalained Mineraalainete tähtsusest keha elutegevuses on alles hiljuti teadlikuks saadud, nimelt sellest, et mineraalainete vaegus põhjustab paljusid haigusi, mille all inimkond kannatab. Meie keha vajab mineraalaineid üliväikestes kogustes. Oluline on mineraalainete tasakaal. Ei ole sugugi tarvis jälgida, et iga päev oleks tagatud vajalik mineraalainete kogus, vaid piisab, kui on garanteeritud vajalik kogus nädalas....

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Seedeelundid

II. SEEDEELUNDKONNA ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Seedeaparaadi vahendusel saab organism väliskeskkonnast vajalikke toitaineid, mineraalsooli, vitamiine, vett jne.. Toidu sattudes seedetrakti, vabanevad ensüümid, mis lõhustavad toidu aminohapeteks, monosahhariidideks, rasvhappeks ja glütserooliks. Seedimisprotsessi käigus imenduvad toitained soolehattude vahendusel verre ja lümfiringesse. Verre imenduvad aminohapped, vitamiinid, mineraalained , monosahhariidid. Rasva laguproduktid imenduvad lümfisüsteemi. Peale imendumist kasutab organism nimetatud toitaineid ülesehituprotsessides ja energeetilise materjalina. Seedetrakt kulgeb läbi rindkere, kõhuõõne ja vaagna. Suuõõnega on ühenduses 3 paari suuri süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ). Näärmed eritavad -sülge -maomahla ja soolemahla eritatakse seedetrakti limaskesta poolt -pankrease nõret -sappi...

Bioloogia
239 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tervislik eluviis ja selle mõju organismile

Me kõik tahaksime süüa tervislikku toitu. Jutud tasakaalustatud menüüst, korrapärasest söömisest ja toiduainete õigest valikust ei jäta tänapäeval ükskõikseks ühtegi inimest. Paljuski määrab toidu kvaliteet inimese tervise ja heaolu. Arutlused toidu puhtuse ümber on viimasel ajal ka Eestimaal kired lõkkele löönud. Ei ole ju saladus, et lisaks toitainetele (valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, vitamiinid, mineraalained , mikroelemendid) sisaldab nüüdisajal pakutav toit veel ka midagi muud. Eelkõige just saaste- või lisaaineid. Erinevad spetsialistid on loonud nn toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid ning liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid...

Kehaline kasvatus
223 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keemilised reaktsioonid (mõisted)

Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ­ ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste ­ osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon ­ väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom ­ vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon ­ läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk ­ gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokk...

Keemia
82 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Skelett

Eristatakse kollas ja punast luuüdi. Täiskasvanul paikneb luuüdi põhiliselt toruluude õõntes ja punane luuüdi paikneb käsnolluses. Luude keemiline koostis. ligikaudu 50 % vett ligikaudu 16 % rasva 12 % teisi orgaanilisi aineid ( valgud, süsivesikud ) ligikaudu 21 % mineraalaineid, tänu rasva ja vee sisaldumisele on luu kollakas/valge, roosa varjundiga. Mineraalained . ja orgaanilised ained koos annavad luule tugevuse ja elastsuse. Luude liigitus. Pikad luud ehk toruluud ­ reieluu, sõrmelülid Lühikesed luud ­ randmeluud, kannaluud Lameluud ehk käsnluud ­ roided, niudeluu, kolju, rinnak, abaluu. Segaluud ­ selgroolülid, koljupõhimikuluud. Kereluud. Lülisammas ja rindkere. Lülisammas koosneb lülidest, lülil eristatakse ­ lülikeha, lülikaar ja lülijätkeid. Lülikeha on lüli eesmine, silindrit meenutav osa....

Bioloogia
134 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel. ·sisekeskkonna homöostaas- suhteline stabiilsus rakkudele optimaalse elukeskkonna t...

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Eksamiks õppimise konspekt

Orgaanilised ühendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus Kõige lihtsam on tähistada neid ühendeid mõistega süsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määrav...

Biokeemia
329 allalaadimist
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...

Eesti metsad
354 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

Tekketegurid: 1. Lähtekivim. Annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. 2. Reljeef. Tasandikul on tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. 3. Aeg. Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 1. Kliima. Mõjutab oluliselt murenemisprotsesse. Parasvöötmes toimuvat mõõduka kiirusega murenemis, kus murenemissaadusteks on erineva suurusega mineraalained nim. Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit ­ allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele....

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kalad ja kalatooted

Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained , eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näiteks kohas ja ahvenas. Kalal on iidsetest aegadest saadik olnud inimese toidulaual tähtis koht.Kalaliha on suure toiteväärtusega ja kergesti omastav ,sellest valmistatud toidud on hea tervise säilitamiseks väga kasulikud. Pole vist juhuslik, et kõige pikem keskmine eluiga on saareriikide...

Kokandus
70 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Väävel

Taimedel põhjustab ta fotosünteesi pidurdumist, klorofülli laguneist, lehtede kolletumist ning varisemist. KASUTATUD KIRJANDUS 1) Hergi Karik, Kalle Truus ,,Elementide keemia," Ilo, 2003 2) Hergi Karik ,,Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber," Koolibri, 2004 3) Boriss Konarev ,,Keemiahuvilistele anorgaanilisest keemiast," Valgus, 1987 4) Dell Stanford ,,Vitamiinid ja mineraalained ," Sild, 2003 5) Lembi Tamm ,,Üldine ja anorgaaniline keemia õpik X klaasile," Avita, 2005 6) http://www.crjg.vil.ee/materjalid/oppematerjalid/keemia/5_v%E4%E4vel __.html Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium...

Keemia
147 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pedosfäär

PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...

Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Bioloogia üleminekueksami materjal (8.kl)

Samblikud (+JOONISED õ.lk.77) Ehitus: Elavad maismaal.Värvilt on samblikud hallikad, rohekad või pruunikad, harvem kollakad. Samblikutel ei ole lehti, juuri ega varsi. Varreks, juurteks ja lehtedeks jagunemata taimekeha kutsutakse talluseks. Samblikud on nagu väikesed käsnad, mis imevad endasse kõik, mis on vihmavees lahustunud, ning hoiavad seda siis ka kinni. Toitumine: Orgaaniline aine, mineraalained , vesi. Paljunemine: Eoste abil, paljunemiskehakeste abil, talluse tükikestega. Kasvuvorm: 1) kooriksamblikud -> kooriku või pulbri taolised -> nt. kaartsamblik 2) põõsassamblikud -> põõsataolised või ripuvad puuokstel -> nt. põdrasamblik 3) lehtsamblikud -> tallus meenutab lehte -> nt. seinakorp 7. Selgroogsed ja selgrootud (+JOONISED õ.lk.81) Selgroogsed - loomad kellel on selgroog, mis on ühenduses koljuga. Selgrootud - luulise toeseta loomad. 8. Käsnad (+JOONIS õ.lk.83)...

Bioloogia
150 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seened, mükoriisa, samblikus

Seened · päristuumsed organismid · nii ainu- kui hulkraksed · mikroskoopilised · heterotroofid ­ ei tooda ise toitaineid · ei sisalda klorofülli => ei fotosünteesi · ~1,5 miljonit liiki · ei ole ei loomad ega taimed => eraldi liik: seened · mükoloogia ­ teadusharu, mis uurib seeni Välisehitus: · koosnevad hüüfidest e. seeneniitidest (pikad torujad rakud) · mütseel e. seeneniidistik ­ harunenud ja omavahel põimunud hüüfide kogum; ­ headel kasvutingimustel tekib substraat (puu, muld...) · viljakeha ­ tihedalt pakitud ja läbipõimunud hüüfide kogum ­ sugulise paljunemise organ, kus asuvad eosed ­ koosneb kübarast ja jalast ­ eosed valmivad kas eoslehtede või torukeste pinnal Seenerakk: · rakukest koosneb peamiselt kitiinist · plastiide pole · ei ole klorofülli · väikes...

Bioloogia
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maa kivimiline koor on meie planeedi unikaalse geoloogilise arengu tulemus. See on praegu 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ­ ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on moodustunud vedeliku ­...

Geograafia
32 allalaadimist
thumbnail
22
doc

1. semestri konspekt

Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 ­ Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 ­ Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 ­ Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 ­ Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 ­ 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 ­ 7,8 g/cm3 Org. materjalidel ­ 0,9 ­ 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (poorid...

Ehitusmaterjalid
133 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Põhjalik referaat valkude kohta

Iga ensüüm seondub teatud lähteainega ja viib läbi kindlat tüüki reaktsiooni. 3.1. Ensüümid töös Seda osa ensüümi molekulist, mis katalüüsib reaktsioone, kutsutakse tema aktiivseks pooleks. Kui reageerivad molekulid kinnituvad aktiivsesse poolde, hoitakse neid toimuva reaktsiooni jaoks õiges asendis. Paljude ensüümide aktiivne pool sisaldab metalli aatomit. Teised sisaldavad väikest koeensüümiks kutsutud molekuli, mis on tavaliselt vitamiin. Mineraalained 11 ja vitamiinid peavad esinema balansseeritud dieedis. Vitamiinide ja mineraalainete puudumine võib peatada ensüümide korraliku töö ja viia haigestumisele sellistesse haigustesse nagu skorbuut. Praegu toodetakse isegi selliseid ensüüme, mida saab kasutada väljaspool elavaid rakke. Bioloogilised pesupulbrid sisaldavad ensüüme, mis lagundavad mustust. Need ensüümid on eraldatud taimedest...

Bioloogia
136 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun