Technologies, 2012). Selle molekulvalem on C34H22Cl2N4O2 ning selle joonvalem on toodud joonisel 18. Joonis 18. CI 51319 joonvalem 2.10.3. CI 74160 CI 74160 kasutatakse seebis sinise värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012). Selle molekulvalem on C32H16CuN8 ning joonvalem on esitatud joonisel 19. Joonis 19. CI 74160 joonvalem 2.10.4. CI 77891 CI 77891 ehk titaandioksiid on looduslikult esinev mineraal, mis on tahke, hallikas ja lõhnatu aine. Selle sulamistemperatuur on 1834oC ja keemistemperatuur 2972oC ning on vees lahustumatu. Selle molekulvalem on TiO2 (Wikipedia, 2013). Titaandioksiidi kasutatakse seepides valge värvuse saamiseks (Sensien Cosmetic Technologies, 2012). CI 77891 ehk titaandioksiid võib põhjustada allergiat. Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur on klassifitseerinud selle 2B grupi kantserogeeniks, mis tähendab, et TiO 2
põrandakattevaibad võivad sisaldada formaldehüüde, kust see eraldub siseõhku. Formaldehüüd pärineb ka tubakasuitsust, põletamise gaasidest ja desinfektsioonivahenditest. Mõju tervisele Kahjulik tervisemõju tekib aine auru sissehingamisel ja temaga otsesel kokkupuutumisel. Vähese sisalduse korral põhjustab ta aevastamist, köha ja silmade ärritust, kuid ka naha ja ülemiste hingamisteede ärritusnähte. Formaldehüüd on tugev allergeen. Asbest on kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal. Kuna asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, elastne, vastupidav materjal on seda peetud asendamatuks mitmes majandusharus. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kulumisel, taaskasutamisel ja töötlemisel, kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Mõju tervisele. asbestikiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Rt=P/A P- purustatav jõud, A- varda ristlõike pind. Paindetugevus:Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Rp=3P1/2bh2 P- purustatav jõud, 1-talade vahe, b- tala laius, h- tala kõrgus. Tehakse kolm katset, võetakse nende keskmine. Niiskumine alandab tugevust. Pehmumis koefitsent k= Rm/Rk. Proovikehade mõõdud on normeeritud. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse ni, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul.jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus:mat mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel.Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus:materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus:iseloomustab materjali vastupiavust dünaamilistele koormustele.
(marmorid, kvartsiidid, savikildad). Kivimineraalid: ·Omadused värvus oleneb keemilisest koostisest, läige (klaasja-, pärlmutri, rasva- ja sarvjaläikelised ning tuhmid e. matid), kõvadus (Moshi skaala järgi), lõhenemispind (teatud suunas õhukesed tasaparalleelsed plaadid / mitteparalleelsed tasapinnad / lõhenemispinnad pole selgelt eristatavad / lõhenemispinnad puuduvad) ·Koostis silikaadid (kvarts, ränidioksiid: kõige enam maakoores esinev mineraal, leidub ehedana ja ka polümineraalide koostises), alumosilikaadid (päevakivid nad lagunevad kergesti vees ja õhus sisalduva CO2 juuresolekul, kasut. peen ja jämekeraamika tootmiseks / vilgud vettsisaldavad, laguneb õhu käes), magneesiumi ja rauda sisaldavad mineraalid (pürokseenid - kõrge löögikindlus, õhus ei lagune), alumiiniumoksiidi sisal. mineraalid (rubiin, safiir, biksiidid aluminaattsemendi
- Formaldehüüdid- peamine allikas kodus on puitlaastplaatide viimistlus ning mööbel. Happe mõjul kõvenevad lakid, värvid, tekstiilid, kust eraldub siseõhku. Pärineb ka tubakasuitsust, põletamise gaasidest. Kahjulik tervisele, siis kui aine auru sissehingata või temaga olla otseses kokkupuutes. Põhjustasb allergilist nohu, hingamisteede haigusi. - Asbest- kiuliste silikaatide hulka kuuluv mineraal. Probleemid tekivad asbesti sisaldavate materjalide purunemisel, lagunemisel kui asbestikiud võivad sattuda õhku. Kuna asbesti kiud on üliväikesed, tungivad nad sügavale inimese hingamisteedesse, põhjustades seal pikaajalise toime korral põletikku ja kasvajalisi protsesse. · Välisallikatest ruumiõhku sattuvad saasteaine: - Radoon- lõhnatu, maitsetu, värvusetu radioaktiivne väärisgaas, mida tekib
(CH3COONa), tõrjuvad nende soolade katioonid neelavast kompleksist välja kogu seal neeldunud vesiniku ja allumiiniumi. 28. Leeliselisus - mulla leelisisus on tingitud mullalahuses olevatest leelismetallide karbonaatidest ja kolloididele neeldunud ühevalentsetest metallide katioonidest, peamiselt Na ioonidest. 29. tahke faasi tihedus - on 1m3 mulla tahkete osakeste absoluutkuiv mass megagrammides. Näitaja sõltub mineraloogilisest koostisest ning mineraal - ja orgaanilise osa vahekorrast. 30. lasuvustihedus - on 1m3 rikkumata ehitusega mulla absoluutkuiv mass megagrammides. Üks põhilisi mullaviljakuse näitajaid 31. poorsus - on mullas olev ebakorrapärase kuju ja suurusega ava või õõs. Mulla tahkete osakeste vahelistest poorides paikneb vesi ja õhk. 32. üldine poorsus - näitab nii struktuuriagregaatidesiseste kui ka -vaheliste pooride summaarset osakaalu lasuvustiheduse ja tahke faasi tiheduse põhjal. 33
1) sõmerraku kiht - kõige välimine - ehk zona glomerulosa. See kiht produtseerib mineralokortikoide, mille esindajaks on aldosteroon. See hormoon mõjub mineraalainete ainevahetusele. 2) zona fasciculata - tema produtseerib glükokortikoide. Need on hormoonid, mis mõjutavad süsivesikute ainevahetust. Esindajaks on kortisool. 3) zona reticularis ehk võrkkiht. See produtseerib suguhormoone aga vähem kui suguhormoonid ise. säsi ehk medulla - see produtseerib hormooni. Aldosteroon - mineraal korikuoid. Seelle teket stimuleerib otseselt naatriumi sisalduse langus veres. Aldosterooni kaudne stimuletsioon käib aga RAAS süsteemi aktivatsiooni teel. Aldosteroon toimib nefronis henlelingue ja suurendab henlelingus naatriumi ja vee tagasiimendumist. Kuidas aktiveeritakse RAAS süsteem? · reniin on ensüüm, mis vabaneb neerukoe endokriinsetes rakkudes ehk jukstaglomerulaarrakud. Reniinivproduktsioon suureneb siis, kui langeb vererõhk kohu organismis või
vulgaarset helki. Ülejäänud kaks rasket plaatinametalli avastas Smithson Tennant 1804. a. Neist ühe metalli soolad olid sama värvikirevad kui vikerkaar (kreeka k. iris - vikerkaar), millest tuligi iriidiumi nimetus. Teise avastatud metalli sooladel on iseloomilik terav lõhn ( kreeka k. osme - lõhn), mistõttu metall sai nimeks osmium. Venemaa plaatinametallide epopöa algas 1813.a, mil Uraalis leiti plaatnamineraale, sealhulgas ka üldse kõige raskem senituntud looduslik mineraal - iriidiumplatiniid Ir4Pt (tihedus 22 800 kg/m³). 1825.a teatati ametlikult plaatinamaardla avastamisest ja 1829.a külastas seda saksa looduseuurija Alexander Humboldt. Uut metalli püüdis töödelda Aleksandr Arhipov, kes valmistas plaatinast sõrmuse ja teelusika, mis saadeti kingituseks tsaar Aleksander I-le. Katsetamisel täheldas Arhipov, et plaatina soolad liituvad kergesti klaasi ja portselaniga, võimaldades neile teha ilustusi.
AINED 1. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine- mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemiline element- kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. 3. Keemiline ühend- moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon- anorgaanilised, orgaanilised. Lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel. Liitaine- koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid. 5. Aine olekud. Tahke- aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik. Vedel- molekulide vaheline kaugus on mõnevõrra suurem j...
1. Eesti järvede üldiseloomustus Eestis on ligikaudu 2800 järve, neist pindalaga üle hektari umbes 2300. Enamiku sellest moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Järvedest on looduslikke umbes tuhande ringis ning nad asetsevad Eesti territooriumil võrdlemisi ebaühtlaselt. Morfomeetria ja hüdroloogia. Eesti järved on väikesed. Pooled neist on pisemad kui kolm hektarit. Eesti järved on madalad, vaid 46 on neist sügavamad kui 15 meetrit. Sügavaim on Rõuge Suurjärv - 38 meetrit. Järvede väikesele pindalale vastavalt on väiksed ka valgalad ning veevahetus. Valgala ulatus on enamasti 1-25 km 2, kuid erandjuhtudel kuni 100-500 km2. Vesi vahetub enamasti 2-4 korda aastas. Umbjärvedes ja allikalistes lähtejärvedes võib veevahetuseks aga kuluda isegi 3-5 aastat. Ranna- ja orujärvedes vahetub vesi tunduvalt kiiremini, kuni paarkümmend korda aastas. Kõige kiirem veevahetus on registreeritud Porijärves, kus vesi vahetub 170 korda aastas. Te...
hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. (4) Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik
Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast zelatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on põhjendatud sellega, et bentoniit on kihiline mineraal. Tal on negatiivne laeng keskel ja positiivne otsas. Polüvinüülpolüpürrolidoon on polümeer, vees lahustamata. Kasutatakse ainult sel juhul, kui pektiinid ja valgud olid eelnevalt mahlast eemaldatud. o Kombineeritud · Mahla filtreerimine Filtreerimiseks kasutatakse erinevaid materjale: o Asbest- kiudja morfoloogiaga mineraal. Tema peamine osa koosneb magneesiumsilikaadist peenikeste paralleelsete kiududega
Kui turg 14. saj ahanes, oli nendes ühe majandusharuga seotud linnades suur viletsus ja näljahäda. Maavarad Teine tähtis majandusharu oli metalli tootmine. Rauda sulatati nii mäe- kui soorauast. Raua transport oli raske, nii et kasutati kõige lähemal asuvat rauda. Keerulisi esemeid (relvi, turviseid) toodeti kujunenud spetsialiseerunud keskustes nt Nürnbergis või Milaanos. Metalli sulatati maagist puusöe abil, see tõi kaasa metsade suure hävitamise. Oluline mineraal, mida kaevandati, oli sool. Paljudele inimestele oli sool ainsaks taskukohaseks maitseaineks. Maasoola peeti paremaks kui meresoola, tänapäeval on asi vastupidi. Põhjas keedeti soola tahkeks, oodati kuni vesi aurustuks. Lõunas tõsteti vesi madalatesse basseinidesse, kus vee aurustumine jäi päikese hooleks. Järelikult oli sealt pärit sool odavam. "Halle" saksa nimetus, mis näitab, et sellel alal on soola toodetud.
Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud. Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone. Mineraalikujude üldised nimetused: isomeetrilised, tulpjad e prismalised, tahveljad, lehelised, nõeljad, kiudjad. Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju. Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud, mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon
Struktuurikomponentide suurus on nanomeeter (st 10-9 m) kuni 100 nm (~500 aatomi diameetrit). Näiteks: süsinikunanotorud; nanokomposiidid tennisepallides, magnetilised nanosuuruses terad kõvaketastes jm. *Kõrge keemiline reaktsioonivõime- ohtlikkus on uurimata. 18. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal- aine mida valmistatakse või kasutatakse keemilistes protsessides 19. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal- looduslik anorgaaniline aine. Kivim- on looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid, või mõlemad), n. graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 20. Ainete ja materjalide tähistamine. Nimi 1.1. Nimi ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, kasutamise ega omaduste kohta.
leidub merevees 40x vähem kui Na, leidub kudedes ja maksas K2O, KO2 Mg Leidub looduses ainult Magneesium kuulub klorofüli koostisesse, Page 6 ühenditena, millest üks kaltsiummagneesiumkarbonaat on tuntud kui tähtsamaid on ehitusmaterjalina dolomiit. karbonaat, kohati leidub magneesium silikaati mineraal asbesti kujul ning ka merevees sisaldub mgkloriidina MgCO3 Ca Leidub looduses ainult kaltsiummagneesiumkarbonaat on tuntud kui ühenditena. Leidub ehitusmaterjalina dolomiit. inimese organismis 1,7g luudes ja hammastes, peamised ühendid on fosfaat ja CaCO3 karbonaat Al Leidub looduses ainult Sellest valmistatakse elektrijuhtmeid, traati ja kasutatakse ühenditena suure ka peeglite valmistamisel.
moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Pärast tardumist (,,taigna kerkimist") lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks (,,leivapätsideks"). Lõpliku tugevuse saavutavad AEROC tooted autoklaavides (,,leivaahjus") nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. Soojuslikud omadused Poorbetooni soojaisolatsiooniomadused kuivana sõltuvad eelkõige materjali mahumassist (tihedusest) ning pooride struktuurist. Tervikliku seinakonstruktsiooni soojaisolatsiooniomadusi mõjutavad lisaks eeltoodule veel vuukide kvaliteet ja arv ning seina kasutamistingimused
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb h...
Lammas (tõud) Eesti tumedapealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla (keskmine peenus ca 35 µm. Tumedapealiste lammaste pea ja jalad on kaetud tumedate ohevillakarvadega. Eesti tumedapealine lambatõug on üldiselt suurema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti valgepealine lambatõug, kuid on viimasest mõnevõrra madalama viljakuse ja jämedama villaga. Jäärad kaaluvad ca 95 kg, uted 76 kg, villatoodang 3,7 kg ja viljakus ligikaudu 1,50 talle poeginud ute kohta. Eesti valgepealine lambatõug on varavalmiv, heade lihavormidega lihalambatõug, kellelt saadakse valget, poolpeenvilla keskmise peenusega 31 µm. Eesti valgepealised lambad on väiksema kehamassi ja villatoodanguga, kuid nende uted on suurema viljakusega ning nende villa kvaliteet on parem kui eesti tumedapealistel lammastel. Uttedel kehamass 76 kg, jääradel 88 kg, vill...
metaan, mida võiks koguda ja kasutada kütteks. Kääritatud sadet võidakse ka kuivatada ja vedada põldudele väetiseks või briketeerida ja kasutada sel moel küttena. Lahtiste veekogude saastumine ja vete isepuhastus. Vesi ja tema asukad on tihedalt omavahel seotud. Puhastamata heitvete juhtimine lahtistesse veekogudesse muudab sealsete loomulike asukate elutingimusi. Paljud neist surevad välja ja muutub liikidevaheline suhe. Mineraal ja orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete sattumisel lahtistesse veekogudesse hakkavad aktiivselt arenema soprofüütsed mikroorganismid ja vees intensiivistuvad mitmesugused roiskumis ning käärimisprotsessid. Tugevasti saastunud tsoonis ulatub mikroobide üldarv miljonitesse 1 cm³ vees. Orgaaniliste ühendite sisalduse vähenemisega so. nende mineralisatsiooniga, väheneb ka saprofüütide arv. Reostus läheb üle nn. mõõduka saastumise faasi,
SÖÖDALISANDID PÕLLUMAJANDUSLOOMADE ( SH HOBUSTE) JA LINDUDE SÖÖDARATSIOONIS Mõiste Söödalisandid ehk söödapreparaadid on ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut ülesannet. Neid manustatakse loomale tõhustamaks toitainete imendumist ja avaldavad oma toimet soolestikus või sooleseina rakkudes. Mitt e ük s ki tasa lisa ka a n d e l u st i as a tu d e n d ra t s a h ä s ioon ti i Ülesanded kokkuvõtlikult a) mõjutab soodsalt sööda omadusi; b) mõjutab soodsalt loomsete toodete omadusi; c) mõjutab soodsalt dekoratiivkalade ja -lindude värvi; d) rahuldab loomade toitumisvajadusi; e) parandab loomakasvatustoodangu...
erinõuete kohaselt kasutatav: · kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; · kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; · lõhe või jõesilmu kudemispaik; · pruunkaru talvitumispaik; · jõevähi looduslik elupaik; · mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Kivistised ja mineraalid - Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse LKS alusel. · I kategooria (rangeim) - kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal. · II kategooria - kivistised, mille: 1) leiukohtade säilimine olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel on kaheldav; 2) tervikeksemplaride leiud esinevad harva.
massiivse või suuremate osakestena esineva materjali omadustest. Kõrge keemiline reatsioonivõime. (süsinikunanotorud, nanokomposiidid tennisepallides) 19. Kemikaal-definitsioon. Kemikaal - kindla puhtusastmega keemiatoode, mida kasutatakse laboratoorsel või tööstuslikul otstarbel. Kemikaal võib olla nii liht-, liitaine kui ka ainete segu. Päritolu: looduslik või toodetud. Aine mida valmistatakse ja kasutatakse keemilistes protsessides. 20. Mineraal ja kivim- definitsioonid. Mineraal – looduslik anorgaaniline aine Kivim – looduslike mineraalide kogum (agregaadid või aglomeraadid) Graniit: kvarts, päevakivi, vilgukivi 21. Ainete ja materjalide tähistamine. NIMI: a) Nimi ei anna infot aine päritolu, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, malm, lubi vesi); b) Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi, lubjakivi); c) Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõli, kiudained, nailon);
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
1.Veiste kodustamine ja põlvnemine. Veise kodustamise ajaks võis olla u 6-2 tuhat aastat eKr . Kodustamise kolleteks on Kirde-Aafrika ja Edela-Aasia Niiluse, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. 2. 1) Perekond:veised, 1.1 Alamperekond:veised, liik:ürgveis, kodustatud vorm: koduveis. 1.2 Alamperekond: jakid, liik: jakk, kodustatud vorm: kodujakk. 1.3 Alamperekond: kaguaasia veised, liik: banteng, kodustatud vorm: baali kari, liik: gaur, kodustatud vorm: gajaal. 1.4 Alamperekond: piisonid, liik: euroopa piison, ameerika piison, kodustatud vorm: puudub. 2) Perekond: aasia pühvlid, liik: inda pühvel, kodustatud vorm: india veepühvel, liik: filipiini pühvel, kodustatud vorm: puudub. 3)perekond: aafrika pühvlid, liik: kahverpühvel, kodustatud vorm: puudub. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub arengumaades, seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega. Vajalik piima ja liha toodang saadakse tä...
Pärast tardumist (,,taigna kerkimist") lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks (,,leivapätsideks"). Lõpliku tugevuse saavutavad AEROC tooted autoklaavides (,,leivaahjus") nende termilisel töötlemisel auruga kõrge temperatuuri ja rõhu reziimil. Autoklaavimisprotsessi käigus tekib lähteainetest uus homogeenne mineraal - tobermoriit, mis koos poorse struktuuriga annabki materjalile üheaegselt tema tugevuse ning kerguse. Pärast autoklaavimist pakitakse AEROC tooted puitalustele ja kaetakse kilega. 3. Betoonilisandid 3.1. Keemiliste betoonilisandite liigitus Igal lisandil on üldjuhul üks põhitoime, mille järgi ta liigitatakse mingisse klassi, kuid tal võib olla ka teatud teisejärgulisi toimeid, mida nimetatakse kõrvalefektideks.
FASSAADITOOTED ( KROHVID ) Referaat Juhendaja: 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mineraalsed fassaadikrohvid 2.1 Nõuded mineraalsetele fassaadikrohvidele 2.2 Mördid 2.3 Lubimördid 2.4 Lubi -ja tsementmördid 2.5 Tsementmördid 2.6 Mördilisandid 2.7 Valmismördid-kuivsegud 2.8 Aluspind 2.9 Aluspinna eeltöötlus 2.10Värvilised fassaadi ( viimistlus ) krohvid 3. Polümeersed fassadikrohvid 3.1 Ajalugu 3.2 Polümeerkrohvid sise- ja väistöödeks 2 Sissejuhatus Sõna fassaad tuleneb prantsuse keelsest sõnast facade, mis tähendab esikülge ja nägu. Argikeeles defineeritakse sõnaga fassaad aga kõiki hoone välisseinu (nt. esifassaad, tagafassaad ja külgmised fassaadid). Hoone fassaadid ei pea omama kõik ühesugust fassaadikatet, nt. on levinud looduslike materjalide (kivi ja puit) kombinee...
Tänu neile füüsilistele ja keemilistele omadustele on asbest leidnud väga laialdast tööstuslikku kasutamist üle maailma. Mis on asbest? Asbesti on kasutatud järgmistes materjalides: -Asbesttsementtoodetes (katuse-, seina- ja laeplaadid) -Soojusisolatsioonimaterjalides (katlad, torud, anumad) -Hõõrdematerjalides (pidurid, sidurid) -Põrandakattematerjalides (vinüülasbestplaadid) -Pihustus- ja puistematerjalides (metallkonstruktsioonid, laed, seinad) Mis on asbest? Asbest on kiuline mineraal, mida on kaevandatud ning kaevandatakse siiani riikides nagu Venemaa, Hiina, Kanada, Brasiilia ja Kasahstan. Asbestitolm tapab! Asbesti sisaldavad materjalid on ohtlikud kui neist vabaneb ja lendab õhku tolmu, mis sisaldab asbestikiude. Uuringute kohaselt sureb tänases Euroopas 15 000 inimest aastas asbesti põhjustatud haigustesse. Seda olukorras, kus asbesti kasutamine uutes toodetes on juba aastaid keelatud. Lihtsaim viis end kaitsta, on olla teadlik probleemi olemusest. Mis on asbest?
Sissejuhatus mükoloogiasse Mükoloogia – seeneteadus Jäämees, Jäämees elas umbes 5000 aasta tagasi Ta kasutas seeni: Piptoporus betulinus-kasekäsn, Fomes fomentarius-tuletael keskaegsed teadmised seentest, -seened ei ole iseseisvad organismid, nad on pigem: -taimede ja pinnase eritised(exanthema) -seened on mürgised kui nad kasvavad mürkmadude lähedal Persoon (1761-1836) kui termini mükoloogia looja, Elias Fries (1794-1876), - Laiahaardeline seente süsteem Anton de Bary (1831-1888) (jt mükoloogia rajajad) - Eksperimentaalne mükoloogia, Seente ontogenees, morfoloogia, füsioloogia Hans Kniep - Tähtis panus seente seksuaalsuse ja geneetika uurimisel Alexander Flemming (1881-1955) penitsilliini avastaja. Seente vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 milj. aasta. Kirjeldatud ca. 100 000 liiki, Eestist teda üle 7000 liigi. Seente iseloomustus. Tüüpiliselt mitteliikuvad. Toituvad absorbtsiooni teel. Heterotroofsed organismid (m...
tüsedus, värvus, struktuur, tihesus, ülemineks jne. 19. Mullaprofiili horisondid. 1) orgaanilise aine akumulatsioon O-metsakõdu. mulla pinnale ladestunud org ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10cm. O1-halvasti lagunenud org aine O2-keskmine O3-hästi A-huumushorisont. Tumeda värvusefa:tekkinud parasniiskestes, kuivades või ajutiselt liigniiskestes tingimustes mulda ladestunud org aine mõjul. Koosneb nii mineraal kui ka org ainest. Ülekaalus mineraalosa, millega on seortud org aine. Huumusesisaldus enamasti 1-6% AT-toorhuumuslik horisont. Tekib liigniiskestes tingimustes org aine ladestumisel mulla ülemisse kihti. Org aine pole mineraalosaga liitunud. org aine sisaldus tavaliselt 7-35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud T-turbahorisont. Alaliselt liigniiskestes tinimustes mullapinnale ladestunud taiejäänustest koosnev üle 10cm
pab eris ortide täiteainen a , valge õlivärvi komp o n e nt . MgSO 4 loodu s e s mer ev e e s , mitm ete mineraalid en a , kasut. MgO saa mi s el . Ca S O 4 esin e b loodu s e s mitm e eri vormina, sisaldad e s erineva hulga kristallvett , Ca S O 4 . 2H 2 O kips . Karbona a did: Ca C O 3 lubjakivi (paekivi), kriit, mar m or , mineraal kaltsiit; Ca ja Mg soolad põhjustavad vee karedu s e : 13. rühma elemendid (B Tl): üldis elo o m u stu s : Erinevate 13. rühma elementide levik looduses; on väga erinev, leiduvad ainult ühenditena; Al kõige levinum metall looduses; B suhteliselt levinud (tavaline) element; Tl vähelevinud; Ga, In haruldased, väike levik ja toodang. Boor: Boori ühend eid : boorak s Na
Liiva peenterad 0,06 kuni 0,2 Mölli jämeosakesed 0,02 kuni 0,06 Mölliosakesed Mölli keskosakesed 0,006 kuni 0,02 Mölli peenosakesed 0,002 kuni 0,006 Saueosakesed <0,002 Tabel 2.2 Peamiste savimineraalide mõõtmed. Mineraal Osakese paksus Osakese küljepikkuse ja Eripind (m2/g) µm paksuse suhe Kaoliniit 0,05-0,2 10-20 10-30 Illiit 0,02-0,2 20-30 50-100 Montmorilloniit 0,001-0,01 40-100 200-800 2.5 Pinnaseosakeste mineroloogiline koostis
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
www.eaei-ttu.extra.hu Keemia ja materjaliõpetus Kokkusobivus sõltub ainete ja materjalide omadustest ja keskkonna omadustest, milles ained või materjalid on kokkupuutes. Puhaste ainete ja materjalide omadused sõltuvad ainete ja materjalide elementkoostisest ja sisestruktuurist. Materjal on keemilisest seisukohast mistahes keemiline aine, mille kasutamisel (töötlemisel) ei toimu keemilisi muutusi. Keemiliste omaduste olulisus sõltub vastava aine või materjali kasutamise eesmärgist (viisist) või käitlemise ja hoidmise tingimustest. Teades mingi aine või materjali omadusi nii üldisemalt kui täpsemalt, on võimalik määratleda: 1. nende mõju ümbritsevale keskkonnale ja vastupidi keskkonna toime neile 2. erinevate materjalide omavahelist kokkusobivust või kokkusobimatust. Kokkupuutes (eriti niiskes keskkonnas) ei tohi olla Cu ja Al; Cu ja Fe; Cu ja Zn; Fe ja Al ja Betoon ja Al. Keemia karisid 1. Aatomite liigil ja nendest moodu...
Survetugevus: kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse mingi jõuseadme abil kokku. Tähiseks f või R. Tõmbe: kontrollitakse suuri deformatsioone omavaid materjale( metallid).Pr varda kujuline ja see rebitakse pooleks. Paindetugevus: Proovikeha tala kujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Kõvadus: võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub töödeldavus. Kõvem mineraal kriimustab nõrgemat. Metalle ja teisi deformeeruvaid materjale katsetatakse nii, et neisse surutakse sisse kõvasulamist kuul. Jälje suuruse järgi hinnatakse kõvadust. Hõõrduvus: mat. mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Omab suurt tähtsust materjalidel, millest tehakse treppe ja põrandaid. Kuluvus: materjali massikadu hõõrde ja löökide koosmõjul. Tähtis teekattematerjalide puhul. Löögitugevus: iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. Proovikeha
ja lk 6 joonis 35). Pinnaga kokkupuutuvad tarindid tuleb teha õhutihedaks. keldri alla tuleb tekitada väike alarõhk väikse kompressori ja toru abil. Tasakaalustatud välja tõmme ja sisse puhe. Aspest kasutati soojustuseks ja tuuletõkkeks. Aspest on teatud kiudsete silikaat mineraalide kaubanduslik nimetus, mitte põlev, leelise kindel, soojus juhtivus väike jne. Kasutati torustike ja katelde soojustusena. Võivad sattuda kopsu. Võib tekkida aspestoos(kopsu haigus). Mineraal villad eriti ohtlik alergikutele. Alergiline reaktsioon on keha ülitundlikus. Osoon tekib siis suures koguses välis õhu eliktriliste/fotogeeniliste tulemustena äikese ajal. Ruumides on nendeks seadmed. Pühjustab hingamis takistust ja suurendab infletsiooni. Lämmastik oksiidid( NOx ) tekivad kõrgel temp põlemisel(autod ntx). Vingugaas(CO) (Katelde põlemisel ei teki) Seob emoglobiini veres. Formaldehüüd( H 2CO ) kasutatakse liimide,teksdiilide valmistamisel.
Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga. Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi.
Koos SiO2-ga nimetatakse neid klaasimoodustavateks oksiidideks (veel B2O3 ja P2O5). Tavalised anorgaanilised klaasid (näit aknaklaas) on silikaatklaasid (klaasimoodustaja SiO2), kuhu on lisatud ka teisi oksiide (Na2O, CaO jt) Silikaadid Silikaatsetes mineraalides esinevad need SiO tetraeedrid üksikult või kompleksidena kahest, kolmest jne tetraeedrist (joon 8-10). On võimalik ka tsüklite ja ahelate tekkimine tetraeedritest. Ühe tetraeedriga on näiteks mineraal fosteriit (MgSiO), kahe tetraeedriga mineraal akermaniit (CaMgSiO). Tetraeedritest võivad moodustuda ka kihid. Nende kihtide struktuur on analoogiline kristalse kvartsi struktuuriga. Savi ühes põhikomponendis kaoliinis on need (SiO)² kihid seotud Al(OH)² kihtidega (joon 8-23). Need kaks kihti on seotud omavahel tugevate iooniliste kovalentsete sidemetega ja moodustavad kaksikkihi.
Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus looduskaitselised väärtuskriteeriumid:
Materjalide keemia I eksamiküsimused 2015. Pilet 1 Materjali mõiste. Materjal on konkreetse omadustega aine või ainete kompleks, mida saab kasutada mingite ühiskonna vajaduste rahuldamiseks nüüd või tulevikus. Materjale saab liigitada mitut moodi, näiteks looduslik/sünteetiline, orgaaniline/anorgaaniline jne. Üldiselt liigitus: metallid, keraamika, polümeerid ja komposiidid, kõrgtehnoloogilised materjalid Materjalide keemia uurib mikrostruktuuri mõju makroskoopilistele omadustele. Tsemendi kõvastumine, selle võrdlus lubja kõvastumisega. Tsement on hüdrauliline sideaine, mis kõvastub ka vee all. Tähtsaim on portlandtsement, mis valmistatakse lubjakivi ja savi peenestatud segu kuumutamisel. Lubjakivi laguneb, eraldub CO2, ning CaO ja savi reageerivad paakumise käigus, reaktsiooni saadustena tekivad kaltsiumsilikaadid 3CaO*SiO2. Kui saadus jahvatada ja seejärel segada veega, kõvastub segu kiiresti, sest tekivad kaltsiumhüdraatsilikaadid...
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
laius3m, kõrgus harjal 1,1m, ribi laius alapinnas 10,5cm ja katuse hoones üheaegselt viibivate inimeste hulgale, tuleohutusenõuetele, PIaadid on bituumenplaadid, armeeritud klaasriidega ja nende alusküljel kalle 1:40) konkreetsele vajadusele ja hoone väljanägemisele(välisuksed). on iseliimuv kiht Plaatide ülemiseks kihiks on naturaalsed mineraal -või Välisuksed on tihti suurte klaaspindadega või 100% klaasuksed. kivigraanulid, mis annavad erinevaid varvitoone. Puistekiht tagab katuse ~Vaheseinad~ Rahvarohketes hoonetes(kaubakeskused, jaamahooned) pikaealisuse kaitstes seda kliimamõjude eest.
Loomsed toiduained on vitamiin E sisalduselt suhteliselt vaesed, vähesel määral leidub teda siiski maksas, munarebus ja seapekis. Enamus puu- ja juurvilju ei ole just kõige paremad vitamiin E allikad. Vitamiini E peetakse suhteliselt mittetoksiliseks võrreldes teiste rasvas-lahustuvate vitamiinidega. Kõrgvererõhuga patsientidel võib vitamiin E liigne tarbimine tõsta vererõhku veelgi. 25 Mineraalained Mineraal Milleks on hea? Kust saab? Defitsiit Piim ja piimatooted, Luukoe Vajalik luudele ja mooniseemned, juust, hõrenemine, Kaltsium hammastele köömned, sprotikonserv, luumurrud mandlid, till, halvaa Värsked rohelised
enam jaolt hammasrataste purunemine on mingi eelneva asja purunemise pärast. Sünkronisaatorite kulumisel hammasrattad ei pidurda enam korralikult ja viga saavad muhvi ja hammasratta hambad.Hea oleks käigukastiõli vahetuse käigus lasta õli puhtasse nõusse millest on näha kas õlis on metallipuru. Sellega saab eeldada käigukasti õigeaegset remonti välimaks suuremaid kahjustusi. 46.õli ja filtri vahetus perioodilisus ja margid Tavalist mineraal õli tuleb vahetada tihedamini , täissünt õlid kestavad isegi 60 tuh km. 47.mootori silindrite diagnoosimine Veenduda et autol on väljas süüda ja käik väljas ja käsipidur peal. Eemaldada süüteküünlad . Paigaldada starteri peale kompresiooni mõõtmiseks lüliti otsad. Suruda kompressomeeter küünla avasse võimalusel vajutada põhja gaasipedaal (kasutada kellegi abi) . Käivitada starter.Lasta mootoril pöörelda 5-10 sec.
Hõõrdumisel vastu metallilist pinda on bakaudil väga head antifriktsioonilised omadused. Bakaudi asendajatena kasutatakse kaprolooni ,tekstoliiti, puitkiudplasti , kummi või muu tehismaterjali. Kuna mittemetallilisi laagreid määritakse ja jahutatakse mereveega on dedvudseadme tihendid sel juhul üksnes täävtoru vööripoolses osas. Suletud süsteemiga dedvudseadme nn. metalllaagrite antifriktsioonmaterjal on babiit ning määrdeainena kasutatakse mineraal või sünteesõlisid, mis emulgeerides mereveega ei kaota määrdeomadusi. Sel juhul on täävtoru mõlemas otsas karptihend, mis ei lase õli merevette ega laevakere sisemusse. Kinnise süsteemiga dedvudseadmed on konstruktsioonilt keerukamad ja kallimad , kuid samade mõõtmete korral taluvad metall-laagrid suuremat erikoormust ja on pikaealisemad kui mittemetall-laagrid. Täävtoru valmistamise materjalideks võib olla teras st.3. st 5, või harvem malm
põlevkivi, liivakivi). Moondekivimid - Kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. Kivimite kasutus: Inimesed on ammusest ajast kivimeid tööriistade valmistamiseks ja ehitusmaterjaliks kasutanud
VEISEKASVATUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Veiste kodustamine ja põlvnemine. 2. Veiste ulukeellased. Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass:imetajad Selts:sõralised Alamselts:mäletsejalised Sugukond:veislased(Bovidae) 1.Perekond:veised(Bos) 1.1.Alamperekond:veised(Bos) Liik:ürgveis(tarvas)(Bos taurus promogenius) Kodustatud:koduveis 1.2.Alamperekond:jakid Liik:jakk Kodustatud:kodujakk 1.3.Alamperekond:kaugaasia veised(Bibos) Liik:banteng Kodustatud:baal...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
