sisi oli ta kohe nõus aha tagasi and ma aga seda ei oleks saanud juhtuda kuna kui kahla rahaga oleks e ma ette il munud oleks loganist pasteet alles jäänud. Kahla suutis kavaluse ga hakata tege ma Carriele masaazi ja soistas vaikselt kõva sisse midagi. Lõpuks mindi kahala juurest ära ja logan tunis kuidas ta oli alla jäänud sellele petisele . Kui Matt ja logan telefonis rääkisid ütles matt et carrie oli väga i melisk , sellele andis tunnistust ka ärg mine päev kui carrie il mus sinna maagia poodi täiesti ui maselt. Ruth tundis kohe ära et
kuni 14. sajandini, kui araabia ja ladina kitarr lõplikult ühte sulasid (vaata Lisa 5, lk 11). Tekkinud 4-keelset kitarri mängiti pigem alama rahva seas tantsusaateks, samal ajal kui kõrgest soost inimeste meele lahutamiseks arenes välja samuti 8-kujuline keelpill nimega vihuela. Seda aga kasutati soolopillina, mitte saatepillina nagu kitarri. (Lauri, www.hot.ee) 1.3 Näppepillide võidukäik 16. saj algas näppepillide võidukäik Hispaanias ja hoogustus nende areng. Mindi peaaegu eranditult üle sõrmedega mängule, ning seetõttu ka soolomängule. Hakati astmetraatide asemel kasutama sooli, mis muutsid pillide kõlavärvi pehmemaks ja rahulikumaks. Muusikariistadele tekkis ka astmeid juurde. Vihuelal ja lautol (vaata Lisa 3 ja 4) oli kuni 10 astet, kitarril kuni 8. Võeti kasutusele topeltkeeled. Lautol ja vihuelal oli ühesugune häälestus, kitarri oli aga kaks eri häälestusviisi. Lauto, mille neljale olid lisandunud kaks
Kui noormees oli jõudnud abielluikka, peeti perekonnas nõud, keda ta peaks kosima. Määrati kindlaks ka pruudile esitatavad nõuded. Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Iga tüdruku hing ihkas mehele saada ja seetõttu on meie rahvatraditsioonis suur hulk kombeid ja endeid, mis on seotud kosilaste ootamisega. Sügisene ja talvine neljapäeva õhtu tekitas tüdrukutes alati ärevust ja siis mindi vargsi õuele kuulama, ega kosjakellad kuskil ei kosta. Aga kui juba kolm leeris käinud tüdrukut majas elas, siis öeldi, et sinna ei lähe enam kurat ka kosja. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots , kui kosjad tagasi lükatakse. Kogu küls oleks teada saanud ja naernud põlatud peigmeeest. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema
HEINAKÜÜNID JA KUHJALAVAD · Metsheinamaade niitmine praeguseks peaaegu unustatud heina tegemise viis taludes. Metsa- ja luhaheinamaad asusid tavaliselt rabade, soode ja metsajõgede ääres. Põllumaadeks olid need maad liiga märjad ja seetõttu ei tekkinud sinna ka asustust. Algselt külakogukond kasutas neid ühiselt. Päriseksostmise järel jaotati tükk talude vahel. · Sellised heinamaad võisid asuda taludest 5km kaugusel. Sinna mindi kogu perega nädalaks või isegi kaheks ja ka loomad võeti kaasa. KALAPÜÜDMISEGA SEOTUD EHITISED · Lautrid randumissillad, võrgukuurid, kalamajad. · Lume ajaks viidi väiksemad paadid võrgukuuri ja suuremad keerati tagurpidi. · Kalamaja on kalurite ajutine peavari rannas või laidudel. Ehitati selleks, et kui mindi kaugematesse kohtadesse kala püüdma siis jäädi kauemaks. Kalamajas oli 2 ruumi.
Kuidas muutus maailm XIX sajandi jooksul? XIX sajand algas 1. jaanuaril 1801 ja lõppes 31. Detsembril 1900. Selle aja jooksul muutus maailmas palju. Millised muutused need siis olid ja kuidas nad muutsid maailma? Kõige tähtsamaks ja suurimaks muuteteguriks pean tööstuslikku pööret. Käsitöölt mindi üle masinatööle, seega rajati vabrikuid, kuhu võeti tööle inimesi. Seoses sellega hakati koonduma linnadesse algas linnade kasv. Paranes elujärg, sest arstiabi oli rohkem kättesaadavam. Jällegi, seoses palga ja maksude maksmisega hakkas raha üha rohkem tähtsust omama. Sealt algas majanduse kiirem areng. On imelik mõelda et kõik need muutused olid tingitud tööstuslikust pöördest. XIX sajandil toimusid ka suured muutused ka transpordis ja ehituses
toodeti isegi 70% kogu Vene impeeriumis vajaminevast paberist. Eesti kuulus Venemaa alla ja seega pidi kõigi muudatustega kaasa minema. Sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. Koolis käimine oli aga Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis küllaltki erinev, et seda ühtlustada loodi pühapäeva- ja paranduskoolid. 19. sajandi keskel mindi üle koolisundusele. Tänu rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880. aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19. sajand oli pöördepunkt Eestimaa ajaloos. Inimesed, eelkõige talupojad said rohkem õigusi, mis aitas elujärge parandada. Valdades hakkas olema omavalitsus, mille peamised eestvedajad olid talupojad. Üldine eluolu paranes ja ümbruskond arenes kiireti, peamiselt tööstuse ja efektiivsema põllumajanduse osas
meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke , minnes järkjärgult üle sundmobilisatsioonile . Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi . Esimesteks vabatahtlikeks olid Suvesõjas osalenud metsavendade salkadest moodustunud üksused , mis tegid Saksa vägede koosseisus kaasa lahinguid Eesti pinnal . Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi , siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega . Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile , kuulutas Eesti Omavalitsus 31
Vahepeal kukun ma mõne tema tehtud nalja peale ka kõva häälega naerma ise aru saamata, mis nii naljakas on. Temaga saab alati sellisel moel suheldud. Nii veedan terve koolipäeva - liikudes ühest klassiruumist teise, suheldes samade inimestega, kuulates samu nalju ning alati naerdes just sellesama naeruga, mida ma endale juba nii kaua sisse olin harjutanud. Vaatan klaasis ringi ning näen igalpool samu naeratusi, mida ma hommikul peeglis enda näol nägin. See panem mindi mõtlema, kas ka kõikide teiste ilmed on sunnitud nagu minugi. Viimase tunni lõppedes kutsub üks klassikaaslane mind kohvikusse, kuid ma keeldun öeldes, et ma pean trenni minema. Trenni ma siiski ei lähe vaid asun hoopiski koju samad teed pidi nagu ma olin kooli tulnud. Õue oli vahepeal jõudnud tekkida lumetuisk ning ma naudin külma tuult enda näo vastu peksmas. Korteri ukse ees panen koolikoti maha ning otsisin sealt võtmed, mida ma ka kohe koti põhjas leian
aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. Ameerika avastamine, Kolumbuse esimene reis, 1492-1493 · Väljumine 3. augustil 1492 · Karavellidel Santa Maria, Nia ja Pinta, kokku 90 mehega pardal. Mindi Kanaaridele ja sealt suunduti läände. 21. oktoobril 1492 jõuti Bahama saarestikku, kus avastati San Salvador. Kolumbus uskus, et on Jaapanis ning avastas veel Kuuba ja Haiiti saare (viimase nimetas Espaolaks). Kolumbuse teine reis, 1493-1496 · Retkest võttis osa nüüd juba 17 laeva. Avastati hulk Väikeste Antillide saari ning Puerto Rico ja Jamaica. Viibiti ka Kuubal ja Haitil. Kolumbuse kolmas reis, 1498-1500
ja vürst Andrei Kurbski. Loodi välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Saadikud tulid 1594.a. kokku koosolekuks, mis sai nimeks Maakogu, mingeid ülesandeid sellele aga ei antud. Suure riigi õiguskorra ühtlustamiseks kehtestati 1550.a. "Tsaari koodeks". Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega, põhieesmärgiks tatari khaaniriikide vallutamine. 1547.a. talvel mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriigi vastu, kuid katse jõuda Kaasani alla luhtus. 1552.a. õnnestus Kaasan lõpuks vallutada. Mõne aasta pärast vallutasid venelased ka Astrahani khaaniriigi. Lääne pool oli Ivan IV vallutuspoliitika eesmärgiks Liivimaa. 1558.a. jaanuaris alustas ta Liivi sõda, saates Liivimaale väe endise tatari khaani Sig-Alei juhtimisel. Ivan IV katsed luua Liivimaale oma vasallriiki eesotsas Taani kuninga venna hertsog Magnusega nurjusid. Ivan IV alustas ka uut
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760-1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes
Millised olid selle tagajärjed? Eesmärk oli juba saavutatud, kuid sõditi edasi. Tagajärjed Hussein jäi edasi diktaatoriks. MAAILM KÜLMA SÕJA JÄREL LK 150-151, 156-157. 1. Selgitage F-Fukuyama väljend ,,ajaloo lõpp"? Mõtles selle all seda, et erinevate ideoloogiate vahelised võitlused on läbi. Demokraatia ja turumajanduse võit kogu maailmas. 2. Millele toetudes Fukuyama sellisele järeldusele jõudis? Paljudes riikides algas demokraatlik ajastu, üle mindi turumajandusele, lõppes KÜLM SÕDA. 3. Kas järgnev ühiskonna areng vastas Fukuyama ennustustele? Põhjendage. Ei ole, sest maailmas tekkisid uued probleemid terrorism; kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge (islam kristlus) EUROOPA LK 158-159 Tooge välja järgmiste riikide arengujooned: Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksa Liitvabariik. Suurbritannia Tony Blair; sümbioos; arvestada tuleb ka majanduse arengut; USA ja
edukalt elus . Aga nagu muutub Eesti ühiskond , muutuvad ka traditsioonid . Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas ? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi , näiteks : vastlapäev ,sõbrapäev , jõulud , kadri - ja mardipäev , . Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud . Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu
revolutsioonid, reformid, uued liikumised ja ideoloogiad. Kokku varisesid suured impeeriumid ning nende asemele tekkisid uued riigid. 2. Leiutised, avastused, teadusrevolutsioon · 20. sajandit nimetatakse ka autosajandiks. 1908 aastal nägi ilmavalgust Henry Fordi `'T'' mudel. 1913 aastal käivitas ta aga oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes märkimisväärselt. Tootmine muutus ka odavamaks ning ajatöölt mindi üle tükitööle. Autode tootmine suurenes plahvatuslikult. · Arenes ka lennundus. 1900 aastal tegi oma esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev ja 1903 aastal leiutasid vennad Wrightid õhust raskema lennuaparaadi. · 1909 aastal leiutas Backeland plastmassi, mis sai ka tema järgi nime bakeliit, mida nimetatekse uue ajastu kuulutajaks. · 20 sajandil muutusid kõigile kättesaadavaks uued tarbeesemed, nagu pesumasin, tolmuimeja,
sajandi lõpu poole Inglismaal loodud kunstnike rühmituse liikmed? Väärtustasid Raffaeli eelset kunsti, käsitööd ja tarbekunsti. 4) Millistes Euroopa linnades võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist? Barcelona, Pariis, Brüssel, Glascow, Helsinki, (Chigago). 5) Kes oli tuntud Austria kunstnik, kelle maalides leidub juugendlikku stiliseerimist? Gustav Klimt 6) Mis suunas arenes Eesti kunst 19-20. sajandivahetusel? Samas suunas mis Euroopa kunst, palju mindi õppima kunsti Pariisi. 7) Mis stiilid valitsesid Eesti arhitektuuris 19-20. sajandivahetusel? Juugend 8) Kuidas on Eestiga seotud kuulus Soome arhitekt E.Saarinen? Tegi Tallinna linnaplaani, tema tehtud on maja draamateatri vastas ja trammipargiklubi hoone. 9) Mis teeneid on A. Laikmaal Eesti kultuuri ees? Levitas kunsti, õpetas kunsti- rajas esimese kunstikooli, korraldas eesti keelseid näituseid. 10) Mis tehnikat A.Laikmaa kasutas, nimeta tema teoseid?
valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada. Naised ei olnud ka avalikust elust täielikult kõrvale jäetud, koos abikaasaga võeti kodus vastu külalisi ja tehti ka vastuvisiite. Vana-Roomas polnud ebatavaline, kui kooli saadeti lisaks poegadele ka tütred. Seal said tütarlapsed õppida kirjatarkust.
Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused Viljandimaa (pal...
Tasuja E. Bornhöhe Jaanus oli prii talumees, kelle vanaisa oli end kunagi kavalusega priiks murdnud. Jaanusele kuulus üks metsatükk koos maja ja paari lisahoonega lisaks veel palju sulaseid. Jaanus oli kümeaastane, kui ta oma isaga esimest korda Lodijärve lossi jalutas. Seal kohtus ta rüütli lastega: Emmi ja Oodo. Neist said sõbrad. Kahjuks mindi aga tülli ja nad ei kohtunud pikka aega. 5. Aasta pärast sattus Emiilia Jaanuse koju sooviga Jaanusega endiselt sõber olla. Emiilia uus silmarõõm leidis ta Jaanuse õuelt ja viis koju. Nii on Jaanus endiselt üksik, kelle ainsateks sõpradeks on noor Maanus ja tema vanapapi. Ühel päeval Maanusele külla minnes avastab ta, et poiss on läbi pekstud. Tuleb välja, et seda tegi Lodijärve loss kubjas tänu sellele, et poiss oli koera solvanud
Laeval oli nii sõjamehi kui ka perepoegi. Kalevipoeg pani mehed laeva sõudma, ise viibis ta tüürimehe juures. Sõidu ajal tekkis küll raske ning tuuline torm ja selles süüdistati Soome sortse, kuid hiljem muutus ilm paremaks ning välja ilmus isegi päike. Pärast seitset ööpäeva sõitmist jõudis "Lennuk" Lapu ranna kaldale. Kalevipoeg sulpsas ennast vette ja ujus kaldale. Laev kinnitati nööride ja kividega rannale, et see rannalt minema ei uhuks ning siis mindi võõrast maad uurima. Nad leidsid ühe talu koos perega. Seal elas taat, kes lapse karjete peale välja kargas. Taadike ütles, et kõik, kes varem maailmalõppu otsima on läinud, on hukka saanud. Kalevipoeg tunnistas kohe taadi Lapu targaks. Tark oli tasu eest kohe nõus teedejuhatajaks hakkama. Nad sõitsid edasi mitu ööpäeva, kui järsku ilmus ette keeris. Kalevipoeg tegi õige otsuse, et targa endale kaasa kutsus, sest tema abil saadi laev keerise juurest eemale ajada
Sakslaste olukord halvenes kiiresti kogu Idarindel ja 1944. aasta septembris otsustasid nad Eesti maha jätta. Paljud Saksa armees sõdinud eestlased demobiliseerusid. Võimalus sõdimiseks oli võidelda ka Soome armees. Päris paljud noormehed hakkasid salaja Soome minema juba NSVL-i ja Soome vahel puhkenud talvesõja ajal 1939-1940 aastatel. Kõige rohkem lahkus eestlasi 1942. aastal, kui NSVL-i ja Soome vahel oli puhkenud nn jätkusõda 1941 – 1944 aastatel. Soome mindi väga erinevatel põhjustel. Osad inimesed tahtsid aidata soomlasi, teised põgenesid lihtsalt Saksa mobilisatsiooni eest ja kolmandad olid valmis võitlema iseseisva Eesti eest. Kokku teenis Soome vägedes umbes 3400 eestlast. 1944. aasta augustis tuli umbes 1800 meest Eestisse tagasi. Tagasitulek Eestisse demonstreeris eestlaste soovi kaitsta ennast ka lootusetus olukorras. Mingil määral said eestlased kindlasti valida, kelle poolel sõdida, kuid paljud paigutati
ka miine. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust- meritsi-lahkumine-68485837.jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia. Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud
Politsepataljone rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Idapataljonid formeeriti sõjaväevõimude alluvuses. Esialgu kasutati neid julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. ÜLDMOBILISATSIOON 31.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. See hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi, hiljem võeti teenistusse ka 1926-1928 sündinud poisid. Sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest kardeti Punaarmee naasmist. Kokku mobiliseeriti sellel ajal 40 000-50 000 meest. Põhiosa neist koondati piirikaitserügementidesse, osa neist kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. Nii leegion kui ka piirikaitserügemendid andsid suure panuse Eesti kaitmisesse, osaledes lahingutes Punaarmee vastu 1944.aasta suvel.
„1944“ Analüüs Film algas suure pauguga, ehmatusega tõmbas see vaatajad otse Sinimägedele. Enne kui vaatajana jõudsin uue kohaga harjuda, hakkas tõsine lahing pihta. Väga ootamatult olin justkui ise lahingus. Lahingutseenid ning heli olid viidud perfektsuseni, kaameratöö oli lihtsalt super. Teatrilavalt tuntud noored näitlejad täitsid rolle nagu valatult. Sõda oli usutav ja hirmutekitav. Jäin mõtlema, kust nii palju sõitvaid tanke kokku saadi, küllap tugev oli mänedžeritöö. Lahingutseenide vahele jäid mõned dialoogid ning hingetõmbehetked, mis lasid vaatajal seljatoele vajuda. Pinge kadus vast liigseltki ära, näis nagu sõda kadus vahepeal ära. Dialoogid olid lakoonilised ning üsna ootuspärased. Puudu polnud ka sõjafilmidest ammutuntud klišeelised kurvad lähedasele kirjutamised, vendadest sõdurid, kel...
Oluline ülesanne oli ka riigi julgeoleku kindlustamine, võimaliku ohuna nähti Venemaad ja Saksamaad. 1920.a loodi Balti liit. 22. Septembril 1921.a sai Eestist Rahvasteliidu liige. Missugused asjaolud tagasid majandustõusu 20-ndate teisel poolel. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Riik aitas toetuste kaudu kaasa põllumajanduse arengule, ühistegevusele(masinaühistud, meiereid jm), maaparandusele sordi- ja tõuaretusele. Viidi läbi panga- ja rahareform. MARKADELT MINDI ÜLE KROONIDELE. Suurenes põllumajandus- ja tööstustoodangu eksport, tõusis elatustase. Eesti majandus integreerus Euroopa majandusega. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Suurenes tööpuudus, sissetulekud vähenesid. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat 27. Juunil 1933. Aastal devalveeriti kroon, millega kaasnes ostupaanika ja inimeste säästude kadumine, kuid algas ka kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis.
Esimesena väljus lennukist Gagarin, kes tervitas kogunenuid. Gagarin viidi Volga äärde NLKP Kuibõsevi Oblastikomitee suvilasse. Seal ta käis dusi all ja einestas korralikult. Kolm tundi pärast Gagarinit saabusid Kuibõsevi Koroljov ja veel mõned inimesed riiklikust komisjonist. Kell 21 kaeti peolaud ja tähistati Gagarini õnnestunud kosmoselendu. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Juri_Gagarin KÜSIMUSED 1. Mis aastal mindi kosmosesse ? 2. Kui pikk oli kosmoselend ? 3. Mis aasatal oli ta sündinud ? 4. Kes neid lennukis ette valmistas ? TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
1.Sotsiaalmaad. *Rumeenia *Ungari. *Bulgaaria *NSVL. *Poola. *Saksa Demokraatlik Vabar. *Tsehhoslovakkia *Hiina Vabar. *Jugoslaavia *Mongoolia. *Albaania *PõhjaKorea. 2.sots.maad kes kuulusid sotsalistlike sõprusüh. *NõukogudeL. *Poola *Ungari *Rumeenia *Bulgaaria *Saksa DV. *Kuuba. *Tsehhoslovakkia *Mongoolia. *Vietnam. 3.sotsalistliku organisatsioonriikid. *Saksa DV. *Poola *Kongo *Somaalia *Benin. *LõunaJeemen *Etioopia *Angola *Mosamblik. *Afganistan. 4.Sotsalistlike riikide poliitiline süsteem. Nõukogude ülemvõimu all ühtlustati nende riikide poliitiline elu NL eeskujul.Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 19471948a. Sotsalistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei kommunistliku parteikontrollile. Valitsevas kommu...
läksid hästi 3) Padise kloostri vallutamine, Nelja kuninga mõrvamine, Ordu pealetung,Sõjamäe lahing. Saarlaste ülestõusu ja ordu lõplik võit. 4) 13.sajand: laialdaselt karistati talupeogi, feodaalid arvestasid nende õigustega vähem kui enne Jüriöö Ülestõusu. 16.sajand: kuna turustamisvõimalused suurenesid, kasvas ka feodaalide huvi teraviljasaakide suurendamise vastu. Tõsteti ka talurahva koormust. . Mõisinikud nõudsid rohkem raha. 16.sajandi alguses mindi üle loonusrendilt raharendile. talupojad esitasid kaebusi ja ei täitnud koormusi. asuti elama mujale. talupeogade lahkumine oli mõisale kahjulik. 5. 6.Kirikute ehitus oli maaisanda finantseerida, igasse kihelkonda ehitati kirik, vana pühapaiga lähedale, ametisse seati preester. 7. Väga paljud riigid tahtsid vallutada Liivimaa.Põhioht saabus Venemaalt.Aga Wolter von Plettenberg suutis Vana- Liivimaa sõjajõudusid.1501 suve lõpul tungis ta oma väega Venemaale.Seeoli
töötasu osaliselt rahas. Ümberkorraldused parandasid mõnevõrra rahva olukorda ning algas põllumajanduse vaevaline toibumine. Taastumine toimus tasapidi, näiteks teraviljasaak jõudis sõjaeelse tasemini alles kümne aasta pärast. Sarnane oli olukord piima- ja lihatoodanguga. Kahjumit tekitas aga N. Hrustsov, kes katsetas maisi kasvatust, kartuli ruutpesitsi panekut jm. 1960. aastal hakkasid tekkima spatsialiseerunud majandid, millega seoses mindi üle mingi kindla saaduse tootmisele. Esimeseks spatsialiseerujaks oli linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas. Majanduslik ummik 1970. aastatel aga majanduse arenemise võimalused jäid ummikseisu. ENSV paistis silma
eksisteerivat raha,vaid igaühele anti tsekiraamatud ja kirutati sellega palk välja. Ema ütleb, et ta on isegi poes ühel korral tsekiraamatut kasutanud. Ta nimelt ostis mu vennale, kes siis veel 7-aastane oli, sünnipäevaks suure uhke tordi. Paari kuuga olid kauplused juba tühjaks ostetud ja elu läks vanaviisi edasi ainult, et raha oli rohkem. Ema jutustab veel sellest, kuidas Jaak Joala linnas esinemas käis. Kuulutused olid juba kuu aega varem üleval ja kontsertile lustima mindi ikka kohe terve perega. Ema oli tulihingeline Joala fänn, kuid pidi esituses pettuma. Kuna Joala pärast edasi Venemaale esinema läks, siis laulis ta enamuse lauludest vene keeles. Pärast kontserti lõppu läks mu, sel ajal 6-aastane vend lava peale staarile lilli viima. Ta ütles talle midagi, siis tegid need kaks vastastikku kraapsu. Pärast tuli välja, et vend oli Joalale ütelnud:"Laula eesti keeles ka!"
1802- taasavati Tartu Ülikool 1817-hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi 1822- Araktsejev koondas enda kätte kogu võimutäiuse, kes valitses riiki kui suurt kasarmut. 1825.detsember- Aleksander I suri ootamatult, kaks nädalat oli Venemaa ilma valitsejata ja siis tõusis troonile Konstantini asemel Nikolai. Aleksander- suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Palju haridusreforme, s.h ka mindi üle ühtsele kooli süsteemile. Nikolai I- veendumuselt hirmuvalitseja, peamine eesmärk oli kehtiva poliitilise korra säilitamine ja kindlustamine pinnapealsete ümberkorraldustega. Venestamispoliitika. Detsembrimäss. Venestamispoliitika reform mille eesmärk oli muuta ääreala Venemaa sisekubermangude sarnaseks. Püüti juurutada vene keelt asjaajamiskeelena, levitada vene õigeusku ja venekeelset kooliharidust.
Aga nagu muutub Eesti ühiskond, muutuvad ka traditsioonid. Millised traditsioonid on jäänud püsima ja milliseid uuendusi on tehtud Eesti ühiskonnas? Eestis tähistatakse palju erinevaid tähtpäevi, näiteks: vastlapäev, sõbrapäev, jõulud, kadri - ja mardipäev. Viimased pühad on aastatega tähistamis viise muutunud. Eestlaste jaoks on kadri- ja mardipäev olnud traditsioonirikas, näiteks pügati sel päeval lambaid ning oodati karjaõnne. Tavaliselt mindi eelneval päeval e. kadri- või mardilaupäeval maskeerituna laulu ja pillimängu saatel küla peale. Uste taga küsiti tervituslaulu saatel luba tuppa tulekuks. Luba saadud, tervitati pererahvast, esitati mõistatusi, lauldi ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaulu. Tänapäeval on sellest saanud püha, kus maskeeritud lapsed käivad ukselt uksele ja küsivad kommi, ning tänutäheks laulavad mõne laulu . Tänapäeval on
rahvaloendus aga aastal 1922. Viimane rahvaloendus leidis Eesti Vabariigis aset aastal 2011 Aasta Rahvaarv 1881 889 000 1970 1 354 600 2011 1 294 236 19 saj lõpul ja 20 algul alanud raudteeliikluse areng andis inimestele suurema liikumisvabaduse ja peale seda on rahvastikku mõjutanud ka rändeprotsessid. Riigisiseselt koliti rohkem linnadesse kuid õnne mindi otsima ka välismaale kust aga omakorda tuli inimesi ka Eestisse. Aastaks 1911 oli eesti rahvaarv jõudnud miljonini Enne 2 maailmasõda oli Eesti rahvaarv 1 123 000 inimest, peale sõda oli see aga vähenenud 200 000 inimese võrra. https://www.google.ee/search? q=rahvas&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=agbtVNDlBMv7ygPTtYC4 Ag&ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1422&bih=776&dpr=0.9#imgdii=_&imgrc=usVlx7gZ
itaalia ooperite järele, mis aitas veelgi suurendada huvi Lääne muusika vastu vene aristokraatia hulgas. Vaimustus omandas sellise ulatuse, et paljud ei olnud üldse teadlikud, et ka vene heliloojad on olemas. Vene heliloojad pidid oma muusikat kirjutama läänelikus stiilis, et seda esitataks. Neil õnnestus see erineval määral, sest paljud neist ei olnud tuttavad Euroopa kompositsioonireeglitega. Mõnedel oli võimalus reisida välismaale ennast täiendama, tavaliselt mindi Itaaliasse. Esimene tähtsam helilooja, kes rakendas vene oma muusikatraditsioone, oli Mihhail Glinka. Tähtsaimad ooperi heliloojad : Pjotr Tsaikovski; Mihhail Glinka Tähtsaimad ooperiteatrid: Moskva Suur Teater
Korilusest rahvusvahelise kaubanduseni Inimese kujunemisest saadik on toimunud areng. Arenema hakkas Euroopa ja veidi aega hiljem ka Eesti. Algul on ühiskond paikne ning üksteisega ei suheldud palju. Ühiskonna arenguga koos areneb ka inimeste vaheline koostöö ning selle tõttu areneb ka kaubandus. Kiviajal (9000. a – 1800. a eKr) hakkas eestlaste areng pihta. Nad tegelesid kalastamise, küttimise ja korilusega. Eestlastel oli mitu elukohta sõltuvalt taimede korjeperioodist ja püügiaegadest. See viitas algsele rändele. Kiviajal hakkasid vaikselt arenema tööriistad. Kasutati peamiselt luust, kivist ja puust tööriistu. Võeti kasutusele keraamika. Hakati valmistama savist nõusid, mis aitasid kaasa toidu valmistamisel kui ka söömisel. Kiviaja lõpus umbes 3000. a eKr hakkasid inimesed tegelema ka maaviljelusega. Pronksajal (1800. a -500. a eKr) hakkas nägema esimest arengut majanduses. Tööriistasid hakati v...
seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive) kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid
Seega lihtne läbida ja jõuda Liivimaale. Samaaegselt Rootsi valdusi ka Põhja-Saksamaal. Taani tõrjuti sõjast välja (Traventali rahu rootslastega), vene ründas Narvat. Neid juhtis alguses Peeter I. Suurtükitorud lõhkesid- ebakvaliteetne materjal. Lõpu võidukas algus- Rootsi võitis lahingu, ent kaotas Põhjasõja. Karl otsustas venekad välja ajada ja siis Riiat päästa. Kuna saadi teada, et poolakad viisid oma väed ära talve tõttu, siirdutigi peavägedega Narva alla. Mindi läbi Tallinna- polnud läbitavaid otseteid Pärnust Narvasse, Tallinnast sinna aga oli. see maa käidi... 10 500 rootslast u 24 000 venelase vastu. Vene vägedele oli kõik negatiivne. Kui tulid rootslaste väed, siis oli lumetorm otse neile vastu. Ja pmst taganesid, osad läksid Rootsi poolele üle. Aeti välja Eestist ja siia jäid vaid väiksed valvelsalgad. Edasi Poola ja Leedu aladel. Kindlalt aitasid võidule kaasa lumetorm venekate vastu + Peeter I lahkumine.
nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted) · väliskapitali kaasamine ettevõtlusesse (Saksa, USA ja Inglise kapital, kuid poliitilistel
Venemaa 19. saj Valitseja Aleksander I (keiser 1801-1825) noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Korraldas põhjalikult ümber impeeriumi senise riigivalitsemise süsteemi. Ametnikkonna kasv, bürokraatliku asjaajamise vohamine ning võimu kuritarvitamine. Olulised olid haridusreformid. Venemaa oli valdavalt kirjaoskamatu. Haritud inimesi vajati aga üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Venemaa jagati viieks õpperingkonnaks, igaühe eesotsas ülikool. Kehtestati neli koolitüüpi: ülikool, gümnaasium, kreiskool, kihelkonnakool. Aadlike jaoks asutati lütseume. 1820. aastatel pääses aga võimule tagurlus. Venemaa läänealadel Ukrainas ja Novgorodimaal hakati ulatuslikult rajama sõjaväeasundusi, kus väeteenistus ühendati põlluharimisega. Riigitalupoegade külasi muudeti sõjaväeasundusteks, nii lootis
Teiseks oli sõjalise taseme suur erinevus. Kui ristirüütlid olid elukutselised sõjamehed, siis eestlased olid kõigest tavalised talupojad, kes oma vabaduseeest välja astusid. Ka olid vaenlaste sõjaväed arvuliselt suuremad. Ristirüütlid olid sõdimisega juba enne palju kokkupuutunud ning tänu sellele olid nenede relvastus ja tehnika tunduvalt parem. Soomusrüüd, odad, mõõgad, tugevad kilbid - see kõik kuulus nende sõjavarustusse. Kuid eestlaste puhul polnud seegi erakordne, kui mindi võitlusesse põllutööriistadega. Vaenlased olid harjunud pikaaegsete sõjaretkedega, kuid eestlased olid valmis vaid üksikuteks sõjakäikudeks. Poldud harjutud sõdima ning halbade kogemuste ja relvade tõttu ei suudetud sama hästi toimida kui vaenlane. Rüütlitel oli pidevalt loota abiväele. Kui ka saadi lahingus lüüa, siis teati et abivägi on teel, eestlastel sellist lootust polnud. Nagu juba eespool mainitud, olid eestlased tavalised maaharijad ja
hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, et nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd ning esimese talvega umbes 8000 eesti meest. Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonile. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika
võimuorganid moodustasid Eestis hävituspataljone, mis purustasid taandumisel tööstushooneid, raudteid ja talusid. Hävituspataljonidesse kuulus kommunistide ja nõukogude aktivistide kõrval ka mobiliseeritud töölisi ja kutsealuseid. Alles 1942. aasta teisel poolel, kui oli näha, et sõjaõnn hakkas sakslastele selga pöörama, koondati eestlased Eesti Laskurkorpusesse, mis hiljem osales ka lahingutegevuses. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. 1941. a. osalesid metsavendade salkadest moodustunud vabatahtlike pataljonid kuni Eesti vabastamiseni otseses lahingutegevuses. Laialisaadetud metsavendade üksuste asemel hakati sügissuvel formeerima vabatahtlikest ida- ja politseipataljone mis leidsid rakendust Venemaa territooriumil, säärastesse üksustesse kuulus umbes 10000-12000 eestlast
Kui Saksa olukord oli halvenenud, hakati vabatahtlikke värbama Eesti SS-leegionisse, millest ametlikult sai 20. Eesti SS-diviis, kuid ka Saksa poliitika vastu oli tekkimas pahameel ning esialgne entusiasm taandus. Seejärel läks kord jällegi sundmobilisatsioonile ning lõpuks hakati sõjaväkke võtma ka kuni 16-aastaseid poisse. Punaarmee pealetungi kartuses tõusis vabatahtlikke arv jällegi, mobiliseeritud jagunesid piirkaitserügementidesse ja Eesti leegionisse. Soome armeesse mindi, sest ei soovitud ei kommunistide, ega sakslaste poolel sõdida. Peamine laine Soome läks 1943. aasta märtsis, Sakslaste poolt alustatud mobiliseerimise eest pääsemiseks. Umbes 2500 vabatahtlikku moodustas 200. Jalaväerügemendi, mida aitas luua põgenikega tegelev Eesti Büroo. Rügemendi ülem oli Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allohvitseride hulgas oli ka eestlasi. Neid soomepoisse kutsus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee
Albumile järgnes 14 kuud kestev "Devotional" tuur, mis osutus kõikidele bändiliikmetele kunavaks. Fletcher pidi viimase osa turneest kaasamängimisest keelduma, lisaks ilmnes Dave Gahani narkosõltuvus. Pärast turnee lõppu, aastal 1995, teatas Alan Wilder oma lahkumisest. Aastal 1996võttis Dave Gahan heroiini üledoosi ja oli kaks minutit kliiniliselt surnud. Pärast seda läks ta taastusravile. Aasta hiljem lasti välja kogumik "The Singles 86>98" ja mindi neljakuulisele tuurile, mis algas Tartu lauluväljakult . Kolm aastat hiljem avaldati album "Exciter" ja külastati taas Eestit. Seekorda anti kontsert Tallinna lauluväljakul.2006. aasta märtsis esines "Depeche Mode" Saku Suurhallis.
Maailm kahe maailmasõja vahel. Demokraatia ja diktatuur. Esimene maailmasõda oli esimene nii suur sõda ajaloos. Pärast sõda olid riigid esmakordselt üleilmse sõja järgses olukorras ning puudus varasem kogemus sellisel ajal käitumiseks. Sama kehtis ka riigkorralduses. Oli riike, kes jäid truuks demokraatiale, aga ka neid, kes otsustasid diktatuuri kasuks. Demokraatlikud riigid nagu Inglismaa, USA ja Prantsusmaa olid need, kes olid tulnud sõjas võitjateks. Nende riikide eeskujul tekkis juurde mitmeid demokraatlike riike. Demokraatia võidukäiku jätkus aga vaid lühikeseks ajaks. Mitmes riigis osutus see jätkusuutmatuks, kuna puudus erakondade kogemus ja valitsuse stabiilsus. Suure hoo diktetuuri levikuks andis 1923. aastal alanud majanduskriis, mis tõi kaasa sisepoliitilise olukorra teravnemise paljudes riikides (nt. Saksamaal). Kui 1929ndal aastal aga ülemaailmne majanduskriis algas oli rahvas demokraatias pär...
eest võidelda. 1944. aasta suvel osalesid leegionid kui ka piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosadest hävis septembris 1944 Punaarmee suurpealetungi käigus. Mis sai nendest meestest, kes ei tahtnud sõdida ei kommunistliku Venemaaga ega natsliku Suur-Saksamaa eest, kuid tahtsid võidelda iseseisva Eesti eest? Nemad otsisid muu võimaluse. Leiti võimalus ühineda Soome armeega või mindi metsa ja ühineti metsavendadega. Muidugi taheti tugevdada suhteid Soome ja kodumaa vahel. 1941 aastal moodustati Erna grupp, mis tegutses kodumaa pinnal koos metsavendadega. Suurem põgenemine Soome algas 1943.aastal märtsikuus, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. Aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase, sealhulgas naised ja lapsed. Paljud Soome läinud inimesed läksid pärast Soome ja Nõukogude vaherahu Rootsi ja jäid ka sinna
See on väga jõhker tegu. Tähtsat rolli Prantsuse revoltusioonis omas Napoleon Bonaparte. Ta oli algselt tavaline kindral, kes kogus kuulsust oma võitudega võõrvägede üle. 1799.aastal korradas ta riigipöörde, mis õnnestus. Algas konsulaadi ajastu, kus võimul oli kolm konsulit ,kes valiti kümneks aastaks. 1804.aastal kuulutas ta end keisriks. Tema kroonimisega lõppes Prantsusmaal vabariik. Tema ajal võeti vastu “Tsiviilkoodeks”. Majanduses mindi üle vabale turumajandusele. Oluline roll tema valitsemisel oli sõjaväel. Oma sõjakäikudega vallutas ta kogu euroopa mandri ala, kuid lõpuks sai ta lüüa Inglismaalt ja ka Venemaalt. Napoleon taandas end võimult ja ta saadeti asumisele, kuid ta pöördus sealt tagasi ja võtis uuesti võimu üle, kuid peale 100 päeva valitsemist kukutati ta. Ta suri 1821. aastal St Helena saarel kuhu ta saadeti. Prantsuse revolutsioon omas suurt mõju tänapäeva euroopa ja maailma kujundamisel.
avastas Saksa teadlane J.H.Schulze hõbenitraadi valgustundlikkuse. 1802.a. tekitas inglane T.Wedgwood hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise, kuid ei leidnud moodust selle kinnistamiseks. Hiljem avastati teiste hõbedasoolade valgustundlikkus. Edasi arenes fotooptika objektiivide täiustamise suunas. Vähenesid fotoaparaadi mõõtmed ja mass, aparaadi kasutamise võimalused laienesid. Rasketelt ja kohmakatelt ateljee- ja reisikaameratelt, millega sai võtteid teha ainult statiivilt, mindi järk-järgult üle väikestele fotoaparaatidele, mis oli varustatud fotograafi tööd lihtsustavate ja kergendavate abiseadistega. Kõrvuti proffessionaalidele ja amatööridele määratud aparaatide täiustamisega hakati konstrueerima ka eriotstarbelisi fotoaparaate. Fotograafia sünnipäevaks loetakse 19.augustit 1839, kui füüsik D.F.Arago tegi Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande L.J.M.Daguerre ja J.N.Niepce'i väljatöötatud kujutiste tekitamise meetodist,
laiali. Feodaalsel killustusel oli nii tugevusi kui ka nõrkusi. Mis iseloomustab feodaalühiskonda ja miks ta püsima ei jäänud? Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall kiiresti oma alamatega kohal. Ka võimusüsteem oli feodaalühiskonna algusaegadel stabiilne. Kuningas valitses kindlalt omal maal ja käsud ning seadused kehtisid kõigile võrdselt
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Margit Martinson 11.B klass Kultuur Omariikluse suurimaks saavutuseks oli Euroopa tasemel moodsa rahvuskultuuri väljaarendamine ja kultuurielu kiire edendamine Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastamise või venestamise tõttu Hakati tähelepanu pöörama eestlaste rahvuskultuurile ja teadlikult hoolitsema selle arengu eest Algusaastail toetati kultuuri arengut vaid riigieelarvest Eesti Kultuurkapital Loodi 1925. aastal Peamine kultuuri finantseeriv asutus Tegevuseks laekuvad summad tulid: 1) Alkoholi- ja tubakaaktsiisist 2) Lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 1920. alguses valitses A. H. Tammsaare Siuru rühm Proosa ja realistlik romaan Anton Hansen Tammsaare Arbujad...
3)Wilhelm II-Saksa keiser. 4)Nikolai II-Peterburi isevalitseja võimuga keiser. 5)Jaan Tõnisson-Eesti poliitik 6)Konstantin Päts-Eesti advokaat 7)Pjotr Stolõpin-Teostas venemaale reforme. Sündmused: 1)Inglise-Buuri sõda: Euroopa riikidele pakkus koloniaalimpeeriumide väljakuulutamise ajal huvi Aafrika riigid. Suurim kokkupõrge oli Inglise-Buuri sõda. Buurid olid Hollandi päritolu asunikud. Nad äratasid maailmas tähelepanud tugeva vastupanuga vaatamata vastaste ülekaalule. Mindi üle partisanisõjale. Inglased rajasid koonduslaagrid ja Buurid pidid sõlmima rahulepingu ning nende vabariik läks Briti impeeriumi koosseisu. 2)Bokserite ülestõus-Hiina keiserriigist oli saanud 20. Sajandiks poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid tegutsesid omaette. See kutsus esile Bokserite ülestõusu. Hävitati kõike, mis oli lääne tsivilisatsiooniga seotud. Et ülestõusu maha suruda, saadeti teele eurooplastest koosnev abivägi ning ülestõus suruti maha.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
