ei hooli. Kord kaotas ta oma saba ära, aga Puhh leidis selle Öökulli maja kellanöörina. Ruu on Kängu väike poeg. Kängu on aga känguru, kes on väga hoolitsev ema. Ta võttis oma hoole alla Tiigri, kes tuli ka metsa ja Tiigrile maitses ainult kalamaksaõli. Raamatu lemmikpeatükkideks on vist kõik. Need kõik olid naljakad ja vägagi erinevad. Kõik loomad tundusid suhteliselt totud - nad väänasid raskeid sõnu lühemaks, nii näiteks kui mindi ekspeditsioonile põhjapoolust avastama, nimetasid loomad seda ekspitsiks. Muidugi ei tohi unustada Jänese sõpru ja sugulasi, kes kõikjale kaasa läksid ja kelle seast väiksemad putukad alati kadunud olid. Näiteks oli kord Jänese sugulane Pisike kadunud, kuid ta leiti ikkagi lõpuks Elevantsile mõeldud lõksust. Elevants oli aga üks loom, kellele Puhh ja Notsu lõksu tegid, kuhu aga Puhh ise sisse kukkus. Puhh ja Notsu käisid ka Pusasid ja Susasid
Oskar Luts Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. Neljandal eluaastal mindi elama Palamuse kirikualevisse. Seal algul elati halvas üürikorteris, kuid pärast enda ehitatud järveäärses majas. Õppimist alustas ta Änkküla külakoolis, kuid 1895. aastal läks ta Palamuse kihelkonna kooli. 1899. aastal oli Oskar Luts 2.klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Koolis köitsid teda seiklusjutud ja Gogoli looming. Oskar Luts õppis apteekriks. 1903. aastal ta töötas Kivisilla apteegis, kuid sealt ta pidi ära minema Tartu apteekrite streigist osavõtu tõttu. 1905
lõpetamata. Kui kuninganna kaotab oma kaelakee läheb D´Artagnani koos musketäridega seda otsima. Musketäre rünnati, D´Artagnani pidi üksi edasi minema. Teepeal võitles ta Krahviga ja kaotas kuna saabus Constance koos mileediga. D´Artagnani ja Constance sattusid vangi, D ´Artagnani vabastas Constance tema enda kingitud kääridega vahetult enne Leedi winteri saabumist. Constance jooksis mileedile kallale. Saabusid musketärid. Mindi võiduka lõpuni ja viidi kuningannale ballile kee ära. Kõik see kirjeldas hästi Musketäride lauset ,,Kõik ühe ja üks kõigi eest!". Nad olid alati üksteise jaoks olemas! Selle balletti taustaks mängis orkester. Muusika heliloojaks oli inglasest Macolm Arnold (1921- 2006), kes on omandanud muusikalise kõrghariduse Londoni kuninglikus Muusikakolledzis. Balleti tähtsamad tantsijad olid D´Artagnani , Athos, Porthos, Aramis, Costance, Leedi Winter, Kuninganna Anna
Browne positiivsed määrused Liivimaal- seati piirid koormistele, õigus mõisnikku kohtusse kaevata, õigus vallasvarale *1802 (eestimaal) ja 1804 (liivimaal) a talurahva seadused- talupoegade pärandatav kasutusõigus , õigus vallasvarale, vallakohtute loomine *1816 (eestimaal) ja 1819 (liivimaal) talurahvaseadused- pärisorjuse kaotamine, talupoegade vabastamine ilma maata, perekonna nimede andmine *1849(liivimaal) ja 1956 (eestimaal) talurahvaseadused- mindi üle teorendilt raharendile, talupoegdel võimalus talusi päriseks osta Majandus *18 saj viinaköökide rajamine mõisates, härgade kasvatamine, mõisate juures tegutsesid saeveskid, lubjaahjud, telliselöövid, asutati Räpina paberivabrik1734, Põltsamaa klaasi ja portselani manufaktuur *19 saj lina ja kartuli kasvatus talupoegade põldudel, piimakarja kasvatamine, Kreenholmi manufaktuuride rajamine Narva, Kalevi vabrikute
okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või eemalejäämine põhiliselt meeste sünniaastast. Enda tahtest olenes seal väga vähe. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavendade salkadest moodustatud üksused, mis tegid kaasa lahingutes Eesti pinnal. Kuna vabatahtlike värbamisel polnud soovitud tulemusi, siis asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. Põhiosa mobiliseeritutest koondati piirikaitserügmentidesse, osa aga kasutati Eesti leegioni täiendamiseks.Kõige enam
kuidas jooksis ning kes kõige kiirem. · Õnnelik lõpp kõige aeglasem perelaps sai sünnipäevaks rattad, et ta ei peaks enam kunagi perega jalutades viimane olema. Selle ratta abil oli kõige nooremal hea meel ja teistel samuti, sest noorem laps ei vingunud enam. Muinasjutu peategelane : · Kõige noorem perelaps Vudipõnn ta oli kõige aeglasem ning alati kui perega jautama mindi, siis kõik liikusid nii kiiresti, et Vudipõnn jäi alati maha ja pidi kõiki paluma, et ka teda oodatakse. Peale seda kui ta sai sünnipäevaks endale rattad, oli Vudipõnn õnnelik ja sai kõikidest kiiremini liigutud ja ei pidanud kedagi paluma, et teda oodatakse. Muinasjutu kõrvaltegelased : · Vudipõnni vennad Kihulane ja Kimulane ning tema vanemad vudi-issi ja vudi-emme Sündmus muinasjutus, mis käivitab tegevuse :
Aitab sõpradega suhtlemine ainult arvuti kaudu, ütles väga tõsine Härra Kand. Varbad, kas te saate aru, et kui te ei liigu siis jääte te veel kangemaks, nõrgemaks ning teil on iga päevaga järjest raskem liikuda. Algul ükski varvas Härra Kanda ei uskunud ja pidasid seda juttu valeks. Aga hiljem kui Kand oli toonud oma vanaisast ja teistest inimestest näiteid ehmusid varbad nii ära, et tahtsid kiiresti õue jalutama minna. Kibe kiirelt riietati end nagu tuletõrjujad ja mindi kohalikku metsa jalutama. Otsustati koos teha üks väga pikk jalutuskäik ja see kestis mitu pikka tundi. Pärast väga väsitavat matkamist tänasid kõik varbad ükshaaval Härra Kanda, tema hoolivuse ja toreda päeva eest. Kui Härra Kand ja viis toredat varvast veel sooja kamina ees puhkamas ei ole, siis on nad arvatavasti uuel ja väga toredal jalutuskäigul. Martin Piilberg 8.a Tartu Hansa kool
Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa. Järgmise päeva hommikul ei kestnud päästetööd kaua, sest tegu polnud ju päris tavaliste meestega. Kohe, kui nad printsessi tornist alla olid toonud ja kogu tema ilu näinud ei suutnud mehed otsustada mida tehe ja nii mindi vanasse inimsööja koopasse edasist nõu pidama. Kõik mehed olid armunud ja keegi ei suutnud printsessist loobuda. Appi tuli aga printsess ise, kes lubas oma õilsatele päästjatele anda ka võluseerumi ja võlukepi millel on sulle meelepärane võluvõime. Kuigi pakutavad asjad olid head tahtsid kõik endale siiski ehtsat printsessi lossitornist. Lõpuks leidsid mehed siiski lahenduse, nad otsustasid teha kolme kivi viskamise võistluse, kus igaüks vastavalt kohale endale autasu valida
Sinna põgenemine oli ohtlik, sest Saksa väed tahtsid Eesti mehi enda väkke. Minu arvates oli õige minna Soome sõjaväkke, kuna seal oli parem olukord, veidi leebem kord ning eestlased said parema väljaõppe. Seal oli neil ka võimalus lihtsamalt vastu hakata Stalini reziimile. Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse, mis aitas koguda informatsiooni Punaarmee kohta. Teiseks võimaluseks oli minna Saksa sõjaväkke, kuhu läksid ka paljud eestlased. Sinna mindi ka, et võidelda kommunistliku reziimi vastu. Sinna minnes loodeti Saksamaa toetusele ning et nemad päästavad nad Vene okupatsioonist. Paljud polnud selle poolt, et mehed peaksid minema Saksa armeesse. Sest see näitas nagu nad toetaksid natsismi. Eesti mehed ei oleks pidanud liituma Saksa armeega, sest oli suur võimalus et Saksamaa okupeerib Eesti, mida nad ka tegid lühikeseks ajaks. Punaarmeesse ei tahtnud mehed minna, sest paljud kartsid sinna minekut. Peale Nõukogude
oleks vist parem, kui läheksime häälega sinna, et siis jääb rohkem raha alles jne. Nii nad läksidki, nad lasid ennast Võsule välja viia ja läksid siis Reena õpetust mööda tagasi. Mõne päeva pärast tulid ka Reena ja Kätlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann märkas, et Rita näpib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. Õhtul otsustasid tüdrukud Võsul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid ära läksid, lubasid nad ka järgmisel päeval tüdrukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka Kätlin ja Reena läksid ära. Äkki tulid sisse Rita vend oma sõpradega. Peale seda nad jõid ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni ühel päeval tundis Ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. Mindi vaatama. Sauna väikesest kõrvaltoast tuli suitsu. Villem tõmbas sealt
lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus. · Eesti KIRJAMEESTE SELTS- 1872, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest. Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust
järele, aga tema üksluine elu seda väga ei soosinud. Dofiini päev algas tavaliselt üheksa- kümne vahel, millele järgnes riietumine ja hommikupalve. Sealt edasi toimus hommikusöök, peale mida läks Toinette Louis' XV kolme tütre juurde, kus ta ka tavaliselt kuningat kohtas. Kell üksteist kohendati tema juukseid, lõunaks kutsuti kohale dofiini kaaskond, mille lõpuks jäid kohale ainult naised, et nende nähes riietuda uuesti Toinette'i. Kell kaksteist mindi kirikusse missale, peale mida toimus lõunasöök; sealt edasi siirdus dofiin oma tuppa, et kirjutada, lugeda või töötada. Kell kolm kohtus ta uuesti vana Louis'i tütardega, kell viis algas klaveri- ja laulutund ning pool seitse liitus dofiin juba kolmandat korda tädidega või läks üldse jalutama. Kella seitsmest üheksani mängiti ja sealt edasi toimus päeva viimane söömaaega. Viimaks mindi kell üksteist magama. Selline päevaplaan saatis Marie-
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega
liikumist Viktor Kingissepp. vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole. Käsper piilus Sadukülla, kuid sealgi polnud punastest veel jälgegi. Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane
Aga peale esimest proovi saadi aru, et muretsemiseks pole põhjust. Sest kõik kõlas lausa üle ootuste hästi. 18 juunil toimus rongkäik Toomeorgu. Kus toimus jumalateenistus ja hiljem ka vaimulik kontsert. Lauljad kandsid enamasti rahvarõivaid ja kanti kihelkondade ja Eesti lippe. Kooride esinemise järjekord loositi. Paljude imestuseks plaksutati pärast kirikulaule, arvatavasti lihtsalt teadmatusest, et seda teha tegelikult ei tohi. Peale seda mindi tagasialgsele peoplatsil Ressource seltsi aed . Eestimeelseid kõnesid pidasid J.V.Jannsen ja Jakob Hurt. Seal lauldi 13 laulu, nende hulgas ka "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani". Kolmandal päeval toimus laulsid 22 koori Vanemuise aias võidu. Peale selle toimus ka pasunakooride vägev ühismäng kus dirigendiks oli Otto Wirthous. Laulupea lõpukõne esitas Johann Voldemar Jannsen. Ja peale seda lõpetas ühispuhpilliorkestrite pala Õhtulaul Eestlaste esimese Laulupeo.
Need sümboliseerisid vastavalt Hardot ja Ainarit. Need olid nad graveerinud oma esimesel metsaskäigul, mis oli umbes kaks kuud tagasi. Peale seda esimest korda oli Ainarile ja Hardole mets väga meeldi ma hakanud nii, et nad käisid seal lausa paar korda nädalas mängimas. Poiste vanemad sellest muidugi midagi ei teadnud, kuna poisid ütlesid, et nad mängivad mänguväljakul. Just sellel päeval läksid nad sügavamale metsa, kui kunagi varem. Mida sügavamale mindi seda põnevam aga ka hirmsam oli. ,,Lähme tagasi;" ütles Ainar. ,,Ei vaata, mis seal on!" Ja korraga unustas ka Ainar koju minemise soovi. Neist sada meetrit eemal asus ülimalt suur koobas. Poiste silmist paistis korraga täielik põnevus ja erutus. Nad polnud varem midagi säärast näinud. ,,Lähme vaatame sisse!" ,,No ma ei tea, olgu, lähme vaatame;" ütles põnevusest tulvil Ainar. Kui poisid koopa avani jõudsid oli kuulda ainult kahte karjatust ja riiete kärinat.
21.september 1792 võttis Rahvuskonvent vastu seaduse, millega kukutati kuningavõim sootuks ning kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani kümnemiljondik osa ning kümnekordsuse alusel loodi meetermõõdustik. Raskusühikuks sai kilogramm, mis oli kuupdetsimeetri puhta vee mass. Revolutsioonikalendri ajaarvamise alguseks võeti 22.september 1792 ehk Prantsuse vabariigi kehtestamise päev. Aastas oli 12 kuud ja kuus 30 päeva. Meetersüsteem levis kogu Euroopas ja on kasutusel tänapäevani.
Surnuaiale minekul peatuti korraks , et teha mälestuseks "karsikko" . "Karsikko" puusse tehti surnu nime tähed , sünni- ja surmaaasta ning rist , ortodoksi usuliste matustel oli nutulauljad, kes ülistasid surnut. Pärast matuseid toimusid peied. Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas. Laialdaselt oli levinud pulmanutt, mis toimus mõrsja isatalus koos mõrsja sõbrannadega. Peale laulatust mõrsja sõitis
James Hetfield ja Lars Ulrich otsustasid 1981. aastal asutada Los Angeleses oma pundi. Et neid ei aetaks segi vanade dzässbändidega, võeti nimeks Metallica. Peagi liitusid Jamesi ja Larsiga bassist Ron McGovney ja kitarrist David Mustaine. Metallica esimene avalik esinemine toimus 1982 Anaheimis Radio Citys. Kaks aastat tegutses bänd Los Angelese galm metali areenil, millest aga sai villand. Metallica mehed kolisid San Franciscosse, Kus ansambli bassimeheks sai Burton. Sealt edasi mindi New Yorki, et lindistada debüütalbumi materjali. 1983 ilmuski esikplaat "Kill ´Em All". See oli kiire, energiline ja lihtsameelne; Mustaine'i asemel mängis juba Kirk Hammett. Aastal 1986 läks Metallica esimesele suurele Euroopareisile. Rootsis aga juhtus õnnetus: tuuribuss sõitis libedalt teelt välja ning Cliff Burton sai silmapilkselt surma. Metallica edasikestmises ei tekkinud kahtlustki juba nädala pärast leiti bändi uus bassimees Jason Newsted.
kommunistliku ideoloogi eest sõdima, oli vähe. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Ebausaldusväärsed mobiliseeritud inimesed koondati tööpataljonidesse, kus olid ainult ehitusväeosad ning nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Peale seda, kui suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte, kehtestati Eestis üldmobilisatsioon. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused. Politseipataljone, mis koosnesid politseivõimudest, rakendati vahiteenistuses, võitluses partisanidega ja rindel (igal pool osaliselt). Kui rinde olukord halvenes, moodustas omavalitsus 31. jaanuar 1944 välja üldmobilisatsiooni, kuhu pidid minema 1904-1932 sündinud mehed ja hiljem ka 1926-1928 sündinud poisid. Põhiosa
suuremad majaüksused jne) Metsavennad - põrandaalused rühmitused, võidelti vene okupatsiooni vastu ja nad peitsid ennast metsades. Mobilisatsioon - mobileeriti Eesti mehi väeüksustesse, et võidelda Eesti nimel võõra võimu vastu. ( vastu tahtmist sõtta saatmine ) Suur põgenemine -otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reziimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. Põhiliselt mindi elama Läände, et hiljem kui vene võim on Eesti pinnalt lahkunud, tagasi naasta. massirepressioon - massiküüditamine ja hukkamine, vangilaagritsse saatmine 1940. aasta juunis asutus Venemaa Baltiriikide hävitamiseks teise sammu, nõudes Eesti, Läti ja Leedu valituse välja vahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Punaarmee okupeeris Leedu 15.juunil , Eesti ja Läti 17.juunil. KÜSIMUSED NSVL okupatsiooni ja Saksa okupatsiooni sarnasused ja erinevused. Sarnasused
RIIGI OSA MAJANDUSES OLI RIIKLUSE ARENG PUUDUB TEKKISID RIIGID RIIGI OSATÄHTSUS VÄHENEB VÄGA TÄHTIS ALEPÕLLUNDUSELT MINDI ÜLE PÕLLUMAJANDUSLI TEKKISID MÕISAD, TALUD, TEKIVAD SPETSIALISEERITUD PÕLISPÕLLUNDUSELE; KU TOOTMISE PUUDUB SUURTALUD, FARMID, SUURTALUD, FARMID; KALLIS ÜHENDATI LOOMA- JA
Kodusõda. Ümberkorraldustega poldud rahul, tehti punaarmee, mis suutis vastu panna Maailmarevolutsiooni ei tulnud. Sõjakommunism(1918-20) Jagati tasuta toitu, korter, transport tasuta, riigistati tööettevõtteid Uus majanduspoliitika(1921-28) Enamik majandust riigi all, osaliselt lubati kapitalismi, kindlaksmääratud maksud. Pärast lenini surma sai võitlusega riigi juhiks stalin(1922) ta tegi rasketööstust ja kollektiviseerimist. Talupidamine ühendati ühismajanditesse, mindi üle suurtootmisele. 1930 aastatel tuli näljahäda ja 7milj. Inimest suri.1930. punaarmee valmistumine sõjaks. Fasistlik Itaalia Liitlased suhtusid üleolevalt, peale soda oli keskvalistus nõrk, töölised sattusid kommunistide mõju alla, endiste sõdurite/töötute organ. Võitlusliit liikmeid hakati kutsuma FASISTIDEKS. -> rahvuslik fasistlik partei, mida juhtis Benito Mussolini Tal oli pooldajaid sest ta lubas muuta itaalia sama kuulsaks kui oli olnud Rooma Impeerium
Varakeskaegne Euroopa - ühiskonna langus või areng? Varakeskaeg algab aastal 476 Rooma riigi lagunemisega. Suur Rooma on jaotatud kaheks - Lääne-Rooma ja Bütsants. Lagunemine oli see põhitõuge, mis pani aluse ühiskonna languseks. Varakeskajal toimus muutus majanduses. Mindi üle naturaalmajandusele, mis tähendas, et puudus piisav võim, kes korraldaks rahaasju, mis tähendab, et majandus oli languses. Majandus mõjutab ühiskonda tugevalt, sest rahaasjad puudutavad kõiki. Kirikuriik loodi aastal 756 ja oli minu arvates ühiskonna languse märk, sest usk ja võim peaksid olema eraldi. Usk on küll inimestele vajalik ja kasulik, sest see ühendab, aga juhtides riiki usu põhimõtete järgi, võib tekkida olukord, kus ei toimita mitte parema
Aleksander I reformid 1801. aastal sai Venemaa uueks valitsejaks Aleksander, kes lubas Venemaad valitseda oma vanaema Katariina II seaduste ja soovide järgi. Aleksander I reformid Aastatel 18021811 korraldati ümber Venemaa riigivalitsemise süsteem. Kahjuks tõi see kaasa ametnikkonna kasvu, bürokraatliku asjaajamise vohamise ning võimu kuritarvitamise. Aleksander I reformid Aleksander I olulisemate reformide hulka kuulusid haridusreformid. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Tagurluse pealetung Tagurluse pealetung Pärast Napoleoni sõjakäiku hakati Venemaa läänealadel rajama sõjaväeasundusi. Tagurluse pealetung Aleksander I viimastel valitsusaastatel valitses riiki tegelikult keisri lähim sugulane Aleksei Araktsejev. Araktsejev saavutas 1922 aastal täieliku võimu impeeriumis. Ta juhtis impeeriumit nagu hiiglaslikku kasarmut julmalt ja halastamatult. 1825 detsembrimäss
Paljudes arvustustes on tehtud filmi ,,Malev" maha, kuna film kujutas eestlasi juhmide ja matsidena. Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika, millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui juut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt
Mart ja Uba-Kaarel" ning 7. veebruaril Wolzogeni "Valge leht". Keegi toonastest ugalalastest polnud saanud teatriharidust. Teatri kunstilise taseme tõstmiseks korraldati 1920. aasta suvel kursused, mida juhatas Karl Jungholz ning mille lõputööna sündis Eesti esimene vabaõhulavastus Viljandi Lossimägedes kanti ette Oscar Wilde'i "Salome". (Suvekursusi korraldati ka 1922., 1925. ja 1926. aastal ning need aitasid teatri kunstilist taset tublisti edendada.) Sügisel mindi uuele hooajale vastu Fulda "Kadunud paradiisi", Pakkala "Parvepoiste" ja Ostrovski "Süüta süüdlastega". Paraku põrkas Ugala juba oma esimesel eluaastal kokku tõsiste majanduslike raskustega. Kitsikusest ei aidanud välja ka ballid ja peoõhtud, mida etendustele lisaks korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri
oli Leini vend, lks juhtunut kuuldes vga vihaseks ja otsustas Kmbile ktte maksta. Ta kogus kokku parimad mehed ja lks vastu Kmbile, ning ta sjakatele meestele. Kmbi suri Velloga videldes ja ta maja pandi ka tule otsa. Paar peva prast seda jagati Kmbilt vetud saak ja mateti lahingus hukkunuid. Siis algasid tlid Rahiga, kes hakkas ajama, et Asso sobiks paremini vanemaks, kui see nooruke Vello. Viha Vellol Rahi vastu kasvas veelgi, kui ta sai teada, et Rahi on tema pnistest varastamas kinud. Mindi kohtuette ja kohus mras Rahile karistuseks, et ta pidi andma Vellole he veise. Veise asemel ti ta viis liku hbedat ja kmme nogaati. Vanem vttis selle vastu. Vello ngi unes, et tulevad vrad mehed ja hakkavad nende klade maju pletama ja inimesi tapma. les rgates oligi kik nii nagu ta ngi. Kallaletung Ltlaste poolt ja sdimine Ltimaal ti kaasa suuri purustusi, mida sjajrgsel perioodil hakati taastama. Vello kuulis, et Lembi on Rahiga Ltis ja ta on ristitud
valitsejate ajal suurendasid feodaalid oma võimu ja volitusi ning ajapikku loobusid üleüldse kuningate sõna kuulamast. Lõpuks jõuti seisukorrani, kus kuningas oli ainult "esimene võrdsete seas". Seega feodaalid kasutasid oma võimu ära ning kõikidel talupoegadel polnud võrdseid tingimusi. Selleks, et vasallid oma maalt ei lahkuks, muudeti nad sunnismaiseks. See on üks märk ühiskonna langusest. Varakeskajal mindi üle naturaalmajandusele kuna puudus keskne võim, mis majandust korraldaks. Kõik vajalik toodeti ise või saadi vahetuskaubanduse teel. Raha kasutati üha vähem. Sidemed rikaste idamaadega ning Euroopa teiste riikidega nõrgenesid. Kaubeldi vaid feodaalide jaoks vajalike luksusesemetga. Kuna suurt kaubandust ei toimunud, oli majandus languses. Varakeskajal hakkas domineerima katoliiklus. Kirikuvõim tahtis ka ilmalikku võimu ning sellset tekkisid tülid keisriga
aastal, kui aasta eest oli valitud USA uueks presidendiks F.D.Roosevelt, kes asus teostama reforme ja koostas mitme aasta peale jagatud tegevuskava, mida Roosevelt nimetas New Deal-iks. Roosevelti reformidega sarnaseid ümberkorraldusi tehti ka teistes riikides, kus oli piisavalt vajalikke vahendeid ja tugev demokraatlik korn (näiteks Prantsusmaal). Paraku oli ka teine viis majanduskriis ületada. Seda kasutati sellistes riikides, kus demokraatia oli nõrk. Seal mindi üle diktatuurile. Majanduselus tähendas see seda, et riik sekkus aktiivselt tootmis- ja kaubandusettevõtete ning pankade tegevusse. Riik otsustas, mida ja kui palju toota. Neid, kes ei täitnud riigi otsuseid, ootas karm karistus. See juhtus ka Saksamaal, kus anti kõik valitsemine Hitlerile ja natsionaalsotsialistidele. Nad allutasid Saksa majanduse täielikult riigi kontrollile ning sõjaks valmistumisele.
Neiuna maailmas Olen tüdruk teismelises eas, kes üritab aru saada, mis on õige, mis mitte. Praeguseks on palju muutunus, kuid mõned tähtsamad põhimõtted on kestnud ja kestavad edasi. Vanasti mindi noorelt mehele. Kosijate seast valib isa selle õige. Mehed olid perepead. Naised kantseldasid lapsi ja küürisid põrandaid. kahekümnendal sajandil on muutunud palju. Enam pole pere see, kes valib mehe. Naised on iseseisvamad. Vahel on ka peres rollid vahetunud ning naised saavad rohkem palka. Moodsaks on saanud lapsehoidjad, kes kannavad emmerolli kui pärisemad tööd rügavad. Kunagi polnud üksik emad vastuvõetavad. Muutunud on nendesse suhtumine ja nende arvukus on suurenenud.
Olulised muutused toimusid valitsuse, tootmise ja tarbimise suhetes. Enam ei olnud lihtsalt ühte sorti toodet, vaid neid oli palju ning see andis inimestele võimu esitleda ennast läbi toodete ning neil oli võimalus valida kvaliteetsemate kuid samas taskukohasemate toodete vahel. Fordismi peamiseks tunnuseks on töö konveieril. Autosid toodeti 20. sajandi alguseks juba 20 aastat. Töö toimus ühe kaupa. Aga 1903. aastal asutas Henry Ford Ford Motor Company. 1913. aastal mindi seal esmakordselt üle konveiermeetodile. Sõidukite tootmine jagati konveieril üksikuteks lihtsateks töövõteteks, nüüd ei tehtud autosid vaid ühe kaupa, vaid toodeti mitu autot korraga. Kogu töö korraldati nii, et tööline ei liiguks töökohal üle paari sammu. Konveieriseerimine tõstis oluliselt produktiivsust, kuid muutis tööliste töörütmi eriti pingeliseks ja nüristavaks. See ei teravdanud sotsiaalseid vahekordi, kuna Fordil oli uudne majanduslik mõtlemine
lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama/pelgama. Asteekidel( Mehiko pinnal elav rahvas) algab sel päeval pidustustega uus aasta. Inglased tähistavad jõulude lõppu nagu ka sakslased ja paljud teised rahvad. Küünlapäevast algas teenistuslepingute sõlmimine. Palgati aastasulaseid ja teenijatüdrukuid, suvilisi ja karjaseid. Ka mõisamoonameeste ja rentnike kohakaubad tehti küünlapäeval või siit alates. Lepingud sõlmiti sageli kõrtsis, kuhu selleks kokku mindi. Töökalendris algas küünlapäeval kangakudumine, mis kestis jüripäevani. Vanematest tavadest põletati mõnel pool künnihärgade sarvi, et härjad oleksid kündmisel tugevad. Tuntud on vanasõna: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta." *Küünlad Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt. Eestlased valmistasid pikki sajandeid pidulikeks puhkudeks kodus rasvaküünlaid.
oli vaja säilitada. 5. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10
koolielu kõige rohkem Vladimir I. Lenin(1870 1924) ja hiljem Jossif V. Stalin(18791953) Lenin ja Stalin on kaks kõige tuntumat kommunismi rajajat ja edasiviijat Lenin muutus NSV Liidu elanike jaoks iidoliks Lenini surma järel ta keha balsameeriti ja pandi rahvale vaatamiseks mausoleumi Moskva Punasele väljakule Koolid olid sunnitud neid ülistama Koolist Kohustuslik oli keskharidus (tasuta) Kooli mindi 7aastaselt Koolinädal kestis 6 päeva Ülesanne oli õpetada lapsi marksismi leninismi vaimus NSV Liidu tulemisega muudeti koolisüsteemis palju saksa keel asendati vene keelega Õppeainetesse tulid sõjaline algõpetus ja NSV ajalugu Mõne vale või keelatud asja mainimine võis kaasa tuua suuri probleeme Kooli sisekorra eeskirjad Kord koolis oli väga range Kohustuslik oli koolivorm (tavaliselt tumesinine )
Suured maadeavastused 15-17saj Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette
ei suhtutud. Õnneks suudeti võitlust vältida ja saadi kõik tahetu. Pigem oli suurem vaenlane loodus. Sealt sõideti edasi mõõda Atlandi ookeanit. Järgmine kohake kuhu jõuti oli Amsterdami saar, millelt tahtis John Mangles sütt laeva jaoks saada. Saarel oli linn, kus elas nii mustasi kui ka valgeid. Sealt edasi sõideti India ookeanit mõõda pikki 37 laiuskraadi. Jõuti Austraalia mandrini. Kui maale mindi leiti kohe suur majapidamine. Selles majapidamises elasid endised sotlased O'Moore'id. Neid võeti vastu suure külalislahkusega. Peremees ei teadnud midagi laeva hukkust, küll aga väitis üks tema tööline, et tema on üks "Britannia" liikmetest kes oli ellu jäänud, siis langenud põliselanike kätte ja sealt põgenenud praegusesse kohta. Mehe nimi oli Ayrton. Siis veel ei teadnud keegi, et tegelikult oli ta nimi Ben Joyce ja ning ka seda, et ta polnud laeva hukku ajal
Mt. pesti lambarasvast puhtaks ning nad läksid emaga kohvikusse, seejärel raamatupoodi. Mt. sai kaks raamatut, sest vihikuid maalastele ei müüdud. Koju jõudes avastasid nad, et kolm nende kana oli maha murtud. Ema ja vanaema hakkasid sulgi kitkuma. Isa saabus komandeeringust, tõi emale kringli ning minategelasele raadio. Hommikul tegi isa perest pilte ning hiljem viis minategelase mootorrattaga sõitma. Sõideti poest läbi, osteti martsipani ning heeringaid ja seejärel mindi isa vanasse koju- Tuudakule. Vaadati ringi, söödi ära pool martsipanjänesest ning siis mindi tagasi, peatudes Liisu juures. Isa jäi välja Liisu seinakella parandama, mt. läks sisse. Magamistoast sängist nägi mt. võõra mehe silmi ning püssirauda, ta ehmus ning jooksis tagasi vaatamata koju. Hommikul läks isa ära. Külla tuli Ilves, raamatukogu juhataja, kes tuli läbi viima tursa tutvustamise kursusi. Vanaema andis talle tänuks 10 muna, minategelane läks neid kohale viima
kaeviku sisse kinni. Mõni hetk hiljem kaevati uks lahti. Varingu põhjuseks oli pommitamine. Algas sõjategevus. Prantslased tungisid peale, kuid sakslased tõrjusid nad kohe tagasi ning tegib vastupealetungi. Prantslastelt varastati toitu, granaadi vaskrõngaid ja langevarje, mis saadeti koju. Seitsmendas peatükis läheb Paul, Kat, Tjaden ja veel üks mees kanalisse ujuma, kus nad näevad teisel kaldal kolme prantsuse naist. Öösel mindi neile külla, kuid Tjaden joodeti ennem täis, sest mehi oli neli. Tjaden jäi kaevikusse. Varahommikul mindi kaevikusse tagasi ning ei öeldud sõnagi, et nad käisid teisel kaldal. Järgmisel päeval saab Paul teada, et saab puhkust ning pärast seda läheb õppelaagrisse. Kat ja Kropp saadavad ta rongijaama ning Paul suundub kodu poole. Kodus saab ta teada, et ema on vähihaige. Puhkuse ajal külastab ta Kemmerichti ema
1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kurit...
et siis j��b rohkem raha alles jne. Nii nad l�ksidki, nad lasid ennast V�sule v�lja viia ja l�ksid siis Reena �petust m��da tagasi. M�ne p�eva p�rast tulid ka Reena ja K�tlin nende juurde. Nad ajasid juttu ja Ann m�rkas, et Rita n�pib ta telefoni. Ta oli oma vennale helistanud. �htul otsustasid t�drukud V�sul mingile peole minna. Seal olid ka kolm poissi: Artur, Siim ja Timo, hiljem lisandus ka Villem. Peale seda pidu mindi Reena suvilasse. Kui poisid �ra l�ksid, lubasid nad ka j�rgmisel p�eval t�drukuid vaatama tulla, kuid ei tulnud. Ainult Villem tuli, kuigi tema oli ainuke, kes seda ei lubanud. Ka K�tlin ja Reena l�ksid �ra. �kki tulid sisse Rita vend oma s�pradega. Peale seda nad j�id ja suitsetasid ning vahel suitsetaid ka narkotsi. Kuni �hel p�eval tundis Ann, et sauna poolt tuleb k�rsahaisu. Mindi vaatama. Sauna v�ikesest k�rvaltoast tuli suitsu. Villem t�mbas
vahepeal kuuldakse ka Ahase isast - Jürist. Tapa purustati soomusrongide poolt. Sel hetkel hakkas Ahas juba mõtlema samuti liitumisest sõjaväega. Lõpuks seadiski ta oma sammud sõprade juurde, tütarlaste gümnaasiumisse. Kõik olid õnnelikud teda nähes ja ka Ahas oli rõõmus, et saab olla koos sõpradega. Tingimused polnud seal just 5+ , sest kohekohe avastati sealt täid. Ahas sai kohe ka ameti- sidepidaja. Mõned päevad hiljem seati valmis reed ja mindi võrtsjärve poole. Käsper piilus Sadukülla, kuid sealgi polnud punastest veel jälgegi. Ahasel oli uue olukorraga tohutult raske harjuda, ta mõtles pidevalt miljoneid mõtteit. Ta oli ennem tapnud vaid kassipoegi, kuidas ta suudaks nüüd inimese kallale minna. Esimestel rindepäevadel ei juhtunud mitte midagi olulist. Sangla mõis oli okupeeritud. Neil juhtus ka kummaline valehäire, mis ehmatas üsna paljusid. Nimelt arvati, et nende oma kokk on sissetunginud punane
Lossi rõdule kogunesid rongkäigu juhid ja vabastatud vangid lilledega. Rõdult peetud kõnedes selgitati poliitilist olukorda ja hüüti elagu! Nõukogude Liidu juhtidele. Kõnelesid ka vabastatud vangid. Täpselt kell 18:45 heisati Pika Hermanni torni punane lipp. Heiskajateks olid Edgar Petree, Karl Leesik, Aleksander Resev jt.. Pärastpoole mängis lossi rõdul puhkpilliorkester. Demonstrandid ootasid "rahvavalitsuse" väljakuulutamist. See sündis kella 22:15 paiku. Seejärel mindi laiali. Lossi hoovis aga jätkus püsside väljajagamine töölistest moodustatud korrapidajatele. Tartus Tartu linna ettevõtetes ja asutustes hakkasid alates kella kaheksast hommikul ringi käima end tööliste ühisuste keskliidu esindajaiks nimetavad isikud, kes kutsusid kõiki rongkäigule ja keelasid töölehakkamise. Mittetulijaid ähvardati kohelda reeturitena. Rongkäigus, mis kogunes Tähe tänaval Tartu
kees. Rauk seletas, et nende vahelt läbisõiduks tuleb esmalt teha katse tuviga. Kui tuvi nende vahelt läbi pääseb, on ka meresõitjatel samasugune võimalus. Kui aga lind kaljude vahel lömastatakse, tuleb tagasi pöörduda ja maha matta lootus kuldvillakule. Järgmine päev asutigi koos tuviga teele ja üsna pea tulid need kaljud. Tuvi lasti läbi, ainult üksikud sabaotsad jäid vahele, sai ilusti kaljude vahelt läbi. Kiirelt mindi ka ise ja samuti ohvriks läks vaid ahtriornamendi tipp, mille tühise ohvriga olid nad hävingust pääsenud. Aga pärast seda läbisõitu jäid kaljud püsima ning nad pole enam kunagi meremehi kimbutanud. Oli lähedal ka sõjakate naiste- amatsoonide maa. Ema Harmonia ja isa Ares, järgiti isa eeskuju. Kangelased oleksid meeleldi peatuse teinud ja nendega lahingut pidanud, kuid see oleks ohvreid nõudnud, sest amatsoonid polnud kerged vaenlased. Ei tehtud peatust ja veel
ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või
Nagu ka Jeesuse õpetuse kohaselt pidid usklikud olema vaesed, olid seda ka nemad. Varasemad ordud aga olid rikkad ja seetõttu lihtrahvas neid ei sallinud. Mungaordud olid tähtsad, kuna nad levitasid kiriku põhimõtteid. Ning ka inimesed õppisid kirikut paremini tundma, kuna mungad rändasid ringi ja jutustasid jutte. Varem ei tohtinud mungad kloostrist väljudagi. Roomas oli paavst Urbanus VI'l kõrged ning ranged nõudmised. Vaenlaste poolt valiti aga paavstiks Clemes VII ja temaga mindi Avignoni. Korraga oli kaks paavsti Roomas ja Prantsusmaal. Seda nimetati Suureks skismaks. Kuid krislik maailm ei saanud sellega leppida ja kirikukogu valis 1417.aastal välja ühe paavsti, kelleks oli Martinus V. Suure skisma tõttu paavsti võim langes. 1054. aastal tekkis kirikute vaheline tüli. Paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius heitsid üksteist kirikust välja. Tulemusena läksid kirikud tülli ja tekkis lõhenemine
William Jones asutas Bengali Aasia Seltsi, mis kujunes suureks teaduskeskuseks. 1787. aastal rajati India botaanikaaed, kus hakati aretama india teepõõsast. Briti valitsusvõimude toetusel avati mitmeid koole. 1780. aastal hakkasid ilmuma esimesed ajalehed. Euroopa kultuuri mõjud jäid siiski veel piiratuks. India 19. sajandil 19. sajandi I poolel vallutas Suurbritannia kogu India ning hakati levitama ingliskeelset haridust. Mindi üle ingliskeelsele õppetööle. Varsti jõudsid Indiasse ka tehnilised uuendused nt. raudtee, telegraaf, auto, fotograafia, filmikunst ja elekter. Haridusele said juurdepääsu tüdrukud, madalamatest seisustest lapsed ja puutumatud. Bengali kirjanik, Ram Mohan Roy, keda kutsuti ka India prohvetiks, rajas ilmaliku Hindu Kolledzi ning bengalikeelse ajalehe. Ta nõudis ühiskonna arengut takistavate tavade kaotamist ja India avamist Euroopa mõjudele
Samuti mobiliseeriti suur hulk balti riikide kodanikke tööpataljonidesse, kus karmide olude tõttu suri suur osa eestlasi. Eestlased võtsid saksa vägesid vastu suure rõõmuga, arvates, et nad tulid selleks et Eesti NSV liidust päästa. Seetõttu asusidki eestlastest metsavennad saksa vägede poolele Punaarmee vastu sõdima, lootes päästa riiki sellisest olukorrast ning taastada iseseisvus. Alguses olid paljud eestlastest sõjaväelased seal vabatahtlikena, kuid hiljem mindi üle sundmobilisatsioonile. Ka saksa armee koosseisus sõdinud eestlastest hukkusid paljud. Oli ka eestlasi, kes ei tahtnud sõdida ei natsliku Saksamaa eest ega ka kommunistide eest. Nemad otsustasid ühineda Soome vägedega. Saksa vägedesse mobiliseeritud eestlased hakkasid põgenema Soome. Seal moodustasid vabatahtliku eestlased ja soomlased 2500 pease salga. Sellest polnud aga kuigi kasu, sest neid oli liiga vähe. Punaarmee aga ei andnud peale Saksa okupeerimist alla
rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. Samal ajal pandi alus ka üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eestlaste omaalgatuslikku tegevust soodustas laulukooride asutamine, ka eestlaste seas juurdus sakslaste eeskujul orkestriharrastus. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872. aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Eesti Kirjameeste Selts pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. Tunnustatud juhid olid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Hurt oli usulise kasvatusega, töökas ja soovis saada haridust. 1860. aastal sai temast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas üliõpilane. Ta hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt ravaluue vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. 1872. aastast sai temast Otepää kirikuõpetaja. Jakobson sündis Tartus. Isa töötas köstri ja kooliõpetajana. Ta lõpetas Cimze kooliõpetajate
Rahvuslik ärkamisaeg 19. saj keskpaigast kuni u 70-ndate lõpuni oli kõige intensiivsem aeg. Kuni 19. sajandini domineeris kogukondlik mõtlemine. Napoleoni sdade järel levis natsionalism esimene rahvusriik oli Kreeka. Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
