„Tallinn meie pealinn“ üritusega Tallinnas Vanalinnas Tallinna Kristiine gümnaasium ja Tallinna Juudi kool. Algselt õpilased tutvustasid üksteisele oma kooli, loeti luuletusi, tantsiti ja lauldi. Hiljem jaotati õpilased gruppidesse ning algas orienteerumisvõistlus läbi Tallinna Vanalinna. Ülesandeks oli vihjete järgi otsida erinevaid ajaloo ehitisi vanalinnast, kuulata nende kohta informatsiooni läbi MP3-play mängija ning lahendada nende kohta ülesandeid. Peale orienteerumist mindi vanalinnas asuvasse restorani Peppersack sööma. Peale söömist, hakati lahendama viktoriini Tallinna vanalinnas asuvate ajaloo ehitiste kohta. Päev lõppes parimate võistkondade autasustamisega (Auhinnaks oli: helkur, šokolaad, müslibatoon ja vanalinna infosedelid).
- tütar möödus vanast talust, millesse käis piilumas, selles elas Ärna ja August, kes oli võõral maal sõjas, tema ema käis jälgimas, et kell majas ikka käiks, muidu saab poeg hukka, majja sisse naine tegelikult ei tohtinud minna, sest see oli ära võetud ja uksed kinni pandud, kuid tal oli võti, millega sisse hiilis salaja - tütar leidis raamatu ,,Hitler laste sõber" ja uuris seda, kui Augusti ema lahkus - ema jõudis tütrele järgi, mindi koos koju, nähti vanaema askeldamas, ema asus pihlakatest moosi tegema, suhkrut oli tol ajal vähe ja raske saada - moos kõrbes põhja, ema ja ka teised olid kurjad ja pettunud, sest 4kg suhkrut oli raisus, teises toas söödi koos suppi - vanaisa oli surnud, vanaema istutas hauale kevadel maikellukesi ja sõnajalgu - tüdruk kartis õhtuti oma nukku Manni, kes oli väga vana ja kulunud - ema pesi tütre jalad ja ta puges voodisse magama
Luunja mõisa noorparun E. M. Nolcken lubas laulupeo korraldada oma Kabina mõisa pargis. Lastelaulupeost võtsid osa Tartu Maarja kihelkonna, Nõo kihelkonna, Tartu linna lastekoorid, üle poole tuhande täiskasvanud laulja ja kolm pasunakoori.2. juunil päikesepaistelisel hommikul oli tee Kabinasse vankreid täis ning mööda Emajõge sõidutasid aurulaevad Peipus, Dorpat ja Aleksander laulupidulisi peopaika. Ajakirjanduse andmetel ulatus piduliste koguarv 2000-ni. Emajõe kallast mööda mindi rongkäigus Väike-Kabinasse, kus toimus jumalateenistus. Peale välijumalateenistust mindi läbi metsa Suur-Kabinasse peoplatsile, milleks oli väikese liivakünkaga ala Emajõe kaldal hõreda metsa ääres loodus kaunis kohas (praeguse lastelaagri territooriumil). Hobuse monument 1. mail 1990. a. tähistati Luunjas riigimajandi 70. aastapäeva. Tähtpäeva jäi meenutama põllumehe parima abimehe hobuse monument, mille autor on Endel Taniloo. Mälestusmärgi
Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1819 Liivimaa kubermang Kaotati pärisorjus, kuid maa jäi mõisniku kätte. Talupoeg võis seda mõisnikult rentida. Priinimed. Liikumisvabadus. 1849 Liivimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine. 1856 Eestimaa kubermang Mindi üle teotöölt raharendile. Algas maade kruntiajamine. 1866 Eesti- ja Liivimaa kubermang Vallareform: talupojad said omavalitsused. Talupoeg võis saada vallavanemaks. Vald pidi ise teede eest hoolt kandma 21. Mis aastal taasavati Tartu Ülikool? ...................... 22. Mõisted
Andresel oli väga palju lennukaid ideid mida selle kohaga teha.Ideedest ainult ei aidanud, peremees pidi kohe alustama nende realiseerimisega, väga palju asju oli juba alustadud aga pooleli jäänud. Esimeseks asjaks oli rajada kuivendus kraav, et üleliigne vesi krundilt ära juhtida. Ta läks selle ideega naabri juurde, et kokku leppida kust täpselt kraav kulgeb. Naabri mehega sai kokkulepitud, et kraav kulgeb keset naabri maad. Nelipühade ajal mindi kirkusse, tutvuti ümbruskonna inimestega ja katsuti rammu.Korraldati talgud, kokku tulid paljud teised pered ja koos viidi sõnnik ära. Sõnnikut vedades said tuttavaks Kaarel ja Mai. Tuli heinatöö aga heina väga vähe ja veel hullemaks tegi see , et nad olid pangale palju võlgu ja selle tõttu pidid osa saagist ära müüma.Aias oli auk ja kariloomad sattusid viljapõllule ning tampisid osa viljast ära , sellest tekkis suur tüli. Kuigi Andres parandas aediku kiiresti ära parandas, aga
Pulmatradi tsioonid erinevates riikides Grete Käen Merlyn Sagaja Eestis Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtud Pulmasõit ja pulmapidu Pulmareis Pulmarõivad Hispaanias Peigmees kingib pruudile 13 münti Must pulmakleit Valge kleit Lillekimp sisaldab oranzi värvi lilli Pidustused algavad vara õhtul ja lõppevad hommikul Inglismaal Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias Samba, muusika Värvikad riided Toit Abielu enne 25 eluaastat Mehe kohustused Tseremoonia tunnistajad Kasutatud materjal https://www.pulmad.ee/blogid/pulmad-mujal-maailmas/pulmakombeid-maailmast- euroopa https://www.slideshare
a) Punaarmeesse Punaarmeesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. b) Saksa armeesse Saksa armeesse mindi sõja algperioodil vabatahtlikult, eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid järk-järgult läks Saksa väejuhatus üle sundmobilisatsioonidele. Esimeste vabatahtlikena tegid Saksa vägede koosseisus kaasa metsavendade salkadest moodustunud üksused. c) Soome armeesse Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksamaa.
Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas. Ülemist tuld peeti rohkem noorte ja maapealset vana rahva tuleks. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 4 Pere jaanituli oli olemuslikult erinev rohkem meelelahutuslikust ühisjaanitulest. Perejaanituli peetud mindi ühisjaanitulele lõbutsema. Ka sellega on seotu palju uskumusi, kuid need ei ole niivõrd sügavad ega personaalsed. Suurele jaanitulele minek oli juba iseenesest maagiline toiming, sest: Kes ei tule, Selle odrad ohkased, Kaseheinased! Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma
Teoorjuse osatähtsus kasvas eramõisates, ordu- ja piiskopmõisates aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15. sajandil hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või nõuti neid välja- põhimõtteks oli: ,,Mees või võlg". Väga paljudes eramõisates mindi 16. sajandil peaaegu täielikult üle loonusrendilt raharendile. Talupoegade vastuhakke esines palju väljendudes kaebuste esitamises mõisnike peale, vastuhakkamistes mõisasundijaile ning minema kolimistega. Kuna talupoegade omavolinine ümberasumine teise feodaali valdustesse oli muutunud pea massiliseks, võtsid mõisnikud piirkonniti vastu vastastikulise otsuse, mis ütles, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. 1458. aastast on säilinud selline kokkuleppe Tartu piiskopkonnast
saksakeelsesse kultuuri. Eesti heliloojate esimesse, ärkamisaegsesse põlvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad olid elukutselt kooliõpetajad ja köstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Selle põlvkonna nooremad heliloojad, on saanud juba professionaalse koolituse. Kuna Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses muusikalist haridust ei olnud veel võimalik omandada, mindi peamiselt lähimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal õpiti eelkõige orelit. Et aga oreliõpilased said sama õppemaksu eest võtta ka kompositsioonitunde, siis ei jäetud seda võimalust kasutamata. Kappeli, Läte, Härma ja Türnpu tähtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid kätt ka soorvormidega. Eesti mususikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks maailmamajanduse kujunemine. 1. Tootmisviisi mõiste, jaotus. Iseloomulikud jooned traditsioonilistel, industriaalsetel ja postindustriaalsel tootmisviisil. Millal maailmas mindi ühele või teisele tootmisviisile üle, kus tänapäeval maailmas esineb? 2. Riigi majandusliku arengu põhinäitajad. Tead, millised näitajad on iseloomulikud majanduslikult kõrgelt arenenud ja millised mahajäänud maadele. 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. teaduspark) paigutust mõjutavad tegurid. 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused, positiivsed ja negatiivsed küljed. 5
Jüriöö ülestõus Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa väljaarvatud Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai jõudsid kohale Rootsi väed, kes ka kohe tagasi pöördusid. Tallinna lahingus pöördu...
1945 Juudi päritolu Isa Otto Heinrich Frank (18891980) Ema Edith Holländer (19001945) Õde Margot Frank (19261945) Elukohad Frankfurdis kuni 1933. aastani. Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeale ära. Mälestused Anne Franki mälestussammas ja majamuuseum Amsterdamis. Viited Orkaani südames on vaikus. 17.05
Kui juba keegi kindel tekkis, muutus ehalkäimine eksklusiivseks ei võinud näitsiku lähedusse ükski võõras poiss minna. Kogu selle asja kiitis küla heaks. Mõrsjaid valiti eelkõige nende tervise, töökuse ja hoolsuse järgi. Teisel kohal oli neiu perekonna rikkus ja viimasel alles ilu. Tihti juhtus ka nii, et abielu sõlmiti noorte vanemate poolt tulevane paar ei pruukinud üksteist varasemalt isegi teada. Kui mindi kosima, siis kindla peale. Peigmehed saatsid pruudi perekonda mõne vanema naise ümbernurgajuttu ajama. Tolle ülesanne oli teada saada, kas oodatakse kosilast ja kas just seda konkreetset kosilast. Kaasa viidi viinapudel kui näitsiku perekond selle vastu võttis ja see tühjaks joodi, võis kosilane julgelt kosja minna. Kui mitte... siis kaup sinnamaale jäigi. Veel üks viis oma võimaluste teadasaamiseks oli neiule kosjakase akna taha viimine. Kui neiu
lugenud. See oli lahti lehelt, kus oli flööst kirjutatud (sama lehekülge oli ka Jaak raamatukogus hoolega uurinud ja lugenud). Riksi flöödimängu huvist polnud ta kunagi midagi kuulnud ning kahtlustas teda nüüd Virve ülelöömise plaanis. Neljateistkümnes peatükk Toimus filosoofiaeksam. Poisid arutasid suveplaane. Virve kutsus Jaaku Kanaari saartele kaasa, kuid poisi isa ei olnud sellega nõus. Koos perega mindi hoopis Haapsallu. Jaak luges ajalehest, et Wikman on surnud ning rõõmustas, et ta polnud Virvega reisile läinud, sest siis oleks ta sellest alles augustis kuulnud. Virve tõi Jaagule punase sportsärgi ja päikeseprillid, mida poiss terve suvelõpu iga päev kandis. Algasid Jussi eksamid. Esimene oli eesti keel, mille ta kolmele tegi. Juss pidi sooritama ka võimlemiseksami, mille toimumises poisid olid kahelnud. Selle eksami eest oleks ta
Filmi sisu on sellest kuidas eestlastelt taheti ära võtta iseseisvus ning kasutada neid ära. Eestlasi tahtsid hävitada Liivi Ordulased. Filmipeategelane Uru proovis külavanemad kokku ajada ja eestimaad päästa kuid ükski vanem ei kuulanud teda. Kui külavanemad olid vaenlaste küüsi sattunud määrati peavanemaks Uru, kes õpetas teisi ning pani nad tegutsema vabaduse eest. Nii hakkasid teised võitlema, varjama end kavalalt ning kõike muud, kuni sõjapäevani ja mindi sõtta. Sõda võideti läbi raksuste, kuid eestvedaja Uru kaotusega. Minu arvamus: Filmi vaatamine ei olnud vastu, kuid kahjuks pidin vaatama subtiitriteta, mis raskendas sisu aru saamisest. Peale vaatamist avastasin alles et subtiitreid saab ka valida.^ Film oli väga huvitav ja mõtlema panev, kui erinev ja kui raske oli 13.saj elu praeguse eluga. Mingil määral tehti eestlased ka lolliks, kuna nad andsid rasketel hetkedel tihti
Tagapool olid seal vangikongid ja varuväljapääs, et sealt halvimal korral välja saada. Muidu oli linnusess väga palju sõjamehi, et turvalisem oleks. Lõpuks jõudis kätte õhtu mida Kristof juba pikka aega ootas. Isegi kuningas oli sinna kutsutud. Söögilauas paigutati Kristof von Sharper täpselt kuninga juurde istuma. Laud oli pidulikult ära kaetud. Laual oli kõike head paremat. Peol söödi, joodi, vaadati etendusi ja tantsiti. Inimesed olid rõõmsad. Kui pidu sai läbi mindi oma tubadesse ja kodudesse. Kõigil oli hea meel et said näha uut rüütlit nimega Kristof von Sharper.
Levik kaasajal Aarfika, L-A Aafrika, Aasia Tootmise eesmärk Ainult elatamiseks Elatamiseks ja müügika Tööstuse korraldus vormid - Käsitöö Raha vormid - metallraha/mündid Riikluse areng - Riigid tekkisid Põllumajandusliku tootmise - Alepõllunduselt mindi üle areng põlispõllundusele, arendati looma-ja taimekasvatused Metsandus - Alepõllunduse tarbeks põletati ja raiuti metsa maha Energia kasutamine ja - Loomade jõud, olid esimesed
- 15. saj tunti suurt huvi Eesti teravilja vastu ning kuna aadlikele oli see suur tuluallikas, hakkasid nad tõstma talurahva koormisi. - Eramõisates hakkas tähtsaks muutuma teoorjus, ordu- ja piiskopimõisates jäi tähtsamaks loonusrent. - kümnis ulatus kuni veerandini viljasaagist. - Mõisnikud hakkasid üha enam loonusrendi asemel nõudma raha. - 15.saj hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või neid välja nõudma. Põhimõte: "MEES VÕI VÕLG" - 16. saj mindi väga paljudes eramõisates pea täielikult üle loonusrendilt raharendile. - TALUPOEG HAKKAS VASTU: esitas kaebusi mõisniku peale, hakkas vastu mõisasundijale, kolis minema. - Kuna talupoegi asus ümber nii palju, võtsid piirkonniti mõisnikud vastu otsuste, et pagenud talupoeg tuleb välja anda. - 16. saj algus - PÄRISORJUS - TALUPOEGA MÜÜ, KINGI, VAHETA VÕI PÄRANDA. Põhilisi isiklikke vabadusi talupoegadel ei olnud. - 16
1954-56 küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine !955 ETV alustab tegevust 1957 ilmub ,,Loomingu Raamatukogu", mis kiirendas debüütide ilmumist! 1958 uus ajakiri ,,Keel ja Kirjandus"- teaduslik ajakiri Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist Mindi põhiliselt Rootsi- Under, Suits, Visnapuu, Adson, Gailit, Kalju Lepik, Laaban, Kangro, Grünthal jt. Hiljem mindi Kanadasse Viirlaid USA-sse Visnapuu Inglismaale Austraaliasse Lühikese ajaga kujunes välja pagulasühiskond Elu pagulaslaagris, lootus tagasi tulla, selle kustumine. Töö saamiseks kohaliku keele õppimine Oma kultuuri säilitamine, kohanemine asukohamaa elustiili ja kultuuriga Pagulaskirjanikud
vaenlaste vastu, kuid nüüd magas sügavat und. Vootele ja Leemet ei uskunud haldjaid, kuid austasid Põhja Konna, keda unistasid kohata. Juba väiksena õpetas seesama onu Leemetile selgeks ussisõnad, tänu millele suutis poiss iga looma panna endale kuuletuma ja saada kõht täis. Leemetil olid sõbrad Pärtel ja Hiie, aga ta sõbrustas ka mao Intsuga, kelle juures veetis suure osa päevast. Kord kutsus Ints neid koopasse talveund magama ning mindi terve perega. Kevadel ärkasid kõigepealt Leemet ja Vootele, kuid viimane neist lämbus üsna pea toidu kätte. Mehe õepoeg mäletas seda hetke veel aastaid ning tundis, kuidas laibalehk tal järel käis. Varsti kolis Pärtel külla ning Leemet oli jäänud ilma kahest heast sõbrast. Ema soovitas minna tal Hiiele meheks, kuid ta polnud alguses huvitatud. Tambet ja Ülgas olid Leemeti vastu ega poleks pulmadel lasknud toimuda, sest Tambet uskus jutustusi haldjatest ja
Esialgu õppisid seal enamasti Balti kubermangudest pärit tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv. 19.saj jooksul sai Tartus kõrghariduse üle 430 eestlase. Neljaastmeline ühtluskool (sätestati kogu impeeriumis 19.saj algul Venemaal toimunud ümber-korraldustega): kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva haridustee algas vallakoolist; seejärel mindi kihelkonnakooli. Rahvakooli õpetajate ettevalmistamiseks rajati Tartusse 1828. aastal elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses J. Cimze seminar, mis oli saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. Kohustuslik koolisundus alates 19.saj keskpaigast. Tänu sellele saavutati 19.saj lõpuks maarahva seas peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-ne kirjutamisoskus.
" Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?" Teine Maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Sel ajal valitses Eestis korralagedus. See oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda ja selle käigus Eesti kaotas iseseisvuse. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse läks väga vähe vabatahtlikke, seetõttu saadeti sundkorras Venemaale üle 33000 mobiliseeritu, kes hajutati üle kogu Nõukogude Liidu. Kõige rohkem oli neid Uuralis, Lääne-Siberis ja Volga jõe ääres. Saksa armeesse läksid eestlased 1941. aastal vabatahtlikult. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Kuid mobilisatsioonid tekitasid eestlaste seas pahameelt ja massiliselt hakati teenistusest kõrvale hoidma. Kasutati fiktiivseid tõendeid, varjati end ja väga populaarne oli põgenemi...
Eesti kirjandus 70-nendatel paguluses Pagulaskirjandus Eesmärgiks oli kultuuri säilitamine ja eestluse ideede alalhoidmine. Anti välja ajalehti ja ajakirju Tuli muld ja hiljem Mana. Kohvrid viiakse pööningule: Rahvuslik aktiivsus vähenes Mindi üle asukohamaa keelele Integreeruti lääne ühiskonda Muutused kirjanduses Tulimuld jätkab, Manast saab õhuke aastaraamat Vaba Eesti on lõpetanud EKK kirjanikesarja lisandub pärast 1971. aastat 2 raamatut. Kanadas kirjastaja Vello Salo Aja Kiri (19761990) Teemad, zanrid, hoiakud subjektiivsus, filosoofilisus ja ideoloogilisus Enamus jätkas realistlikus laadis Luules valitses kindlarütmiline uusromantiline värss Pagulased
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika.
aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte. Hetkel on ringluses 11,836 miljardit rahatähte, mille koguväärtus on 684 miljardit eurot ja 80,677 miljardit münti, mille koguväärtus on üle 20 miljardi euro. Ringlusesse lastud euromündid kaaluvad kokku 692 335 tonni. Eesti üleminek eurole · Pikka aega ei õnnestunud Eestil kõrge inflatsioonitaseme tõttu lähenemiskriteeriumidele vastata. · Eurole mindi üle 1. jaanuaril 2011. · Esimesed võltseurod pärast eurode kasutuselevõttu riigi rahana leiti 4. jaanuaril 2011. a. Pärnus, Viljandis ja Tartus. Euro rahatähed · 5 · 10 · 20 · 50 · 100 · 200 · 500 Euromünt · 1 sent · 2 sent · 5 sent · 10 sent · 20 sent · 50 sent · 1 · 2
mobiliseerituna.Ehki mobiliseerime oli ebaseaduslik-rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke-kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Leidus vähe selliseid inimesi,kes olid vabatahtlikena nõus sõdima kommunistliku ideloogia eest. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke,minnes hiljem järk-järgult üle sundmobilisatsioonidele.Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest,kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Kõige enam rääkisid ise oma saatuse määramisele kaasa need mehed,kes ei tahtnud sõdida ei kommunistlikus Venemaa ega natsliku Suur-Saksamaa eest,kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel ja otsisid selleks kolmandat võimalust.Seda võimalust pakkus ühinemine soomlastega. Osa Eestlasi põgenes läände kartes Nõukogude võimu.
Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis polnud kohustuslik. Seal õpetati igasuguseid erinevaid tantsusamme
mõistagi piiratud. · Kirjatehnika vajalikku kasvu tõttu jäi märkide arv peagi liiga väheseks. · Soovi väljendada rohkem kui tehnika lubab näitab piltide mitmetähenduslikkus. Näiteks ,,tähe" sümbol tähendas ka ,,taevast" ja ,,jumalat". · Pilt hakkas tähendama mitte enam ainult objekti ennast, vaid sõna selle kohta. · Savipind oli jaotatud ülevalt alla joontega tulpadeks, et ridu selgelt eraldada. · 3. aastatuhandeks mindi aga üle vasakult paremale kirjutamisele ning kirjamärk pöörati täisnurga võrra vastupäeva. Arvud · Numbrite märkmiseks kasutasid sumerid kuuekümnendsüsteemi. Abiks kasutati kümnendsüsteemi tunnuseid. Need sümbolid arenesid koos kirjatähtedega kiilkirjaks. 3000 eKr 2500 eKr
Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 10 olulist sündmust, mis kindlustasid iseseisvuse väljakuulutamise: 1. Autonoomia- Eestist sai ühtne tervik. 2. Maapäeva valimine- Maapäev ehk Eesti Ajutine Maanõukogu oli esimene rahvaesindus. Seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus sellest hetkest täidesaatev võim. Selle otsusega katkes faktiliselt senine riiklik ühendus Venemaaga. 3. Mindi üle eestikeelsele asjaajamisele- Oluline samm iseseisvumise suhtes, näitas ühtsust – asjaajamiseks ikka oma riigikeel. 4. Loodi rahvusväeosi- 1. Eesti Polk, millel oli rahvuslik meelsus ja tugev distsipliinitunne, kujunes eesti poliitikute ettevõtmistest tõsiseks toeks. 5. Senised Vene ametnikud asendati eestlastega- Eestlastest ametnikud said kõrgemale positsioonile, näitas ühtsust – eestlaseid hoiti. 6
Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika. "Heaolu kõigile" Inimeste elatustase tõusis, tööpuudust peaaegu polnud. Lääne- Saksamaa kui ühiskondliku rahu ja partnerlusega riik. 1960.aastate teisel poolel puhkes riigis majanduskriis. Immigrantide sissevool vähem arenenud riikidest. Majandus Mindi üle rangele kokkuhoijupoliitikale. Parlament avaldas valitsusele umbusaldust ja võimule tuli taas Kristlik-Demokraatlik Liit. 1980.aastate lõpus algas taas Saksamaa majanduslik tõus. Välispoliitika 1950.-1960. aastatel rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. Lääne-Saksamaa astus NATO-see. Probleemiks suhted Lääne-Saksamaa ja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi vahel. 1960.aasate lõpus hakkasid võimule tulnud
Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi ülevaatusele ja siis võitlusesse. Ahaski jäi nüüd kapteni nõusolekul sinna. Nüüd saigi Ahasest sõdur, peale ülevaatust pisteti talle pihku ka relv. Koos Käsperiga hakati relva puhastama, sellelt leiti kuuli jälg. Mugur soovitas relva välja vahetada aga Ahas ei soovinud seda. Üksaeg hakkas Käsperil selg jubedalt sügelema. Talle tundus nagu keegi oleks seljas jooksnud. Appi tõtanud Mugur leidiski Käsperilt täi. Käsper oli
Kohlapuu oli siiamaani tige ja verejanuline. Peagi pidid poisid õppusele minema ja kuna Tääker oli päevamees jäi ta kasarmusse. Ahas sai temaga veel juttu puhuda. Varsti tuli aga Ahase isa talle järele ning Ahas võttis julguse kokku ning ütles, et ta ei tule jääb siia. Muidugi oli sa kurb aga mis teha. Üks poeg punastega sõdib teine valgetega. Poole õppuse pealt tulid juba poisid kasarmusse. Ka kapten tuli sinna kui Käsper oli poisid üles rivistanud. Nüüd mindi ülevaatusele ja siis võitlusesse. Ahaski jäi nüüd kapteni nõusolekul sinna. Nüüd saigi Ahasest sõdur, peale ülevaatust pisteti talle pihku ka relv. Koos Käsperiga hakati relva puhastama, sellelt leiti kuuli jälg. Mugur soovitas relva välja vahetada aga Ahas ei soovinud seda. Üksaeg hakkas Käsperil selg jubedalt sügelema. Talle tundus nagu keegi oleks seljas jooksnud. Appi tõtanud Mugur leidiski Käsperilt täi. Käsper oli
kõikvõimas isik Maa peal). Vellol oli ka teine õde Malle ning nendega koos elas näitsik Vaike. Venda ja isa Vellol enam ei olnud. Need said Beverina all ristisõdijatega sõdides surma. Kuigi Leini oli ristitud ja Vello arust peast segi läinud, oli ta ikkagi tema õde ning mõtles, et läheb koos teistega Kämbile kätte maksma Leini väärkohtlemise eest. Nii ta tegigi. Ta korjas mehed kokku ning läks talvel koos pakasega Sakalat riisuma. Mindi nii ratsa kui jalgsi. Kohale jõudes, äratati kõik rahvas üles, pandi maju põlema, tapeti meeste kõrval ka lapsi ja naisi ning võeti ka mõningad ilusamad vangideks. Vello otsis Kämbit. Lõpuks seisid nad vastastikku. Vaatepilt oli kohutav, mis tol öösel toimus. Vello ja Kämbi vahel käis tihe võitlus, kuid mõlemad teadsid, et välja pääseb sellest ainult üks. Selleks osutus Vello. Kämbi tapetud ja küla poolenisti põletatud
paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas. Ülemist tuld peeti rohkem noorte ja maapealset vana rahva tuleks. Pere jaanituli oli olemuslikult erinev rohkem meelelahutuslikust ühisjaanitulest. Perejaanituli peetud mindi ühisjaanitulele lõbutsema. Ka sellega on seotu palju uskumusi, kuid need ei ole niivõrd sügavad ega personaalsed. Suurele jaanitulele minek oli juba iseenesest maagiline toiming, sest: Kes ei tule, Selle odrad ohkased, Kaseheinased! Teine uskumus oli, et kes jaanitulele ei lähe, sellel läheb maja ehk tuba põlema. Tuli pidi andma järgmiseks aastaks jõudu ja rammu, võtma laiskuse kontidest. Ka suurel ühislõkkel usutakse tervendav ja puhastav vägi olevat
korraldama kriminaalkirjaniku Ariadne Oliveri. Kõik organiseeritakse korralikult ja täpselt, kuid Ariadne Oliver kutsus igaks juhuks oma hea sõbra Hercule Poiroti asju üle vaatama. Kuni peoni oli kõik enamvähem korras, kuid peo käigus tapetakse natukene lihtsameelne Marlene Tucker täpselt samas kohas ja sama moodi, kuidas pidi toimuma lavastatud mõrv. Juhtunut asusid lahendama kohalikud politseinikud Inspektor Bland ja tema kollegid. Kui juhtumit ei õnnestunud kohapeal lahendada, mindi lahku. Alles mõne aja pärast kui Poirot läks langenud tütarlapse vanematele kaastunnet avaldama lõi talle äkitselt pähe, kes oli mõrvar. Mõrvariks oli Leedi Stubbsi poeg. Ta oli tapnud Marlene juba enne pidu, kuid peol teeskles Marlene Tuckerit leedi Stubbsi itaallannast minia, kes oskas suurepäraselt mängida natukene nõdrameelset Marlene. Oma arvamus. Mulle meeldis see raamat kuna seda oli huvitav lugeda ning juhtunu lahendamisel kaasa mõelda.
"Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Luulenäide: Relvavennad Taevas tükk tumedat rauda üle küünlakuu öö Täna aegade raamat lauale lahti löö Verega kirjutet ridu muistsetest taplustest loe Siis sinu südames jälle täna on imesoe Püstipäi lauldes kord mindi võitlusse Sinimägede all Täna jälle kõik sõbrad on teie lähedal Manalast laulavad mehed - keegi meid murda ei saa! Ükskord läheme jälle sinu eest, kodumaa! Päev on silmitult hele südames imesoe Aegade raamatut täna relvavend, südamest loe!
Meelitamine 2) kui palju ja millises omavahelises proportsioonis avalduvad kirjeldatud tüübi puhul isiku püsijooned sõnalisel tasandil, kuipalju praktilise tegevuse käigus? Mida võib sellest järeldada inimtüüpide hindamise ja praktilise elu seotuse kohta antiikajal? Meelitajale on iseloomulik erinevates aspektides väljenduv ülepaisutatus, samas kavalus võimaldab sättida omamoodi kindlad piirid. Seetõttu võib öelda, et nii sõnalisel tasandil kui ka praktilise tegevuse käigus ilmnevad meelitaja püsijooned kõrvalvaadatuna liialdatud mõõtudes, ent meelitaja enda jaoks on ulatus kasutoov ning mõõdukas. Sotsiaalsel tasandil avalduvad antud isikutüübi puhul tema libedakeelsus, kavalus ja ülemäärane sõbralikkus, mille tagajärjel kolmanda isikuga suheldes muutub meelitaja valelikuks ja ebausaldusväärseks. Praktikas näiteks põhjustab liigsõbralikkus meelitaja võimetuse omada vahekohtunikuna kindlat seisukohta. Seda aga põhjusel, kuna omakasupüü...
Vasta küsimustele : 1. Millised olid Eesti riigi võimalikud valikud 1939-1940 ? Eestlastel ei olnud võimalik enam midagi otsustada K.Päts oli sõlminud Baaside lepingu, millega otsustati ka Eesti riigi saatus. Molotovi- Ribbendrop paktiga aastal 1939 oli Eesti riik sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ja laskma Punaarmeel riiki tulla. Eesti sõjavägi likvideeriti. Ametist tagandati kõik kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapea. 2. Millised olid eestlaste valikud II maailmasõjas? Eestlastel väljavaade oli üsna nigel. Vähesed tahtsid sõdida Punaarmees välja arvatud need kes teenisid hävituspataljonis või laskurkorpuses.. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik...
suutsid võita Venemaa Punaarmeed. Ma arvan, et ühelgi sõjas osalenud koolipoisil ei tulnud kergelt otsus minna oma riigi vabaduse eest sõtta ja riskides oma eluga. Kuid siiski jätsid paljud oma lähedased ja läksid sõtta. Selle sõja juures oli kõige jubedam see, et paljud eestlased sõdisid venelaste poolel eestlaste vastu, näiteks peres oli kaks poega ja üks poeg sõdis Eesti poolt teine, aga Punaarmee poolt. Põhjused miks Punaarmeesse mindi oli küll kõigil erinevad, kuid eks igalühel oli mingi inimlik põhjendus. Nii oligi väga raske sõdida teades, et sa võid oma kuuliga tappa oma kunagise tuttava. Eestile oli see vabadussõda üks edukamaid sõdasi üldse lähiajaloos, kuid rahvale olid sõja mõjud väga laastavad, kuna eestlased sõdisid mitmel rindel
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal)
autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Samal ajal tulid enamlased võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, kuid
Õhtul koguvad külapoisid kõik ühte talusse kokku. Sealt minnakse lauluga kuhugi talusse, kust tüdrukuid leiab. Seal viidetakse üheskoos natuke aega. Üks ehk kaks poissi jäävad esimesse talusse. Teised lauluga edasi teise talusse. On aeg koju minna, koguvad kõik poisid jälle kokku ja lähevad lauluga minema. Väga harva tuleb ette, et poiss üksinda tüdruku juurde läheb ja seda vaid siis kui ta tüdrukut oma kindlaks pruudiks peab.“ J.Liiv kirjutab: „Ehal käies mindi sinna, kus tüdrukud magasid, aeti juttu, tehti nalja. Mindi edasi, mõned jäid maha tüdrukute juurde. Kellest tüdruk lugu pidas, selle poole pöörati nägu, vähem tähtsam poiss jäeti selja taha pikutama, juttu aeti ühiselt.Niisugused seljataha jäetud nimetasid ennast „kesavälja vahtijateks“. Tüdrukud, kelle pool poisid hulganisti käisid , pidasid ennast kuulsaks ja ka nende emad kõnelesid uhkustades selle üle. Oli ka niisuguseid vanemaid , kes ehalkäijaid ei sallinud
maailm hõlmav majandussüsteem.Sellist maailmamajanduse järjest tihedamat ja ulatuslikumat seostumist üheks tervikuks nimetatakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Globaliseerumiseks oli vaja tööstusühiskonna kriisi ajal toimunud sündmusi:kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist majanduskoostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist. Viimase puhul võibki mainida asja miinuseks seda, et kui kunagi mindi välmismaale, et sealt ka osta kaupa, mida Eesti poodides müügil polnud, siis nüüdseks on tooted ülemaailmselt suhteliselt kättesaadavad ja sarnased. Globaliseerumisele leidub pea igas riigis nii pooldajaid kui vastaseid. Globaliseerumisvastased meeleavaldused on muutunud rahvusvaheliste nõupidamiste lahutamatuteks kaaslasteks.Kahjuks on need sageli vägivaldsed. Globaliseerumise valude all võiks mainida, et veo-ja sidekulud on praegu
härjad, 1-2 lehma), üksjalad (adratalupoegade nooremad pojad, ei pärinud talu), vabatalupojad (maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine)
Ta oli poiss, kes sattus jamadesse kuna tal oli vaja raha, et ennast ja Sädet üleval pidada. 2) Kes oli Säde? Mida sa tead temast. Säde oli Rassi tüdruksõber, kellega ta koos elas. 3) Kes oli Renita? Miks ta oli Rassile oluline? (2 põhjust) Renita oli Rassi sõbranna. Ta oli Rassile oluline, kuna ta aitas Rassi, kui tal oli abi vaja ja ta teadis Rassi kohta palju. 4) Kuidas tehti ,,benzukat"? ,,Benzukat" tehti nii, et mindi bensiinijaama ja lasti autol bensiinipaak täis pluss veel mõned kanistrid ning siis ilma maksmata sõideti minema. Käes olid kindad ja näod olid peaagu varjatud. Autole, millega varastamas käidi, pandi valed numbrimärgid. Kontrolliti ka, et kaameraid ei oleks. 5) Kelle valis Rass oma perekonda? Miks? Hanna, kuna Rassile ei meeldinud, kuidas Olari temaga käitus. 6) Kelleks tahtis Rass saada? Millal ja kellele ta seda rääkis? Rass tahtis saada arstiks
Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse pidulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a
Metsavendlus oli spontaanne rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhtimist ega organisatsiooni. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. Eestlaste valikud teise maailmasõja ajal määras NSVL-i ja Natsi-Saksamaa okupatsioonireziimide poliitika. Nõukogude võim tõestas ühe okupatsiooniaastaga (19401941), kui inimvaenulik ta on. Rahvusliku meelega eestlased olid nõus kommunistide vastu võitlema
· LääneEuroopas arenes manufaktuuritööstus ja linnad, suurenes vajadus teravilja järele, see toodi Liivimaalt (selle eest maksti head hinda, sest rehetares kuivatatud vili väga hea kvaliteediga) · 16. saj keskel Eestis ca 500 mõisa. · Tõsteti koormisi (et mõisate saaki suurendada, mida saaks müüa), talukoha eest rendi maksmisel tõusis esikohal teoorjus. Kümnis moodustas kuni ¼ viljasaagist. · 15. saj keskpaigast mindi üle loonusrendil raharendile. · Maarahva vastupanu: esitati kaebusi, ei täidetud koormisi, asuti elama mujale (piirialadelt mindi Venemaale, Soome ja Rootsi), mindi linnadesse. 15 saj hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma, ,,mees või võlg" põhimõte. · Haagi ja adrakohtunikud pagenud talupoegade kindlakstegemiseks, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks, olid feodaalide vahelised kokkulepped talupoegade väljaandmise suhtes. · Kehtestati sisuliselt pärisorjus.
Esiaeg- kujunes inimene, algas ca 2milj a tagasi. Ajalooline aeg- algas kirja tekkega ca 3300 eKr (sumerid leiutasid kirja) jaguneb: vanaaeg (lääne rooma riigi lagunemine 476), keskaeg (ameerika avastamine 15,16saj), Uusaeg (I1. Maailmasõda). Muistis- inimetegevuse jäänus, inimeste poolt valmistatud aineline objekt Antropogenees- inimese põlvemine Etnoloogia- loodusrahvaste tavasid uuriv teadus Paleantropoloogia- arheloogide poolt leitud kontide rekustreermisega tegelev teadus Homoniidid-inimlased Austrolopitukus(lõunaahvlane)- vahelüli ahvi ja kaasaja inimese vahel (käisid püsti, 5 miloj a tagasi, levisid ainult aafrikas); homo habilis- osav inimene- tegi tööristu, kuulus inimeste perekonda, tegele korilusega, ainult aafrikas; homo erectus- sirge püstine inimene- u 2milj a tagasi, tegeles koriluse ja küttimisega, leidub ka euroopas, kandis juba rõivaid, kasutas ka elamuid ja tuld; homo sapiens- päris inimene- jagunes kahkes alali...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
