Mina kategooria, mida see mina tähendab. Lacan kasutab peegli kujundit, väike laps vaatab peeglisse, mõtestab mina, kui kedagi keda ta näeb peeglis illusoorne maailm. Peeglis pole mina nähtav, seal on kujutis, mina pole võimalik näha. Ennast ei saa näha, hakatakse otsima viise näha ennast. Milline Mina on, on tabamatu, näed seda mis on Teine, kuid käsitled seda kui Mina. Minapilti katsub laps mõista kui terviklikkuse garantiid, tegelikult on see illusioon. Minapilt, mille laps loob, nim. Lacon ideaalseks Minaks. (kogu minapilt on illusioon). Kolmas, sümboolse korra faas. Puudutab otseselt keele mõistet. Õpitakse teistega arvestama, millised on teiste õigused sinuga võrreldes, õpid omandama kohustusi, õigusi, rääkiv subjekt. Kõik sõnad, keeles, millesse oled sisenenud, täieõiguslik liige. Sõnadel fikseeritud tähendus. Phallus/IsaNimi. Allud oma kohale süsteemis. Algab inimese sooline määratlemine. Asjadel selge tähendus, mida järgid
1 SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-...
Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed oma potentsiaalseteks vaenlasteks, sest
uute programmiväliste ainete õppimisest, kuna on oht, et ta ei pruugi olla neis klassi parim. Mõnikord kardab ta eakaaslaste või õpetajate viltuvaatamist, mõnikord on põhjuseks enesekriitika. Kui ta käib eliitkoolis, mis valib õpilasi õppeedukuse järgi, ei tarvitse ta tingimata oma õpitulemusi parandada, kuid ta tunneb end andekate eakaaslaste rühmas õnnelikumana ja kindlamana. Sellest tulenev eluterve minapilt on oluline faktor hilisemas elus edu saavutamiseks. Pittelkow, K., Jacob, A. (2004). Andekas laps. Tallinn: Väike Vanker 10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid · Õppetööga seotud mured. Kui klassi tase on ebaühtlane, õpivad andekamad koolis pahatihti vaid laisklemist ning unistamist. Koolitöös neile väljakutseid lihtsalt ei jagu. · Läbisaamine koolikaaslastega pole alati probleemitu, kuna mõned lapsed võivad väikeste
sõltuda. (Põldsepp 1997) Väärkohtlemine mõjub ka lapse enesetunnetuse arengule. Enesetunnetuse arengu all mõistetakse protsessi, mille käigus laps üldistab teadmisi iseendast, oma võimetest ja isiksusejoontest. Kui last pidevalt emotsionaalselt või füüsiliselt alandada, õpib laps endasse suhtuma samasuguse vaenulikkuse ja põlgusega, nagu temasse on suhtutud. Selle tõttu on madal enesehinnang ja negatiivne minapilt lapse väärkohtlemise üheks sagedasemaks tunnuseks. Enese soovimatuna tundmine tekitab lapses sügavat süü- ja häbitunnet oma olemasolu pärast. (Põldsepp 1997) Antud tegurid mõjutavad aga lapse igapäevategevusi. Koolis võib laps oma madala enesehinnangu ja soovimatuna tundmise pärast jääda tahaplaanile. Sellistel juhtudel ta ei loo kontakti eakaaslastega ning võib koolitöödes teistest maha jääda, mis omakorda tekitab aga uusi probleeme ning süvendab arengust mahajäävust.
• Enesehinnang – väärtus ja enesekindlus Eneseteadlikkus - Areneb 2 eluaasta jooksul • Enda visuaalne äratundmine - Liigutused 3-8k, Liigutused ja tunnusjooned 8-12k, Tunnusjooned 12-24k • Vahetu eneseteadvus • Emotsioonid – Häbi, uhkustunne 20 Minapilt - Muutub arengu käigus komplekssemaks ja stabiilsemaks • Laste minapilt jaguneb nelja kategooriasse (Damon & Hart, 1988) – 1. Füüsilised jooned 2. Tegevused 3. Sotsiaalsed karakteristikud 4. Psühholoogilised karakteristikud Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus) Minapilt: üldine ja spetsiifiline Kehaline – välimus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne. Akadeemiline – õppimine, omandamine Sotsiaalne - suhtlemine, sõprus
Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Vestlusanalüüs seosed atropoloogia, sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga. Sisuliselt on konveresatsioonianalüüs argikeele analüüs selle loomulikus ümbruses. Vooruvahetus: kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas
Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise Sotsiaalse vahetuse teooria inimene tahab võimalikult palju naudinguid ja vähe kannatusi. Lähisuhtes tahetakse psühholoogilisi hüvesid ning saamiseks
ORGANISATSIOONE, KELLE ÜLESANDEKS ON SOTSIAALSETE NORMIDE JA ÜHISKONNAS VAJALIKE NORMIDE ÕPETAMINE. (PEAMISED AGENDID ON VANEMAD, SÕBRAD, ÕPETAJAD, MASSIMEEDIA). 61. Mida tähendab sotsiaalne mina? ISIKSUSE KESKNE, PÜSIV KOMPONENT, MIS ON SEOTUD EELKÕIGE ISEENDA VASTANDAMISEGA ÜMBITSEVALE MAAILMALE JA TEISTELE INIMESTELE NING MIS KINDLUSTAB TEADVUSE JA KÄITUMISE JÄRJEPIDEVUSE 62. Kuidas kujuneb mina-pilt? Minapilt kujuneb isiklike teadmiste, oskuste, kogemuste põhjal. Minapilt pole sündides kaasa antud, vaid kujuneb elu jooksul ega püsi muutumatuna. Seda vormivad peale sinu enda ka sind ümbritsevad inimesed ja see, millega sa tegeled. 63. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest; Üldistatud teised kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnormid 64
Senat ei ole Trumpi seljataga Ta on kahevahel, mida teha. Kasvas range õpetaja käe all. Minujaoks pole vahet.... Sõnajärg ja tähendus Sada kaks (Lingvistiline) pragmaatika Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle 60 panid kirja selle teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu Nefatiivne ja positiivne viisakus
2. kvaliteedimaksiim on või usutakse olevat tõsi 3. relevantsusmaksiim oletame, et see, mida öeldakse, on asjakohane 4. meetodimaksiim inimene püüab olla rääkides arusaadav. Deiksis. Väjendid või sõnad, mis on interpreteeritavad ainult seoses olukorraga. Tähendus sünnib ainult realses olukorras (nt mina olen siin kus see siin on?). Mina, sina, homme, seal tähendus tuleb ütlemisolukorrakst. Indeksikaalsuse sünonüüm. Viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu. Näo all mõeldakse inimese sotsiaalset välispilti, kuidas inimene paistab suhtleva isikuna teistele. Nägu jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne mingisse gruppi kuulumiseks, negatiivne eraldusmiseks. Viisakus on vastandite hulk, millega kõnelejad näitavad oma teadlikkust teise inimese näost. Viisakus on näo säästmise jaoks. Negatiivne viisakus . parem mitte häirida, parem mitte tüüdata. Ka sõnavara on teine.
- Vananemise rolli tunnustamine ja sellega seotud piirangute määratlemine. - Meelepärane töötegevus - Tervislik toitumine - Kehaline puhtus ja hügieen (nakkuse vältimine ja hea enesetunde loomine) - Reguläärne puhkus ja uni - Suguelul on on oluline osa organismi elutegevuses ning tema toonuse ja töövõime määramisel - mõttekas sotsiaalne roll - optimistlik eluhoiak ja jaatav minapilt - tervisesse investeerimine so aktiivne ja liikuv eluviis - rõõm olme pisiasjadest(meeleolu annab elulu värvi; suhtlemine loodusega- elurõõmu läte) - sotsiaanne aktiivsus ja suhtlemine :austuse säilitamine iseenda ja teiste vastu - intellektuaalsuse hoidmine Vanad ja noored: Vastastikune mõistmine ja tolerantsus, üksteise toetamine ja täiendamine tagavad rõõmsa ja rahuldust pakkuva elu nii noortele kui vanadele.
Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020 1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused 2.Kõhulahtisus 2.Depressioon 3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused 4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused 5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid 6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus ..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused DEPRESSIOON Esinemine: Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetun...
Ole kooperatiivne! 1) Kvaliteedimaksiim anna tõelist informatsiooni! 2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi. Viisakus vahendite hulk, mille abil suhtleja näitab teadlikkust partneri näost. 12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes.
Sisemised vastused Sinu teha on see, kuidas sa kriitikat vastu võtad, mida sellest õpid ja kuidas sellele vastad. Lisaks eelnevale veel üks oluline oskus lasta minna sellel valul, mida kellegi arvamus on sinus tekitanud. Holistilise maailmavaate üks aluspõhimõte on ,,Mina olen maailma peegel ja maailm on minu peegel". See tähendab, et ma ei näe maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu ma ise olen. Holistikas on kõige aluseks inimese minapilt, see kuidas sa iseennast tajud ning kuidas sa maailma ja teisi inimesi näed ning tõlgendad. Endasse teadliku pilguga vaadates leiame Sisemise Kriitiku. Sisemine Kriitik kujuneb varases eluetapis. Koos kõneoskuse arenguga võtab laps endasse neid ootusi, käske ja keelde, mis on tema kasvukeskkonnas. Laps õpib eluga hakkamasaamist ja tema vanemad õpetavad seda talle just nii hästi, kui oskavad, andes hinnanguid, keelates, hoiatades ja häbistades
2) Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui tarvis! 3) Relevantsusmaksiim ole asjakohane! 4) Meetodimaksiim ole arusaadav! 1-4 = inimsuhtluse kirjeldus Grice'i järgi. Inimene võib suheldes loota, et teine inimene teeb temaga koostööd. 9 Väga teoreetiline, praktikasse juurutamisel vajab palju täpsustusi. Viisakusprintsiip 1980-ndatest; minapilt e nägu negatiivne ja positiivne viisakus. Inimese sotsiaalne tervik, mitte psühholoogia valdkonda kuuluv. Positiivne nägu tahab olla sõber, kuuluda gruppi; negatiivne nägu tõrjub teisi inimesi. Viisakus vahendite hulk, mille abil suhtleja näitab teadlikkust partneri näost. 12) Sotsiolingvistika. Variatiivsus. Dialekt, sotsiolekt, idiolekt. Suulise ja kirjaliku keele erinevus. Sotsiolingvistika laiemas ja kitsamas mõttes.
Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine)
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik põhineb usul või vähemalt lootusel, et need mudelid toodavad teaduslikke arusaama ja informatsiooni, mis on puutumata tänapäeval roh...
põhjusi väärtustatud eesmärkide saavutamisel. Niisuguste seletustega püüavad inimesed lepitada nende kujutletava ideaalse mina ja reaalsuse kognitiivset dissonantsi. Atributsiooniteooria uuribki, kuidas mõjutavad inimeste kujutlused oma võimetest, ülesande raskusest, lahendamisel tehtud jõupingutusest, lahendusstrateegia valikust nende saavutusmotivatsiooni Inimeste käitumist ajendab soov säilitada positiivne minapilt ehk kujutlus iseendast. Sellest tingituna kalduvad inimesed oma positiivseid saavutusi omistama kas võimetele või töökusele, ebaõnnestumisi aga asjaoludele, mida nad ei saa mõjutada või kontrollida. Õpilane võib nii edu kui ka ebaedu seletada võimetega, jõupingutuse, ülesande iseloomu või õnnega. Kui õpilane on kontrolltöö sooritamisel edukas, võib ta omistada saavutatu kõigile neljale faktorile. Neist on edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon
autoerialadel praktiseerides või töötades ettetulevate erinevate teenindussituatsioonid edukalt lahendada. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Puuduvad 3. Õppesisu 3.1. SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja ülesanded suhtlemisel erinevate klientidega. Verbaalne ja mitteverbaalne, vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Suhtlemisbarjäär ja hirm. Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang. 3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Esmamulje ning kontakti loomine ja lõpetamine (tellimuse vastuvõtt ja tellimuslehe koostamine). Käitumisviisid: agressiivne, alistuv ja eirav käitumine, kehtestav käitumine. Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek erinevate klientidega. Meeskonnatöö teeninduses. Isiksuse austamine. Kaebuste ja probleemide
kes verd annavad neil on minapildiga tugevalt seotud see et mina olen doonor. Mina-pilt hoiab käitumist alal ehk püsiva ja pikaajalisena, nendel kelle pole seda minapilti ei ole käitumine nii püsiv. Mina-pildi kinnitamise juures mängivad rolli ümberolevad inimesed, eriti laste puhul. Väline tagasiside seostub sellega kuidas ennast nähakse, oluline on et laps mõistaks et laps saab oma käitumist mõjutada ja see on püsiv. On sweet-spot sest minapilt ei ole välja kujunenud ja ta on võimeline tagasisidet vastu võtma 6-10 aastased kus saab öelda et ta on lahke, sõbralik ja abivalmis. - Roll-identiteedi mudel – meil on elus palju rolle, kellena me ennast näeme ja kui oluline üks või teine roll meie jaoks on nt õpilane, töötaja, õde jne. see kas roll on muutnud minu skeemiks, mida ma võtan omaks, kas olen valmis laiendama või mitte. See rolli osa on
teiste eest. Söömishäired, millest levinumad on anoreksia, buliimia ja kompulsiivne kõrvalekalle, põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. Väärastunud ettekujutus endast on pideva stressi ja ebakindluse tagajärg, ning ainsaks lahenduseks peab anorektik kaalus alla võtmist ja kontrolli oma söömise üle. Anorektik seab endale vabatahtlikult tohutuid piiranguid ning õiget abi saamata võib ta end lõpuks surnuks näljutada. Ka
Paljud kiusajad on langenud ka ise vägivalla ohvriks, kas siis kodus või kusagil mujal. Nad ei oska sellega kuidagi toime tulla, sest pole saanud või osanud sellest kellegagi rääkida. Lapsed sulguvad oma sisemisse maailma ning nad tunnevad piinlikkust oma vanemate, kodu, vaesuse vm. pärast. Mõnel lapsel on liiga palju ruumi ja vabadust, kuid teisel jälle puuduvad igasugused inimlikud tingimused kasvamiseks ja arenguks. (Vaiksoo, 2010) Kõige rohkem saab kannatada lapse minapilt. Langeb enesehinnang, tuntakse end alaväärsena. Hakatakse ennast sellest süüdistama, et teda kiusatakse ning tekib tunne, et ei väärigi paremat kohtlemist. Langeb õpiedukus, meeleoluhäired, tulevikus on raskusi elus edasijõudmisega jne. Ohver ei suuda enam kedagi usaldada ning kui keegi ei märka tema 23 muret, siis võivad sellel olla kurvad tagajärjed depressioon või isegi suitsiid. (Vaiksoo, 2010) 9. Misso Kooli uurimus
“, kuulaja eeldab, et vestluspartner räägib teemakohaselt või annab märku teema vahetusest •meetodimaksiim – „Ole arusaadav!“, eeldatakse, et vestluspartner kasutab kuulaja saaks arusaadavaid termineid •maksiimide rikkumise näide on iroonia (eelkõige kvaliteedimaksiim) •deiksis (indeksikaalsus) – nähtus, mille kaudu keeleline väljend on seotud oma kontekstiga, praktikas: väljendid, mis ei oma kontekstiväliselt mingit tähendust Viisakusprintsiip viisakusprintsiip: minapilt e nägu •viisakus on valetamine •esineb kõikides keeltes •sotsiaalne nähtus – distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige Igal inimesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. *Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus *Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele
Seda iseloomustavad varieerumine, geograafiline varieerumine, suhtluspädevus, keeletootmine, eneseväljendus ja –parandus, õppija identiteet (kes ma olen, sots. rühm, võrgustikud) ja suhtumine-hoiakud-motivatsioon. Teise keele omandamist mõjutavad individuaalsed, sotsiaal-majanduslikud, kultuurilised, kognitiivsed, psühholoogilised ja mitte- keelelised tegurid, aga olulisimad on tundetegurid ehk motivatsioon, hoiakud, õppija keeleline minapilt ning keelehirm. Gardneri järgi jaguneb motivatsioon 2ks: integratiivne (õppija positiivne huvi sihtkeele kõnelejate-kultuuri vastu, soov olla interaktsioonis selle keele kõnelejaskonnaga) ning instrumentaalne (keeleõppel on praktiline eesmärk, mille taustal on uue keele oskusest saadav praktiline kasu ja soodustused, st keeleoskus on vahend saavutada majanduslikku kasu või paremat sots.majanduslikku positsiooni, nt vene- eestlased). 12
Kust uskumused tulevad: 1) Meil on uskumise instinkt 2) Sotsiaalne õppimine 3) Neurofunktsioon et tulla toime ümbritseva maailmaga 1.3. Uskumuste seos teadmise ja käitumisega ning nende seoste põhjal määratletavad religioossuse viisid. Uskumuste liigid: 1) Baasuskujused põhilised uskumused. Defineerivad millisena me ennast ja maailma tunnetame a. Maailm siia kuulub ka minapilt ja enesehinnang. Kirjeldus + hinnang b. Mina enda kohta 2) Valdkonnapõhised uskumused inimene loob neid ise individuaalselt Usu ja teadmise suhe : Teadmine Teadlik usk Pime usk Uskumused Teadlik eitamine Pime eitamine Usu ja Käitumise suhe:
Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid
Magamishäired, muutused magamisharjumustes. Töösõltuvus Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: pidev kiirustamine ja hõivatud olek kontrolli vajadus perfektsionism raskused interpersonaalsetes suhetes sõltuvus tööst raskused puhkamisel ja lõbutsemisel mälulüngad kärsitus ja irratsionaalsus ebaadekvaatne minapilt enese hooletusse jätmine 24.Teoreetilise sõltuvuse erivorm-kaassõltuvus Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994). Kaassõltuvus on sundus kontrollida, hoolitseda, kaitsta teist inimest, kinnistudes tema probleemile (Meeks & Heit & Page, 2003)
täna, homme o diskursuse deiksis viide kõne lõigule või tekstile, nt. see, too o sotsiaalne deiksis nt. teie vs. sina o verbideiksis nt. tulema vs. minema o Liigitus: + eksofoor (ka deiksis) referent leitakse füüsilisest maailmast + endofoor (ka anafoor) referent leitakse tekstist # anafoor ,,See" järgneb objektile (sagedasem) # katafoor ,,See" eelneb objektile * viisakusprintsiip: minapilt e nägu o viisakus on valetamine o esineb kõikides keeltes o sotsiaalne nähtus distantsi hoidmine: vanus, tutvus, võimusuhtes, eesti keeles kõige olulisem tutvus o igal inimesel on oma sotsiaalne identiteet e. kujutlus iseendast teiste jaoks o positiivne vs, negatiivne nägu (viisakus) (Brown ja Levinson) + pos (lähenduv): olla sõber, kuuluda mingisse gruppi + neg (distantseeruv): olla iseseisev, distantseeruda
arendatud kõrvalliinid ja episoodid, kasutatakse kordusi, tagasihaardeid. Novellis jt väikevormides aga antakse sündmustikku edasi tihendatult ja valikuliselt. Kujutatakse nii tegelikkuses aset leidnud kui ka väljamõeldud, kuid tõelähedasi sündmusi paljude tegelastega. Vanemas kirjanduses on peaasjalikult tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas seevastu isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Jutustamine võib toimuda autorikõnes ( kõne, milles autor võtab sõna omaenda nimel, esitab oma seisukohti kommentaaride või repliikide kujul, astub dialoogi tegelase või lugejaga, sekkub otseselt tegevuskäiku.) või siirdkõnes ( kaudne sisekõne, otsese ja kaudse kõne tunnustega segavormiline väljendusviis, kus pole täiesti selge, kas jutustab jutustaja või tegelane; grammatiliselt segunevad või sulanduvad kokku 1.ja 3
Inimloomuse omandus, tõukab inimesi suurema kongruentsuse poole. Kõigile elusorganismidele omane omadus. Inimene püüdleb ensearengu suunas. Sünnipäraselt hea loomus maetakse elu jooksul muudel põhjustel enda alla. Enne Rogersit juhtis teraapiaprotsessi terapeut, nüüd peaks seanssi juhtima klient. Kliendikeskne teraapia. Rogersi meelest ei tohi läheneda kliendile mingi valmis skeemiga. Tuleb arvestada, mida inimene oma raskuste kohta ise mõtleb. Ebaõige ettekujutus. Moonutatud minapilt. Enesehinnang pole ka kõige kõrgem. Tehakse kõige rohkem tööd sellega. Inimestel alati tunnustuse ja heakskiidu vajadus. Terapeut jagab tunnustust ja julgustust. Teraapia põhiolemus on uus minakontseptsioon. Toetab sisemisi väärtushinnanguid. Käitumine muutub, kui ettekujutus iseendast muutub. Inimene teab, mis on hea ja mis on halb. Raske ette kujutada, et hea on kaasasündinud. Konguruentsus ja inkonguruentsus (ühildumine, kokkulangemine 13. Berne'i mina-tasandid
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin, SEARLE) Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Positiivne nägu on lähendav, negatiivne nägu väljendab soovi olla iseseisev. viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu /negatiivne ja positiivne viisakus 90. Viiteahelad, anafoor Viiteahelad - keeleelement, mida kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks, tihti viiteahelana. Anafoor- võib olla ka sõna/sõnaühendi kordus värsside või lausete algul. 91. Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar KONVERSATSIOONIANALÜÜS ehk VESTLUSANALÜÜS (CA) - Selles ei eristata jäigalt keelestruktuuri ja funktsiooni
aga : polüseemsete sõnade tähendused - kuidas on võimalik piiri tõmmata? pragmaatika teooriatest - kõneaktiteooria 1960 aastatel - austin ja searle (pragmaatika kui keeleteaduse haru) pragmaatika "siin on palav" -kõneakt; illokutiivsed jõud (~ülesanded, mida lausingiga mingid olukorras võivad täita nt küsimus, käsk, palve. -grice koostööprintsiibid e suhtlusmaksiimid (koostöö, kvantiteet, kvaliteet, relevantsus, meetod (selgus) -viisakusprintsiip : minapilt e nägu -negatiivne ja positiivne viisakus deiksis - mina, sina, see, too jne kõneakt e tegu - suhtouses tekkiv terviktegu, mille kõnelja rääkides sooritab (nt ka viitamine, a ka illokutiivne jõud) vt Renate Pajusalu viisakusstrateegiad (brown ja levinson) - kuidas saada teiselt pastakat -ütle midagi() -ära ütle midagi (otsi) -ütle otse (mul on vaja) -ütle õhku (näe, jäi pastakas koju) -nägu säästev akt -palun / kas sa võiksid
Kas teised näevad seda inimest samamoodi. Halb on see, et kalduvad olemad negatiivse alatooniga, räägitakse inimesest halba. Kahjurõõm- väheseid võrdlusi, mida tehakse allapoole. In võrdleb end kellegagi, kellel on halvemini läinud. Lootus- annab jõudu meeleheitele vastu hakkamiseks ja toimetulekuks. Tekib, kui in kardab halvimat, aga samas loodab parimat. Uhkus- läänekultuuris peetakse positiivseks. Tugevdad identiteeti, in minapilt saab kinnitust. Olemuselt vastandub häbile. Häbi puhul püüab varjata.Varjupool- uhkustamine, ülbeks muutumine, üleolevaks muutumine. Kaastunne- oleneb in empaatiavõimest. Ilmneb olukordades, kus on resursside piiratus. Inimeste koondamine, kaastunne koondatu vastu. Mida suurem kaastunne, seda raskem. Aitab kaasa läbirääkimiste õnnestumisel Armastus- kui on tegu tugeva kiindumussuhtega, siis on oht, et tööülesanded langevad tagaplaanile, segatud
o Stimuleerivad mälu o Väljendavad suhtumist, eelistust 30. Mida kujutab endast isiksus? Millised on põhilised lähenemised isiksuse käsitlemisele? - Isiksus on isikule omased tunde-, mõtte-, ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. - Isiksus hõlmab kõik isiku psüivad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. (isiksuseomadused) - Isiksuse käsitlemine : 6 lähenemist o Psühhodünaamiline: Lähenemise alguseks peetakse Sigmund Freudi psühhoanalüütilist teooriat, mille kohaselt mõjutavad inimese isiksuse arenemist varaajased kogemused lapseeas ja teadvustamatus ehk alateadvus. Freudi kohaselt on isiksuse keskmes see osa teadvusest, mida inimene endale ei teadvusta. Sinna kuuluvad sellised isiksusele energiat andvad impulsid,
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
enamasti ei taha olla vanavanemad, on sattunud sellesse rolli ootamatult või ealiselt liialt vana Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust: * järjest enam kasutusel sõna „eakas“ –positiivsem foon *eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes * väärikate ülikool Kuidas edukat vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- rahulolev ja tegus vanainimene. Meeldiv sotsiaalne roll Postiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Kuidas aidata edukalt vananeda? Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul. Rehabilitatsiooni ja tugisüsteemid kättesaadavaks Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata pere edukalt vananeda? Räägi vanainimesega, kuula teda, küsi tema-aegseid lugusid jne
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi
Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks. Negatiivne viisakus on distantseeriv - austuse, lugupidamise vajadus Positiivne viisakus on lähendav ning orienteeritud sõbraksolemise tahtmisele positiivne nägu (gruppi kuulumine, teiste poole hoidmine)
probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet Eriksoni psühhosotsiaalne teooria o Isiksus areneb kogu elu. o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne lahendus. o Pärilikkus määrab ära kriisi tekkimise ning keskkond määrab kuidas see lahendatakse. 5. staadium: identiteet vs rolliähmasus (12-18a) Ülesandeks saavutada selge minapilt. o Oma koha leidmine ühiskonnas. o Erinevate rollide tervikuks sidumine. Valikute tegemine, kuid seejuures ka katsetamine-otsimine. Tugev keskkonna mõju. Positiivne lahendus: minapildi selgus o Suunamine, toetamine o Valikuvabadus Negatiivne lahendus: rolliähmasus, ühiskonnast eemaldumine o Keskkond piirab, pealesurutud rollid o Negatiivne identiteet o Identiteedi puudumine, ühiskonnast eemaldumine
KOMISJON.............................................................................................239 KORSTEN...............................................................................................240 KRÜPTOGRAMM.................................................................................242 MEESKONNA AUDIT.........................................................................246 MEESKONNA JUHTIMINE................................................................247 MINAPILT............................................................................................254 MINU LEMMIKUD..............................................................................257 MITTEVERBAALNE KÄITUMINE...................................................258 MUDELI KOKKUPANEK...................................................................261 MÕISTATUSLIK TÄHESTIK..............................................................262 MÕISTEKAART...............................
Eneseteadvus • Iseendast teadlik olemine ja arusaamine • Mida inimene teab enda füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu, minevikus kui kujuteldavas tulevikus ( James, 1890) 14 15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia). • Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid Kooma, sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
· Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest · Kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi Ebastabiilne isiksus F60.3 · Impulsiivne, tagajärgi mittearvestav käitumine · Kõikuv meeleolu · Vähene ettemõtlemise võime · Sageli vägivaldsed Impulsiivset tüüpi F.60.30 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Vähene impulsikontroll · Vägivallapuhangud, ähvardav käitumine Piirialast tüüpi F 60.31 · Emotsionaalne ebastabiilsus · Ebaselge minapilt, eesmärgid, eelistused · Intensiivsed, ebastabiilsed suhted · Emotsionaalsed kriisid · Enesevigastused, suitsiidiähvardused. Histriooniline isiksus F 60.4 · Teatraalsus, dramaatilisus · Sisendatavus, mõjutatavus · Õõnes ja labiilne emotsionaalsus · Egotsentrilisus · Soov olla tähelepanu keskpunktis · Võrgutav välimus või käitumine · Liigne mure kehalise veetluse pärast · Manipuleeriv käitumine Anankastne isiksus F60.5
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
2.2.Töösõltuvus (workaholism) Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine 2.3. Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga". Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased, sõbrad.
lapsevanem kohtleb last halvasti, selmet, et luua kindlustunnet ja hoolitsust. Lastel tekivad vastuolulised tunded. Ühelt poolt soov olla vanema lähedal ja teiselt poolt tuntakse hirmu läheduse ja sõltuvuse ees. Väärkoheldud lastel tekib probleeme samuti tundeeluga kuna vanemad hülgavad last vääriti koheldes eelkõige emotsionaalses mõttes. Väärkohtlemise sagedaseks tulemuseks on madal enesehinnang ja negatiivne minapilt. Kuna lapse suhtumine endasse kujuneb selle põhjal kuidas temasse on suhtutud, siis kui last pidevalt emotsionaalselt ja füüsilsielt alandatakse õpib laps endasse põlgusega suhtuma. Väärkohtlemisega võib samuti kaasneda kesnärvisüsteemi kahjustused, mis võivad ilmneda intellektuaalse arengu, keele ja kõne arengu häiretena, kergete mäluhäiretega (Soonets, 1997: 116- 118). Vaata ka peatükki 1.6. Erinevate autorite poolt kasutatakse ohvri seisundi hindamiseks traumajärgse
- isiksus on kirjeldav omadus, väärtused on inimesel motivatsiooniline omadus - osad pakuvad, et isiksus ja väärtus on kattuvad terminid /erinevad konstruktid/ ühe mudeli eri osad jne Uurijad jagunevad põhimõtteliselt kaheks: McCrae ja Costa panevad pärilikkuse, psühholoogilised erinevused, väärtused ja keskkonna kokku oma 5F teooriasse. Need on nn baastendentsid, iseloomulikud kohastumised ja minapilt (kohastumiste alakomponent). Shalom Schwartzi arvates on aga väärtused suhteliselt iseseisvad inimese omadused, kuigi läbi motivatsiooni seotud ka isiksusega. Iga väärtuse taga motivats jõud, mida nad väljendavad Väärtuste sisu- indiviidide kui biol organismide vajadused, koordineeritud sots koostöö nõuded, gruppide püsimise tingimused Milton Rokeach (1973) pakkus välja väärtuste definitsiooni: "inimeste arusaamaks sellest, mille poole püüeldakse ja mida tahetakse oma elus"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
