Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele järgneks vältimatult isiksuse hukk: indiviidist jääks järele üksnes hetkeimpulssidele reageeriv refleksipundar. Uuema aja psühholoogia ei käsita mälu mitte niivõrd meeldejätmise ja meenutamise automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda
Isiksuse psühhopatoloogia 1. Isiksushäirete olemus ja diagnostilised kriteeriumid Isiksusehäire on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut aspekti ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Ebanormaalsed on nii hoiakud kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, mõtlemis-ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. Isiksushäirete diagnostilised kriteeriumid. Need jagunevad üldisteks ja igale isiksusetüübile spetsiifiliseks tunnusteks. Diagnostilised kriteeriumid sätestavad disharmoonilised hoiakud ja käitumise. 1. Hõlmavad mitu valdkonda 2. On püsivad 3. On jäigad 4. Häirivad 5. Tekitavad efektiivsuse languse töös ja sotsiaalses tegevuses. Isiksushäired on igaüks eri suunas äärmuslikud ja üksteisest väga erinevad. RHK-10 järgi on kaheksa isiksusehäiret, neid ühel kaks alatüüpi, kokku siis üheksa tüüpi. DSM-IV järgi on häiretüüpe kümme. Isiksushäirete kognitiivne seletus ...
Lahendus on siis, et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab. Näiteks reklaamides või plakatitel ei avalikustata konserdi, teatri või mingi muu ürituse hinda. See on selleks, et inimene ise vaeva näeks, kas ta uurib seda internetist või läheb ise müügikohta kohale ja uurib
- protsess, mille kaudu kujundatakse teiste arusaama iseendast (sõltub suhtlemispartnerist) - normid enda esitlemisel (nt. formaalsed suhted) Motiivid, nt.: - enda esitlemine avatult (milline arvatakse end olevat; riided, stiil, hääletoon jne.) - strateegiline (mulje loomine): positiivsete külgede esile toomine, nende rõhutamine Enese-monitooring(self-monitoring) enda käitumise reguleerimine mulje loomise eesmärgil Enda aktsepteerimine, minapilt ja suhted · Pessimistlik/optimistlik hoiak ennustab emotsioone tulevikus · Endasse suhtumine ja sotsiaalne aktiivsus · Enda aktsepteerimine: ka vigade ja ebaõnnestumise korral peetakse endast lugu, vastutus elus endale, enda otsuste usaldamine, arvamuse avaldamine, julgus seista enda õiguste eest jne. · Teiste aktsepteerimine · Suhtumine endasse ja teistesse suhtlemisel JOHARI aken · Avatud ala (iseendale ja teistele teada)
Laste ja noorte valdkonnas on palju erinevaid projekte ja üritusi, mis ei ole alati seotud kooliga. Sotsiaalpedagoogi ülesanne on olla kursis noorteinfoga ja vajadusel seda oma töös kasutada. Sotsiaalpedagoog on toeks lapsele oma "mina" kujunemisel. Minapilti kujundab lapse igapäevane tegevus ja arvamus iseendast ning teistest. Näiteks millega ta tegeleb, millisena näeb ta oma rolli teiste hulgas, millised on tema hobid, millisena näeb ta oma välimust ja nii edasi. Minapilt kujuneb lapsel aja jooksul ning see sõltub väga palju teistest inimestest ja keskkonnast. Minapildi kujunemisel on oluline see, et laps oleks enesekindel ja sotsialiseeruks teistega. Minapilt ei tohiks kahjustada teisi inimesi. Sotsiaalsete probleemide lahendamisel ja leevendamisel on oluline roll huvitegevusel. Tavaliselt suunavad lapsevanemad oma lapsi erinevatesse trennidesse, kunstiringidesse, muusikakooli ja teistesse huvitegevustesse. Kui selles osas lapsevanema toetus ja suunamine
(Rosenberg, 1979). ● Enese-käsitluse keskmes on inimese refleksiivsus – võime vaadata ennast kõrvalt; objektina, mida saab hinnata, vaadelda, nimetada, muuta jne. Minu mina-pilt Kes olen: tütar, sõber, õpilane Kuidas ennast kirjeldan: sõbralik, avatud, aus, lojaalne, seltskondlik Mis asjad/tegevused mind kirjeldavad: Minapildi areng – neli printsiipi. 1. Peegeldatud hinnang – minapilt tuleneb teiste inimeste reaktsioonidest ja hoiakutest meie suhtes. 2. Sotsiaalne võrdlus – inimesed hindavad ennast võrreldes teistega (kas on sarnased-erinevad, paremad-halvemad). 3. Enese-omistamine „self-attribution“ – me järeldame midagi enda kohta jälgides kõrvalt enda käitumisi ja nende tulemusi. 4. Olulisuse printsiip – minapilt on kogum hierarhiliselt organiseeritud enese kirjeldustest, millest mõned on olulisemad kui teised. Identiteet
Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse)
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Transaktsioonid: Mina seisund- kui psühholoogiline reaalsus; määratlemine tunnete süsteemi ja sellega kaasneva käitumismustrina. ● lapsevanema tasand- õpetab, juhib, käsutab, kritiseerib, riidleb, hoolitseb, kaitseb, annab nõu. ● täiskasvanu tasand- tasakaalustatud, enesekntroll, kaalutlev, emotsioone tagasihoidev, iseloomulik objektiivsus. Soovitatav kasutada konfliktide vältimiseks või maandamiseks. ● lapse tasand-impulsiivsus, emotsionaalsus, rõõm, loovus, energilisus, mossitamine, tujutsemine, jonnimine, abitus. Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loo...
Toimetulek tööstressiga Toimetuleku strateegia: mida rikkalikum on stressiga toimetuleku strateegiate pagas, seda paindlikum on inimene probleemide lahendamisel. Rikas pagas – efektiivne toimetulek: taastub eelnenud tasakaalu seisundid, positiivne minapilt, sotsiaalsed suhted, heaolu jne. Väiksem pagas – vähem valikuid erinäoliste probleemide lahendamisel. Igal inimesel on tavaliselt Lähtuvalt Kepneri tegemist mitme probleemiga, teooriast saada teada, mis vajavad lahendamist. Paraku kuidas ja milline võiks
elatakse välja naljades, sublimatsioon - agressiivsus suunatakse sporti) Isiksusepsühholoogia Isiksuse mõiste. Isiksuseomaduse mõiste. Isiksus on isikule omapärased tunde-, mõtte- ja käitumismustrid, isikut iseloomustavate ja eristavate psüühiliste omaduste summa, mis on käitumise stabiilsuse aluseks. Isiksus hõlmab kõik isiku püsivamad omadused, nagu vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis. Neid nimetatakse sageli isiksuseomadusteks; nõnda võib isiksuseks nimetada indiviidi kõigi isiksuseomaduste kogumit. Siiski mõistetakse isiksuse all enamasti nende omaduste struktuuri, kus näiteks ühtesid omadusi peetakse teistest kesksemateks. Nimeta isiksuseomadusi. Nimeta tuntud isiksuseteooria ja millised on isiksuseomadused selle järgi? Vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis.
Workaholism. Getting a life in the Killing Fields of Work. Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin tuli esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga". Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased, sõbrad.
kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse)
kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust taotletavatele õpitulemustele. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Hindamise põhiülesanne on toetada õpilase arengut, et kujuneks positiivne minapilt ja adekvaatne enesehinnang, kusjuures oluline on õpilase enda roll hindamisel, pakkudes võimalusi enesehindamiseks. Inimeseõpetuses hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, kuid ei hinnata hoiakuid ega väärtusi. Hoiakute ja väärtuste kohta antakse õpilasele tagasisidet. 6
füsioloogiline ja neuraalne tegevus jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma; (5) tuvastamine ja mõistmine toimub dekodeerimine 13. Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur 14. Viisakusteooria. a. Viisakus see on vajadus pehmendada teatud kõnetegudega seotud "ähvardust" kõneleja ja kuulaja "näole". "Nägu" on defineeritud kui avalik minapilt, mida iga inimene peab enesele kuuluvaks, tahtes ühtlasi, et teised seda tunnustaksid; kui vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks: Positiivne ,,nägu" viitab inimese enesehinnangule Negatiivne "nägu" tema käitumisvabadusele. b. Pehmendamiseks või ähbardust suurendamiseks kasutatakse viisakusereeglid: Negatiivne viisakas eesmärk arvestada kuulaja personaalse vadadusega
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Niipea, kui me oleme teinud valiku või võtnud seisukoha, tunneme nii iseenda kui teiste poolt survet käituda järekindlalt, lähtudes sellest otsusest. Inimest, kelle uskumused, sõnad ja teod on vastuolus, peetakse häirituks, kahepalgeliseks, isegi vaimselt haigeks. Kui seisukoht on kord võetud, on inimestel loomulik kalduvus käituda viisil, mis on selle seisukohaga kangekaelselt kooskõlas. Järelkindluse surve all: 1) Seespoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla. 2) Väljastpoolt mõjub salakavalam surve - kohandada minapilti vastavalt sellele, kuidas teised meid tajuvad. Ristmisrituaalid: 1) Peksmine. 2) Külma käes viibimine. 3) Janu. 4) Ebameeldiva toitu söömine. 5) Karistused. 6) Surmaähvardused. Kiusamiste kordasaatjad on normaalsed indiviidid, kes on üldiselt stabiilse psüühikaga ja sotsiaalselt aktiivsed, kuid grupina hälbivad sellest ja muutuvad karmiks ühel kindal ajal -
ootamatult või ealiselt liialt vara Vanad indiviidid ühiskonnas Suhtumine eakatesse peegeldab ühiskonna küpsust ja eetilisust Järjest enam kasutatakse sõna ,,eakad"- positiivsem foon Eakate sotsiaalvõrgustikud, aktiivne tegevus on moes Väärikate ülikool Kuidas ,,eakalt" vananeda? Elu on õnnestunud, eneseteostus, rahulolu- Rahulolev ja tegus vanainimene... Meeldiv sotsiaalne roll Positiivne minapilt Optimistlik elukäsitlus Rahuldav füüsiline ja psühho-sotsiaalne tegutsemisvõime Soov säilitada eneseväärikus ja iseseisvus ja tegevusvõime kaotuse puhul Rehabilitatsioon- ja tugisüsteemid kättesaadavaks, sh tegevusteraapia Haigusteadlikkuse ja abisaamise võimaluste teadvustamine Asutushooldus Kuidas aidata peres ,,edukalt" vananeda? Räägi vanainimesega! Kuula teda! Küsi tema-argseid lugusid jne
PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE Loeng 2 (09.02.2012) Indiviidi suhtumine teistesse (maailmapilt) M-mina, T-teised. M+T terve positisioon M +- T Mina olen prints ja sina oled konn M – T+ Mina olen viletsam kui Teie M- T- Kõik on halvasti. Suhtumine tuleneb kodust. Positiivne minapilt ehk M + + märk tuleb armastusest. Kui laps saab aru, et teda armastatakse, siis + märk. Vanemad armastavad sageli oma lapsi, kuid laps ei saa sellest alati aru. Sageli arvatakse, et tubli lapse tagab pahandamine ja karistamine, kuid kasulikum on vähem agressiivsust ja rohkem paid. Valesti mõtlemine. Lapsed mõtlevad sageli valesti, irratsionaalselt. Sageli mehed on oskamatud, ei tule selle peale, et lapsed vajavad ka isalt hellitamist. Miks ei tule last peksta ja nurka panna...
valdkonnapädevuste kujundamisel. Teiste ainete õpetamine on seotud elu- ja toimetulekuõppe teemadega. 6.1.1.2. Eesmärgiks on kujundada praktilise ja tunnetustegevuse elementaarsed oskused,võimalikult terviklikud kujutlused tajutava keskkonna objektidest ja nähtustest, oma kehast, inimeste tegevusest looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas, arusaadavatest moraalsetest nõuetest. 6.1.1.3. Elu- ja toimetulekuõppe peamised teemad on järgmised: minapilt, sotsiaalsed suhted ja suhtlemine, loodusobjektid, inimeste tehtud / kasutatavad asjad, orienteerumine ruumis, orienteerumine ajas. Teemasid käsitletakse praktilise tegevuse käigus ja nende praktiliste oskuste täiustamise eesmärgil. Teemade käsitlemine on seotud igapäevaeluga koolis ja kodus, aastaringiga looduses, tähtpäevade ja üritustega. Õppimine ja harjutamine toimuvad võimalikult reaalses keskkonnas ja elulistes olukordades."
Vajaliku info hankimiseks küsitleksin last, tema vanemaid ning õdesid-vendi, kui võimalik siis ka õpetajaid, klassikaaslasi. Patsiendi vaatlus (käitumine- rahutus,üldine hoiak). Probleem Eesmärk Tegevused Hinnang Madal Lähieesmärk: Lapse Loo rahulik ja turvaline keskkond, mis aitab lapsel Laps mõistab, et enesehinnang mis minapilt muutub parandada kuulamisvõimet, pöörata ümbritsevale kõik teevad vigu ja on tingitud mina keskkonnale rohkem tähelepanu, selle tulemusel paraneb temast ei sõltu pildi väärtajumisest võime täita erinevaid ülesandeid. teiste pahameel ja ( keegi teda ei salli, Kaugeesmärk: Lapsel (McCracken, 2000). negatiivne
olla tugev, pika-ajaline vastastikune mõju täiskasvanuteks arenemisel. · Uuringud näitavad, et pikaajalised õdede- vendade vahelise väärkohtlemise kogemise effektid võivad olla: - Depressioon, ärevus, madal enesehinnang - Võimetus usaldada; suhteprobleemid - Alkoholi ja sõltuvusprobleemid - Õpitud abitus - Söömishäired · Isegi vähem äärmuslik õdede-vendade vaheline väärkohtlemine lapseeas võib tekitada ebakindlust ja negatiivset minapilt täiskasvanueas. Õdede- vendade vaheline konflikt ei pea olema füüsiliselt vägivaldne, et omada pikaajalist emotsionaalset mõju. Emotsionaalne väärkohtlemine, mis sisaldab narrimist, nimekutsumist ja isoleerimist võib samuti omada pikaajalisi kahjustusi. · Väärkohtlejal on samuti oht tulevikus agressiivselt käituda või sattuda vägivaldsesse suhtesse nagu kohtinguvägivald ja perevägivald. 5 sammu mudel- õdede-vendade vahelise
oma ebaõnnestumise põhjusteks väliseid tegureid (teiste inimeste tegude põhjendamisel on kõik vastupidi). Selleks, et hoida enesehinnangut kõrgel, võivad inimesed tegeleda enesekahjustamisega, st seatakse ennast juba enne tegevust edu saavutamise jaoks ebasoodsasse positsiooni, et ebaedu korral põhjendada seda ... ebasoodsa positsiooniga. Kõrgendatud enesehinnang väljendub positiivsetes illusioonides. Inimestel on ebarealistlikult positiivne minapilt, mis väljendub "keskmisest parema" efektis (näit. 80% USA autojuhtidest peavad ennast keskmisest paremateks). Samuti on inimesed ebarealistlikult optimistlikud ja eeldavad oma tegevustes edu ning ei mõtle oma tegevuste võimalike negatiivsete tagajärgede peale. Inimestel on ka liialdatud kontrolli taju ja nad arvavad sageli, et on suutelised mõjutama juhuslikke protsesse. Viimasest kahest tuleneb näiteks osalemine hasartmängudes (täringu viskamine; loterii jne).
horisondina Kultuurisümbolite roll indiviidi elus · Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: · Antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid · Tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus) · Tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, minapilt, sotsiaalse rolli sümboolne staatus, jne. ) · Igapäevaleus seavad praktikale zanrireeglitele koha peal raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad ( nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti instituts..!? kultuurisümbolite toimemehhanismid Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt
aega kulutama nende küsimuste üle mõtlemiseks ega tegema raskeid otsuseid. 3 Millised on need 4 tegurit, mille puhul kohustumine v seotus põhjustab muutumise inimese minapildis ja sellest tulenevalt ka tema käitumises? Aktiivne-kirjalik(aktiivne kohustumine annab info, mille alusel kujundame minapilti, mis kujundab meie käitumist, mis tugevdab uut minapilti). Inimese seepoolt tuleb surve viia minapilt tegevusega kooskõlla, väljaspoolt surve kohandada minapilt selliseks, kuidas teised meid tajuvad. Avalik- avalikult võetud seisukohast(avalikust seotusest) tekib vajadus kinni pidada, et näida järjekindla inimesena, sest see on soovitav isiksuseomadus. Pingutust nõudev- mida rohkem pingutust kohustumine nõuab, seda suurem on selle mõju inimese hoiakutele. Initsiatsiooniriitused muudavad gruppi kuulumise ligitõmbavamaks ja väärtuslikumaks, suurendab seotust grupiga.
4) 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja. Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt
- afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos.Psüühilise heaolu aluseks on rahuldav või hea minapilt.Kui see kõigub ükskõik missuguste sisemiste või väliste ohutegurite tõttu,võib tagajärjeks olla rida psüühilisi või somaatilisi sümptomeid ja isegi püsiv haigestumine.See tuleneb tõigast,et kõigil psüühilistel sündmustel on bioloogiline,keha elutalitlusega seotud vaste ning vahendajana toimivad muu hulgas närvisüsteemi mõjutavad hormoonid.Psüühika mõjutab tugevasti kõiki kehalisi sümptomeid ja haigusi ning vastavalt mõjutavad kehalised sümptomid ja haigused
(2005). TERVISLIK LIIKUMINE. TALLINN: MEDICINA.................................................11 3 Sissejuhatus Olla füüsiliselt aktiivne juba lapseeast saati mõjub hästi lapse tervise ja liikumisaparaadi arenemisele. „Liikumise mõju lapse tervisele selgub järgmisest: parim normaalse kehakaalu säilitamiseks, arendab liikumisoskust, tugevdab luid, liikumisega on seotud positiivne minapilt, aitab kaasa oskuste omandamisele ja aitab tunnetada ausa mängu tõelist olemust, aitab kaasa sostiaalsuse tekkimisele, eeldatavasti parandab liikumist täiskasvanueas.“ (Fogelholm jt 2007: 159). Käesoleva referaadi eesmärgiks on tutvustada seda, kuidas näeb välja ja milles seiseb kehaliselt aktiivne olemine lapsepõlves. Töös keskendutakse eelkooliea lastega. Referaat koosneb kahest peatükist ja neljast alapeatükist.
Võime omandada ühiskondlik-ajalooline kogemus. Eneseteadvus (metatase) – iseendast teadlik olemine ja arusaamine. Kõik, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast praegu, minevikus kui tulevikus. (puudub loomadel, inimesel tekib umbes 2. eluaastal. Vormid: iseenda äratundmine, eristamine teistest, empaatia introspektsioon minapilt, sh oma keha kujund episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu kronesteesia – subjektiivse aja teadvustamine 26. Teadvuse peamised omadused ja funktsioonid. Subjektiivsus ja omavaatelisus – indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.
Varjatud ala sisaldab teavet, mis on grupiliikmele iseendale teada, aga teiste ees on varjatud ja peidetud.Neid teadmisi ei taheta teistele rääkida. Pime ala on selline teave, mis ümberolijaile on teada, aga grupiliige ise pole sellest teadlik. Tundmatu ala esileasetamine toob grupiliikme kohta välja sellist teavet, millest ta ise ega teised pole hetkel teadlikud. Grupisuhtlemises aitab JOHARI akna mudel selgitada, kudias kujundavad suhtlemist grupiliikmete vastastikune taju ning minapilt. Mida avaramad on suhtlevate inimeste avatud alad, seda tõenäolisemalt üksteist mõistetakse. Suhtluspartnerite kohta saadud teavet hoiavad koos tajuskeemid, mille abil hinnatakse, kategoriseeritakse , hinnatakse ja talletatakse. Suhtlemisel saadava teabe töötlemine ja aksutamine on mõjustatud kolme tüüpi skeemidest: 1. Eneseskeem, mis näitab, kuidas tajuja ennast ette kujutab. Suhtlemist ja teabe
lapsepõlves osaks saanud kohtlemise tõttu tekkinud viha. Nad tunnevad, et kuni nad pole täiuslikud, ei saa neid keegi armastada. Nad ei ühenda kunagi tervikuks nende meeles olevaid sisemisi objekte ja peegeldusi ning täiskasvanuna on nende suhted moondunud. Nad ei suuda eristada oma tegelikke võimeid suurejoonelistest fantaasiatest või päriselus teostada seesmist kujutluspilti ideaalsest lapsevanemast. Nende kadedus ja imetluseihalus ei kinnita nende pealiskaudset iseseisvust. Selline minapilt tagab egole kaitse see on ebateadlik viis tulla toime sisemisest konfliktist tekkinud stressiga. Nartsissistlike inimeste kaitsemehhanismid pole välja arenenud. Nende hulka kuuluvad oma tunnete ja tegevusega kaasneva vastutuse eitamine ning projektsioon oma tunnete omistamine teistele inimestele, et neid mitte omaks võtta, ning teiste idealiseerimine või põlgamine. Nartsissistid muudavad isegi enda idealiseeritud inimesed
kolme teoreetilist voolu - sümboliline interaktsionism, fenomenoloogiline sotsioloogia ja sotsiaalse vahetuse teooria. Lisaks neile võib selle paradigma all mainida veel kolme voolu, mis on teatud mõttes pärit "väljastpoolt" sotsioloogiat psühhoanalüüs, ratsionaalse valiku teooria ja sotsiobioloogia. Sümboliline interaktsionism Koolkond mis domineeris USA sotsioloogias enne funktsionalismi tulekut. Charles Horton Cooley (1864-1929) Peegelmina kontseptsioon - inimese minapilt kujuneb suheldes teiste inimestega, minapildi kujunemise protsess koosneb kolmest komponendist: 1. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised inimesed teda näevad. 2. Inimese arvamus selle kohta, kuidas teised nähtusse suhtuvad. 3. Inimese reaktsioon teiste inimeste arvatavasse suhtumisse temasse. Seega see kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab teisi inimesi endasse suhtuvat. Primaarne grupp väikesearvuline, pikajalise kestvusega, koosneb inimese
parem (arvab, et on parem), aga tegelikult mitte, teiste mõnitamisega nö kompenseerib oma vigu; - M- T+ - M- T- Positiivne maailmapilt kujuneb armastusest ja hoolivusest perekonnas, et laps saaks aru, et teda armastatakse. Reeglid perekonnas lapse kasvades kokkulepped; võrdsusprintsiip perekonnas, sealhulgas "jagamise printsiip" (empaatia õpetamine/edasi andmine, et teistel on ka tunded ja et nad on erinevad) Negatiivne minapilt tekib siis, kui hinnangud on suunatud lapse isiksusele, mitte teole. Mõtteid saab jagada kaheks: ratsionaalsed (tõesed) ja ekslikud ehk irratsionaalsed (tegelikkusele mittevastavad, valed). Emotsionaalsete raskuste põhjuseks on enamasti inimeste irratsionaalne suhtumine. Ekslike uskumuste teke on seotud baasiliste hoiakutega endasse. Levinud irratsionaalsed uskumused on: - liialdused (alati on nii...); - dihhotoomia (must-valge mõtlemine);
et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab. Näiteks reklaamides või plakatitel ei avalikustata konserdi, teatri või mingi muu ürituse hinda. See on selleks, et inimene ise vaeva näeks, kas ta uurib seda internetist või läheb ise müügikohta kohale ja uurib
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuus...
Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused. Üldiselt on ta tasakaalukas, kuid võib käituda agressiivselt. Suudab keskenduda ja töötada ka segavate kõrvalmõjudega. Ta ei suuda süveneda detailidesse ega taluda üksluist ja aeglast tegevust. Iseloom Iseloom on kogum iseloomuomadusi. Iseloom kujuneb elu vältel, suhetes teiste inimestega. Iseloomu omadused on suhteliselt püsivad nende muutmine on pikaajaline. Oma iseloomu kirjeldab inimene läbi minapildi. Minapilt on arusaam iseendast kui isiksusest. Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisiga indiviid. Need eripärad ilmnevad tema käitumises suhetes teistega ja keskkonnaga. Seega uurib ja kirjeldab isiksusepsühholoogia isiksust ning tema erinevust teiste inimestega võrreldes. Isiksuse määrab ära 50% tema geneetiline pagas ja 50% sotsiaalne keskkond. Harjutus Alljärgnevalt on esitatud rida isiksuse jooni. Koosta nendest kaks loetelu mis iseloomustavad sind järgmiselt
Isiksus_majanduskool ISIKSUS Organisatsioon kõik ühendused, kus inimesed on kokku tulnud mingi eesmärgi saavutamiseks ja mida seovad struktuur, tehnoloogi ja strateegia Organisatsioonikäitumine (OK!) uurib inimkäitumist organisatsioonis keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. hõlmab ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas sise ja väliskeskkonnas; huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele OK õ- petus inimkäitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis nende seostamine org struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga OK - rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased praktilised ja teoreetilised teadmised, et avardada teadmisi inimkäitumise keerukusest ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest Organisatsiooni liikmeskonna moodustavad üksiksikud, kelle käitumine ja omavahelised s...
See mida orjad peavad headuseks- see on jõuetus. Freud Psühhoanalüüs Teooria teadvustamatus/alateadvusest muutis meie arusaama, mida in. kohta oli varem öeldud. Ratsionalistlik humanism(inimtunnetus/inimkesksus). Ratsionalism (Rene Descartes) inimese teadvus enda kohta kõiges meie teadmistes meie maailma kohta tuleb kahelda. Kui kahtled kõiges, siis saad kindel olla selles, et Mina olen! Mõtlen järelikult olen. Cogito ergosum . Freud- me võime vaidlustada, kuna minapilt ei ole terviklik- teadlik paljudest mina tuuma asjadest ja in. tuum jääb in. kättesaamatuks. Teadvustamattus, kui kogemus jääb in kättesaamatuks. Teadvustamatus suunab meie tegusid. MINA ego otsustused, planeerib tulevikku, valikud, in.teadvus. juhindub reaalsus printsiibist, saab aru mis on hea ja mis on halb/ õige vale. Et mina saaks olla mina on vaja super ego ÜLIMINA super ego kujutletav hoidla in väärtuste ja põhimõtete jaoks. ülimoraalne
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1. Suhtlemisoskuse küsimustik Lisa 2. Suhtlemist häirivate tegurite küsimustik 4 SISSEJUHATUS Suhtlusoskus on elu tähtsamaid oskusi, see annab elule värvi. Kui kellegi kohta öeldakse hea suht...
Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on d ad V pa Nüüdisühiskond · 19.saj. ravhusriigid, - ühiskonnad · Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, Tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus
Sidumine seisneb eri piirkondade aktiivsuse sünkroonsuses. Crick DNA struktuuri kindlakstegija ühes Watosniga. Ütles, et teadvus tekkis evolutsiooni jooksul hajutatud andmete omavahelise sidumise tõttu ajus. Eneseteadvus: William James mitu mina (füüsiline, sotsiaalne, vaimne), mitu eneseteadvust Standardteooria eneseteadvus tekkis ühiselu tulemusena, oluline keel Eneseteadvuse vormid: iseenda äratundmine teistest, introspektsioon, minapilt, mõistuse mõistmine, episoodiline mälu, autobiograafiline mälu Jean-Pierre Vernant: Kreeka ime põhjused- usuliselt seletamiselt ratsionaalsele, kosmiline kord üldine mitte jumalik, geomeetriline mõtlemine mitte hierarhilised suhted maailmas vaid vastastikused ja seotud Reflektiivne mõtlemine asi ja mõte sellest on eraldatud, trad. Kultuurides tavamõtlemine ja asi ja mõte sellest on koos Inimesed konstrueerivad endale mõistuse mõistmise teooria (häirunud autistidel)
põlvkonnast põlvkonda. Klass ja maitse inimese klassipäritolu paneb paika tema elustiil ja tema maitse toidu, riietuse jne osas. Kultuuriline kapital on inimese üldine kultuursus (kombed, haritus jne). Sümboliline kapital seda kapitali omab see inimene, kellel on teiste arvates õigus ja teadmised öelda, kuidas asjad tegelikult on, mis on hea, mis on õige. 22. Charles Horton Cooley sümboliline interaktsionism. Peegelmina kontseptsioon inimese minapilt kujuneb teistega suheldes, protsess 3 etapiline. See kuidas inimene endasse suhtub sõltub sellest, kuidas ta arvab, et teised temasse suhtuvad. Primaarne ja sekundaarne grupp. 23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes. Sealjuures on oluline erinevate rollide proovimine:
Kui teie armastus ja piirid on vankumatud, saab laps hästi hakkama. Turvatunde aluseks on absoluutne piiride seadmine kodus. JUHIOSKUSTE KUJUNEMINE. Terve küpsemine toimub järjekorras: olemine, tegemine ja siis omamine. Lapsed tahavad teha seda vastupidises suunas, sest olemine on kõike muud kui glamuurne. 1. Enesedistsipliin. Lapsd õpivad tegema seda, mis on õige ka siis, kui nad ei taha seda teha. 2. Identiteet. Terve minapilt. Nad peavad leppima sellega, kes nad on ja kes nad ei ole. 3. Väärtused. Sellest saab moraalne kompass mille alusel langetatakse otsuseid. 4. Vastutus. Ka halbade otsuste tagajärgede eest tuleb vastutada. Selles staadiumis on lapsele suurim kingitus hea iseloomu premeerimine.Tunnustage tema isiklikku distsipliini, tema vastutustunnet ja pühendumist. Kõigepealt tuleb ehitada maja, siis alles saab värvida ja sisustada.Sarnaselt värvile on nende anded nähtavad ja olulised,
ümbritsevate vahelised ringid punktiirjoontega ja kattuvad, mis näitab, et kuuluv mina on tihedalt seotud teistega, ning ei ole tajutud sedavõrd eraldiseisvana nagu sõltumatu mina puhul. 2. Suured X-id tähistavad kuuluva mina võtmeaspekte, ning nende asetus viitab, et minapilt tugineb suhetel teiste inimestega. Erinevad suhted nõuavad erinevaid rolle, mis määratlevad, kuidas isik olukorras käitub ja tunneb. Seega saab minapilti määratleda ka gruppidesse kuuluvuse alusel. 3. Indiviidi ümbritsev punktiirjoon viitab ka sellele, et indiviidi
Minapilt - kogu info enda kohta, üldine nägemus iseendast, kogu enda mõtete ja tunnete kogum, lõpmatu, hõlmab kõike, moodustab ajus omavahel seotud sekeemid e mina-skeemid - mina-skeemid (self-schemas, Hazel Markus) uskumused enda kohta, mis juhivad meie enese seisukohalt olulise info töötlemist. Enesele oluline info jääb rohkem meelde. Skeeme on palju, erinevad skeemid on erineva tähtsusega. Vähem tähtsaid skeeme ignoreeritakse. Kust minapilt pärineb? - Mälu ilma võimeta meenutada on enda defineerimine äärmiselt raske. Mälu ei ole perfektne, nägemus iseendast ja praegused hoiakud võivad mälestusi mõjutada. Nt lahutamine - positiivne info kustutatakse minapildist. - Ajupiirkonnad, mis vastutavad minakohase info eest. Tehnoloogia kiire areng võimaldab uurida inimese aju samal ajal kui ta enesekohast infot töötleb. Sellega on seotud inimesel parem ajupoolkera. Kui seal kahjustus, siis inimene ei tunne
täiskasvanunagi väärkujutlus, et ta on kõikvõimas ning et tal on õigus teha mida tahes. Esimese eluaasta lõpul ja teise algul on lapse arengus hoogne toimingute harjutamise aeg. Laps õpib kõndima ning oma motoorikat valitsema. Selles eas vajab ta lakkamatult imetlemist, ta peab saama tunda, et ta on maailma kõige osavam, armsam ja parem laps. Eraldumis- ja individualiseerumisjärgu lõpupoole, kolmanda eluaasta lõpul tajub laps, et ta on iseseisev olend. Hakkab tekkima minakuvand ehk minapilt. Minakuvand tekib erisugustes, alati vanuseastmele tüüpilistes järkudes. Individualiseerumisjärgu esimene arengunäht on õppida nii head kui ka halba seostama sama, püsiva objektiga. Sümbiootilises, üksolemise järgus on lapse meelest kõik, nii tema ise, hoidja kui kogu maailm hea siis, kui vajadused on rahuldatud. Vastasel korral on kõik tervenisti paha. Hea ja halb enesetunne on lahutatud. Hiljemgi on ema veel kas hea või paha, ikka olenevalt sellest, kuidas ta
tulla mõningaid olukordi, kus imik võtab teiselt ära mänguasja. Sellistel juhtudel tuleb rahulikult lapsele seletada, et nii ei tohi ja lelu omanikule tagastada. 26 Teise eluaasta alguses tekib lapsel ise tegemise hoog. Selleks, et asi ülekäte ei läheks tuleb kehtestada piirid, kuigi need ei pruugi lapsele endale meeldida, kuid ajapikku ta õpib, et need on tema enda jaoks. Sellel ajal peaks välja kujunema minapilt, millele saab kaasa aidata lapse nime üteldes. Mida lõpu poole seda rohkem hakkab laps ennast maksma panema, ta hakkab aina rohkem näitama oma enda initsiatiivi. Kuid samas vajab ta väga kindlaid reegleid, et püsiks turvalisus Ka muutub suuremaks huvi teiste laste vastu, mis on üks parimaid sotsiaalse kontakti suurendamise viise. Tuleks selgitada, kuidas seltskonnas käituda näiteks ,,Tere" ütlemine.
omavahel sõbraks on vaja kontakti ja teineteisest arusaamist, seejärel on vajalik edukas infovahetus ( enese ja mängu kohta), leida ühiseid tegevusi ning tulla toime konfliktidega. Omavaheliste erinevuste ja sarnasuste uurimine ning eneseavamine mängivad olulist rolli alles siis, kui lapsed on omavahel juba tuttavaks saanud ( Ladd, 2005). Sõprussuhete tekkimisel on oluline eneseväljendusoskus. Need lapsed, kelle emotsionaalne areng on eakohane ja terve minapilt peegeldab tagasi positiivset tagasisidet, on kaaslaste poolt aktsepteeritud ja valitakse meelsasti oma mängukaaslaste hulka. Sotsiaalsete oskuste eakohane tase, muudab lapse huvitavaks mängukaaslaseks ja suhtlemine temaga on aktiivne ja emotsionaalselt meeldiv. Positiivne maailmapilt kiirgab tagasi ka suhtluses. Uurimistulemused kinnitasid, et emotsionaalsete probleemide esinemisel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ja lapsed vajavad sel juhul abi ja oskuslikku suunamist
koostööd laste ja personali tervise nimel, tõsta personali kompetentsust laste tervise edendamisest, rakendada uusi algatusi jne. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
