Budism Budism (ka buddhism, budalus) on traditsioonilise dateeringu järgi 563483 eKr Põhja-Indias elanud Siddhrtha Gautama õpetusest alguse saanud usund ja filosoofia, üks vanim maailmareligioonidest. Õpetuse keskmes on kannatustest ning taassündide ahelast vabanemise püüdlus õigete eluviiside ning vaimsete praktikate abil. Peamine pühade tekstide kogu on Tripitaka, mis kanoniseeriti 3. sajandil eKr. Eksisteerib palju erinevaid koolkondi ning puudub keskne formaalne usuline autoriteet. Budismil on maailmas erinevatel andmetel 230 kuni 500 miljonit järgijat, eeskätt Bhutanis, Birmas, Hiinas (sealhulgas Tiibetis), Jaapanis, Kambodzas, Laoses, Lõuna-Koreas, Mongoolias, Sri Lankal, Tais, Taiwanil ja Vietnamis, aga ka Läänes, sealhulgas Eestis. Õpetuse alused Buddha õpetuse neli õilsat tõde: 1. On olemas kannatus (dukha), mis tuleneb kulgemise ja muutumise paratamatuse mittemõistmisest ning väljendub sünni ja surma ringis...
Eetika KT1! 1)Eetika arutlus moraali üle 2)Moraal tavad ja kombed Eetika sisu: moraalid ja moraalifilosoofia (vahendiks on argumendid, mis koosnevad andmetest ja arutlusest). TEOREETILINE EETIKA: KIRJELDAV (koodeksid), NORMATIIVNE EETIKA (Tagajärje eetika (õpetus maailma liikumisest eesmärgi suunas, hindame tulemusi (hea, neutraalne, halb), elumõtteks naudingud, moraali lepime ise kokku); Kohustuste eetika (hindame tegu (õige, väär, valikuline, kohustuslik), moraal kaasasündinud); Vooruste eetika (hindame iseloomu (missugune inimene sa oled), eristame inimesi tema tegudega, moraal eksisteerida rahus)), METAEETIKA (jutt väärtustest. Relativism (väärtusi pole olemas, mina otsustan mis on), Absolutism (kindlad väärtused ja normid kõigile, inimene peab kuuletuma neile), Objektivism (väärtused olemas, aga peame taipama need ise, päriseks saavad väärtused, kui me elame)). RAKENDUSLIK EETIKA: Jutu sidusus (teame, mis on põhiargument, lähe...
Tagasiside ekskursiooni kohta Ekskurioon oli väga tore ja huvitav sellesmõttes, et paljud polnud Tallinna vanalinnas käinud ja mina ise, kes olen praktiliselt terve oma elu linnas veetnud, polnud veel osades kohtades käinud mida me külastasime. Ise tegin väikse ülevaate Toompeal asuvast Pika Hermani tornist. Esitlus polnud küll väga pikk kui tähtsamad punktid ja faktid tõin välja. Pika Hermani torn on mulle juba lapsest saadik tuttav kuna tihtipeale käisime lasteaiaga seda uudistamas ning ükskord käisime isegi kooliga lipu heiskamist vaatamas. Teiste esitlused olid kõik meeldejäävad ning huvitavad, eriti meeldisid mulle need ettekanded või kohad kuhu sai sisse minna, nt Hanna esitlus kus sai minna Toomkirikusse. Mulle meeldis veel Mairiti ning Suzy ettekanded kuna olid küllaltki põhjalikud ja sujuvad. Kokkuvõtteks ütleks,et mulle väga sobiksid sellised ettevõtmised Tallinnas kuna tegelikult...
Slaid ette! Tere austatud eksami komisjon ja teised kuulajad. Mina olen Häädemeeste keskkooli 8.B klassi õpilane ja hakkan teile tutvustama oma loovtööd teemal Minu koolitee läbi fotokaamera. Mina valisin oma loovtööks sellise teema, sest tahtsin ise rohkem teada oma kodukohas olevatest suurematest asutustest. Vaheta slaidi! Mina elan Arumetsa külas , sinna ehitati aastatel 1864-1866 kiriku pastoraat ehk kirikumõis. Pastoraadi majas elas kirikuõpetaja Ernst Gottleb Jaesche. Kirikumõisa hoone müüdi 1956.a ja varsti seejärel lammutati. Arumetsa park ehk kirikumõisa park oli 1960-70 ndatel riikliku looduskaitse all. 2002.a raietööde tõttu ei jäänud pargist peaaegu midagi alles. Tänapäeval on vanad mõisahooned uuesti üles ehitatud ja seal on tänapäeval elumajad. Vaheta slaidi! Minu kooliteele jääb ka Häädemeeste tankla. 1995.aastal ehitati Häädemeestele Arumetsa külla Premium-7 tankla. Häädemeeste tankla tegeleb kütuse müügiga, toitlustuseg...
Andres taluperemehena ei võta vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid Mina arvan, et Andres taluperemehena ei võtnud vastu arukaid ja objektiivseid otsuseid, sest Andresel on kange iseloom ja ta ei kuula teiste nõuandeid, vaid teeb nii nagu ise tahab ja nõuab oma tõde. Selle tagajärjeks tema plaanid ja unistused seoses talu parandamisega nurjuvad. Näiteks tahtis Andres juba Vargamäele jõudes parandada oma elutingimusi ja korrastada lauta ja põllumaad. See tal aga hästi ei õnnestunud, sest enamus energiat läks Andresel Pearuga vaidlemise peale ja igapäevaste probleemidega tegelemiseks. Anrdes on ebaratsionaalne mõtleja ja unistab paremast elust ja suuremast talust, aga selle asemel ta lihtsalt tegi tööd ilma läbi mõtlemata, mida ja millal ära teha. Selle tulemusena ta küll töötas päevast päeva, aga mingit kasu see ei toonud, ses...
Arvustus Nipernaadi Kadi Rohelpuu I SO Teoses on peategelaseks Toomas Nipernaadi, kes seikleb terve suve ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Toomas on jutukas, tal on hea fantaasia ning suurepärane valetamisoskus. Kõik ta valed tunduvad tõelistena ja tavaliselt saavad teised tema valedest alles siis aru, kui ta ise lahkub ja kui ta lahkub, murrab ta kellegi südame. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Paistis välja justkui ei teinud ta seda teadlikult. Kui ta rääkis oma järjekordset versiooni iseendast, oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta niiöelda uskus oma valesid ja käitus nii nagu ta oleks olnudki keegi teine. Ta oskas suurepäraselt rolli sisse elada. Nipernaadit ei saa nimetada vabaks meheks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes ...
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, ...
Kallis lugeja! See mälestusraamat on kirjutatud ning koostatud seoses minu selle aastase praktilise tööga ning on pühendatud Läänemaa Ühisgümnaasiumi viiendale juubeliaastale. Ma loodan, et kõik kes Te seda loete, saate kooli ajalugu ja sündimise lugu veidikene rohkem teadma ning ehk need toredad mälestused kattuvad veidigi Teie enda omadega. Sooviksin väga tänada oma juhendajat Monika Undot tema kannatlikkuse eest ning kõiki vilistlasi, kes olid nõus oma mälestusi minuga jagama. Mul on olnud väga lõbus Teie lugusid lugeda ja ma loodan, et ka kõigile teistele toovad need lood naeratuse näole. Suur aitäh! Palju õnne Läänemaa Ühisgümnaasium! Loodan, et neid rõõmsaid ja lõbusaid aastaid tuleb veel sadu! 2 Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi mee...
Noor olla pole sugugi kerge. Noori on meie maailamas, ka riigis suhteliselt palju.Noor, on lai mõiste. Meie, noorteelu võibolla on vanemate inimeste arust palju kergem, kui see tegelikult on. Nagu ka minu vanavanaema armastab öelda : ,, Mis teil viga, minu ajal oli palju raskem ... ,, Noort inimest vaevab tihti üleliia palju muresid. Tüdrukud piinlevad tihti totrate küsimuste üle, et kas nad on ikka piisavalt ilusad, saledad, targad, kütkestavad jnejne, et poistele meeldiksid. Osad on nõus kõike tegema, et ainult meeldida teistele, kuid peamine on jääda ikkagi iseendaks. Mõni unustab armastuse ja meeldimise pärast sootuks õppimise ja enda tuleviku, mis on tegelikult ju palju tähtsam. Esimene armastus on ju ilus, kuid okkaline ja enamus meist teavad, - see ei püsi enamjaolt kuigi kaua ja jääb alatiseks ilusalt, kuid valusalt meelde. Poisid pingutavad ka tihti üle, et tütarlastele meeldida. Käivad üleliia jõu...
E.Hemingway "Kellele lüüakse hingekella" 1.Mille nimel ja miks võitleb Robert Jordan Hispaanias? Robert Jordan osaleb Hispaania kodusõjas. Robert Jordani ja tema partisanide ülesandeks on sild õhku lasta. "Mees võitleb selle eest, millesse usub." Jordan vihkab fasismi ning kahtleb selles, mille eest tuleb tappa. Robert Jordani peategelase lugu illustreerib ehedalt kadunud põlvkonna saatust-võitleb võõral maal ideaalide eest, milles tihtipeale kahtleb. Need ideaalid ei teostu. 2.Too näiteid, kuidas suhtuvad hispaanlased ameeriklastesse. Partisanid mägedes (koopas) võtavad Robert Jordani vastu osalt austavalt, osalt aga tõrjuvalt. Üldjuhul suhtusid partisanid Robertisse üllatavalt hästi , vahel võis tulla ette mõni pilkamine. Rohkem olid nad siiski austavad. Nt. Pilar oli see, kes suhtus Robertisse väga heasüdamlikult, ta oli tark naine, kes oskas näha inimese sisemusse, ta nägi südamega ja ennustas ette seda, e...
1. Millise meetodi valis Descartes tõeuurimiseks? On see Sinu hinnangul sobiv meetod? 2. Mil moel peab Descartes võimalikuks kahelda meeltes? 3. Milles ei ole võimalik Descartes'i arvates kahelda, kas nõustud tema mõttekäiguga? 4. Descartes'i mina-definitsioon + Sinu kriitika. 5. Descartes'i tingimused mistahes lause tõsikindluseks. 6. Descartes'i mõttekäik täiuslikkusest (jumalast) vajadusel Sinu kriitika. 7. Mis alusel peab Descartes tavamõistuslikke arvamusi, nt. kehade olemasolust, vähem kindlaks ju Jumala ja hinge olemasolu? 8. Kuidas aitab mõistus teha vahet teadmisel ja pettusel, unenäol ja tegelikkusel? 1.Meetod, mille Descartes tõeuurimiseks valis oli selline, kus ta arvas, et peab tegema kõik vastupidi ja absoluutselt väärana heitma kõrvale kõ...
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: ...
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahju...
Arengupsühholoogia Arenguteooriad Kristiina Uriko, MSc 2014 Arenguteooriad · Respekteerivad üldist teadmist. Igaühel on isiklik ja üldine teadmine. · On põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. · Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei oma tähendust. · On vähem keerukamad kui seda on inimene ise. S.t.teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimest ei saa ära seletada kuna teist nii keerulist süsteemi kui ta ise · On üldistavad. S.t teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel Varased arengukäsitlused Preformatsiooniteooria (17.-18. saj.) metafüüsilise arengu teooria (elusolend on mehe sugurakus täielikult valmis =...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.............................................................................................................................7 5. Ealised eriärasused..............................................................................................................................8 5.1. 2 aastased lapsed..............
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest ...
2. Miks targad inimesed usuvad rumalaid asju? & 3. Progenium XY kompleks Raamatust „Pahateadus“ – Ben Goldarce Lugesin Ben Goldarce kirjutatud raamatust „Pahateadus“ läbi kaks juttu. Jutud seletasid värvikalt ja kohati üsna provokatiivselt lahti selle, kuidas kujunevad inimeste arvamused, arusaamad ja tõekspidamised ning kui kerge on neid mõjutada. Kirjanik ise on noor meditsiiniharidusega britt, kes tahab üldsuse silmi avad ja neile selgitada, et kõike ei saa ilma adekvaatsete tõenditeta uskuda – seletab mis eristab teadust ja pseudoteadust. Jutt seletas, kuidas inimesed kergeusklikult ja sinisilmselt usuvad asju ilma kompetentse teaduspõhise tõestuseta. Näiteks juhindutakse väga palju intuitsioonist ja leitakse igal pool seaduspärasusi – oma arusaamadele tõestusi. Üldjuhul keerab statistika inimeste intuitsioonil põhinevad arusaamad peapeale ja tõestavad hoopis muud. Üldjuhul on igal indiviidil oma arusaam maailmast ja maailma asja...
Paremasse homsesse viivad meid... Homme on juba tulevik ja seda kujundab igaüks endale omamoodi. Mõni keskendub oma väljanägemisele, mõni sisemusele, aga homsest mõtleme me kõik, sina ka. Kes teab, mis kõik veel juhtuda võib? Kas tekib katastroof, saame teada parimatest uudistest või on lihtsalt üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga utoopiline idee, aga mida kõrgemad sihid, seda suurem potensiaal oleks üldse midagi saavutada. Ma ei teagi, kas raha teeb õnnelikuks, ma lihtsalt loodan seda, sest praegu tunnen päris paljudest asjadest puudust, mis on just raha taha kinni jäänud. Raha ei asenda muidugi kõike, aga enesetunnet mõjutab küll. Rikkana, tunnen...
Kuressaare Vanalinna kool ''Ma ei tule tagasi'' retsensioon Helena Himanen 9.b klass Erina Küüra Mina käisin vaatamas Ilmar raagi tehtud filmi ''Ma ei tule tagasi''. See toimus Kuressaare Linnateatris 05.11.2014 kell 18:00. Seal rääkis ühest tüdrukust nimega Anja(Polina Pusharuk). Ta oli edukas noor õppejõud, kes lõpetas kooli kuldmedaliga. Pärast läks ta Byronisse loenguid lugema. Seal oli ta romantilises suhtes professorist kolleegiga. Pärast kodus olles tuli Anjale külla tema vana sõber Dima(Sergey Yatsenyuk). Dima andis talle paki kus oli narkootikumid. Dima alguses valetas, et need on ta tüdrukule ehted ja Anja võttis need vastu. Pärast läks Dima politseiautoga minema. Anjale tuldi ukse taha politseid ja õeldi, et tal on narkootikumid paki sees mis Dima andis talle. Politsei aga ei uskunud et need pole tema omad. ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu.......................................................................................................................4 2. Looming.....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia..............................................................................................
2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Juba kekaja lõpul oli Prantsusmaal tugev kuningavõim, kuid ususõdade ajastul see nõrgenes. Lõplikult pääses absolutistlik valitsemisviis Prantsusmaal mõjule kuningas Louis XIII ajal. Kuningal oli õigus ainuisikuliselt anda välja seadusi, otsustada sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetada ametisse ministreid ja kõrgemaid riigiametnikke. Aga ta ei tohtinud kehtestada makse ilma generaalstaatide nõusolekuta. 1614. aastal saatis Luis XIII generaalstaadid laiali ning ei kutsunud neid kokku järgneva 175 aasta jooksul. Kuningas ise valitsemisasjadest ei huvitunud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand de Richelieu hooleks. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane peg Louis XIV. 1661. aastal otsustas 23aastaseks saanud Louis XIv hakata erinevalt oma isast ise valitsema ja riigiasju ajama. Ajalu...
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Tunded , mida tahaksin kogeda armastuses. Armastust ei suuda keegi seletada, seda peab ise kogema ja kui tegemist on tõelise armastusega, siis tuntakse seda kohe. Armastus on nagu kõva kivi kahe inimese vahel seda ei saa purustada. Kui saab, siis järelikult ei ole armastus. Mina eeldan, et oma armastatuga tunnen end vabalt, võin talle kõigest rääkida, ma saan teda usaldada. Veidi igatsust oleks hea, siis paneks aeg mu proovile, kui kallis mulle mu armastatu on. Aga ,,mida kaugemal on, seda armsam" ei pea minu jaoks paika. Ma tahaks tunda lähedust ja hoolitsust oma armastatu poolt iga päev. Mulle meeldiks, kui mulle öeldakse ilusaid sõnu (ja ka mõeldakse neid) ja tahan ka ise neid öelda. Kõige enam kardan ma pettuda armastuses. See haavaks mind niivõrd palju, et pelgaksin uuesti armuda. Kuid armumisel on häid külgi. Näiteks on pidevalt hea tuju, mis inspireerib tegema asju paremini, kui tavaliselt. Ollakse edukas. Is...
Perekond täna, eile, homme. Perekond-see on midagi, mis on igal inimesel individuaalne, selle all mõtlen ma, et igaüks mõistab seda terminit erinevalt, vastavalt perekonnale ja erinevatele arusaamadele ning väärtushinnangutele. Perekonnaelu on aegade jooksul muutunud ja muutub ka edaspidi, arvan mina. Euroopas on viimaste aastakümnete vältel abiellumiste arv oluliselt vähenenud, kui see oli seda varem. Kõige suurim langus on just nimelt toimunud Baltimaades. Uurimus näitab, et naiste vanus esmaabiellumisel on kasvanud. Abiellutakse keskmiselt kuskil 25 aastaselt. Sündimiste arv on samuti kahanenud, ning see on tegelikult suureks probleemiks kogu Euroopas. Suurim sündimise langus on toimunud Euroopa Liidu uutes liikmesriikides, sealhulgas ka Eestis. Aina rohkem sünnib lapsi, kelle vanemad ei ole abiellunud ning see näitab ka seda, et inimesed on hakanud viimasel ajal lihtsalt koos elama ning, et abiel...
Mina ja narkootikumid Mina ei tarvita narkootikume, sest ma ei taha seda teha ja ega mind need eriti ei huvita ka. Ma tean, et need on halvad ja nendest jääb kergesti sõltuvusse. Kui ma isegi oleks kunagi narkootikume hakkand tarvitama, siis ma ei oleks selline, milline ma oleks praegu. Ma arvan, et ma mind oleks juba ammu koolist välja visatud halva õppimise pärast. Mu vanemad poleks minuga enam suhelnud ja mul poleks selliseid sõpru, kes mul praegu on vaid sõbrad oleksid ka narkootikumidega seotud. Kui praegu keegi mu sõpradest hakkaks narkootikume tarvitama siis ma ei tahaks nendega enam suhelda ja hoiaks nendest eemal. Ma tean, et osa mu sõpru on proovinud ja õnneks on see ainult proovimisega piirdunud. Ma arvan, et nad teavad ise ka, et kui nad hakkavad narkootikume tarvitama, siis nad kaotaksid suurem osa oma parimatest sõpradest. Sellepärast ei tahagi paljud isegi proovida kuigi neid on igal...
´´Mis sinuga juhtus, Ann?´´ 2007. aastal ilmunud raamat on Anni-sarjast kolmas ja ühtlasi ka kõige emotsionaalsem osa. Ann saab oma vanematelt teada, et perre on sündimas väike vend. Kui vend sünnib, siis hakkab Annile tunduma, et tema jaoks pole tema enda kodus enam ruumi. Anni hakkab huvitama ka üks tema satanistist klassiõde Maya. Ta hakkab netist uurima satanismi, et Mayast paremini aru saada ja leiab ühe satanistide foorumi, kust saab endale ka jutukaaslase, nimega Seth. Ann räägib talle oma probleemidest, kuid väga kaudselt. Seth soovitab Annil abi otsida langenud inglitelt. Kahjuks muudab langenud inglite abi kõik hoopiski hullemaks. Ann soovis, et kõik oleks nii nagu oli enne tema venna sündi. Nii juhtubki. Anni vennal diagnoositakse südameklapi rike. Anni vanemad veedavad üha rohkem aega oma kallist ajast Anni venna juures haiglas niiet Ann on peaaegu alati üksi....
Mis on kodumaa-armastus? Mis on kodumaa-armastus? Seda on raske mõõta ja kes määrab selle, kui palju sa oma kodumaad armastad. Armastus kodumaa vastu on igaühel erinev. Kõik armastavad oma kodumaad erinevalt ja keegi ei tea, kui palju. Mina armastan oma kodumaad. Käisin suvel Saksamaal ning alguses esimesed nädalad ei tundnud ma koduigatsust, aga kui oli kuu juba möödas tahtsin Eestisse tagasi tulla, et näha kas midagi on muutunud. Tahtsin sõpru ja tuttavaid näha ning teada saada, millega nad tegelevad ja kas neist keegi on muutunud. Sama oli ka siis, kui ma eelmine aasta olin nädal aega Taanis,tuli jälle koduigatsus peale. Soovisin vanemaid näha ning saada teada, mis kodumaal toimunud on. Ma arvan, et just võõrsil kogesin, kui palju ma oma maad ja rahvast armastan. Mis oleks siis, kui meie kodumaad ähvardaks jälle sõda? Kes oleksid valmis kodumaad kaitsma? Kodumaad kaitseksid need, kes suudavad ning kellel piis...
Inimkaubandus Kõik inimesed teavad, mis on prostitsioon aga suur osa ei tea, et suur osa inimestest, kes selles on, on sinna sattunud just läbi inimkaubanduse. Inimkaubandus on üks maailma suurimaid probleeme, millest ei räägita palju. Inimesed võitlevad selle vastu, kuid sellele vaatamata on see üks suurimaid ning tõusvas joones probleeme. Inimkaubandus on tänapäeva orjastamine. Vanasti orjastati inimesi, et enda elu lihtsamaks teha. Et oleks inimene, kes meie eest tööd ära teeks. Tänapäeval on selleks inimkaubandus. Peamiselt on inimkaubanduse ringis olnud inimesed seksiäri ringi kinni jäänud. Nad on pandud tööle sunniviisiliselt, kuna vabatahtlike enam tänapäeval nii palju pole. Neid inimesi kasutatakse prostitsioonis või pornofilmides. Tihti kasutatakse nende peal vägivalda ning nende elutingimused on väga halvad. Neid koheldakse nagu orje. Inimkaubitsejad kasutavad pettusi ning skeeme, et endale inimesi leida.Et leida endale orje...
Palju aega ja palju raha. Juba ammustest aegadest on inmene seotud rahaga. Raha mängib inimeste elus väga tähtsat rolli, võib öelda, et isegi pearolli. Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskon...
Kohustuslik koolivorm on põhjendatud Lugupeetud daamid ja härrad, kallis publikum. Pöördun teie poole kõnega, mis põhjendab kohustuslikku koolivormi kandmist. Enne alustamist palun ma teil mobiiltelefonid välja lülitada või hääletuks sätestada. Koolivormil on palju plusse. Koolivorm on soliidne riietus. Paljud õppeasutused on selle kohustuslikuks teinud, sest see ühendab koolipere ning käib akadeemilise asutuse juurde. Koolivormi kandmine on põhjustanud Tallinna Arte Gümnaasiumis palju vastukaja. Eelkõige on see tingitud sellest, et see võeti vastu alles mõni aasta tagasi. Õpilased olid harjunud riietuma nii nagu tahtsid. Tänapäevaks on see kõik muutunud ning kohustuslikus korras tuleb seda kanda igapäevaselt. See on seadnud piirid eputavatele tibidele ja mitmetele moegurudele. Nad ei saa enam koolis käia nii nagu tahavad, vaid peavad järgima ranget reziimi, sest muidu ähvardatakse ...
Retsensioon Mozarti looming Kontsert mida mina käisin kuulamas oli Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Ma käisin seda kuulamas 21. oktoobril 2010, Tallinna Arte gümnaasiumis. Kontserti üldeesmärk oli harida inimesi muusikalises mõttes, räägiti Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema loomingust. Kontserdil esitati kammermuusikat. Helilooja, kelle muusikat esitati oli Wolfgang Amadeus Mozart ,kes oli Austria helilooja 18-ndal sajandil. Esinejad olid Siim Selis ja Maano Männi. Mehed tegid esinemise huvitavaks olles ise 18-nda sajandi stiilis riietuses ja nad tegid seda kõike muheda olekuga ja natukene isegi komöödia vormis. Minu lemmik lugu kontserdil Loo nimi oli ,,Türgi marss". Helilooja kohta sain ma teada näiteks seda, et ta sündis muusiku ja kapellmeistri Leopold Mozarti ja Anna Maria Pertlini pere noorima pojana. Peres oli 7 last,...
Lugemine on üks suur osa meie elust, ilma lugemisoskuseta ei saagi enam tänapäeva maailmas hakkama va. Arengumades, kus puudub haridussüsteem ja inimesed ei oska kirjutada ega lugeda. Lugejaid on erinevaid ja kõik mõistavad ning tajuvad teksti omamoodi. Mina enda arvates ei ole eriti hea lugeja kuid see oleneb sellest mida ma loen. Koolis õpikut lugedes lasen silmaga lihtsalt üle üritades leida midagi kasulikku, mida hiljem ära kasutada. Mõttega loen kasutusjuhendeid, õpetusi, toidurepsete jne, sest mitte tähele pannes võib see hiljem kaasa tuua ajakulu või millegi ebaõnnestumist. Selles arutluses püüangi leida järeldusele milline lugeja olen mina ja kuidas ennast parandada. Lugemine minu jaoks ei ole iseenesest raske, kuid pigem on probleeme keskendumisega ning mõttega lugemisega. Näiteks raamatut lugedes, ma keeran lehte ning siis hakkan mõtlema, mis oli eelmisel leheküljel? Ega täpselt ei teagi, mõttes mõlguvad vaid üksikud sõnad, mõ...
Arutlev kirjand Iga tekst on dialoog mingi teise tekstiga Kirjand on argumenteeriv ehk põhjendav tekst Kirjand peaks olema veenev, et mõjutada lugeja seisukohti ja hoiakuid (eesmärgiks saada lugeja endaga nõusse) Kirjandi retoorilised võtted: Võtted, millega saavutatakse teksti veenvus Argumentatsioon eesmärgiks veenda teisi öeldu tõesuses või paikapidavuses, mingi vaatepunkti õigustamine või ümberlükkamine, antakse hinnanguid. Argumentide liigitus 1. Faktipõhised argumendid: Toetumine faktidele Toetumine üldtuntud tõsiasjadele (nt Kõik me teame... On tavaline ...) Toetumine autoriteetidele: a) viitamine teistele tekstidele (nt kirjandusklassika, Piibel, muinasjutt, vanasõna, sententsid) b) tsiteerimine tsitaat peab tekstiga seostuma c) refereerimine lause või lõik, mis refereerib teise autori teksti, kirjutajal on selgitaja roll, refereeringu abil tõestatakse oma väite paikapidavust või näidatakse teist...
Üliõpilane: Piia Kreitsman KLÕ-12Õ Rühm Kurekellad Laste vanus:5-6 Aeg: 14.november-18.november 2011 Nädala teema: Olen väike jutupaunik! Üld- Laps oskab käituda avalikus kohas viisakalt. oskused Laps oskab arvestada oma rühmakaaslastega mängides. Laps kasutab erinevaid vahendeid eesmärgipäraselt ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt. Mina ja keskkond Laps teab raamatut"Klaabu". Keel ja Laps annab edasi kuuldud teksti (raamat Klaabu) sisu suunavate küsimuste abil. kõne Laps tunneb tähemärki "A" ja oskab seda nimetada, kirjutada. Mate- Laps loendab 12 piires. maatika Laps saab hakkama loendamisega, võrdlemisega (aastajad, nädalapäevad). Kunst Laps saab hakkama Klaabu kujutamisega (guassitehnikas). Muusika Laps tajub rütmitunnet. Liikumine Laps võtab tunnist aktiivselt osa, täidab etteantud ülesandeid ja paneb oma võimed pr...
Milles seisneb Remarque'i populaarsus? Erich Maria Remarque oli oma aja kohta väga kiiresti kuulsaks saanud mees. Nimelt kolm aastat pärast tema kuulsaima teose ,,Läänerindel muutuseta" ilmumist oli see juba kättesaadaval kahekümne viies erinevas keeles. 1928. aastal, mil ta raamat ilmus, polnud veel interneti, seega oli selline arv tõlgete ilmumisi väga suur saavutus. Tänaseks on romaan tõlgitud rohkem kui viiekümnesse keelde. Teose põhjal on tehtud ka linateos, mis võitis 1930. aastal Oscari. ,,Läänerindel muutuseta" on isegi tänasel päeval enim müüdud Saksa romaan. Seega võib järeldada, et Remarque õitsemise põhjuseks on justnimelt see teos. Mis siis leidub selles teoses, et see nii kiiresti niivõrd populaarseks sai? Ilmselt vastuseid on mitmeid, kuid üks peamisi põhjuseid oli ilmselt see, et kirjanik kajastas teoses nägemusi, mida ta ise Esimeses maailmasõjas läbi pidi elama, kuid see polnud ainuke põhjus. Nimelt...
Tänavaküsitlus Käisime Ellega Viimsi tänavatel inimesi küsitlemas. Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur turg. ,,Mina käin tihti linnas just turul, ma ei mäletagi millal ma viimati korralikult poes käisin, sest turult saan ma alati kõik vajaliku," sõnab ta. 20-aastane Kristjan leiab, et Viimsist puudub üks korralik kino. "Selleks, et head kinoelamust saada, tuleb alati linna sõita, aga see võtab nii kaua aega, miks meil ei võiks siis siin Viimsis ühte head kino olla?" lausub ta. Siis kohtasime tänaval sportlikku kahe-lapse ema Paula't, kes ütles nii: "Mina, kes ma igapäevaselt sporti teen, ausan seda väga, et koolil oleks oma staadion. S...
1.lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning kuulasin õp...
Kuidas mina olen hea kodanik? Esialgselt on vaja aru saada missugune inimine on üldse hea kodanik. Võin eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näen kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas,patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma kodumaa ja riigi heaolu ta võtab nii lähedale südamele, nagu see oleks ta enda heaolu. Siin mul tekkis küsimus: Kas võime pidada kodanikuks inimest, kes ei tee midagi oma riigi jaoks? Selline inimene võib elada ja töötada riigis terve oma elu. Kuid kas võime pidada teda tõeliseks kodanikuks ja kuidas väljendub tema kodakontsus, isegi kui ta ei tunne huvi oma riigi ja kaasmaalaste eesmärkidest? Võib öelda, et ta paratamatult kas...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe, I kursus, VIII rühm Katrin Sikk TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Essee Juhendaja: Kalmer Marima, Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2007 2 TAHTEVABADUS- REAALSUS VÕI ILLUSIOON? Igaüks meist tahab olla vaba ning omaenda elu peremees. Kuid kas me oleme vabad tegema seda mida ma tahame või juhib meid siiski see ,,miski" ning meile on ette programmeeritud kuidas käituda ning milliseid valikuid teha? Kas me siis oleme ikka nii priid oma tahtmistes kui meile tundub? Igaüks märkab vabaduse puudumist, ehk olukorda, kus keegi või miski takistab teostamast oma tahtmist. Taolisi takistusi võib olla kahesuguseid: looduslikud ja ühiskondlikud. Looduslik takistus on näiteks see, kui tahan külas olles, et kõht ei saaks...
Kirjandusteose analüüs Koostaja: 18.05.2011 ,,Meie aja kangelane" Mihhail Lermantov Tln 2006 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mina tegelane kohtus Maksim Maksimõtsi Kaukaasias.Too jutustas huvitavaid seiklusi. Maksim kohtas Petsoriniga, nad sõbrunesid. Pulmas kohtas Maksim Kazbitsi, kellel oli parim hobune. Azama ihkas väga teda. Petsorin ja Azama tegid vahetuskaupa. Azama röövis õe ning Petsorin varastas hobuse. Kui Petsorn ja Maksim olid jahil, röövis Kaz...
Eneseanalüüs: Mina õppijana Viimastel aastatel on olnud seoses tööturu situatsiooni muutumisega väga populaarne igas eas enese täiendamine või täiesti uue eriala õppimine. Tööturg on muutunud nõudlikumaks ning vajab aina rohkem spetsiifiliste oskustega töölisi. Ka mina juhindusin sellest faktist, et olla konkurentsivõimaline ning asusin end täiendama. Esimeseks sammuks oli kutsehariduskool, mille lõpetamise head tulemused ajendasid mind endale veel üht ja kõrgemat väljakutset esitama. Mõte kõrgkooli astumisest tundus ahvatlev, kuid samas ka hirmutav. Pärast pikka kaalumist ja vaagimist, kas mul jätkub piisavalt jõudu, tahet, motivatsiooni, ka julgust astuda nii suur samm, jõudsin selgusele: kui ei proovi ei saagi teada. Enesekindlust lisas mõte, et on nii või teisiti viimane aeg õppida, kui on soov selle haridusega ka hiljem erialast tööd leida. Esimene vari minu enesekindlusele langes juba sisseastumiskatsetel, kus nägin suurt hulka ...
ENESEKEHTESTAMI NE TALLINN 2015 MIS ON ENESEKEHTESTAMINE? KUNST KASUTADA OMA ÕIGUSI NII, ET KA TEISED OMA ÕIGUSI KASUTADA SAAVAD KUNST SAADA OMA TAHTMISI NII, ET KA TEISED OMA TAHTMISI SAAVAD JA ROHKEM JA PAREMINI KUI NAD ILMA SINUTA OLEKSID SAANUD ENESEKEHTESTAMISE TÜÜBID I. ADEKVAATNE II. AGRESSIIVNE III. ALISTUV IV. ALLAHEITLIK, KEHTETU I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE (ADEKVAATNE KEHTESTAMINE) KÄITUMISEGA ASTUB INIMENE KÜLL OMA ÕIGUSTE VÕI VAJADUSTE EEST VÄLJA, JÄÄDES ISE VÄÄRIKAKS JA SÄILITADES KA VESTLUSKAASLASE VÄÄRIKUST JA ÕIGUST ERIARVAMUSELE SELLISE KÄITUMISVIISI RAKENDAMINE VÕIMALDAB INIMESEL JÄÄDA ISEENDAKS, OLLA SIIRAS JA SÄILITADA ENESEVÄÄRIKUST I. ENNAST KEHTESTAV KÄITUMINE Plussid Miinused Uhke tunne Võtab energiat Inimene, kel on hea eneset...
Elulugu ja looming Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Gruusias Bagdathis Khutaisi lähedal ja suri 14.aprill 1930 Moskvas. Ta õppis Khutaisi Gümnaasiumis, kuid laste parema koolitamise huvides kolis Majakovskite pere Moskvasse. Majakovski oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvamaid esindajaid. Tema loomingu põhiteemaks oli uue maailma ehitamine ja uue inimese kujundamine. Oma luuletajatee alguseks on Majakovski ise pidanud aastat 1909, mil valmisid tema esimesed luulekatsetused. Pärast vabanemist vanglast, kuhu ta sattus revolutsiooni tegevuse pärast, loobus Majakovski parteitööst ja süvenes kunstiõpingutesse. Aastad 1912-1913 olid Majakovski loomingus intensiivseks otsingute ajaks. Väljendus pidi Majakovski arvates olema rabav ja julge,küllap seetõttu hakkas teda ja ta kaaslasi huvitama futurismi mässumeelsus ja tulevikukunsti loosung. Majakovski esimesed luuletused ilmusid futuristlikes ko...
Müüdid eestlastest ja eestlusest - tõesed või mitte Igal rahval on oma müüt sellest, millised nad on. Eestlased on ikka kiitnud oma väikese rahva usinust, tagasihoidlikkust ja kohusetundlikkust. Kõik kirjeldused pole muidugi nii positiivsed. Uue aja kõnekäänud räägivad sellest, et ,,eestlase lemmik toit on teine eestlane" ja ,,eestlase lemmikmäng on kotisjooks", mis vihjavad eestlaste kalduvusele teisi ülemäära kritiseerida ja kilplaste kombel alustada maha ehitamist katusest. Mina arvan, et eestlased on väga tublid ja kaugele arenenud, kuid kindlasti ka kiuslikud , samas on nad ka töökad.Nagu paljud välismaalased on öelnud, et Eesti naised on kõige ilusamad, seetõttu on paljud Eesti naides läinud ka välismaalastele mehele. Eestlaste töökus väljendub meil ka sajandipikkuses maaharimises, tänu millele on meil maastik nii ilus, nagu ta seda on ja ka ilusad puisniidud. ,,Töö on siinmail ikka ...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul. Ühesõnaga, jah, ei midagi erilist. Ja kuidas teil päev möödus? Käisite siis seal uues kaubanduskeskuses ringi vaatamas?" "Käisime küll, aga ma tahtsin sinuga hoopis millegist muust rääkida. Nimelt, sinna kõndides ma nägin tee peal üht hirmsasti armsat majakest. See oli nii idülliline ja erakordne. ...
II essee: Millised on minu väärtushinnangud, hoiakud ja enesekohased uskumused, mis mind motiveerib ja milline on minu vajaduste hierarhia? Mis teeb mind õnnelikuks? Väärtustamist tuleks alustada iseendast. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et isegi suudad midagi/kedagi teist väärtustada ning juhtud ka elus kokku nende inimestega, kes sind ei väärtusta. Kurvad elukogemused on seda näidanud. Alustada tuleks iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Väärtustan vabadust olla iseseisev isiksus koos omapära, plusside ja miinustega. Edasi tulevad suhted kõige kallimate inimestega. Muidugi ei saa eitada ka materiaalset poolt. Seega väärtustan ka raha ja selle eest saadavaid hüvesid, kuid raha pole minu jaoks eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, kuidas oma elukvaliteeti tõsta/parandada. Väärtustan iseloomu. Raha võib kaduda, pere laguneda ja ülikooli paber võib kasutult sahtlisse jääda kehval majandusajal, aga iseloom jä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
