väga tähtsad. Rasvadel on tähtsad ülesanded ja funkstioonid organismis. Ilma rasvadeta ei saaks ühiskond eladagi.Liigne rasvade tarbimine võib, aga organismile kahju teha.Rasvaste toitude söömine põhjustab südame- ja veresoonkonna haiguseid, näiteks veresoonte lubjastumist. Üks tänapäeva aktuaalne teema on ülekaalulisus ja see on tingitud just rasvade ületarbimisest. Inimene peab austama oma keha ja hoidma ennast. Seda üritan ka mina teha, kuid mulle meeldib toiduaineid, kus on rasva siladus suur , vahetevahel tarbida. Sokolaadist on mul raske keelduda. Kuid samas armastan ma ka puuvilju ja neis on üsna vähe rasvasid. Selleks, et vältida ülekaalulisust ja teisi haigusi, mis tekivad rasvade liigtarbimisel, teen ka sporti. Minu arvates on eestlaste toit sageli üsna rasvarikas. Paljudele meeldib liha ja lihasaadused, piim ja piimasaadused, eriti või. Taimseid rasvu tarbib meie ühiskond aga
Noorte organism on palju tundlikum alkoholi mõju suhtes kui täiskasvanutel. Peale alkoholi tarvitamist tekivad võõrutusnähud, mida nimetatakse pohmelliks või kassiahastuseks. See on halb enesetunne, peavalu, suu kuivus, väsimus,higistamine, südame kloppimine, iiveldus ja oksendamine,närvilisus ja keha värisemine. Sellised nähud tekivad aga mittesõltlastel. Sõltlastel aga jääb pohmelus järgmisse hommikusse ilma erilise iivelduseta vaid oksendamisega. Ka mina puutun alkoholiga kokku, kasutades kosmeetikatooteid, näiteks parfüümid, küünelakieemaldajad jne. Koristades kasutan vahendeid, milles sageli leidub alkoholi. Puutun ka kokku mõnikord suukaudu manustatava alkoholiga. Näiteks koosviibimistel,sünnipäevadel ja pidudel. Minule ei ole alkohol pohmelust tekitanud, kuna oskan arvatavasti piiri pidada.Olen näinud palju inimesi selle käes vaevlemas ja arvatavasti see tekitabki tunde, et ise ei taha nende nahas olla ja lõpetan alkoholi
Mina kui suhtleja Suhtlemine on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1
SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL Nimi: ,,Mina ja meedia" Kirjand Juhendaja:....... Sillamäe 2009 1 Mina ja meedia Meedia mängib väga tähtsat rolli meie elus.Näiteks televiisor,raadio,internet,kirjandus,ajalehed- see kõik on meie jaoks väga oluline. Meedia on meie jaoks nagu ajaviide,meelelahutuseks või ka informatsiooniallikas,kust saab igapäev mingisuguseid huvitavaid uudiseid maailmast,poliitikast,ilmast jms teada saada. Ajaviiteks võime vaadata televiisorit,enda lemmiksaateid,filme jne.Tänapäeval,ma ei kujutaks ette elu,ilma meediat ehk ilma televiisorita,sellepärast iga päev,pärast kooli lõppu tahaks midagi vaadata,isegi kodutöid tehes,vaatan ma televiisorit. Internet on ka meedia,millest üldse ei saaks hakkama.Näiteks praegu internet on väga moes,ja seda kasutavad (enamus) noored,täiskasvanud ja isegi vanurid õppivad internetti kasutama. ...
Mina ja rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega (kuni 20) rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side siis on tegemist õliga. Rasvade põhiülesandeks on energia katmine ning säilitamine, nad on ka asendamatute polüküllastamata rasvhapete ja rasvlahustuvate vitamiinide allikas. Fosfatiidid kuuluvad kõikide kudede ja rakkude koostisesse, suuremal hulgal on neid närvikoes ja ajurakkudes. Rasvad võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimisest. Uuemad soovitused pakuvad rasvade osatähtsuseks toiduenergiast 30 %. Sel...
Andres Hillep 10B 01.04.2010 Mina kui Hamlet Tere, mina olen Hamlet. Ma olen 16. aastane noormees, elan Väimelas ja käin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. Minu isa ja ema töötavad mõlemad meie koolis. Isa töötab direktorina ning ema Gertrud minu klassijuhataja.Täna räägin ma ühest väga süngest koolinädalast, nimelt nädalast mil suri minu isa, ema, uus koolidirektor ning ka mina ise. Kõik see jubedus sai alguse ühel tavalisel hommikul. Ma tulin koos ema ja isaga kooli ning isa pani meid kooli ees maha ja läks autot ära parkima. Ma jõudsin trepi peale kui kuulsin võimsat pauku. Vaatasin seljataha ning nägin, et üks auto oli sõitnud suurel kiirusel meie autole otsa. Teisest autost väljus üks meesterahavas ning ta jooksis minema. Me emaga tormasime kiirelt isa juurde ning nägime väga kurba pilti. Minu isa oli hukkunud avariis
Mina ja muusika Ma arvan, et inimene ei saa üldse ilma muusikata elada, seetõttu, et kui me olime väiksed, laulsid emad meile hällilaulu. Ma mäletan oma ema lauldud unelaulu, see oli vana vene laul, tema kõla oli väga ilus ja siiras. Pärast seda ma läksin lasteaeda ja seal ma laulsin paljusid muid laule, aga nad ei olnud nii tähtsad. Ma ei osanud veel hästi laulda, ema rääkis, et karu on minu kõrva peale astunud. Kui ma olin seitse aastat vana, läksin muusikaklassi klaverit õppima, võib olla ühendasin sellest ajast teadlikult oma elu muusikaga. Minu elus mängib muusika väga suurt rolli, ma ei saa ilma muusikata pikemat aega elada: tõusen üles kuulan raadiot, sõidan bussis kooli kuulan mp3 pleierit, koolis kuulan ka mõnikord pleierit ja nii edasi. Vist see ei ole hästi, et ilma muusikata ei saa mitte midagi teha. Muidugi ma ei kuula kõike valikuta, siin aitab mind isa. Ta on tõeline muusikagurmaan, ta soo...
Kuidas mina õpin? Mina õpin endale sobival moel. Õpin tavaliselt 18:00-20:00 paiku enne õppimist valin hea raadiojaama arvutist ning panen selle mängima ja hakkan rahus õppima. Tihti teen ma lugedes märkmeid lihtsalt selleks, et loetu kuidagi kineetiliselt märgistada, mitte et ma otseselt oma märkmeid pärast kasutaks. Ma tean, et kui ma õpin midagi uut ja tehnilist, siis pean selle läbi kirjutama, lihtsalt lugedes ei jää palju meelde.
Mina ja alkohol. Tänapäeval on kõik inimesed puutunud mingil määral kokku alkoholiga ja ilmselt enamik ka seda tarbinud, kes siis rohkem ja kes vähem. Enamus riikides on alkohol legaalne kuigi alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, koordinatsiooni- ,tasakaaluhäireid jms. Ühesõnaga on alkohol joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkohoolsed joogid on jaotatud kolme rühma : kanged alkohoolsed joogid, lahjad alkohoolsed joogid ja vähese alkoholisisaldusega joogid. Kuid miks inimesed tarvitavad alkoholi? Võib öelda , et alkohol on nii halb kui ka hea. Ühelt poolt aitab see lõõgastuda, tekitab heaolutunde, muudab lõbusaks ja seltskondlikuks, mistõttu inimestele seda tarbida meeldibki. Teiselt poolt on alkoholil väga halbu külgi, mille peale paljud inimesed ei mõtle. Näiteks m...
Mina ja reklaam Reklaam juab inimesteni paljudes kohtades: tnaval, poes, ajalehtedes, ajakirjades ja televisioonis. Loomulikult ka internetist, kus hppavad vastu vrvikirevad reklaamid. Reklaam mjutab meid ostma ja osalema. Mind toodete reklaamid eriti veel ei mjuta, sest erilisi otsuseid ostmise vallas ma veel ei tee. Ma loodan, et ka tulevikus ei mjuta need reklaamid mind liialt. Ajakirjades on siiski liiga palju reklaame. Vahel tekib tunne, et ajakirja lugedes ongi seal ainult reklaamid. Tekib ksimus, et kas ma ostan ajakirja reklaamide vaatamiseks? Reklaamitootjatel on jllegi ajakiri ks kindlamaid reklaamimise viise, sest paljud inimesed ostavad seda. Samas vib reklaamimises leida ka hid klgi. Tuleb osata iged ja vajalikud asjad ebatarvilikest eristada. Kige huvitavam on reklaame jlgida televiisorist, sest seal on need lahendatud vikeste filmilikudena. Tavaliselt on eestlaste poolt loodud head ja humoorikad reklaamid, mida...
Mina kui teenindaja Mulle meeldib olla klienditeenindaja, kuna mulle meeldib inimestega suhelda. See ei tähenda, et pean olema tööl kusagil restoranis või majutusasutuses, kuna ma õpin seda eriala, vaid teenindamine on igalpool meie ümber. Loogiliselt võttes teenindab iga töötegija igaüht meist. Positiivsed küljed minu jaoks teenindamise juures on, nagu eelnevalt juba mainisin, inimestega suhtlemine, välimuse positiivsete külgede rõhutamine ning inimeste tuju paremaks muutmine kvaliteetse klienditeeninduse läbi. Negatiivsete külgedena tooksin siinkohal kindlasti välja pikad tööpäevad, rutiin, pikad jalulseismisperioodid ning negatiivne emotsioon agressiivsete klientidega suhtlemisel. Komistuskiviks võib olla ka läbisaamine oma tööandjaga või kaastöötajatega. Ohud teenindaja töökohal võivad olla ettearvamatud, kunagi ei tea, mis võib juhtuda, kukkuda õnnetult, ennast ära lüüa, klaasikillud jne. Hirmud tee...
Mina pooldan Eesti Reformierakonda Reformierakond on Eestis liberaalse maailmavaate eestvedaja ja Eesti eduloo kandja. Reformierakond seisab vaba ja võimalusterohke keskkonna eest, kus saavad sündida meie kõigi elu edasi viivad uued ja paremad mõtted. Meie poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada, ettevõtlike inimeste ja ettevõtjate kaitse, madalad maksud ja sallivus. Esikohale seame inimese vabaduse Reformierakonna eelkäijaks oli Eesti Liberaal-Demokraatlik Partei, millest 13. novembril 1994. aastal arenes koostöös uute liberaalide algatusrühmaga Eesti Reformierakond. Mõiste "liberalism" pärineb sõnast "vaba" (ladina keeles - 'liber'). Vabadusest lähtub ka Reformierakonna ideoloogia. Täpsemalt inimese vabaduse ülimuslikkusest mis tahes ühiskondlike institutsioonide ja eeskätt riigi suhtes. Liberaalidena usume, et iga inimene on parim otsustaja omaen...
jaoks? Võin öelda, et oma lühikese eluperioodi jooksul ei ole ma pidanud tundma stressi tihedalt. Võibolla paar korda ainult. Stress tähendab minu jaoks nii füüsilist kui vaimset väsimust. Väsimust kõigest: koolist, tööst, sõpradest, perekonnast, huvidest jne. Stressiga kaasneb tahe koguaeg puhata. Vahel kui on kevad, ning ma pean käima koolis, tunnen kuidas minus pole jõudu. Ma olen koguaeg nii väsinud, tahaks puhata, kuid ei saa. Väljas paistab päike, ning mina pean istuma umbses koolis, nelja seina vahel. See morjendab mind, see rikub mu tuju, ning sellest tingituna on tihti stress mind murdnud kevadel. Õnneks ei saa öelda, et minu puhul kestaks stress igavesti, ei. Võibolla maksimum nädal või kaks tunnen ma suurt vajadust magamise, puhkamise ja laisklemise vastu. Minu puhul soosib stressi ka tegemata jäetud tööd, mis on mulle tegelikult tähtsad, ning ma tean, et ma pean need ära tegema. Aga kui väljas paistab päike
Mulle meeldib Eestimaa Roheliste poliitika. ÜLDPÕHIMÕTTED Erakond Eestimaa Rohelised (edaspidi: EER) mõistab, et planeedi Maa ressursid ei kanna välja miljonitest liikidest ühe INIMESE praegust eluviisi. Tema mõju ümbritsevale keskkonnale on kasvanud niivõrd suureks, et see on hakanud ohustama mitte ainult teiste liikide, vaid ka inimkonna enese, sealhulgas ka eestimaalaste toimetulekut ning jätkusuutlikkust. EER esindab inimesi, kes on valmis tegutsema selle nimel, et Eesti maa ja seda ümbritsev keskkond oleks elukõlbulik ja tagaks toimetuleku siin asuvale kogukonnale ka tulevikus, järeltulevatele põlvkondadele. Jätkusuutlikkus ja keskkonnahoidlikkus peavad kasvama nii Eestis, Euroopa Liidus kui ka maailmas ning EER liikmed on valmis selles protsessis osalema. EER koondab individuaalseid vabadusi austavaid, kaaskodanikest ja nende toimetulekust hoolivad ning kogukonna ühishuvi teenimisele pühendunud inimesi. Teenides oma ka...
eraldi sorteerimiseks prügikaste. Küll on aga paberi ja papi prügikast, kuhu sahtlite koristamise järel viime paberkotis sinna ette nähtud prahi. Taara (nii klaas kui plast) viime taaskasutusse ehk siis taarapunktidesse. Kui mõelda sellele, et näiteks minu maakodus on rohkelt kasutamisel kilekotid, siis meie kodus kilekotte ei kasutata selleks on minu vanavanematel spetsiaalsed riidest ostukotid, mis tänapäeval on väga moes, ning mina kasutan poes käimisel paberkotte. Selles osas olen oma pere üle uhke 3. Vesi Palju vett kulutan? Veekulu on meie peres sarnaselt teiste kuludega sama ¾ aastast on püsivalt kõrgemad kui suvel, millal kedagi kodus ei ole. Kolmekesi elades pole veearved üldsegi suured. Pesemas käies kraanist vesi pidevalt ei jookse, nõude pesemisel keeratakse samuti kraan vahepeal kinni. Kõige suuremad veekulud on vanniskäimised ning pesemised (nõude ja enda). Iga
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud
Mina ja demokraatia Demokraatia on rahvavõim. Sain hiljuti 18. aastaseks, nüüd on mul õigus valida. Saan hääletada endale sobiva erakonna või inimese poolt. Oma valiku teen selle järgi, milliseid lubadusi antakse ning kes tundub usutavam kui teised kandidaadid. Kahjuks võimule tulles lubadused unustatakse või leitakse erinevaid põhjuseid, miks neid täita ei saa. Enne valimisi tehakse igasugust reklaami, mis maksab päris palju. Selle raha eest võiks midagi vajalikumat teha: tõsta lastetoetusi, parandada teid, panustada arstiabisse jne. Valimistel võidab see erakond, kes on võimul olles riigi ja rahva heaks midagi teinud või kes oskab teha paremat ,,lobitööd". Ühiskonnas on palju erinevaid arvamusi ja nii pole võimalik luua ideaalset riigikorda, mis kõigile meeldiks. Minu arust võiks valitsus olla igast erakonnast kindel arv inimesi. Siis ehk sünniksid valitsuses paremad otsused. Kuigi demokraatia on rahvav...
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus Tarmo Dulinets MINA KUI KLIENDITEENIDAJA Juhendaja: Riina Tomast Pärnu 2013 Eelmisel suvel puutusin oma töökohal klienditeenindajana kokku paljude erinevate inimestega. Nii võin öelda, et klienditeenindaja töö ei ole sugugi lihtne ning on täis palju erinevaid nüansse. Kõige tähtsam on esmamulje. Sageli määrab esmamulje ära kliendi edasise hoiaku nii klienditeenindajasse kui firmasse tervikuna
Pohmeluse tunnused on väsimus ja peavalu, halb enesetunne, üldine lihasvalu, südamekloppimine, iiveldus ja oksendamine, valgus-ja helitundlikkus, kerge kõhulahtisus, silmade punetus, värisemine ja janu. Sellised nähud väljenduved vaid mittesõltlastel. Sõltlastel väljendub pohmell ainult oksendamisega. Liigse alkoholi tõttu võib tekkida palju arusaamatusi oma lähedastega ja ka teistega. Parem hoiduda sellest. Alkoholiga puutun ka mina kokku, nii suu kaudu manustatava alkoholiga, kui ka odekolonnide, koristusvahendite jms-ga. Alkohoolseid jooke olen proovinud enamasti siis, kui on midagi tähistada, nagu näiteks sünnipäevad. Käin sõpradega ka vahest klubis, ning vahetevahel teeme niisama koosviibimisi. On juhtunud ka nii, et hommikuti on veidi halb olla. Alkoholi tarbin, kuna see tekitab hea tuju ja sellepärast, et olen veidi tagasihoidlik, siis annab see rohkem julgust seltskonnas inimestega suhelda
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel. Taimerasvad eraldatakse kuumpressimisel või ekstraheerimisel. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Võrreldes valkude ning süsivesikutega annavad nad kaks korda rohkem energiat. Rasvad kuuluvad põhitoitainet...
toimuvad pidevad muutused. Inimese suhtlemise vormid erinevad oluliselt loomade suhtlemisvormidest. Inimese suhtlemise muudab paindlikuks ja loovaks keel. Suhtlemisel on palju erinevaid tasemeid, eesmärke ning igal indiviidil on selles valdkonnas oma tugevused, nõrkused, võimalused ning ohud. Kommunikeerudes enda ümber olevate inimestega, loodetakse ikka, et vastaks samaga, kuid enne kõike tuleks end ise jälgida ning mõelda, milline olen mina, kui suhtleja. Järgnevalt analüüsin enda isiklikke suhtlemisoskusi, nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Minu, kui suhtleja, võimalused: · soovi tutvuda uute inimestega, · julgust vaadata teisele inimesele silma, · tagasihoidlikkust, mis ei luba olla liialt pealetükkiv. Võimalus tutvuda uute inimestega on üks asi, kuid hoopis teine on soov seda teha, kui see puudub, ei tule asjast midagi välja. Mina olen üldjuhul alati uutele tutvustele avatud ning
· Minevik on fakt. Tulevik on see, mida on võimalik muuta. ("Mina olin siin", 2005) · Kaklused ongi selleks, et ei peaks oma hingehaavade veritsemist pealt vaatama. ("Mina olin siin", 2005) · See aeg, kui sügis muutub talveks, kestab vaid mõned päevad. Kui sa selle aja ära tunned, ei häiri sind kunagi, et sellel maal, kus sa elad, on liiga külm, liiga sombune või liiga masendav elada. ("Mina olin siin", 2005) Mina olin siin See raamat räägib noortest kellel on raha probleemid. Peategelane oli Rass, kes on 17 aastane. Ta unistas perest ja armastusest. Ta tahtis saada arstiks aga enne oli vaja kool lõpetada. Ühel päeval helistati Rassile ja kutsuti ta peole kuhu tuli kaasa tema tüdruk. See pidu peetakse ühe mehe auks kes on äsja vanglast pääsenud. Seal peol tarbiti palju alkoholi ja suitsetati. Rassi tüdruk jõi end täis ja suudles teise poisiga. Rass kutsus poisi välja rääkima ja
Eestlased ja mina Eesti ja ka eesti rahvas on tihti selline nimetus, mis kusagil mujal maailmas tekitab küsitavust. Minu arvates on eestlased väga vinguvad, ega taha asju omaks võta, nagu näiteks alkoholi aktsiisiga, tõstatati suur protest, kuid tulemust andmata. Me nõuame igalt poolt kasu, ise midagi panustamata. Muidugi leidub meil ka väga toredaid ja sõbralikke inimesi. Kindlasti ühed sõbralikumad on saare rahvad ja kuskil väikestes maakohtades, kus kõik teavad kõiki. Kuid ei saa ju ka mainimata jätta Eesti imekaunist loodust, mida turistid külastama tulevad. Muidugi minu arvates on suureks probleemiks eesti noored. See kuidas nad märatsevad linnapeal, kuidas nad suhtlevad ja kuidas käituvad, on suuresti häbiks meie rahvusele. Muidugi ei ole kõik sellised, leidub ka väga viisakaid noori, kes selliste rumalustega ei tegele. Mina olen ka eestlane ja olen selle üle väga uhke. Keel mida räägin on üks ilusa...
Üle kõige armanstan kasse Mulle meeldivad tohutult kassid, kuna nad on tugevad, vastupidavad ja nunnud. Mulle meeldivad kõik kasslased, üle kõige meeldivad mulle aga ibrised, kuna nad on kõige nunnumad aga ikka sama vastupidavad kui teised kaslased. Kass on kõige tuntum inimese kodustatud kaslane, muidugi on erinevatel inimestel ka eksootilisi kaslasi näiteks tiigreid, gepardeid või hoopis leopardeid. Kassi on ka väga lihtne pidada ja selle pärast on paljudel inimestel kassid, kuna nad on väikesed, söövad vähe ja magavad väga palju, ning sellepärast on neid korterites ja ka eramajades kerge pidada. Kui vaadata kassi siis ei leia temas midagi väga erilist, ta on umbes sama nagu koer. Aga kassid on palju palju rohkemad kui koerad, paljud sellega ei nõustuks, sest koera on inimene varem kodustanud, kuid paljud kassid on oma suuruse kohta naeruväärselt tugevad, näiteks oletame et kassi pikkus on 1 meeter ja ta on...
Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres. Minu jaoks on see kõik väga huvitav, mida muud on linnas tahta noorel inimesel.
Kuidas mina õpin ? Minul on õppimisel tähtsaim aisting nägemine. Enim meeldib mulle materjali lugeda. Loen tekste diagonaalis saades kogu info kiiresti kätte. Õppida aitab ka läbi kirjutamine, mida ma teen kahjuks liiga vähe. Ka on mu konspektid lakoonilised, nii et mul on raskem kodus asjadest aru saada. Õppimist ei sega rahulikum, ühetooniline muusika. Kui aga mängib mõni hea, rütmikas lugu siis see viib mõtted mujale ja kodutööde tegemisest ei tule midagi välja. Ka muud välised helid on segadust tekitavad. Maitsmisaisting ei oma mingit tähtust, küll aga lõhnataju. Enamasti õpin ma kohe koolist tulles ja enne õhtusööki. Pärastlõunal ei ole lõhnad probleemiks aga õhtu lähenedes tühjeneb kõht aina, iga lõhnake köögist suunab mõtted toidu peale. Erinevalt aistingutest pegeldab taju ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Mulle meeldib õppida suletud ukse taga. See annab teatud turvat...
Mina ja riigikaitse Riigikaitse ei ole kindlasti üks nendest asjadest, mida saab liigitada naiste või meeste tegevusalaks. Riigikaitse on kõigile, kes tunnevad, et tahavad ning suudavad seista oma riigi eest. Riigi kaitsmine on Eesti kodanikule kohustuslik ning usun, et seda teeks ka iga inimene, kellel on vähegi väärikust ning armastus Eestimaa vastu. Olles õrnema soo esindaja, ei saa ma öelda, et oleksin iga hetk valmis võtma relva ning sõtta jooksma, kuid kui tuleks olukord, kus peaksin kaitsma oma kodumaad, oleksin seda ühel või teisel viisil valmis tegema. Riigikaitse koolitunnina on minuarust suurepärane. Mitte kõik ei lõpeta gümnaasiumit ja ei lähe sõjaväkke ning see on suurepärane võimalus saada aimu sellest, mida ühe riigi kaitsmine tegelikult tähendab. Minu jaoks on sõna riik midagi suurt. See ei ole lihtsalt piiride sees olev maa-ala, kus me elame, see on midagi palju rohkemat, midagi ...
. 1) - . 2) . 3) . 4) . 5) . 6) . 7) . 8) . 9) . . 10) . 11) .
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus
kindlale tegevusele. Tähelepanu liigendub tahtmatuks või tahtlikuks tähelepanuks. Tahtamatut tähelepanu tuleb kindlasti õppimises rohkem ette, sest tahtlik vajab rohkem tahtepingutusi. Näiteks kui keegi tuleb õppimise ajal külla, siis tekib ikka tahtmine minna teise tuppa ja õppimine pooleli jätta. Kõik oleneb inimesest endast, kas ta suudab nii põhjalikult end teadmiste saamisele pühendada. Muidugi oleneb see ka ärritaja tugevusest, kordumisest ja kontrastist. Mina isiklikult lasen end väga tihti ebaolulisel segada, kuid kui asi/õppeaine, mida õpin on minu jaoks huvitav, siis ei suuda mind miski häirida. Sellisel juhul muutub tahtlik tähelepanu tahtmatuks. Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Sellele toetuvad inimese kogemused. Kui meil mälu ei oleks, tuleks kõike iga kord otsast alustada. Mälu töö algab info omandamisest ehk meeldejätmisest. Nii nagu on
Kevin Aas Radioloogiatehnik 1 Mina kui õppija Essee Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem. Kuidas mõjutavad seda ümbritsev keskkond ning saadud kogemused ning koolis õppimise puhul õppimisprotsessi teine pool õppejõud? Kas ma oskan õppida kogemustest, olgu need siis negatiivsed või positiivsed? Milline õppija ma täpselt olen ning kuidas on kõige efektiivsem teadmisi omandada?
Kui aga keegi soovib osta kasvuhoonet, siis tuleks kuulutus panna ajalehte, mitte internetiportaali. Arvan, et kõige parem piltreklaam on konkreetne, ilusa kujundusega, lühikese jutuga ja mitte liiga pealtükkiv. Parim reklaam teles peaks olema võimalikult lühike, vähese jutuga, mitte odav, kuulsate Eesti näitlejatega, maheda häälega, humoorikas. Kõige halvem reklaam on Top Shop, sest nende reklaamid kestavad tavaliselt pool tundi ja on dubleeritud teistest keeltest. Mina arvan, et maailmas on liiga palju reklaame. Selle vähendamisele aitaks kaasa reklaamimaksu suurendamine.
Mina ja klassika Minu suhtumine klassikalisse muusikasse on suhteliselt ükskõikne. Ei ole seda kunagi kuulalnud nii nagu kuulan teisi muusikastiile. Kui tunnis või kusagil peab kuulama klassikat ei teki mul sellist tunnet, et tahaks kõrvad kinni katta vaid olen nõus seda isegi kuulama. Keskaja muusika on keskajal loodud muusika, mis hõlmab 4.-16. sajandit. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: kirikumuusika, rahvamuusika ja kultuur ja rüütlite muusika. Keskajamuusika on tugevalt seotud kristliku kirikuga. Muusika on rütmikas nagu näiteks "Anonymous Saltarello" puuduvad küll sõnad, aga meloodia on meeldejääv ja see jääb mõtetesse. Renessanssmuusika on renessansiajastul 14.-17. sajand loodud muusika. Muusikas suurim muutus oli mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikutseremoniaalmuusika kõrvale. Näiteks Arcadelt II bianco e dolce cigno on hormooniline aga sellest puudub emots...
Mina ja loodus Loodus on üks imeline paik, kus saad leida ennast. Loodus on imeline jõu allikas. Kui looduses viibid saad sa kuulata iseennast ja teha imelisi valikuid ja otsuseid. Linnakäras teha õigeid otsuseid teha on peaaegu võimatu. Järve ääres istudes saab võtta aja maha, teha mõtetestpea tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida hetke. Kuid milleks see loodus minu jaoks tegelikult nii hea on. Mõnikord, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus vajavad tegemist koolitööd, siis võtan ma jalatsid ning kõrvaklapid ja kõnnin kolme kilomeetri kaugusele metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Võtan aja maha ja istun sealsele pingile ning hingan värsket õhku sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära Seal kohas tunnen ma, et saan end lõdvaks lasta ja nautida rahu. Istun seal paarkümmend minutit ja kõnnin koju tagasi. Meel ja eneset...
Mina olin siin Filmis räägiti koolipoiss, teismelise Rassi elust. Rass oli 17 aastane noormees, kes elas koos oma tüdrukuga mingis üürikorteris. Raha neil ei olnud eriti palju. Rass teenis raha bensiini ning autode varastamisega, ühel otsal sai ta kõik kätte kuid politsei rikkus kõik. Boss nõudis temalt raha ikkagi. Siis läks Rass oma tüdrukuga baari. Seal keegi tantsis tema tüdrukuga, Rass sai kurjaks, kuigi ta seda välja ei näidanud, ja kutsus tüübi suitsule õue. Seal andis ta talle peksa. Siis ilmus tüübi sõbrad ja mingi boss, Olaf, kes küsis Rassilt miks lõi. Rass vastas et talle ei meeldi kui keegi käperdab tema naist, Olaf ütles lahe tüüp oled. Ja sealt edasi hakkas asi allamäge minema. See Olaf, mõnipäev hiljem pakkus talle narkotsi, müügiks. Sealt mingi osa annab Olafile ja ülejäänud endale. Sellega saavat raha küll, ja saigi. Samal ööl, ta oli Olafi juures ühe sõbra ja bossi õega, tõmbasid ennast pi...
Mina, Zlatan Raamatu autoriks on David Lagercrantz, muidu kõik juttu mis on raamatus kirjas on räägitud Zlatan Ibrahimovići enda poolt. Valisin selle raamatu, kuna ise olen hullumeelne jalgpalli fänn, lugesin just temast, kuna tal oli raske lapsepõlv ning pidi tegema palju, et jõuda niikaugele jalgpalli maalimas. Zlatan Ibrahimović, praeguse hetke üks maailma parimaid jalgpallureid, ei ole kindlasti karjääri lõpetamas, vastupidi, tema tipp näib olevat alles ees. Sestap ei saa seda raamatut ka pidada kõikehõlmavaks, pigem on see innustav lugu ühest võõral maal elavast poisist, kellel on unistus ning õnnekombel ka anne see teoks teha. Zlatan Ibrahimović on sünidnud kolmandal oktoobril 1981 aastal Malmös. Zlatan Ibrahimovići vanemad on immigrandid Jugoslaavia aladelt. Ta isa on pärit Bosniast ja Hertsegoviinast ning ema Horvaatiast. Ta kasvas üles Malmö äärelinnas Rosengårdis, võib öelda, et ...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
Vana-Vigala TTK Ettevõtlus Kaido Raimla 12AM1 15.12.2014 1. Elektrooniline registreerimine e-äriregistri ettevõtjaportaalis Elektrooniline registreerimine on kõige mugavam ja kiirem võimalus ettevõtte asutamiseks. E-äriregistri ettevõtjaportaali sisenemiseks ja registreerimise läbiviimiseks vajate ID-kaarti või mobiil-ID`d ning digitaalallkirjastamise tarkvara. Äriühingu saate registreerida elektrooniliselt ettevõtjaportaalis vaid siis, kui: põhikapitali sissemakse on rahaline ning te tasute nii osakapitali kui ka riigilõivu elektrooniliselt ettevõtjaportaali kaudu kõik asutamisega seotud isikud saavad asutamisdokumente digiall...
Mina ja raamatud Ma hakkasin teistega võrreldes hilja lugema. Ma õppisin lugema, kui olin umbes kümne aastane. Mulle ei meeldi väga lugeda. Samas saan aru, et lugemine on tähtis, sest see avardab silmaringi ja mõnikord aitab isegi unustada päevaseid muresid. Igaühele on mingi raamat sobiv, ühele meeldivad muinasjutud, teisele seiklusjutud või hoopis mingi muu raamat. Mulle meeldivad loodusraamatud, sest tunnen huvi looduse vastu. Raamatut lugedes tulevad head mõtted, mõnikord ajavad raamatud naerma. Mulle meeldivad raamatud, milles on põnevust ja saab nalja. Nii ei hakka lugedes igav. Lugedes võib vahel ajahätta jääda, eriti siis kui loed kohustuslikku raamatut ja oled lugemise viimasele minutile jätnud. Minuga juhtub seda tihti. Mõtlen küll, et hakkan lugemisega varem peale, aga ei tule välja. Siis pean pingutama, et raamatu läbi saaks. Lugedes tunnen mõnikord, et olen nagu teises maailmas. Silmade ette tulevad ...
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber.Tuttavatega suhtlen palju, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, et inimesega oleks meeldiv suhe...
need kes juhendavad isikut või gruppe. Õpetamise jaoks peab olema esiteks soov seda teha, olgu kui tahes hea valdkonna valdamine, õpetamis soov on esmatähtis. Ma hindan kõiki ametis olevaid õpetajaid kuid leian siiski, et kõik nad seda ametikohta täielikult ei vääri. Siit kerkib minul kohe küsimus, paljud õpetajad siis üldse täielikult oma kohta väärivad. Siiski paljud, täiuslikus on lai mõiste ja seda võib teostada paljudes äärmustes. Mina pean ennast küll sobivaks õpetajaks ja seda kindlasti oma kiiksude ja vigade juures, sest see on inimlik. Teiseks tähtsaks punktiks on teadmised mille alusel saame õpetada, tänapäeval on see peaaegu võrdsustatud haridust tõendava diplomiga ehk kõrgkooli diplomiga. Seda ei saa võtta kui absoluutset tõde. Töötan ise ka pregu lasteaias õpetajana, omamata erialast haridust. Leian, et minust on ka ebakompetentsemaid lateaia õpetajaid. Kindalsti tuleb väärtustada
See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on meeldiv, osavõtlik, vibreeriv, kindel, rahulik, võimukas, hästi moduleeritud, sõbralik, madala tämbriga, loomulik, soe, rikkalik, meloodiline, kõlav ja heasoovlik. Halb hääl aga on terav, kähisev, kriiskav, nutune, inisev, rusutud, katkendlik, liiga vali või vaikne, monotoonne pinges. Mina arvan, et mina olen hea suhtleja. Väljendan end enesekindlalt, rääkides piisavalt aeglaselt ning selgelt. Mul on piisavalt selge hääl, et ka inimesed, kes on minust kaugel mind kuuleksid. Olen viisakas ning naeratan enda vestlus kaaslasele palju. Räägin kaasa teemadel milles olen pädev ning kui ei ole siis olen rohkem kuulaja rollis. On olnud ka olukordi, kus on suhtlemine halvasti välja tulnud kuid püüan enda vigu parandada. Ma arvan, et mul on üsna hea hääl
Mina olin siin 1. Iseloomusta tegelasi: Rass – (peategelane) ta oli 17 aastane, elas alguses koos oma tüdruksõbraga, oskas hästi valetada. Tal polnud ema ja isaga oli tülis. Säde – peategelase tüdruksõber, ta pettis Rassi ning Rass läks temast lahku. Renita – Rassi uus tüdruk, ilus, ta oli korralikum, kui Säde. Armastas Rassi. Teised tegelased, kes veel raamatus esinesid: Rassi isa, Janar, Talis, Aivo. 2. Mis segas Rass end räpastesse äridesse? Ma arvan, et sellepärast et ta ümber puudusid hoolivad sõbrad. Ta ümber olid vaid halvel teel olevad sõbrad ning ta ei tahtnud nende silmis tossikeseks jääda. Tal puudus ka ema ja ta oli tülis oma isaga, mistõttu pidi ta omale ise eluks vajaliku teenima. 3. Miks jättis Rass oma esimese tüdruksõbra maha? Sest ta nägi Sädet klubis teist poissi suudlemas. Tegelikult oli see mingi suvaline poiss. 4....
Loodus tähendab kõike, see on nagu ema süli - pingete maandaja ja jõu allikas. Loodus on ülim Jumala looming. Looduses viibides saab kuulata iseennast ja teha tähtsaid otsuseid - linnakäras see suuremat ei õnnestu. Jõe ääres istudes saab võtta aja maha, teha pea mõtetest tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida. Milleks see loodus minu jaoks siis nii hea tegelikult on? Vahel, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus sunnitakse tööd tegema, võtan ma ratta ja sõidan kaks kilomeetrit oma kodus eemale metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Istun sealsele pingile, hingan sügavalt sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära. Just seal tunnen, et saan end täiesti vabaks lasta. Istun seal paarkümmend minutit ning sõidan tagasi koju. Tuju on kohe parem ja ka kohustused ei tundu enam nii nõmedatena. Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapses...
ENESEANALÜÜS: MINA SUHTLEJANA Suhtlemisel on nii minu, kui ka teiste elus väga tähtis roll. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt kuna nad on ka kõige rohkem minu ümber. Sõprade ja tuttavatega suhtlen samuti palju päriselus, kuid ka sama palju interneti vahendusel. Kiire elutempo tõttu pole alati võimalik kõikide inimestega kokku saada kuid erinevad virtuaalsed suhtlemisvahendid aitavad seda probleemi lahendada. Facebook annab hea võimaluse näha, mis toimub minu ümberolevate inimeste elus ja samuti ka nendega suhelda. Msn on peamine n.ö moodne suhtlusvahend, mida kasutan sõprade, tuttavate ja lähedastega suhtlemiseks kui neid parasjagu silmast-silma näha pole võimalik. Teiste inimeste erinevuste suhtes, pean ennast üsnagi tolerantseks inimeseks. Mind isiklikult ei häiri, kui inimene omab tavapärasest erinevat maailmavaadet, välimust, ellusuhtumist, orientatsiooni, rassi. Minu jaoks on oluline see, e...
Mina, perekonna peegel Igas perekonnas on olemas omad käitumismustrid, traditsioonid ja väärtused. Need on sageli tavad, mida võetakse kaasa oma ellu täiskasvanuina, kuid need käitumismustrid saadavad meid ka igapüäeva elus täiskasvanuks arenemise ja kujunemise perioodil. Olen kindel, et iga inimene on oma perkonna peegel. Nii ka mina. Kuid mis on need väärtused, mida võtan kaasa eluteele ja mis on see käitumismuster, mida kasutan? Meie peres on viis liiget, ning sellest tingituna on vajalik oma lähedasest hoolimine, tema aitamine. Meie peres on seda väga tunda ja kunagi ei suhtuta kunagi teise inimesesse, kaaslasesse ükskõiksusega. See on andnud kindlustunde, et sa oled vajalik ja julguse enda eest seista ja saad vajadusel alati tuge ja abi kui seda vajad. Meie peres on palju traditsioone
Mina ja kutseharidus. Eesti kutsekoolides õpib rohkem noori kui gümnaasiumides. Noored on valinud kutseõppeasutuse, et omandana keskhariduse kõrvale ka eriala . Kutsekoolid annavad võimaluse õppida eriala ka inimestel kes on juba keskhariduse omandanud . Valides kutsekooli gümnaasiumi asemel saab õpilane rohkem kogemusi, praktikat ja oskusi .Õppides keskkoolis omandatakse endale keskharidus kolme aasta vältel, kutsekoolides saadakse sama ajaga selgeks ka eriala. Noorele on aeg väga tähtis - nooruses tuleb hakkata oma elu elama, pere looma ja tööl käima. Kutsekool soodustab seda aega kokku hoida, omandades kolme aasta jooksul kesk-erihariduse. Kutsekoolilõpetajal on olemas kõik mida tööandjad soovivad - haridus , eriala ja ka töökogemus . Kutsekoolidel on rohkem plusse. Gümnaasiumi asudes peab enamasti tegema sisseastumiskatseid - kutsekoolis neid pole . See võimaldab ka nei , kes midagi ...
pannakse jalgu ette ja palju muud. Paljud lapsed ei julge isegi mitte vanematele seda rääkida et nad kannatavad koolivägivalla all . Noored tüdrukud ja poisid on teinud isegi enesetappe et sellest pääseda. Diskrimineerijad on tavaliselt need kellel endal on midagi puudu või kodus pole kõik korras. Kindlasti peaks sinna sekkuma kooli sotsiaal töötaja. Keegi ei mõtle missugust piina peavad need lapsed tundma keda kiustakse. Ka mina olen olnud kooli vägivalla all . Mind narriti ning tihtipeale polnud kellegagi rääkida , lõpuks leidsin endale sõbra kes aitas mind rasketel hetkedel . Olen nüüdseks aru saanud , mida peavad ka teised tundma. Üritan ka ise teisi kaitsta kui neid kiusatakse. Minu arvates peaksid need lapsed saama psühholoogilist abi kes kiusavad. Teine kord ei pruugi üldse nende elud korras olla , kas kannatavad nemad koduvägivalla all või on neil kunagi hingeline trauma olnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
