pikaajaline ja toimub organismi rühmas. Kohastumused kasulikud omadused antud keskkonnas (need on suhtelised). Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes tolmnevad, õisikutesse koondunud, õied väikesed · kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed
Nt putukad kes näevad välja kui puulehed. Kameelion – suudab värvi muuta 5. EHMATAV VÄRVUS – Paljudel liblikatel. Nt päevapaabusilm. Tema tiibade alumina pool on substraadi värvi, kui keegi tuleb teda ründama siis ta arvab tiivad, ning mustad ringid tunduvad kui silmad. Samuti ehmatatakse kujuga. 6. SEGAV VÄRVUS – nt sebra. Kui lõbi ründab sebrasi, siis joostes tekib triipude sigrimigri – ajab lõvi segadusse. 7. MIMIKRI – mõne teise organismi jäljendamine. Mimikri 2 tüüpi: 1. BATESI MIMIKRI – Kedagi jäljendades valetad, pettuse eesmärgil. Nt: Õiekärbes on täiesti kahjutu, herilase triipudega. Seetõttu teda kardetakse. Nt: orhideedel on õied ainult selleks, et tolmendajaid saada. See ei saa kunagi saada valdavaks – kaitse kaoks 2. MILLERI MIMIKRI – Mürgised/mittesöödavad organismid jäljendavad üksteist. Signaali tekitamine ja võimendamine.
1.Darwinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Väikseim evolutsioneeruv üksus on populatsioon. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks (geenifondiks). Suguliselt sigivate organismide populatsioonide isendid võivad omavahel vabalt ristuda ka nende alleelid võivad üksteisega kombineeruda Mendeli seaduste kohaselt. Võimalike genotüüpide arv populatsioonis iga geeni kohta sõltub geeni alleelide arvust: genotüübi arv= k(k+1)/2, kus k on alleelide arv. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni suhtes.- see määrab suurma osa populatsiooni tunnuste mitmekesisusest. G. H. Hardy ja W. Weinberg tõestasid, et teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus geno...
*Redutsendid e. Lagundajad Taimede ja loomade kohanemine elukeskkonnaga *Taimede kohanemine õie, lehe, varre kuju, suurus, värvus, kuju elukeskkonnaga *Loomade kohanemine kõrvad, jalad, karvad, kaitsevärvus; linnu noka ja jalgade elukeskkonnaga kuju; veeimetajate iseärasused; talveuni ja talveuinak, suveuni; lindude ränded; Mimikri RELIKTID ENDEEMID ja NEOENDEEMID Organismide kooseluvormid olemus *OLELUSVÕITLUS *Looduslik valik *KONKURENTS (liigisisene, liikidevaheline) * KISKLUS *Herbivoorid ( taimtoidulised) *Koloonia ja linnulaat Mikroorganismid Loomad, linnud
Mehhaaniline kaitse siili okkad. 2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused a) varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast. b) segav värvus sebrade triibulisus. c) hoiatav värvus kombineeritud kas mehhaanilise või keemilise kaitsega, annab kiskjale informatsiooni. Paljud mürgised liigid on eredalt värvunud. d) mimikri millegi või kellegi jäljendamine. Kahte liiki: Mülleri mimikri kokkulepe saakloomade vahel, võtta mingi kindel värvus nt, et anda kiskjatele mõista et kõik seda värvi loomad on mürgised. Bates'i mimikri mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid. Vale info andmine. Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke. Mitmed taimed on
pole tähelepanu pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. Postkolonialistlik teooria: Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama?Oluline on silmas pidada kultuuri ja ajalugu, ehk jälgida suuremat pilti, tõlgendada läbi seoste ja teadmiste mitte lähtuda vaid konkreetsest ja pindmisest. Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Lähilugemine ei võimalda näha suurt pilti. Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
Stabiliseeriv- kinnistab ja kaitseb väljakujuneneud kohastumusi. Keskmiste tunnustega isendite eeluspaljunemine. Suunav- tavalisest vormist mingilviisil erinevate isendite eelispaljunemine. Kindlas suunas muutumine. Lõhestav- kahe keskmisest erinevate tunnustega rühmade eelispaljunemine. d) Kohastumine- liigi isendite ühised tunnused mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Nende ehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises. Nt varjevärvus, kuju, mimikri. e) Liigiteke- saab alata populatsiooni sattumisest geograafilisse isolttsiooni. Olemasolev genfond ja lisanduvad mutatsioonid moodustuvad uued kohastumused f) Mikro- ja makroevolutsioon- makro- suurevolutsioon, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Erinevae organismitüüpide teke ja nende evolutsioneerumine. Divergents- alguses sarnased, muutuvad üksteisesed eerinevavamaks. Konvergents- algues erinevad, tekivad sarnased kohastumused
mõju omamiseks suhteliselt kõrge. Indutseeritav mürkaine, nn kvalitatiivne mürk, mis mõjub juba väikestes kontsentratsioonides. Nt valge ristiku 16. Taimede kaitsemehhanismid ärasöömise vastu. kivisrakkudega kest seemne ümber; mürgised ja õlised kaitseained lehtedel ja viljakestal; ogad, astlad ja karvad. 17. Kaitsemehhanismid loomadel. A. varjevärvus B. hoiatusvärv C. mimikri D. mimees- näeb välja mitte nagu elusolend vaid nagu puutükk või midagi sellist (väljaheide) E. ärritavad karvad- röövikud F. mürkainete kogumine kehasse toidutaimede abil G. käitumuslikud: urgudesse-, kojasse peitumine, surnu mängimine, valesilmadega sähvimine 18. Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud. 19. Ökoniss. Põhiniss ja tegelik nissi. 20. Mis on ökotüüp
Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Vôime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus - näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus - ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus - muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus - hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri - mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri - kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed - astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et vôimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21
midagi teada. Episteem – diskursuste, väärtuste süsteemi tervik, mis iseloomustab erinevaid ajaloolisi perioode. • Deleuze ja Guattari: nende järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse maailma midagi määratletud, pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikust. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). • Postkolonialistliku kriitika mõiste – a)teemavaldkond – keskendub koloniaalmaade kirjandusele; b)teoreetiline raamistik – eesmärgiks on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimist poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt.
(klassikalisele) tõlgendusmudelile - puukujuline teadmistemudel: lõplik, nii on, nõnda jääb risoomne mudel: edasi, edasi, ja .. ja ... ja, ehk, ehk, ehk, pidev jätkuvus, kese on kõikjal, ei ole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. 7. Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärgiks mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike ideoloogiate toimimisi poliitiliselt, psühholoogiliselt ja kultuuriliselt Postkolonialistlik identiteet koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju identiteedile. Mimikri, hübriidsus, topeltteadvus, mittekodusolemise tunne
Käitumuslikud kaitsekohastumused: 1) Võime peituda ja pelgupaiku ehitada (väikesed loomad) 2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kiskjate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kõva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) või kõva kisa (jänes). Taimedel: keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha peal liiga kaua, et võimalikust spetsiifilisest mürgist mitte üledoosi saada. 21
2) Organiseeritud kaitse ja tööjaotus (seltsiloomad). Morfoloogilised kaitsekohastumused (värvus ja kuju): 1) Varjevärvus näha substraadi moodi välja. 2) Segadusvärvus ajada kisjkate silmad kirjuks, nt. Zebra. 3) Ehmatusvärvus muster imiteerib suuremaid kehaosi, nt. liblikatiibadel kujutatud suured silmad. 4) Hoiatusvärvus hoiatab mürgisuse eest. a) Mülleri mimikri mittesöödavad liigid meenutavad värvuselt ja välimuselt üksteist. b) Bates'I mimikri kahjutud liigid meenutavad mittesöödavaid. Mehhaaniline kaitse: okkad (siilike), kôva kest (kilpkonn), sarved. Füsioloogiline kaitse: haisunäärmed (skunks) vôi kôva kisa (jänes). 19. Millised on taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu? keemilised mürgid ja ka mehhaanilised kaitsed astlad, okkad. Näiteks jänes ei söö ühe koha
1. Lamarcki ja Darwini vaated evolutsioonile kokkulangemised ja erinevused Lamarck Darwin Erinevus: Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist (DNA uurimine kinnitab seda mõtet). Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud, vaid LV käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. Lükkas ümber arvamuse, et liikide arv on muutumatu liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Välja suremine ja uue liigi teke. Lamarck arvas, et elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt (isenesest) ning olemas olevast liigist ei arene välja teine, vaid geneetika liinid on igavesed, kuid muutuvad pidevalt (areneb, püüdleb täiuslikkuse poole) ja seetõttu vahelduvad liigid, ilma hargnemiseta ja kaotsiminekuta. Algelistest olestest arenesid järk-järgult täiuslikumad organismid. Igal loomal, kes ei ole saavutanud oma arengu piiri, tugevdab mingi elundi sagedasem ja kestvam kasuta...
Paljud loomad kasutavad mürgiseid aineid (taimi) sisse söödes enda kaitseks. Keemiline kaitse pol ühtviisi kaitseks kõikide kiskjate vastu. Ntks herbivoorsed putukad on tihti ühele liigile spetsialiseerunud, kelle kaitsemehhanismile on nad tolerantsed. Aposemaatiline värvus hoiatusvärvus välitvaks zoofaagide juhuslikke kallaletunge. Hoiatusvärvusega kaasneb tihti hoiatav kuju ja käitumine. Mimikri pettehoiatusvärvus mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus. Mimikrit jagatakse kaheks: (1) Partes'i mimikri korral sarnaneb kaitsetu loom kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav värvus või kuju (ntks liblikas lontsuru tagakeha on sama värvi nagu herilasel). (2) Mülleri mimikri seisneb mitme erineva söödamatu looma ühesuguses hoiatusvärvuses.
Esimesed elusorganismid ilmusid Maale arvatavasti 3,7 ... 4 miljardit aastat tagasi. TÕENE Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on organismidele: a) Kasulikud b) neutraalsed c) kahjulikud d) surmavad Linnud põlvnevad: a) Kaladest b) kahepaiksetest c) roomajatest d) imetajatest Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: a) Konvergents b) divergents c) mimikri d) progress Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: a) Rakk b) isend c) populatsioon d) liik e) kooslus Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: a) Lõunaahvid b) neandertaallane c) osav inimene d) püstine inimene e) tark inimene Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit b) 1 miljon c) 100 tuhat d) 40 tuhat aastat tagasi Esimesed elusolesed ilmusid Maale umbes:
Ta rõhutab töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula kirjutasid samuti külaelust. Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis
tingimustele. Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Kasutatud kirjandus: http://alorents.googlepages.com/home http://images
vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- evolutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. Kohastumused: siseehituses- ujupõis kaladel välisehituses- varje- ja hoiatusvärvus; mimikri )sarnasus teise liigiga. Nt. Ohutud sirelased meenutavad oma välimuselt herilasi või mesilasi) füsioloogias- talveuni käitumises- ränne paljunemises- innaaeg MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees. Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade (perekondade, seltside, klasside jne) teke ja areng. Süstemaatika põhiüksused on: Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinevad
Cuvier: paleontoloogia liikide muutumine Lamarc: "harjutamine" Darwin: 1859 liikide põlvnemine Looduslik valik Wallace Evolutsiooni materjal 1 Geneetiline varieeruvus mutatsioonid geenitriiv 2 Mehhanism: Looduslik valik stabiliseeriv suunav lõhestav 3 Tulemused: Kohastumine kindlatele keskkonnatingimustele: (a)Kaitse (b) Hoiatus: mimikri Pole absoluutne Preadaptatsioonid Liikide teke geograafiline isolatsioon bioloogiline isolatsioon (putukad, polüploidsus) väike rühm (rajapopulatsioon) (!geenitriiv) isendite küllaldane paljunemine Suured muutused: makroevolutsioon - progress: nurga taga (preadaptatsioonid) - mitmekesistumine: kohastumine (= lihvimine) - väljasuremine: liik, kooslus Evolutsioonipuu 1 Üldbioloogia. 1.-2.
· BR taunib seda, sest on ise selle sees. · Tekstide muutumine hilisemates interpretatsioonides? Mõlemaist saavad 19. sajandil tüvitekstid. Kolonialism: · Kõrgaeg 15.19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga. · Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe. · Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist. · Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle. · Ambivalents pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon, vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel. · Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või
ühes kohas ega hakkaks jalataldade alt juuri välja ajama ning arvama , et taevas on vaid see ruutmeetrine lapike meie peade kohal. (Iseseisvalt konspekti põhjal „Postkolonialism“ läbi töötada). Postkolonialism. Mis on postkolonialismi kui teoreetilise raamistiku eesmärk? Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu mimikri, hübriidsus, topetteadvus, mittekodusolemise tunne? Mida need mõisted tähendavad? Postkolonialism tekkis 1990. a alguses, olles aga eelnenult osalenud kolonialismivastases võitluses. Postkolonialistlik kriitika on nii teemavaldkond (koloniaalmaade kirjandus, Commonwealth literature) kui teoreetiline raamistik ((anti)kolonialistlike ideoloogiate poliitiline/psühholoogiline/ühiskondlik-
iseärasustest ja elutingimuste piiravast toimest I. Stabiliseeriv valik, suunav valik, lõhestav valik • Stabiliseeriv valik – keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine • Suunav valik – keskmisest teatud suunas erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine • Lõhestav valik – kahe või enama kesmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine c) Kohastumine. Mis on mimikri (osata tuua näiteid)? • Kohastumiseks nimetatakse liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi • Mimikri on sarnasus mõne teise liigiga. Näiteks kärbesõie õied sarnanevad neid tolmeldavate putukatega I. Millal/kus on kohastumused kasulikud, kahjulikud? • Kohastumused on organsimidele kasulikud vaid teatud tingimustel ja teatud aja vältel d) Liigiteke I. Mis on liik? • Liik on sarnaste omadustega isendite rühm II
· mehaaniline kaitse, nt siilidel okkad · keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · pelgupaik, mingi urg nt · kiirus · värvusega seotud: varjevärvus (potensiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast), segav värvus (nt sebrade triibulisus häirib lõvi, kui sebrad karjaga liikuma hakkavad), hoiatav värvus (kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskajale märku ,,ära puutu mind"), mimikri (Mülleri mimikri-kokkulepe saakloomade vahel, et jälendatakse üksteist, et siis kiskja õpib ära, mis on mürgine, nö hoiatav on hoitatud; Bates'i mimikri- mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid liike). Taimede puhul on keemiline ja mehaaniline kaitse ühendatud: mürgised okkad. Samuti sisaldavad mõningaid mürke, mis herbivoori organismile kahjulikud on ja sunnivad seega enda toidulauda valima
Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused!
1. Ökoloogia sisu ja mõiste. Ökoloogia teadusharud. Populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär. Gaia hüpotees. Ökoloogia mõiste – Ökoloogia uurib elusorganismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Ökoloogia teadusharud Autökoloogia (organismiökoloogia) – uurib liigi ja keskkonnategurite vahelisi suhteid Demökoloogia (populatsiooniökoloogia) – uurib populatsioonide ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Sünökoloogia (koosluste ökoloogia) – uurib populatsioonide omavahelisi suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste vahelisi suhteid Geoökoloogia e maastikuökoloogia – uurib maastikuüksuste omavahelisi suhteid ning aineringet ja energiavoogu maastikul (uurib maastiku mõju kooslustele) Käitumisökoloogia – uurib loomade käitumist ja sobivust keskkonnatingimustega Globaalökoloogia e biosfääriökoloogia – uurib Maad kui terviklikku süsteemi elukeskkonnana Üldökoloogia – uurib eluslooduse ja keskkonna üldisi seaduspärasusi, mis kehtiva...
elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 36) Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 37) Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb. 38) Selgita liigi mõistet?
pool Aafrikas. Omakultuur on raskesti ligipääsetav, võimatu selgelt eristada, ja nähtav ainult läbi koloniaalkultuuriprisma. Kolonialistlik ideoloogia põhines koloniseeriate arvamusel endi kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgeltarenenud kultuur. Ambivalents, autentsus, hübriidsus, kolonialism, orientalism, mimikri (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201) Ambivalents - pidev fluktuatsioon mingi asja ja tema vastandasja tahtmise vahel - nt. koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas vastuseis, vaid esineb ka kaasatöötamist, koostöövalmidust. Autentsus - loobumine mingitest mõjudest, ,,juurte juurde tagasipöördumine" ehk loobumine koloniaalkultuuri mõjudest ja tagasiminek kolooniate-eelsesse aega.
2. Keemiline kaitse mürgise nahaga konn. 3. Pelgupaik ka inimestel. 4. Kiirus. 5. Värvusega seotud kaitsekohastumused · varjevärvus potentsiaalne saakloom üritab mitte eristuda oma taustast · segav värvus sebrade triibulisus · hoiatav värvus kombineeritud kas mehhaanilise või keemilise kaitsega, annab kiskjale informatsiooni. Paljud mürgised liigid on eredalt värvunud · mimikri millegi või kellegi jäljendamine. Mülleri mimikri kokkulepe saakloomade vahel, võtta mingi kindel värvus, et anda kiskjatele mõista et kõik seda värvi loomad on mürgised. Bates'i mimikri mittemürgised söödavad liigid imiteerivad mittesöödavaid. Vale info andmine. Taimede puhul kolme viimast kaitsekohastumust ei ole. Keemiline ja mehhaaniline kaitse on väga populaarsed. Kõik taimed toodavad mürke
17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE 1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11 Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE 17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismi rühmad on välja surnud VALE Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda VALE Liikide geenifondid võimaldavad lõputult ümberkohastuda. 17
Kohastumine * Bioloogilise evolutsiooni põhilisteks muutusteks on olnud kohastumine ja liikide teke. Kohastumused seisnevad kaitsevärvustes, kaitsekujus. Kohastumisi on kõikidel organismidel, bakteristes inimeseteni. Kuid kohastumused tagavad organismide ainult teatud tingimustes teatud aja vältel. Kohastumused on organismidele ainult suhtelised kasulikud. Suhtelisus avaldub seoses keskkonnatingimustega. Näiteks saab tume liblikas hakkama tööstuspiirkondades. Hele mitte. * Mimikri sarnasus teise liigiga. Liigi teke * Liik on looduslik organismi rühm, kelle isendid võivad vabalt ristuda ja kellel on oma areaal. Erinevatesse liikidesse kuuluvad isendid omavahel ei ristu. Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond. Ühise geenifondi ja elutingimuste sarnasuse tõttu, kujunevad sama liigi isenditel ka sarnased niinimetatud liigiomased tunnused, mille järgi on võimalik neid eristada. Liikide omavahelist ristumist ja erinevate geenifondide
Evolutsiooniteooria kujunemine 2.1 Evolutsioon: mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. · Füüsikaline: ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite, planeetide, galaktikate teke/areng. · Keemiline: aatomite ühinemine molekulideks, anorg. molekulidest org. ühendite teke. · Bioloogiline: elu areng Maal tänapäevani. Põhiprotsessideks kohastumine, liigistumine (liigiline mitmekesisus), organiseerituse (organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse) muutumine. · Sotsiaalne: inimühiskonna areng (kultuur, tsivilisatsioon). Esimesed ideed elu ajaloolisest muutumisest: 1. Erasmus Darwin: avaldas esimesena, et liigid pole loodud muutumatuks. 2. Georges Cuvier: eri maakihtides on erinevate loomade kihistised. Mida sügavamad on kihid, seda erinevamad on kivistised elavana tuntud organismidest (kõik on algselt muutumatud...
o Tugevaid signaale on vaja: Aususe tagamiseks (handicap?) Segiajamise vältimiseks o Suuremad mustrilaigus on hirmutavamad Hoiatusvärvusega putukad peaksid evolveeruma suuremaks kui varjevärvusega Suur keha on hirmuäratavam, kui palju silmatorkavamad (kui varjevärvuse puhul) Seega ei ole suur keha ikkagi nii kasulik · Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga o Varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas o Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest (Mülleri mimikri) o Ka söödavad liigid võidavad hoiatusvärvusega sarnasusest liikidega, petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämist (Bates'i mimikri) Parasiidid ja ornamendid U. Karu 22.11.11 · Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed
7.1 Mikroevolutsiooni osad 7.1.1 Kohastumine · Toimub populatsioonides, väikseim evolutsiooniline muutus · Kohastumise tulemuseks on kohastumus · Indiviid kohaneb, grupp kohastub · Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. · Maskeerumine on teise organismi jäljendamine kehakujult ja värvuselt, võim sarnaneda ükmbritseva elukeskkonnagaa o mimikri on sellise organismi jäljendamine, mis on mürgine või ohtlik(merikuradi tilbendis, millega ta saaki püüab) · Kaitsevärvus - varje- või hoiatusvärvus o noolemürgikonn(hoiatus) o ööliblika tiivad(varje) · Füsioloogilised/käitumuslikud kohastumused o Talveuni o kobraste hammaste eluaegne kasvamine o vampiirnahkhiirte öine jahipidamine · Kohastumused on suhteliselt kasulikud
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud keskkonna mõjudest organismidele populatsioonis. 108. Valiku meetodid (individuaalne ja massvalik). Individuaalne valik Nt ühe teatud punapea välja valimine. Fenotüüpide ennustamine vanemate keskväärtuse alusel. Massvalik Nt kõikide punapeade välja valimine jne. Selektsiooni diferentsiaal (S), selektsioonikoefitsient (s), valiku intensiivsus, selektsiooni tulem (R). 109. Molekulaarne mimikri. Insuliinist sõltuv diabeet, insuliinist sõltumatu diabeet. 110. Sünteensus. Inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes
kahekordne hingamine. Öölindudel suured ja valgustundlikud silmad, veelindudel ujulestad, veekindel sulestik. Imetajatel kohastumused loodete organismisiseseks arenguks ja toitmiseks piimaga. Inimesel mitmeid iseärasusi püstikäimisele kohastumisest. Paljudel loomadel on varjevärvus või varjekuju, mis muudab nad keskkonna taustal märkamatuks. Aastaajaline karv/sulgkatte värvi muutus. Selle vastand on hoiatusvärvus (herilane, lepatriinu). Mimikri sarnasus teise liigiga (kägu raudkulli sarnane). Loomade käitumiskohastumuste näidetest kiskjate saagitabamisviisid, lindude ränne, järglashoole, tedremäng (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida). --Kohastumused ei ole täiuslikud. 1) Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus
hukkuvad). 117.Mimikri ja selle alajaotused? Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on päralleelselt kasutusel mimeesi mõiste[1], millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Mülleri mimikri Sageli on mitmed erinevad liigid sarnase hoiatusvärvusega. See võimaldab kiskjatel vähema proovimiste hulgaga kahjulik saakloom ära tunda. Meie looduses näib olema kollase- mustakirju värvus universaalseks hoiatusvärvuseks. Seda kasutavad mitmed kiletiivalised (mesilased, herilased). Sellist mitme ohtliku liigi omavahelist sarnasust nimetatakse Mülleri mimikriks. Batesi mimikri Liigid, kes ise pole mürgised või muul viisil ohtlikud kuid imiteerivad teisi liike, kellel need
ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS 1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis määravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kõrgemast tasemest) - Süsteemide ökoloogia (ecosystem), sünökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofüsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni mõiste - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas.gh 4. Ökoloogilise teguri mõiste ja liigitus Selline aine-, energia-, ja infovoog keskkonnas, mis avaldab selles keskkonnas elavatele organismidele mõju. Liigitatakse abiootilisteks (ehk eluta loodus: muld, õhk, vesi, temp, niiskus, valgus, pH-tase jm) ja biootilisteks teguriteks (liigikaaslased ja teised liigid). 5. Mis on ökoloogiline amplituud ja mille abil seda kirjeldatakse. Ökol. amplituut on ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava lii...
Eesti kirjanduses enim mütologiseeritud tegelased mõisateenijatest on mõisasundijad (kilter, kubjas, aidamees), teenijad ja teenrid (pesunaine), käsitöölised (sepp, tisler, rätsep) ja haritlased (koolmeister, õpetaja). Nende suhe külaga on komplitseeritud, sest nad on mõisa kommetele lähemal. Miks mõisnikud soosisid talupoja harimist? Mõisnik tahtis, et talupoeg kui alluv mõistaks asju nii nagu tema. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Samal territooriumil on 2 kultuuri, st hübriidne kultuuriruum: baltisaksa ja eesti talupojakultuur. Toimub suhtlus, suhe 2 sektori vahel pole lihtne ega üheselt mõistetav. Suhe muudab mõlema identiteeti. Sellest lähtuvalt on identiteet alati erinevustest koosnev. Tekib ambivalentne identiteet – mimikri = alluv püüab ülema kultuuri ja kombeid üle võtta, aga päris samasuguseks ei saa. Alati
Bioloogilistes kommunikatsiooniprotsessides, mis algselt ei pruugi omada selgelt eristunud diskreetseid elemente, ilmuvad need aga paratamatult peagi. Üheks selle näiteks on liigilise diskreetsuse ilmumine seksuaalse interaktsiooni tulemusena, mida on lähemalt uuritud liigi tuvastuskont-septsiooni mudeleis. 4) Tähenduse loomus- Üks suhteliselt lihtsamaid näiteid, mida tuuakse tihti tähenduse olemasolu tõenduseks bioloogias, on mimikri, ning üldisemalt, pettus organismidevahelistes suhetes. Teisalt, tähenduse olemasolu seostub adaptatsiooniprobleemiga -- adaptatsioone (kohandumisi) käsitletakse kui bioloogilistele struktuuridele tähenduste andjat. Tähenduse probleem võib olla seotud ka informatsiooni väärtuse probleemiga. 5) Mälu roll- Mälu on semioosi obligatoorne komponent. Ses seoses on huvitav üks unustusse jäänud suurem uurimus sajandi alguse teoreetilisest bioloogiast -- R
Traditsoonilise psühhoanalüüsi puhul on subjekt määratletud ihalevana või kadunud ühtsuse poole suunduvana. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse midagi määratletut - pole jäävat korda, kindlat suunda või tähenduslikkust. Subjekti mitteteadvus on positiivne ja loov nähtus. Postkolonialism. (Konspekt eraldi failina). Postkolonialistliku kriitika mõiste. Postkolonialistlik identiteet. Kolonialistlik ideoloogia. Eurotsentrism. Topeltteadvus, mimikri, nn. mittekodusolemise tunne, hübriidsus. (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201). Postkolonialistlik kriitika on ühtaegu a) teemavaldkond - keskendub koloniaalmaade kirjandusele, kirjandusele, mis arenes koloniseeritud rahvaste hulgas reaktsioonina koloniseerimisele. b) teoreetiline raamistik - eesmärk on mõista ja analüüsida kolonialistlike ja antikolonialistlike
Postkol. kultuurides ei ole võimalik neid kahte poolust selgelt eristada, ‚oma’ on kättesaadav ainult läbi pikaajalise koloniaalkultuuri prisma. Koloniaalimpeeriumite lagunemisega ei kadunud koloniaalvõimu mõju, heaks näiteks sellest on asjaolu, et inglise keel senini paljude endiste koloniaalmaade (üheks) riigikeeleks. Postkolonialistliku ideoloogia tulemus koloniaalalamad (colonial subjects) võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Mimikri püüd matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne; väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Topeltteadvus kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus
muutuvad oksa sarnaseks- varjekuju. Varjevärvuse kõrval on looduses ka hoiatusvärvus, mis annab märku mõnest vähem silma torkavast kaitsevahendist olgu selleks siis mürk, ebameeldiv maitse vms. Tihti on selleks värvukombinatsiooniks punane ja must või kollane ja must. Sellest hoiatusvärvuse signaalist saab ka inimene aru. Varje ja hoiatusvärvused on mõlemad ka kaitsevärvused. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga nn. mimikri . Mitmed kahjutud maod sarnanevad mürgiste madudega, kägu sarnaneb raudkulliga, mitmed putukaliigid sarnanevad herilasega. Nendel õiekärbestel on üks paar tiibu, aga herilastel kaks. Kohastumused avalduvad ka sellistes keerulistes käitumisiseärasustes nagu talveuni, ränne, hoolitsus järglaste eest. Toome näiteid loomade enesekaitse (kohastumuste) kohta. Loom võib olla väga väike ja elada ökoniššis, kus tal vaenlasi ei ole. Vagelvastsed
Liikidevaheline suhtlus toimub kiskjate ja saakloomade vahel. Kiskjatele suunatud signaalid: 1)petmine a)krüptilisus - peidulisus (“siin ei ole kedagi”). Loom tegutseb varjatult, väldib häälitsemist, müra, oma lõhnu jms, n: paljud loomad toituvad vaid pimeduse, põõsaste, paksu rohu vms. varjus. b)maskeering – putukas oksa moodi, värvus sulandub, ei paista silma c)tähelepanu kõrvalejuhtimine, n: paljud linnud teesklevad vigast, et pesa kaitsta. d) Mimikri – olen ohtlik või mittesöödav, n: liblikate „silmad“ 2) aus hoiatamine a)aposemaatilisus, olen ohtlik, silmatorkav. Saakloomadele suunatud signaalid: a) peidulisus, n: hiilimine b)maskeering ja mimikri, n: jääkaru valge kasukas, palvetajaritsika sulandumine keskkonda. Liigisisese suhtluse põhifunktsioon. Vastastikku kasulik suhtlus ja manipuleerimine. Liigisisene suhtlus on eelkõige teise isendi manipuleerimine. Vastastikku kasulikku suhtlust
Punaste silmadega kärbes valib tavakeskkonna, jättes vähemkohasele punases valguses "eelise". 11. Too näiteid, kus tunnuse kohasus sõltub tema sagedusest positiivselt/negatiivselt. Mimikri puhul. Positiivselt kui jälgimaitselised liblikad koondavad oma fenotüübi, siis on lindudel neid kergem ära tunda kindla tiivamustri järgi (see on saast), kui et on igal liigil oma spets hoiatusmuster või lisandub veel juurde "valetajaid" jäljendajaid. Mülleri mimikri. Negatiivselt ühed liblikad on jälgimaitselised ja teised tahavad oma kohasust tõsta nii, et hakkavad neid jäljendama. Kui neid saab liiga palju, siis ei tee lind enam vahet, kes tõtt räägib või valetab ei õpi eristama. Bates'I mimikri. 12. Kirjelda heterosügootide eelist sirprakulisuse näitel Heterosügootsus annab väikese eelise dominantsete homosügootide ees, kuna heterosügoodid on teatud malaariavormidele resistentsemad tänu retsessiivse alleeli olemasolule. Nakatudes
Tegemist on põhjuslik-tagajärgse seosega. Kohastumused avalduvad nii sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises jne. Kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb arvesse võtta mitmeid tegureid nt liigi eellaste morfoloogiat jne. (Hiire karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine). Kohastumise eri mehhanismid: 1.Geneetiliselt määratletud kohastumine varjevärvus (talvine valge kasukas jänesel), varjekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teise liigiga), käitumuslik kohastumine (lindude ränne). 2.Füsioloogiline muutlikkus higistamine soojas, värisemine külmas. 3.Arenguliselt paendlik raske kehalise töö vajadus tagatakse lihaste tugevnemisega. Mitte igat muutust mis on tingitud vastusena keskkonna tingimustele ei saa kutsuda kohastumiseks! Tegemist võib olla prooviga kohaneda. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused!
eluavaldustes. § Kohastumine on kohastumuste teke. Kohastumused kujunevad välja loodusliku valiku tagajärjel. Kohastumuste tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused. Nendest kujunevad populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. § Taimede kohastumused: 1) Kõrbetaimedel on kuivuse talumiseks kitsad, lihakad lehed või on lehed taandarenenud, sügav juurestik ja vett säilitav vars, näiteks kaktustel. 2) Mimikri st sarnasus teise liigiga. Näiteks kärbesõie õis on sarnane tolmendava putukaga. § Loomade kohastumused: 1) Kalad, vaalad ja hülged on kohastunud vees elama. Nende kehakuju soodustab vees liikumist. 2) Linnud on kohastunud lendamiseks. Nende eesjäsemed on muutunud tiibadeks ja luud on kerged. 3) Varjevärvus, näiteks tume selgmine ja hele kõhtmine pool kaladel ning valgejänese karvkatte värvuse muutus st talvel valge ja suvel pruunikashall
kuid nad on erinevas keskkonnas, nende puhul väljendab korelatsioonikeoefitsent laiatähenduslikku päritavust, kui suur mõju on keskkonnal tunnuse avaldumises 348. Valiku meetodid (individaalne ja massvalik): individuaalvalik- järglastest valitakse ristamiseks välja konkreetsed isendid, kasutades fenotüüpide ettearvamise meetodeid, massvalik- ristamiseks valitakse vanemate hulgast välja kindlate omadustega väike grupp isendeid 349. Molekulaarne mimikri: bakterite ja viiruste pinnamolekulid (antigeensed) võivad sarnaneda peremeesorganismi rakkude membraanimolekulidega, mida immuunsüsteem ei ründa, nt antikehad, mis toodetakse veise albumiini vastu, hävitavad ka B- rakke 350. Sünteensus: 1. Klassikalises geneetikas tähendab geenide ja muude geeniliste elementide paiknemist samas kromosoomis, kuid vaatamata füüsilisele aheldatusele ei pea nad olema suure vahemaa tõttu geneetiliselt aheldatud 2. Genoomikas tähendab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
