MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6]
Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine; n: Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes; n: Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: rasside nahavärv Kohastumine- organismirühmale konkreetse keskkonna suhtes kasulike tunnuste teke, kohastumused on pärilikud; n: varje-ja hoiatusvärvus Kohanemine- individuaalne ja mittepärilik muutus, võib olla pöörduv, suhteliselt kiire; n: inimese silmapupilli ava...
Kohastumine e.adaptatsioon-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest...
kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise liigiga, et muuta ennast nätamatuks(raagritsikas). Varjevärvus:muudab keskkonna taustal märkamatuks(lehetäi). Kõrbetaimed:väga lühike õitseperiood, pikk ja sügav juur. Käitumine: kiskjate saagitabamis viis, lindude ränne, tedremäng(kägu, kes käitub nagu raudkull). Hoiatus-ähvardus poosid(konnad, kassikakk). Evolutsiooni mehhanismid-Mutatsioonid. Geen:tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene
oragainstus", mis püsis seal ühtekokku 12 päeva. ,,Withus oragainstus" tähendab otsetõlkes ,,meiega või meie vastu". See on laenatud G.W. Bushi kõnest, kus ta ütles ,,Te olete kas meiega või terroristidega" ning alustas sellega sõda terrorismi vastu, mis on tekitanud vastakaid arvamusi miljonites. Nende miljonite hulka kuulub ka Banksy, kelle ,,Withus oragainstus" avaldab autori sõjavastasust. Banksy mimikri võis märkamatuks jääda seetõttu, et kaugelt vaadates ei tundu esmapilgul miskit valesti olevat, see võib tunduda lihtsalt mõne vahva putukaliigina. ,,Withus oragainstus" pole mitte lihtsalt töö pealkiri, vaid justku Banksy välja mõeldud liik: pikkade tundlatega suur pruun (surnud) mardikas, kelle mõlemale küljele on kinnitatud reaktiivlennuki tiivad. Mardikas näeb välja nagu sõja elusolendist tööriist, kelle tööks on hävitamine oma riigi nimel. Mardika
Mülleri konvergents – sama värvusmustrit jagab väga suur hulk erinevaid liike – nt herilased, mesilased, vapsikud kõik ühtmoodi värvidega => röövloomad õpivad seose kiiremini ära ega ründa enam – loomadel on seega koodi jagamisest kasu. Samas lisaks herilastele ja kimalastele jagavad sama värvuskoodi ka nt sirelased, paljud liblikad, kellel endal tegelikult keemilist kaitset putuktoiduliste lindude vastu ei ole – Bates’i ja Mülleri mimikri kompleks. Looduses olemas koodid, kus sarnasuse kaudu tekib kumulatiivne efekt, mida tõlgendajad võtavad arvesse. Mimikri – elusolend, kellel endal ei ole kaitsevahendeid, tänu oma sarnasuse loomaga, kellel on kaitsevahendid olemas, saavutab kaitstuse. Olukord peab olema pidev – juhuslikku sarnasust mimikriks ei nimetata. Liigid on püsivad ja seega satub vastuvõtja pidevalt vastastikku ühesuguste, kuid erisuguste
organismirühmas.Suur on looduslikul valikul. Järgnevalt toon välja erinevaid kohastumusi: 1.Kohastumine kuivusega Näide:kaktused *vee säilituskude *lehed taandarenenud *õhulehed avatud öösel ja fotosünteesiks vajalik CO2 varutakse öösel. Kohastumused · Näited: · lindude eesjäsemed tiibadeks · kõrbetaimed kõrges temperatuuris · kaitsevärvus, kaitsekuju, hoiatusvärvus, mimikri (sarnasus teistega) · planktonorganismide läbipaistvus · sesoonsed värvusmuutused karvkattes · ränne, talveuni, lõimetishoole · mikroorganismide resistentsus antibiootikumidele · taimede seemnete levimisviisid · jne · kohastumused on suhtelised · tagavad organismi püsimise teatud tingimustes · hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskkonnas vahel ei saavutata ka täiuslik · Näited: · kaitsevärv mõnel teisel taustal
Evolutsiooniõpetus: mõisted Populatsioon ühist territooriumi asustavate sama liiki isendite kogum. Genofond populatsiooni kõigi geenide ja geenialleelide kogum. Mikroevolutsioon liigisisesed evolutsioonilised muutused, viib uute liikide tekkeni. Mutatsioon juhuslikud muutused genotüübis, kromosoomide ja geenide struktuur/arv muutub. Geen, kromosoom ja genoommutatsioonid. Kombinatiivne muutlikkus ema+isa pärilik materjal Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide või nende osade vahel, põhjuseks ränne, tagajärjeks geneetilise materjali ühtlustumine. Geneetiline triiv juhuslikud muutused populatsiooni geenistruktuuris, väikestes populatsioonides. Nt: juhuslike isendite hukkumine, pudelikaela efekt, rajajaefekt Looduslik valik evolutsiooni liikumapanev jõud, seisneb ebavõrdses paljunemises, pärilikus muutlikkuses, olelusvõitluses. Olelusvõitlus organismide elutegevuse/paljunemise sõlt...
· hoiatusvärvus signaliseerimine toiduks mittesobivusest Liigisisene signaliseerimine sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine. Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini. UV kiirguse vastane kaitse melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks. Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga: · Mülleri mimikri varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest. · Bates'i mimikri ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust. Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine Fenoloogilised nihked hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine. Setts and the city Badger tasso, määr, mäger
ETOLOOGIA: Raivo Mänd - "Kutse tantsule" Conrad Lorenz - "Kuningas Solomoni sõrmus" Etoloogia - loomade liigispetsiifilise käitumise teooria. Pärishülglased ei saa ilma veeta toetuda mitte millegi peale, peale kõhu. Tunnevad ennast haavatavalt. Bakteritest lahtisaamisel on kõige tõhusam kuivatmine. Raisakotkas kasutab liha roiskumisbakterite lagundamisvõimet. Niss on looma eriala. Parasiidil on tähtis,et peremees elaks suhteliselt hästi. Niipalju hästi, et tal ei oleks energiat parasiidile vastu hakata. Parasiitsuhted on üsna tolerantsed. Ginkgo biloba - kasvatab ollust, et parasiidid saaksid sümbioosi teha. Karule laula! Ära eksklameeri!:) Ilves on tolerantne teiste ilveste suhtes. Hundid on sotsiaalsed kiskjad. Inimese liigil on ainukesena piiramatu hulk nisse. Absoluutselt kõik teised liigid on aktuaalseks või potensiaalseks ressursiks. Rass - mingisuguse komplektse liigi teatud kontignent, mis teistest selle liigi kont...
Liik on eri aladel elutsavateks asukondadeks ehk populatsioonideks. Populatsioon on mingi liigi isendid mingis piirkonnas (Nt Eesti). Populatsiooni genofond populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogum. Populatsiooni geneetilise struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valid Mutatsioon on populatsiooni geneetiline muutumine. Mutatsioon pole letaalne(surma põhjustav), siis pärandub see põlvest põlve. Geenivool geneetilise materjali vahetus populatsioonide isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv alleeli- ja genotüübi sageduse juhuslikus suunas muutumine. Toime: vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Pudelikaelae...
Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
karvkate, karvapüstitaja lihased jms 4) ELU TEKKE KÄSITLEMISE PROB - * DNA teke organismi väliselt on katseliselt tõestamata; * ei ole antud ammendavat seletust geneetilise koodi tekkele, geneetiline kood on RNA nukleotiidide järjestus, mis määrab valgu aminohappelise koostise. 5) EVO MUUTUSTE PEAMISED TEGURID 6) KOHASTUMUSI Taimedel kuiva taluvus, varjevärvus (heinaritsikas) * Mimikri ( orhidee ) Loomadel *varjevärvus ( kameelon, heinaritsikas) *hoiatusvärvus (lepatriinu, herilane, röövikud, maod ) * Mimikri (kägu) lindudel seoses lendava eluviisiga (kerged luud, kiire seedimine, suled jms ) * käitumiskohastumus (rändamine, talveuinak) Inimestel seoses püsti käimisega 7) LIIKIDEVAHELIST RISTUMIST TAKISTAVAD TEGURID geograafiline isolatsioon (ruumiline eraldatus), suur vahemaa. Bioloogiline isolatsioon
(3osalised), hõõrel · Röövtoidulised · Neelust viib söögitoru makku, läbides peaaju, mis kaitstudkõhretaolise koljuga Ei saa neelata sipelgast suuremat saaki! Seedenäärmed: maks ja kõhunääre · Suured silmad (hiidkalmaaril kuni 25cmØ) Ehitus sarnane selgroogsete omale http://www.youtube.com/watch?v=p9A-oxUMAy8 Peajalgsed · Hästi arenenud peaaju (selgrootu!) · Kaheksajalad on võimelised muutma oma kuju · Mimikri · Intelligentsed · Liikumine: Raketi põhimõttel Kombitsate abil http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature= related Peajalgsed · Lahksugulised Isased asetavad kombitsa abil seemnerakud emase mantliõõnde Munade viljastamine toimub emase munemise ajal Valvavad ja kaitsevad mune Pärast järglaste koorumist vanemad surevad Seepia Harilik seepia: Sepia
Looduslik valik Bio IV Looduslik valik isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui sa...
17.6. Ühes järves elavad kalaliigid moodustavad ühe populatsiooni ÕIGE 17.7. Populatsioonis olevad geenid ja nende alleelid moodustavad geenifondi ÕIGE 17.8. Evolutsioonilise muutuse aluseks on populatsiooni geneetilise struktuuri muutumine ÕIGE 17.9. Geenisiirde tagajärjel tekib evolutsiooniline muutus ÕIGE 1710. Loodusliku valiku eelduseks on individuaalne muutlikkus ja olelusvõitlus ÕIGE 17.11. Kõrvuti mitmekesistumisega on evolutsioonis toimunud ka mimikri: erineva päritoluga organismide sarnastumine samasugustes tingimustes ÕIGE17. 12. Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud hüppeliselt. Mitmes suhtes ebatäiuslikud või isegi ebardlikud organismirühmad on välja surnud VALE - Üleminek lihtsama ehitusega organismitüübilt täiuslikumale on toimunud vahevormide kaudu. 17. 13. Ühegi liigi geenifond ei võimalda lõputult ümber kohastuda ÕIGE- sest keskkonnatingimused muutuvad pidevalt ja kiiresti 17. 14
Elutekke 3 põhiseisukohta:On toimunud elu algne loomine,Elu alged on Maale saabunud teistelt taevakehdadelt,Elu on tekkis elutu aine arengu tulemusena. Füüsikaline evolutsioon:Elementaarosakesteks tekkisid aatomid.U 5 miljardit at tagasi tekkis Päike ja 4,5 at tagasi Maa.Keemiline evolutsioonLihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid).Bioloogiline evolutsioonDarwini teooria:Elu ajalooline areng planeet Maal, liikide üksteisest põlvnemise kaudu.Sotsiaalne evolutsioonInimühiskonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng.Bioloogiline evolutsoon:.4 miljardit 3,5 miljardit aastat tagasi esimesed elusolendid,3.5 miljardit aastat tagasi bakterid ehk eeltuumsed.2 miljardit aastat esimesed eukarüoodid(taimed, loomad, seened).esimesed hulkraksed 700 miljonit aastat tagasi.Taimede evolutsioon:Ainuraksed vetikad,Hul...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid Darvinliku evolutsiooniteooria kohaselt ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid populatsioonid ja liigid. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüübiliselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Populatsiooni genofondiks nim populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeeritavate osade kogumit. Populatsiooni geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe. Hardy-Weinberg- nad tõestasid, et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist str ei muuda. Seadus: teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Aga see kehtib ainult järgmistel tingimustel: populatsioon on väga suur, ristumised on vabad, mutagenees puudub, populatsioon on isoleeritud, puudub looduslik valik. Selline populatsi...
Mis on evolutsioon, millisteks vormideks see jagatakse? Eluslooduse ajalooline areng, mille liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinesid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- Inimühiskonna areng 2.Nimeta tähtsamad evolutsioonitreooriate kujundajad ja nende teooriate põhiseisukohad. Teadlaste arvamused: Georges Cuvier: · Kõik liigid on algselt loodid ja muutumatud. · Mida sügavama kihid, seda erinevamad on kivistised võrreldes elavate organismidega. Oli seisukohal, et varem ...
levinud sugukond. Eestist on Neid võib leida üle kogu sugukond valdavalt suurte leitud rohkem kui 30 liiki parme. mõõtmetega (kehapikkus kuni maailma. Enamus sirelasi on Parmud on keskmise suurusega mimeetilised, st. neil esineb 5 cm) kärbseid. Röövkärbeste või suured kahetiivalised pea on suhteliselt väike, kuid mimikri. Sirelaste (kehapikkus 7 - 26 mm). Väliselt "modellideks" on astlalised väga liikuv, varustatud võimsa meenutavad nad suurepealisi imikärsaga. Rindmik on väga (mesilased, herilased, jässaka kehaga kärbseid, väga kimalased), sarnasus on suur ja tugev. Kogu keha on iseloomulikud on suured
1) Makroevolutsioon – liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine Mikroevolutsioon – muutused populatsiooni geneetilised struktuuris, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist antud tingimustes Konvergents – erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega Biosfäär – Maa pinnakihtide ruumisosa, mida asustavad elusorganismid Kohastumused – populatsioonile või liigile ühised pärilikud omadused, tunnused või tunnustesüsteemid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist Bioloogiline isolatsioon e. ristumisbarjäär – mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel Geograafiline eraldatus – eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste...
· Ellujäämist ja paljunemist soodustavad omadused · Nt loomleviga taimede seemned on kohastumine vastu pidada loomade seedekulglas. · Lindudel on kujunenud palju kohastumusi lendamiseks: · Esijäsemete muutumine tiibadeks. · Kerged toruluud · Kiire seedimine jne. · Loomade puhul on kõige tüüpilisem kohastumuseks varjevärvus või varjekuju. · Sest sarnasus keskkonna fooniga tuleb kasuks nii saak loomadele kui ka kiskjatele. · Hoiatusvärvus · Mimikri · Mimikri olemasolu ehk siis sarnasus teisele liigile. Nt mõni kahjutu madu võib sarnaneda mõnele mürgisele maole, mõni putukas sarnaneb mõne taimele jt. Kohastumused ei ole suhtelised ega täiuslikud · Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud aja vältel. · Nt. Tööstuslik melanism · Kõrbes varjevärvus on kasulik ainult kõrbes · Kohastumuste suhtelisust väljendab ka asjaolu, et nad ei ole täiuslikud. · Nt mesilased
Genofond-populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenivool-isendite sisseränne teistest populatsioonidest. Geneetiline triiv-alleelide ülekanne järglaspõlvkonda, mida mõjutab juhus. (See on ainult väikestes populatsioonides, vähendab geneetilist muutlikkust, suurendab geneetilisi erinevusi liigi teiste populatsioonide vahel.Pudelikaelaefekt-kui populatsioon taastub, siis on ta teistsuguse geneetilise struktuuriga. Mikroevolutsioon-populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (piiravad tegurid võivad olla biootilised:konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad, abiootilised:ebasoodne temperatuur,niiskus, soolsus, valgus ja organismide sõltuvus nendest tingimustest on olelusvõitlus.)Loodusliku valiku vormid: *stabiliseeriv e. säilitav val...
populatsioonis. Sageduste summa ei saa olla kunagi suurem kui 1.Indiviidil saab olla lookuses max 2 alleeli. Populatsioonis võib alleele lookuses olla palju, kuid alleelide sageduste summa populatsioonis on alati 1. p + q + ....n = 1 67. Hardy Weinbergi seadus väidab, et Suures, juhuslikult ristuvas (panmiktilises) populatsioonis alleelide ja genotüüpide sagedused põlvkondade jooksul ei muutu. 68. mutatsiooni kiirus fenotüübi tekke tõenäosus 69. Bates´i mimikri On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. 70. Mülleri mimikri Mülleri konvergents. Nähtus, kus erineva evolutsioonilise arenguteega mittesöödavate või mürgiste liikide hoiatusvärvus on kujunenud sarnaseks. 71. molekulaarne kell aitab määrata evolutsiooni ajalist kulgu DNA nukleotiidide ja aminohapete järgnevuste põhjal
Populatsioon-Väikseim evolutsioneerumisvõimeline rühm, rühm üht liiki isendeid samal ajal samas kohas(saavad ristuda) Ideaalne popul.-Esineb vabaristumine e panmiksis, puudub looduslik valik ja mutats-d. Popul. on isoleeritud, p. arvukus suur. Tegelikkuses seda ei eksist. Looduslik valik- paremini kohastunud isendite eelispaljunemine Stabiliseeriv valik e sälitav valik, kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi, kaovad ära äärmuslikud tunnused, toimub spetsialiseerumine, eelispaljunemine keskmiste tunnustega isenditel, toimub stabiilsetes keskkonnatingimustes Suunav valik- tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine, muutumine peab olema suunatud ja pikemaajaline; n: aju täiustumine selgroogsetel Lõhestav valik- kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, erinevad tingimused, suur areaal (mida suurem ja erinevam, seda seda tõenäolisem on lõh.valik); n: ra...
Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
C. ühe populatsiooni tihedust mõjutavad faktorid on tihedas korrelatsioonis teise populatsiooni tihedust mõjutavate faktoritega 61. Kas kiskja ja parasiit erinevad: A. Elu ajal toiduks tarvitatud organismide arvu ja tarbija/saagi kehasuuruse suhte poolest? B. Toiduobjekti taksonoomilise kuuluvuse poolest? C. Saakorganismi suuruse poolest? D. Selle poolest, millisele troofilisele tasemele kuulub saakorganism? 62. Kas Mülleri mimikri on: A. Varjevärvuse eriliik? B. Segava värvuse eriliik? C. Ehmatava värvuse eriliik? D. Hoiatava värvuse eriliik? 63. Milline lause on õige? A. Alla 5% maailma liikidest on parasiidid B. Alla 20% maailma liikidest on parasiidid C. Alla 50% maailma liikidest on parasiidid D. Alla 99.9% maailma liikidest on parasiidid E. Alla 100% maailma liikidest on parasiidid 64. Kas mikroparasiidi populatsioonitiheduse nullkasvu tagamiseks on minimaalselt vaja: A
Ainevahetuse intensiivsus väga madal, energia varuainetest, püsisoojastel kehatemperatuur langenud peaaegu keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge MATERJALID: http://skaaladjameetodid.weebly.com/index
keskkonnatemperatuuri tasemele. Tarduni e. letargia: enamasti lühiajaline sügava une taoline seisund madalate temperatuuride üleelamiseks. Suveuni: kuumade ja kuivade aastaaegade üleelamiseks. Esineb paljudel stepiloomadel. Anabioos: organismi eluprotsessid sedavõrd aeglustunud, et nähtavaid eluavaldusi pole. Mimikri: mittesugulaslikel loomadel looduslikus valikus kujunenud kaitsekohastumuslik sarnasus Bates´i mimikri: kaitsetu loom sarnaneb kaitstud või mittesöödava loomaga. Mülleri mimikri: mitme erineva söödamatu looma sarnasus. Mimees: sarnasus mittesöödava esemega Hoiatusvärvus: kehakatete ere ja silmapaistev värvus, mis teeb hästi kaitstud looma hästi nähtavaks ja väldib juhuslikke kallaletunge
Bioloogia kontrolltöö Evolutsioon (1) 1.Darwini teooria ja selle tõendid Evolutsiooniteooria ehk arenguteooria, pooldab arengut ja muutumist. Darwini teooria põhineb Lamarck'i teoorial ning sellele eelnes ümbermaailmareis. Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnani...
-) Esimesed Aafrikast välja rännanud inimlased olid: püstised inimesed. -) Esimesed elusolendid ilmusid Maale umbes: 4 miljardit aastat tagasi. -) Kaasaegsed inimesed kuuluvad liiki: tark inimene. -) Linnud põlvnevad: roomajatest. -) Linnu tiib ja inimese käsi on: homoloogilised. -) Mikroevolutsioon on: liigisisesed evolutsioonilised muutused. -) Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: 100 tuhat aastat tagasi. -) Organismi sarnasus mõne teise liigiga on: mimikri. -) Protobiontideks nimetatakse: esimesi elusolendeid Maal. -) Tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: suguline valik. -) Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on: populatsioon. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) - see esines vaid ühes töös! -) Cuvier seletas organismide väljasuremist globaalse katastroofiga. -) Elu tekkele järgnes sotsiaalne evolutsioon. -) Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel.
jagamine läänemaailmaks ja arengumaadeks (i.k. First World, Third World) ja nn. orientalislik meelelaad (vt. Hennoste, orientalism). 2 Postkolonialistliku ideoloogia tulemus kolonaalalamad (colonial subjects), kes võtsid omaks koloniaalideoloogia ja enda alama staatuse võrreldes koloniseerijatega. Püüti matkida koloniseerijate käitumist, maitseeelistusi, elustiili, väärtushoiakuid jne, seda kutsutakse mimikriks (vt. Hennoste). Mimikri väljendab nii koloniseeritavate soovi koloniaalkultuuris tunnustust leida kui häbi- ja alväärsustunnet enda kultuuri suhtes, mida koloneeriv kultuur näitab alaväärsena. Tulemus topeltteadvus (double consciousness), kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. H.
Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud kutsuma elavateks fossiilideks. Näiteks latimeeria, Ginko biloba ja ürghai. 21.Mis on kohastumused, too näiteid? Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused e kohastumused konkreetse keskonna suhtes. Kaelkirjakul on pikk kael puulehtede söömiseks, ujupõis kaladel, varje ja hoiatusvärvid, mimikri. Talveuni, ränne, innaaeg 22. Selgita kohastumuste suhtelisust. Kohastumused on suhtelised, kuna need tagavad organismi eluspüsimise ainult teatud tingimustes. Hinnata saab konkreetseid tunnuseid konkreetses keskonnas. Vahel ei saavutata ka täuslikkust. Näiteks kui mõni kaitsevärvi putukas satub valele taustale. Mesilase astel on talle kaitseks, kuid kui ta sellega kedagi nõelab, siis ta rebib endalt tagumise otsa ära ja sureb. 23. Selgita liigi mõistet?
ESS korral on kõigi strateegiate tasuvus võrdne Kimalaste toitumiskäitumine. Puukonnade sigimiskäitumine. LOOMADE KOMMUNIKATSIOON. 1. Suhtluse kasu ja hind. Suhtlemise funktsiooniks on mõjutada teise isendi käitumist nii, et see tooks suhtlejale kasu - näiteks hirmutada kiskjat või rivaali. Kuid suhtlusel on ka oma hind - nt. displeid on tihti silmatorkavad ja äratavad potentsiaalse vaenlase tähelepanu. 2. Liikidevaheline suhtlus. Kiskjate ja saakloomade suhtlus mimikri, krüptilisus, aus hoiatamine. Enamik liikidevahelisest suhtlusest toimub kiskjate ja saakloomade vahel (1) kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel (a) petmine (valeinformatsiooni edastamine) - krüptilisus ja mimikri (b) aus hoiatamine - aposemaatilised signaalid (2) saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel Krüptilisus peidulisus näit. hiilimine kaslastel, kakkude hääletu lend jne. maskeering ja mimikri - näit. jääkaru valge kasukas, mis sulab lumega ühte
EVOLUTSIOONIIÕPETUS, 12.KLASS 1. Mis on: Populatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas ja on võimelised saama arenemisvõimelisi järglasi Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Individuaalsetest geneetilistest erinevustest tulenev erinev edukus olelusvõitluses Olelusvõitlus organismide reageerimine nende ellujäämis ja paljunemist takistavatele teguritele Kohastumine organismi ehituse ja talitluse pärilik pöördumatu muutumine 2. Olelusvõitlus (mõistete liigid, näited) Otsene olelusvõitlus organismid reaalselt võitlevad omavahel. Näiteks võivad kakupojad üksteist pesast välja nügida, isased hirved võivad emase pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel. Kokku ei puutu, kuid ärasöödud toit võib kaasa tuua teise or...
kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses. Kultuur on teatud normide süsteem ja neid norme peab järgima. Ja seetõttu ongi talupoeg kohmetu, et ta ei tea nendest normidest midagi. Alateadvuses on hirm. Binaarne opositsioon.. läbib erinevaid teoseid: Näiteks must talu versus ilus valge puhas mõis. võim-allumine----- pole romantilises, vaid realistlikus, kriitilises mõis-küla Valgus-pimedus---- kristlikus mõttelaadis on see. Ilu-inetus 15. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena 16. Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses Vildele heidetakse ette, et religioossest inimesest ei saa väga empaatiavõimeliselt kirjutada inimene, kes on religioonikauge. Kes oli prohvet Maltsvet- Juhan Leinberg. Rajab endale omaette koguduse, ta kujundab selle koguduse liikmete vaateid käitumist ja tugineb seejuures omaenda originaalsetele piibliseletustele. See on ka üks põhjusi, miks prohvet satub avalikku vastasseisu nii kiriklike kui ilmalike võimudega
3. Lõhestav valik- eelistatud on erinevas suunas keskmisest erinevad tunnused (inimeste rassilised tunnused) Mikroevolutsioon=kohastumine Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Kohanemine ei ole kohastumine. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumused avalduvad: · Ehituses (keskkonna värvusega sarnanev värvus liblikatel, kameeleoni võime muuta värvust, mimikri, kajalokatsioon nahkhiirtel, lihakad vettvaruvad lehed mägisibulal jne) · Füsioloogias (antifriis arktlilistel kaladel, kahekordne hingamine, kahel jalal kõndimine inimesel, neli magu veistel, lindude toruluud) · Käitumises (lindude ränne, kisklus, sümbioos, parasitism, herbivooria)
Elavad fossiilid on väga pikka aega muutumatuna püsinud organismid. Nt latimeeria, hõlmikpuu Tööstuslik melanism on tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkonnas. Tahmunud ouutüvedel paistavad nad lindudele vähem silma. Kohastumine on loodusliku valiku tagajärjel tekkinud muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuurid. Nt mesilaste mürgiastel oma peamiste vaenlaste, roomajate (konnade) ründamiseks; ujupõis kaladel; varje- ja hoiatusvärvused; mimikri ehk organismi tunnuste sarnanemine teise liigiga (kameeleon, kaheksajalg, lehe välimusega rohutirts). Liik on sarnaste tunnustega organismirühm, kelle isendid annavad viljakaid järglasi ja kellel on oma levila. Selleks, et uus liik jääks püsima peab tekkima bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär ehk võimetus saada teist liigi isendiga järglasi. Seda mõjutab näiteks käitumine paaritumisperioodil ja selle perioodi erinev aeg.
Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees
Liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nimetatakse kohastumusteks. Kohastumused avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises ja teistes eluavaldustes. Näiteks kõrbeloomad ja kõrbetaimed on kohastunud eluga kõrbes. Paljudel organismidel on varjevärvus või varjekuju, mis sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga. Mõnele liigile tuleb kasuks sarnasus teise liigiga, nn mimikri. Kohastumuse tekke eelduseks on individuaalsed pärilikud muutused, mis annavad materjali looduslikule valikule. Valiku tagajärjel kujunevad soodsatest individuaalsetest muutustest tervele populatsioonile või liigile omased kasulikud muutused. Kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel. kohastumuste suhtelisus väljendub ka asjaolus, et kohastumused ei ole täiuslikud. Uuendus Darwini evolutsioonile ehk moderne süntees
b) mutatsioonidest, c) looduslikust valikust, d) kohanemisest. Sobiv sõna lünka. 17. Loodusliku valiku toimel arenevad terved isendid. 18. Indiviid on muutunud elutingimustega. 19. Väikeste populatsioonide evolutsiooni mõjutab oluliselt geneetiline triiv. 20. Koduloomade aretust suunab peamiselt suunav valik. 21. Liigiteke algab tavaliselt bioloogilisest isolatsioonist. 22. Eri liikide kohastumisel ühetaolistele tingimustele ilmneb sageli mimikri. 23. Selgroogsete jäsemeskeleti ehitus on homoloogiline. 24. Eukarüootne rakutüüp tekkis primitiivsuse tagajärjel. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Kuidas on omavahel seotud mikro- ja makroevolutsioon? Nad mõlemad on seotud populatsiooniga, mõlemad osalevad evolutsioonilises progressis. (nt. positiivses suunas liikuv populatsioon) 26. Võrrelge evolutsioonilist progressi ja regressi!
Loodusliku valiku tagajärjel tekivad muutused populatsiooni geenifondis ja geneetilises struktuuris. Jäävad püsima organismirühmale kasulikud tunnused ehk kohastumused konkreetse keskkonna suhtes. Kohastumuste teket nimetatakse kohastumiseks. Kohastumused on pärilikud. Näiteks kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks. Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Kohastumused on nt kaitsevärvused, mimikri, muutused siseehituses nt ujup6is, talveuinak, ränne, innaaeg. Geneetiline triiv. Geenitriiv ehk geneetiline triiv on geeni alleelide (ja mittegeensete geneetiliste markerite alleelsete variantide) sageduse juhuslikud muutused populatsiooni järjestikustes põlvkondades juhuvaliku tõttu. Järglase alleelide kombinatsioon on vanematelt juhuslikul moel pärandunud, mistõttu see, kas üks või teine isend jääb ellu ning saab järglasi, oleneb mingil määral juhusest. Mingi alleeli
pööranud, sellest lähtuvalt vajab kirjandus ja kirjanduskriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist. (Vt. Moodle ‘Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses’) 8. POSKOLONIALISLIK TEOORIA Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all (eelkõige Suur-Britannia kolooniad), koloniaalideoloogia mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Viimasel ajal tunduvalt laienenud nt postsotskolonialism (Vt Moodle ‘Postkolonialism’). Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika). Maailmakuulus kirjandusteooreetik Franco Moretti on pakkunud välja ka vastupidise mõiste: kauglugemine? Mida see mõiste tähendab? (vt. kirjandusloo konspekt) TÕLGENDAMINE on teksti (kirjandusteos, graffiti, rahvusvahelise õiguse
kirjandustekstides Feministlik kirjandusteooria Lähtepositsioon – sooline erinevus on kategooria, millele traditsiooniline kirjandusteadus pole tähelepanu pööranud, seetõttu vajab kirjandus ja -kriitika ümberhindamist ja analüüsi soolisest perspektiivist Postkolonialistlik teooria Keskendub kirjandustekstide analüüsile maades ja kultuurides, mis on olnud Euroopa koloniaalvõimu all, nende mõjud, teisestamine, hübriidsus, mimikri. Kirjandusteksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid o Keele ja filoloogia ajalugu o Kirjandustraditsioon , kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud o Autori elulugu o Ühiskondlikud, kultuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika)
Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad. Mimees – elusolendi kaitsekohastumuslik sarnanemine mittesöödava esemega (nagu nt kivi, kuivanud lehe vm taimeosa või väljaheitega). Ärritavad karvad. Käitumuslikud – nt surnu mängimine. 17.Kaitsemehhanismid loomadel. Varjevärvus ( maskeerimine värviga), hoiatusvärv (eredad toonid, mis viitaksid „olen mürgine”), mimikri (peletamine ja hoiatusvärv), mimees (sarnanemine mittesöödava asjaga), karvad (putukatel, teevad söömise ebameeldivaks), mürgiste ainete kuhjamine), käitumuslikud (põgenemine, ründamine, hoiatamine (liblika valesilmade lehvitamine)). 18.Ökoloogiline amplituud ja selle kujutamise graafikud. Oli 25.05.18 eksamis(graafiku joonsitamine ja ühe keskkonnateguri kirjeldamine ühe konkreetse liigi põhjal)
viljapuu-lehekedrik on omandanud nii lehe kuju kui ka värvi, et teda looduses raskem märgata, jänes on suveperioodil pruunikas, et teda niitude ja metsa vahel raskem märgata, talveperioodil aga valge, et kergemini lumevärvusega ühte sulanduda jääda märkamatuks kiskjate jaoks) Hoiatusvärvus on aga võimalikult neoonne või kirgas toon, mis hoiatab teisi liike neile liginemaks (nt. lepatriinude punakas värv annab märku nende ebameeldivast maitsest) 4. Mis on mimikri? Tooge näiteid! Mimikri on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi (looma, taime) tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. Näiteks võib ohutu loomaliik sarnaneda välimuselt hoiatusvärvust kandva mürgise loomaga. Mimikriga on paralleelselt kasutusel mimeesi mõiste, millega tähistatakse tavaliselt sarnasust keskkonnaelemendiga. Nt. ohutud sirelased meenutavad väljanägemiselt herilasi või mesilasi; mitmed
· Keemiline kaitse, nt mürgise nahaga konnad · Pelgupaik, nt urg · Kiirus · Värvusega seotud: o Varjevärvus (potentsiaalne saakloom püüab mitte eristuda oma taustast) o Segav värvus (sebrade triibulisus häirib lõvi, kui kari liikuma hakkab) o Hoiatav värvus (kombineeritud mehhaanilise või keemilise kaitsega annab kiskjale märku, et teda ei puudutataks) o Mimikri jäljendamine. Mülleri mimikri mittesöödavad liigid jäljendavat üksteist, et võimendada hoiatussignaale, et neid ära ei söödaks. Bates'i mimikri söödavad liigid jäljendavad mittesöödavaid organisme. Kui neid on liiga palju, kaotab signaal jõu. 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; Parasitism terve elu jooksul intiimne suhe parasiidi ja ühe või mitme peremehe vahel
Kohastumuste teket nim kohastumiseks Kohastumused on pärilikud (nt kaelkirjaku pikk kael puulehtede söömiseks) Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes aga kahjulikeks (nt mesilase mürgiastel jääb imetaja naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast Kohastumused siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg Bioloogiline areng on elu areng esimestest elusolestest inimeseni, liikide üksteisest põlvnemise kaudu Tekivad uued liigid Organismid kohastuvad muutuva keskkonnaga Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi plannet Maa Liigiteke
tunnuste kandjaid populatsiooniosades- KOHASTUMINE Liigi kooskõlas ümbritsevate keskkonnaga väljendub kohastumustes ehk adaptatsioonides- oagnismirühma kasulikes tunnustes, mis soodustavad keskonnas toimetulekut. Kohatsumine on kohastumuste kujunemine. Erilised kohastumused on varjevärvus ja kuju, hoiatusvärvus ja mimikri ehk sarnasusteise liigiga. Kohastumus on geneetiliselt kinnistunud tunnus ja pärandub seega järglastele, kohanemisel saavutatud tunnus aga mitte. Kohastumused tagavad organismirühma püsimise evolutsioonis ning uute elupaikade asustamise. Kohastumused: On organimisrühma kõigile isenditele omased ja geneetiliselt kinnistunud tunnused; Avalduvad fenotüübis, s.t mingi tunnusena On suhtelised ajas ja ruumis (tunnused on kasulikud vaid teatud keskkonnas ja teatud
Kohastumise tulemus on kohastumus. Kohastumus on organismirühma isendite kasulik omadus antud keskkonnas elamiseks ja paljunemiseks. Indiviid kohaneb. Grupp kohastub. Kohastumine · Kohastumused on suhtelised, ühtedes tingimustes osutuvad kasulikeks, teistes tingimustes aga kahjulikeks. Näiteks mesilaste mürgiastel jääb imetajate naha sisse kinni ning mesilane sureb rebides osa oma tagakehast. siseehituses ujupõis kaladel välisehituses varje- ja hoiatusvärvus, mimikri Hoiatusvärvus on tavaliselt mürgistel või ebameeldiva lõhna- või maitsega liikidel. füsioloogias talveuni käitumises ränne paljunemises innaaeg Kõrbetaimedel ja loomadel esineb mitmeid kohastumusi kuiva kliima talumiseks. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik, kelle nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber. Kaktustel on varred vee tagavarade hoidmiseks. Kohastumine kuivusega: Hästi väljaarenenud kattekude, Sügav juurestik,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
