28.05.2014 Nimetus ja ajalugu Tänapäevamaailmas kasutatavate skannerite eellaseks võib pidada faksiaparaatide sees olevaid kujundi sisestamise seadmeid. Nimetus ,,Skanner" või ,,Skänner" on võetud eestikeeles kasutusele laensõnana ja tuletatud seadme ingliskeelsest terminist ,,scanner". Seadme nimetus on omakorda tuletatud ingliskeelsest sõnast ,,scan", mis tähendab silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima või ka tänapäevases tähenduses pilti täppideks lahutama. Tööpõhimõte Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot objektide heledus-tumeduse ja värvuse kompamise teel, kasutades selleks valgusallikat või valguse peegeldumist, peegleid (vahel ka optilisi läätsi) ja ülitundlikke sensoreid.
kallites kohtades.Sellised inimesed pole kunagi rahul endaga , sest alati on kuskil keegi , kellel on rohkem. Õnnelik on ta vaid ühe hetke, kui on kätevahel kopsakas summa, siis valdab teda järjekordne rahulolematus. Tema jaoks on mõistetamatu, kuis kõrvalmajas elavad inimesed oma viletsas majalobudikus ja tunduvad sealjuures palju õnnelikumad ja muretumad kui tema , kes ööd-päevad raha üritab kokku ajada ja edukas olla. Mina usun,et õnn ei peitu rahas vaid millestki muus. Voldemar Panso (1920-1977), kes oli Eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane on öelnud:"Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see möödub ja asume uue eesmärgi täitmisele
süstlasse ja otse veeni) .Poisike oli juba sõltuvuses ,kuid mõtles, et ta kui ta süstib end nädal aega siis ta ei ole veel narkomaan. Kuid ta oletused olid valed . Alguses läks tal kaks - , siis kolm - ja lõpuks neli laksu päevas . Raha hakkas tal tohutu kiirusega haihtuma ning varsti oli pangaarve ka tühi. Ta hakkas varastama ja kodust asju ära tassima Tumpsi poole, kust ta sai tehnika ja muu maha müüa . Lõpuks muutus ta räpaseks ning haisvaks kalkariks , sest ta ei hoolinud enam millestki. Kodust hoidis ta ennast eemale kui paps seal oli. Ta ööbis mingis majas, mille ehitamine oli katkenud . Ühel päeval varastas nooruk mingilt turumutikeselt rahakoti, kuid õnneks saadi Jaan kätte ning tal löödi jalaluu katki. Kui poiss üles ärkas oli ta oma toas ja isa ta kõrval . Paps viis ta maale vanaisa juurde ning andis vanapapale käsu Jaanil silm peal hoida , et ta minema ei jookseks,kuid see oli võimatu katkise jalaluuga. Alguses poiss lõugas
informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga Atributsioon põhjuste omistamine · Kas toimunu tulenes inimesest endast (naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)? · Kas sündmuste põhjused on inimese poolt kontrollitavad (kas ta oleks saanud käituda teisiti)? · Kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast (nt võimed) või ebapüsivast (nt juhuslik vedamine) Atributsioon põhjuste omistamine · Põhjalikumalt juureldakse põhjuste üle, kui sündmus on ootamatu, ebatavaline või isiklikult oluline · Seletus sõltub ka inimese hoiakutest ning tavateooriatest isiksuse ja käitumise kohta Uskumus ,,ainult laisad ja rumalad jäävad töötuks": tõenäoliselt atributeerib töötuks jäämise inimesest tulenevatele, stabiilsetele ja kontrollitavatele teguritele
PRAKTIKA KÄIK 2.1 Tööohutuse alane instruktaaz Praktika esimene päev algas 18.mai 2010.a. Tallinki kontoris sadama 7 a. Kus vormistati lepingud ja kohustati lugema sisekorra eeskirja. Edasi suunati mind laeva Baltic Princess kus ma kohtusin peakokaga. Peakokk viis mind silda ja seal pidin lugema tööohutuse juhendit ja täitma sisekorra eeskirjade põhjal testi. Edasi viidi mind ringkäigule kööki ja näidati kus miski asub ja tutvustati kaastöölistega. Alatihti rõhutati, et kui ma millestki aru ei saa siis küsigu ma uuesti üle. Ja sellega oligi sisustatud minu esimene päev laeval Baltic Princess. 2.2 Õppepraktikal teostatud tööd Minu osa praktika ettevõttes oli täitsa ülesandeid, mis mulle hommikul anti esimesed kaks nädalat olin külmas köögis abitööline. Hommikuti kööki minnes tegin külmkapile kontroll tiiru ja vaatasin mis on olemas ja mida on vaja alt juurde tuua. Kontrollisin väljaminevate külmkappide seisu ja vaatasin mis asju on mul vaja juurde panna
raske on enda pere ära elatada. Paraku see paneb inimesi mõtlema ja uurima, et äkki on kuskil parem. Paljude jaoks on parim kingitus meie naaber Soome. Riik, mis võimaldab elanikele tasustatud tööd, et elada väärtuslikku elu. Mehed, kes tunnevad kohustust hoolitseda enda pere eest, võtavad vastu otsuse, et tuleb minna välismaale tööle. Sest nad armastavad enda naist ja lapsi ning tahavad võimaldada neile head elu, et nad ei pea puudust tundma millestki. Kahjuks sellega kaasneb perest eemalolek. Naine peab kodus hakkama saama nii naiste- kui ka meestetöödega ning lastel puudub isakasvatus. Elu on näidanud, et selline peremudel kaua koos ei püsi. Samas leidub perekondi, kes on otsustanud üheskoos lahkuda kodumaalt – näiteks Soome. Nii naine kui ka mees leiavad endale töö ning lapsed lähevad sealsesse kooli või lasteaeda. Eesti riik kaotab sellega palju kodanikke ning selle tagajärjel muutub elu ainult kehvemaks.
Rammukatsumine Noorel Andresel oli julgust isegi isaga minna rammu katsuma. Tol korral tegi isa talle ära, kuid see oli alles siis kui noor Andres veel nii tugev polnud ja isa polnud veel aastatega vanadusest nõrkenud. Andres ei kartnud kedagi, ta pidas end kõige tugevamaks. Ka isa käske ta ei pidanud tähtsaks, sest ta teadis, et ta on isast tugevam. Andres kutsus teisi kõrtsis könnideks, sest ta oli nii palju uhkust oma tugevuse üle. Kõrtsis kakles ta Eediga. “Ainuke, kes millestki ei hoolinud oli Vargamäe noor Andres, sest see hakkas juba sedavõrd tugevaks saama, et ta hoolimatult võis igaühele vastu lõugu anda, kes tuli tema nina alla lorisema või oma roppu laulu jorisema.” Andrese kroonuminek Isa Andres ja ema Mari olid väga kurvad, et noor Andres ära peab minema. Andres oli viimastel aastatel olnud Vargamäe suurim tugi. Vahetult enne kroonuminekut tunnistab noor Andres isale, et ta ei taha Vargamäele tagasi tulla, sest siin valitseb vaid
majandusanalüüsiga. Juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ja hindavad võimalikke tulusid ja kulusid, mis need otsused kaasa toovad on tegemist normatiivse majandusanalüüsiga. Alternatiivkulu printsiip. Piiratud ressursside puhul peavad kõik majandussubjektid oma vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel ning millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toodanguhulga tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kuisaamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab
Transtsendentaalsed on tema arvates näiteks aeg ja ruum kui meelelisuse aprioorsed vormid ning substantsi, põhjuslikkuse jt aru kategooriad. substants (ld. k. olemasolu, olemus). 1. asi 2. tähenduses, st miski, mida vastandatakse omadusele, suhtele ja sündmusele. Eeldades substantsi olemasolu, võib näiteks öelda, et konkreetne inimene muutub omadustelt, kuid substantsina jääb muutumatuks. Niimoodi käsitasid substantsi Aristoteles ja Locke. 2. See, mille olemasolu ei sõltu millestki muust. Taolises mõttes on substants vaid Jumal. Substantsi mõistet avardades väitis René Descartes, et on olemas mõtlev ja materiaalne substants mõlema olemasolu sõltub ainult jumalast ja ei millestki muust. (Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Teadmine") Eristatakse sõna teadmine kolme tähendust. 1. Teadmine kui tuttavolek. Selles tähenduses omandatakse teadmisi kellegagi või millegagi kokku puutudes. 2. Teadmine kui oskus midagi teha ehk kuidas-teadmine
Selline suhtumine osade inimeste poolt ajab lihtsalt toesti nutma. Olen ise samuti tänavalaps olnud. Kuigi ega mul praegugi ei ole ühtegi kohta kuhu minna, ainult meie seltskonnast ühe kuti juurde, aga see ei ole mingi elu. Tänavalaste elu on kohutavalt karm,julm ja ebaoiglane. Paljud nutavad öösiti siis kui keegi ei näe, sest nad tahavad saada koju, päeval on nad koik aga jälle täiesti tegutsemis valmid. Ja miks tänavalapsed varastavad? Sellepärast et ka neil on vaja ju millestki elada, see on toesti tosi et vaga paljud tanavalapsed nuusutavad liimi, ja sellest liimi nuusutamisest algabki meie narkomanide tee... Küsitlus: Kaua sa ise oled või olnud tänavalapseks? Kui vana sa oled? Millest hakkas su tänava elu? MIks? Millest see hakkab teistel (su teadmiste alusel)? Kas/kus sa otsisid abi? Mis tulemused? Miks? Missugune on tüüpiline tänavalapse päev? Missugusena maailm sulle paistab? Kuidas sa pääsed interneti? (Kas kõigil selline võimalus on?)
,,Parem on armastada ja kaotada, kui mitte üldse armastada." (Augustinus) Armastus on valatud paljudesse maailma romaanidesse, ooperitesse, näidenditesse ja meloodiatesse. Võibolla just läbi kunsti on saanud alguse inimeste alateadlik nägemus armastusest kui millestki igavikulisest. Oma hiilguse ja kujuteldamatu jõuga, millega armastus mõjutab inimelusid, võib see tunne olla nii loov kui ka purustav. Armastusel on kombeks tihti meie teedelt kaduda, jättes maha üksnes valu, kurbuse ja pisarad. Milleks meile siis üldse armastus? Niipea kui armume, muutume kergesti haavatavateks ja iseäranis kaitsetuks armastuse kaotuse ees. Keskaja Euroopas peeti armuvalu koguni kehaliseks või vaimseks tõveks, mida saab ravida üksnes armastatu vahetu kohalolek
Cuncta fluunt Kõik möödub Cupio omnia, quae vis 20Soovin sulle kõike, mida sa endale soovid De mortuis aut bene aut nihil surnutest räägitakse ainult head või mitte midagi Deus ex machina Jumala masin De verbo in verbum Sõnalt sõnale Dictum factum Öeldud tehtud Dictum de omni et de nullo 25Räägitud kõigest ega millestki de quibus ignoras, tace millest sa midagi ei tea, sellest vaiki Dies diem docet Päev õpetab päeva Divide et impera Jaga ja valitse Docendo docemur Õpetades õpime (ka ise) Dura lex sed lex 30 Karm seadus, aga seadus Dum spiro, spero Kuni hingan loodan Dum vita est, spes est Kuni on elu on lootust
Jakob Hurt mees, keda peab teadma! Jakob Hurt sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini.
õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal. Ta elas lossitaolises luksuslikus majas ning ei tundnud millestki puudust. Oma eluajal oli ta kaks korda abielus. Kunstniku kohta oli ta väga haritud mees. Nimelt oli ta palju lugenud ning reisides oma silmaringi laiendanud, ta suutis ennast väljendada seitsmes keeles. Reisidelt tõi ta kaasa maale, millega ta oma kodu kaumistas ning kogu laiendas. Juba noore kunstnikuna sai talle osaks suur tunnustus. Ta maalis vürstide ja kuningate õukondadele Mantovas, Madriidis, Pariisis, Londonis ja Antverpenis.
Kuid miks üldse äkitselt pidi tekkima mingi Universum, kui enne seda, lausa terve igaviku vältel, polnud mitte midagi olemas? Kuidas sai eimillestki tekkida Universum? Olen tihti murdnud pead selle üle, kas Suur Pauk võis tõesti toimuda. Kuid Suur Pauk kui kunagine nähtus on ju ainult oletus, mitte keegi pole suutnud seda tõestada. Tegelikult ei saa Suurt Pauku ju füüsikaseaduste kohaselt üldse olemas olla, kuna ei millestki ei saa tekkida mingit Suurt Pauku. Räägitakse, et enne Suurt Pauku polnud mitte midagi, kuid kui enne seda oli tühjus, kui polnud mateeriat, ei ruumi ega aega, siis ei saanud ka olla mingit algust, mingit Universumi tekkimise alghetke. Seega pidi Suur Pauk toimuma väljaspool aega ning koos sellega tekkis alles aeg. Mina arvan, et Suur Pauk ei saanud olla esimene sündmus siin Universumis, kuna kõik võimalikud sündmused saavad tekkida seal, kus on juba midagi olemas
kirjeldab Juhan Smuul näidendis "Kihnu Jõnn ehk Metskapten". Laevakaptenist Kihnu Jõnni eneseusk põhineb inimlikkusel. Tegelane ei usu mitte ainult endasse, vaid koguni oma vanadesse laevadesse. Suur veendumus tagab piiritu tööjanu, mis omakorda rahuldab Jõnni eneseteostuse himu. Elu edasikestmiseks peab valitsema tasakaal arengu ja stabiilsuse vahel. Kirjanik Mats Traadi arvates peab inimene midagi püsivat väärtustama, millestki muutumatust kinni hoidma, et elus edasi minna. Tasakaalustades loomingulise vabaduse kõikumatu eneseusuga, tagab inimene rahuldustunde ja kogeb vähem pettumusi. Kas eneseteostust võib valesti mõista? Inimene, kes oma piiratuse ja ahta silmaringiga ei tunne iseennast, kuritarvitab eneseteostuse mõttekust. Saksa kirjaniku Heinrich Manni romaanis "Professor Unrat" tahab gümnaasiumiõpetaja kättemaksu kaudu avalduda. Professori
Ta oli heade käitumiskommetega. väga keerulise iseloomuga neiu Olga: Ta oli kuulekas, kraps ja õrn ning üliarmas lihtsameelne tütarlaps. Tal olid sinised silmad, rõõmus tuju ja blondid juuksed. Ta oli ka naeratama ilmsüütult varmas. Oma tüübilt oli Olga lihtsameelne tütarlaps, kes ei tundnud hingetorme ja tal polnud kunagi konflikte tõelises elus. Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele, Probleemid: Onegin oli elutüdinud. Puudus võime millestki rõõmu tunda, miski ei näinud teda huvitavat. Ta ei suutnud ühe tegevuse juures kaua püsida, kuna see muutus tema jaoks liialt kiiresti tüütuks. Autor püüab tegelast kujutada kui tüüpilist esindajat suurilmas, rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin ei uskunud armastusse. Tema usk oli tapetud pealinna seltskonna poolt. Maal kohtus ta Tatjanaga, Vladimiriga ja Olgaga. . Kui Onegin tuli maale ,siis võttis teda vastu
Kuna igas töös tuleb ka praake sisse siis see võiksgi paremini olla, et praake ei tuleks sisse. Kõige suurem oht mis selles ettevõttes on ongi kraan, sest see teeb põranda märjaks ja seal võib kukkuda. Seal võiks muuta seda et kraan välja vahetada. Praktika andis erialasele arengule palju kogemusi ja oskusi. Igal asjal mida mulle seal usaldati sain ma väga hästi hakkama ja tihti ka sellepärast kiidedti mind. Enda arvates ei jäänud mul oskusi millestki puudu, sest sain kõigega hakkama. Koostöö juhendajatega oli hea ja ka teiste töölistega oli he koostöö, kun vahel polnud juhendajat juures siis sai teistelt töötajatelt alati midagi küsida. Sisukord Praktika korraldus..................................................................................................3 Tootmise üldtehnoloogia praktika ajal......................................................................4
3.1. Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal Kuna mul oli kindel praktika juhendaja, sain ma tööülesanded oma juhendajalt. Juhendaja lasi mul võimalikult palju erinevaid asju teha, et ma saaksin ise kõike proovida ja täieliku ülevaate toimuva kohta. Üleüldse kõik kellega ma koos töötasin ja kõik kes õpetasid ja aitasid olid väga sõbralikud, abivalmid ja arusaajad, et tegu on praktikandiga ja et ma ei oska ega tea midagi algu. Kohe oldi nõus aitama ja õpetama, kui millestki aru ei saanud või kui midagi teha ei osanud. 4. Eneseanalüüs Eneseanalüüsi tegemisel kasutasin hinnangulehte (Lisa 1). Praktika koondhindeks kujunes ,,väga hea". ,,Väga hea"-ks hindasin tööohutusnõuete järgimist, tööaja efektiivne kasutamine, vastutustunne tööülesannete täitmisel ning läbisaamine töökaaslastega. Ühe võrra madalama hindega ehk ,,hea" hindasin erialaste põhiteadmiste taset , erialaste
Taolise energia abil täidavad nad tühiku, mis tuleneb võimetusest olla ise, olla iseseisev ja enesekindel. Kellegi või millegi vihkamine annab justnagu kargud, milleta nõrk eneseusk ei lase püsti seista. Sellisest vihkamisest vabanemiseks peab nii individuaalselt kui ühiskondlikult tegema tööd eneseteadvuse ja enesekindluse tõstmiseks, mis põhineb nii oma eelduste arendamisel kui väärtuste väljatoomisel. Filosoofiliselt võib pikalt arutleda selle üle, kas millestki hoolimine saab toimuda ainuüksi ja tingimata vastandumise kaudu; kas nt armastus eeldab vihkamise olemasolu, hindamine alavääristamise olemasolu, lugupidamine põlgamise olemasolu jne. Kuni nende küsimuste üle juurdlemine kestab, peaksime aga siiski juhinduma luuletaja sõnadest: "Kerge on hukka mõista, ent tarvis on mõista."
VÄRVI ASSOTSEERUMINE. OPTILINE MÕJU Roosat mõistetakse värviõpetuses ühena purpurvärvidest. Enamikule inimestest seostub roosa beebi, roosiõite ja maasikavahuga. Samuti peetakse seda eelkõige väikeste tüdrukute ja buduaaride värviks. Pilt 1. Roosa samastub varajase koiduga. Tihti kasutatakse ka väljendit " purpurne taevas". Roosa mõjub optiliselt pehme ja soojana. Samuti tekitab aistinguid millestki õrnast, isoleeritust. Üldiselt roosa värv rahustab meeli, tekitab lootustunnet, vabastab stressist, toetab naiselikkust, lõõgastab vaimu. 5 VÄRVI AJALUGU Roosa muutus pederastide värviks. Natslikul Saksamaal pidid homoseksuaalsed mehed enda identifitseerimiseks kandma avalikult roosat kolmnurka.
Peirce'i märgimudel (objekt, esitis, tõlgend) Peab oskama joonistada skeemi ja selgitama sulgudes asju. Esitis (representamen), objekt (object) ja tõlgend (interpretant). Objekt on see, mida esitis esindab (päris puu). Esitis on objekti märk (sõna ,,puu", pilt puust vms). Tõlgend on märk, mis tekib teadvuses kohtumisel esitisega (ettekujutus puust) ning seab esitise suhtesse objektiga. TOO NÄIDE: auto kui rikkuse märk ja oska märk skeemis lahti joonistada. Pierce'i märgitüübid (indeks, ikoon, sümbol) Indeksiga on tegemist siis, kui esitis on objektiga seotud põhjuslikult, füüsiliselt, loomulikul teel (näiteks jäljed lumel, lõkkest tõusev suits, haigussümptomid). Sümboli puhul on esitise ja objekti vaheline seos konventsionaalne, meelevaldne (näiteks riigilipp, sõna, punane kaart jalgpallis). Ikooniga on tegemist juhul, kui esitis on objektiga seotud sarnasuse kaudu (näiteks foto kellestki või millestki). Eksamil tuleb analüüsida, mis o...
välimus, tegevusalad, see erinevuste jada on lõputu, kuid üks mis meil kõigil on sama ja meid ühendab see on eesti keel. 4. Arusaadav nagu allikvesi - allikvesi on nii puhas ja läbipaistev, et sellest on kerge läbi näha. Tiigrihüpe võib väga kergesti muutuda konnahüppeks mingi suur ja ilus asi on väga kerge purunema väiksemaks ja hädisemaks. Savijalgadel olema midagi on väga ebakindel. Vajadus tema järele on karjuv millestki on väga väga suur puudus Juuri läbi lõikama loobumine põhimõtetest Keel, kultuur ja riik Eesti riigi trikoloor Keel, kultuur ja riik on ühtne kolmik. Kui üks neist nõrgeneb, hääbuvad ka teised. Eestlased hindavad kõrgelt oma keelepärandit, laia kultuuriruumi ja kaunist territooriumit, sest on aegu, mil meie riik on olnud võõravõimu all ning siinne kultuur püüti asendada millegagi, mis pole meie loodud
on üks neist suurtest edasiviivatest sammudest, mis on muutnud Eestimaad ja mille üle me eestlastena võime uhked olla. Inimesed, kes sellest osa võtsid, võivad tunda, et neil oli mängida oma roll Eesti taasiseseisvumisel, olgugi et roll oli massistseenis. See oli sündmus, mis muutis paljusid inimesi. Paljud tundsid esmakordselt uhkust oma riigi, rahvuse ja sinimustvalge värvilise lipu üle. Nii mõnigi nägi, et on osa millestki, mis muudab ajalugu ning see andis neile enesekindlust, et asjaga lõpuni minna. Vahel võib isegi veel olulisemaks pidada seda, et laulev revolutsioon kujundas eestlasi rahvusena. Paljud eestlased hakkasid üha enam tundma, et on ühine üksus, mitte lihtsalt eraldiseisvad isikud. Eesti inimene ei olnud enam teise inimese edu üle niivõrd kade, vaid vastupidi, kui kuskil rahvuskaaslast kohati, polnud rõõmu näitamine häbiasi. Eestlaste
Mõnel juhul võib tippkiskjaks nimetada ka inimest. Tippkiskjateks on metssead, kes söövad linnupoegi, linnupojad omakorda vihmausse jne. Ning siis alla võib lugeda ka toonekured, sest nad söövad konnasid, konnad söövad putukaid, mardikaid jne. Ökopüramiid Tipptarbija Karnivoor Herbivoor Produtsent Ökosüsteem kui tervik Ökosüsteem kui tervik on ühendatud ja seotud jada. Kõik sõltuvad millestki, kellestki, kas siis valgusest, temperatuurist, konkurentidest, produtsentidest või destruentidest. Toiduahelad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level paju Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõte: nad loevad infot objektide heledus-tumeduse ja värvuse kompamise teel, kasutades ülitundlikke sensoreid. Kaasaegsed skannerid on varajase telefotograafia ja faksi sisendseadmete eelkäijad, koosnedes pöörlevast trumlist koos fotodetektoriga standardkiirusel 60 või 120 pööret minutis
joont. Metafoor - kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel, nõnda et põhikujutluse asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor. Personifikatsioon - isikustamine, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Allegooria - mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Retoorika - hõlmab suulise ja kirjaliku kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti. Stroof ehk salm - luuleteose osa, mis kujutab endast värsside rühma. Stroofi seob tervikuks värsside sarnane rütm, intonatsioon, riim või mõte. Kirjapildis on stroofid enamasti üksteisest graafiliselt eraldatud Värss - luuleteose väikseim terviklik osa; kirjapildis on värss tavaliselt luuleteose rida.
kiire, 2.aeglane, 3.tantsuline (n2it.menuett) ja 4. kiire. Sarnase ulesehitusega on KEELPILLIKVARTETT, kus m2ngi- vad 2 viiulit, vioola ja tsello. 3-osalised on SONAAT (esitab soleeriv pill) ja INSTRUMEN- TAALKONTSERT (esitab soleeriv pill ja sumfooniaorkester). 1.osa kiire, 2.aeglane ja 3.kiire. Viini klassikud olid: JOSEPH HAYDN, WOLFGANG AMADEUS MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seetttu muutus populaarseks PROGRAMMILINE MUUSIKA-heliteose aluseks oli mingi kirjandus- vi kunstiteos, mille sisu pidi muusika edasi andma. Muusika abil kirjeldati muudki, niteks rnnakuid (nit.F.Liszti klaveriteos R2nnuaastad, kus ta kirjeldab muusikaliselt oma reisi Rooma ja veitsi). Armastatumaks seltskonnatantsuks sai valss. Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-heosaline teos sumfooniaorkest- rile.
mulle mu südame armukest." Loitsu lausumise ajal tuli voodi ette heita peotäis viljateri või linaseemneid. Enne voodisse minemist tuli süüa soolast, veenõu asetada voodi alla, siis tulevane toovat unes vett juua. § Uinudes aga soovima: tahan oma tulevast unes näha. § Unenäos ei tohi aga midagi vastu võtta ega ära anda, mis tähendas halba, tõmbavat õnnetuse ligi. Loitsul nagu kaks otsa - üht tahtes ja saades, võid sellega ka riskida, et millestki ilma jääd. Vanades hirmutuslugudes on jutustatud, et leiad armsama aga annad vastu kalli inimese, hullem veel kui ise kaasa lähed, siis hommikut enam mitte nägema - surm tulnud järele
Arvestustest 1.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 1 ► Arvestustest 1.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 15,00/15,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Küsimus 1 Nappus on olukord, mille puhul Kuva korraga üks aken Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Lõpeta ülevaatus Märgista a. Midagi on ära r...
Kassitapp Elisabeth Kangro 7A Tallinna Reaalkool 2015 Harilik kassitapp Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Taim kuulub õistaimede hõimkonda, maavitsalaadsete seltsi, kaheiduleheliste klassi, kasitappude perekonda. Nimetus Nimetus olla tekkinud sellest, et taim kasvab tapu- ehk humalataoliselt teiste najal. Tõepoolest ei seisa kassitapu vars ise püsti. Kui tal pole millestki kinni haarata, siis ta roomab. Kinnihaaramiseks ei ole kassitapu varrel mingeid erilisi lisajuuri ega ka köitraagusid, seega peab ta lihtsalt ümber teiste taimede väänduma. Võiks arvata, et ta teeb sellega palju kahju, nagu lõunamaades puid kägistavad liaanid. Aga ei, enamasti ei kahjusta ta oma olemasoluga kedagi teist. Mõnikord aga ei kasutagi ta elusolendite abi, vaid ajab ka inimese poolt looduga läbi. Nii võib ta tõusta isegi mööda majaseina või traataeda üles
- introspektsioon - minapilt, sh oma keha kujund - episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu - kronesteesia subjektiivse aja teadvustamine Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt · Transparentsus teadvusväli oli ,,läbipaistev" me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte · Ühtsus teadvustatud kogemus on ühtne ,,teadvusväli", avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest.
süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest. Esimeste granaatide ulgumisega viskub üks osa meie Click icon to add picture olemasolust kiire ropsiga tuhandeid aastatid tagasi.See on elaja instikt, Click icon to add picture mis meis ärkab,palju kindlam ning eksimatum kui teadvus.Seda ei oska seletada.Sa kõnnid ega mõtle millestki _ ühtäkki lamad ühes lohus pikali ja mürsukillud vihisevad sinust üle, kusjuures sa ei suuda üldse meenutada ,et oleksid granaati tulemas kuulnud või mõelnud ,et peaksid pikali viskama. Click icon to add picture Click icon to add picture Veel üks öö. Oleme nüüd pingutusest tuimad.See surmav pinge,nagu kraabiks täkiline nuga meile piki selgroogu.Jalad ei taha enam sõna kuulata,
inimestega tutvuda ning uusi kontakte luua. Kui mul tuleb minna kusagile, kus mina kedagi ei tea, siis tunnen ma end täiesti kaotuna ning selleks, et kellegagi tutvuda saada pean ma hästi palju pingutama. Räägitakse, et ettevõtjale on iseloomulik olla julge ja mingil määral ka üsna riskiv mina aga olen hoopis teistsugune. Olen ettevaatlik ning pigem kulutan nii palju aega nagu mul on vaja asja sisusse süvenemisele, kui kohe loobun millestki või annan nõusolekut. Ühelt poolt, see ettevaatlikkus ning kalduvus analüüsile on hea, kuna võimaldab väheneda riski, teiselt aga poolt, selle otsustusvõimetuse tõttu võin ma kõike sanse käest ära lasta. Veel üheks oma iseloomujooneks, mis ei lase mul ettevõtliku tüübiks end nimetada on see, et mul ei jätku enesekinkindlust (ettevõtjate jaoks on see aga põhiomadus). Mina tihti kahtlen tehtud valikutes, ei usu iseendasse ning kunagi ei ole endaga rahul
kell piisavalt palju, et aju enam ei tööta. Lisaks olen õhtuti ka füüsiliselt väsinud. Seega koduste tööde ühtusse lükkamine oleks igati kahjulik. Kuna õppida on kodus üsna palju, siis õpin keskmiselt 1-2 tundi ,sõltuvalt päevast. Samuti üritan ma ka päevakavasse mahutada veidi aega, et raamatuid lugeda. Enamasti loen kohustuslikku kirjandust, kuid vahel, kui on piisavalt aega, loen ise valitud raamatuid. Lugemine on hea, kuna selle käigus keskendud ainult raamatule ega mõtle millestki muust. Mäluga on mul teised lood. Raske hinnata, kui palju ma teda treenin, kuid olulisemad asjad: numbrid, aastaarvud, sünnikuupäevad jms. üritan enda mälusse siiski talletada. Vahel püüan õpitud ja meeldejäetud asju meenutada. Kui mõni asi ei meenu, siis uurin järele ja kordan uuesti üle. Mäluga seoses olen kohanud ühte huvitavat juhtumit. Mul on üks sõber, kellel koolis eriti hästi ei läinud, tal lihtsalt ei olnud kõige helgem pea
4)Kui jätta kõrvale kaasasündinud tarkus, on teadmiste tähtsaimaks allikaks nii kvantitatiivselt kui kvalitatiivselt igatahes traditsioon. Enamiku sellest, mida teame, oleme omandanud eeskuju kaudu, selle kaudu, mida meile on räägitud, mida oleme raamatutest lugenud; ning seetõttu, et oleme õppinud asjadesse kriitiliselt suhtuma, ise kriitikat omaks võtma ja taluma, tõestu lugu pidama 5)"Tõde on üle inimliku võimu." 4. Oluliste mõistete definitsioonid Tabula rasa ei millestki 5. Vastuväited- ja argumendid ,,Niisugune võiks minu meelest olla üks kahest põhiideest, mis toetavad õpetust, et kõik meie teadmised on pärit üleloomulikust. Neist esimene idee on usutavasti väär, teine aga õige. Esimese, väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, s.o põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust
et ta polnud mõttega asja juures. Pidev publikule selja keeramine ning bändiga itsitamine rikkusid minu jaoks kontserdielamust. Tominga esitustest oli ainuke positiivne minu jaoks ,,Teisel pool vett". Ülejäänud kolmel palal jäi tema hääl liiga nõrgaks ning seetõttu oli raske pooltest sõnadest aru saada. Mulle väga meeldis lavakujundus, sest see sobis kontserdi olemusega. Samuti meeldis mulle, et juubelikontsert polnud laialivalguv ja pikaleveniv. See ei olnud kehv taasesitus millestki, mis kunagi oli olnud. Seekord oli lähenetud hoopis teise nurga alt Urmas Alenderi loomingust oli loodud midagi tänapäevast, selles oli kvaliteeti ning elamust, mis sobib praegusesse ajahetke. Kontserti kava oli kujundatud Robert Jürjendali ja Aleksei Saksa loomingulise meeskonna juhtimisel. Lavastus oli koostatud Kärt Tominga, Emer Värgi, Yoko Alenderi ning Priit Juurmanni poolt. Leian, et lähenemisviis oli suurepärane, erakordne ning mis kõige olulisem originaalne.
Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks päevaks. Ta koristab ära kõik toad ja kütab sauna kuumaks, ning vaaritab head ja paremat saabuvatele hingedele. Kalmurahval pidi olema väga mugav. Neil toideti kõht täis ja saadeti sauna vihtlema. Need kurvad hinged, kelle lähedased olid surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos sugulastega võõrastes laudades. Koll- Koll sööb ja tapab inimesi. Kui kolli näed tuleb lugeda jumalasõna või nende poole millestki ristikujutis teha. Raamatus oli ka üks selline koht, kus Rehepapp nägi kolli ja tegi tema poole ristimärgi. Nõid- Nõid oli inimeste tagavaraplaan, juhul, kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks sulane Jaan, kes pidi armurohu saamiseks nõia juurde minema. 2. Kõige koomilisem koht raamatus: Kõige naljakam koht teoses oli see, kui kohe teose alguse sulane Jaan mõisa sahvris seepi sõi. Jaanil olid suured valud ja ta oigas kogu aeg
Nende arvates on jumal looja , see tähendab, et ta on loonud maailma ex nihilo ( ld ei milleskist). Sellega näidatakse, et jumal on esmatähtis tegelane nagu ta oleks mingi isik, kelle kõht vajab pidevalt toitmist. Siis nimetatakse jumalad ka issandaks nagu kõige valitsejaks, kui poleks teda siis poleks ka olnud ,,emakest loodust". Sellega, et me jumalat ei näe on inimesed tõestanud järgmise väitega, et jumal on iseeksisteeriv, see tähendab, et ta ei sõltu millestki, et olla jumal ning ta on igavene, ilma alguse ja lõputa. Usklikud arvavad, et jumal on hea kuna ta on loonud maailma, teda kujutatakse kõigi isana Abba nagu tänapäeva väikesed lapsed kutsuvad oma isasid ,, issideks". Usklike arvates on jumalale iseloomuomane Agape- armastus, mis annab ning on üleüldine ja tingimusteta. Agape armastab midagi lihtsalt, seepärast, et ta on olemas. Usk jumalasse peetakse ka pühaks, sest see on salapärane ja hirmutav. B
Nõudlusest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Pakkumisest lähtuv: Ressursid Tootmine Jaotamine Vajadused Ressursid: loodusressursid, inimressursid, kapitaliressursid Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Nappus ehk defitsiit. Tekib siis kui vajadused on suuremad kui saadaolevad ressursid Näide: Hiinas hakati reguleerima krüptoraha kaevandamist, kuna eketrienergia kulu kasvas liiga suureks • Alternatiivkulu. Millegi soetamiseks tuleb millestki loobuda Näide: Kui käite trennis, ei saa te samal ajal õppida. Kui talunik kasvatab maal maisi, ei saa ta samal ajal, samal maatükil kasvata rukist Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Tootmisvõimaluste kõver – kompromissi ja alternatiivkulu selgitaja Majanduse alused. Majanduslik mõtlemine • Piirprintiip. • Piirtulu on tegevusest saadav lisatulu • Piirkulu on tegevusele kuluv lisaressurss Näide: 1. Sõidate autoga 60km/h
Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästmine tänapäeva ühiskonnas on üsnagi igapäevane osa. Väga paljud inimesi üritavad raha säästa või millegi pealt kokku hoida, et raha pikemas perspektiivis rohkem kätte jääks. Kuid paljudel inimestel puudub kindel soov, mille pärast nad raha koguvad. Enamus soovib lihtsalt koguda raha ja selle hiljem lihtsalt emotsiooni pealt ära raisata, mitte investeerida endasse või kuhugi, mis neile hiljem palju tulu toob. Jutt ei käi muidugi paarist vaid kümnest, viieteist aastasest raha kogumisest, et see panna mingi asja alla. Olgu see siis äri, mida oled alati soovinud alustada või haridus, mida oled soovinud omandada, kuid mis maksab vms. Mis on säästmine ja kas koonerdamine võib kokkuhoid olla? Säästliku eluviisi võlud ja valud. Mis on säästmine ? See on kokkuhoid , mõne arust ka koonerdamine. Sellel on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Säästmine saab tihtipeale algus...
Anthelmintikumidega hävitatakse koduloomade organismis suguküpseid helminte. 7 Enamik anthelmintikumidest toimivad kõige tõhusamalt täiskasvanud (imaginaalsetesse) helmintidesse. Vt. ka dehelmintiseerimine, teraapia. imaginaalsed parasiidid (ld. imago -- valmik; parasiit) -- täiskasvanud parasiidid, valmikulised parasiidid, suguküpsed parasiidid. Vt. ka parasiitide liigitelu. immunoprofülaktika (ld. immunis -- vaba millestki + kr. prophylaktikos -- eelvalve). Parasitooside vältimine immunoloogiliste meetoditega. Tavaliselt kasutatakse aktiivse immuunsuse loomist vaktsiinidega (vaktsinoprofülaktika: CocciVac -- kanade eimerioosi profülaktikaks, Dictol -- vasikate diktüokauloosi profülaktikaks jne.), harva passiivse immuunsuse tekitamist immuunseerumitega. immuunsus (ld. immunis -- vaba millestki) -- tõvekindlus. Esialgselt vastuvõtliku
mis järelduses ei esine. Kui eeldused on tõesed, on järeldus paratamatult tõene. Seda liiki süllogisme nimetab Aristoteles apodiktilisteks süllogismideks eht tõestuseks. Kui eeldusi ei ole võimalik tõestada, mis on eetiliste ja retooriliste argumentide puhul tavaline, nimetab ta järeldust dialektiliseks ehk tõenäoliseks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Mis puutub süllogistika põhiküsimusse, nimelt kust leida esmaseid tõeseid väiteid, mida millestki ei tuletata, siis viitab Aristoteles meie võimele lihtsa ja vahetu taju kaudu milleski midagi ära tunda, näiteks tunda vaadeldavas objektis ära Kalliase- nimeline inimene, ning moodustada selle tunnetuse alusel tajuotsustus. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Keelefilosoofias võttis Aristoteles Platonilt üle määratluse, mille kohaselt tõeväärtust omav lause koosneb subjektist ja predikaadist. Teisisõnu, lause, mis väljendab mõnda
3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Villu oli kõigist teistest ilusam ja tugevam (,, .. nad ei kannata sind, sa oled neist tugevam, meeldid tüdrukutele rohkem kui nemad." ), tal olid väiksena pelglikud silmad (.. pelglikud silmad, mis teda, Annat, aina vahivad ja vahivad..). Tal pole paremat silma, ta kogemata Annaga metsas joostes kaotas selle (,,Oli sul vaja ühe silmaga jääda ?" ). Alati kui Villu millestki räägib, siis teeb ta seda suurelt ja laialt, eriti täpselt, ta teab, mida ta tahab, see teeb ta unistavaks inimeseks, lisaks on ta ka väga täpne ja üksikasjalik, mis teeb ta asjalikuks (,,Veel tänavu ostaks uued põllutööriistad, masinad, paar hobust ja sügisel tõmbaks söötijäänud põllud ümber, talveks hauduma."). Ta on tundlik, eriti vangla teemadel, kui ta rääkis millestki ja sattus vanglateemadele, siis jäi ta vait (,,Mina
krahv Rostovi tütre Natasa kõrval, kellesse Andrei oli sügavalt armunud. Natasa vastas algul sellele tundele, kuid alistus siis liiderliku Anatoli sarmile. Anatoli on vürst Kuragini poeg ja samasugune rafineeritud kelm nagu ta isagi. Natasa saab liiga hilja teada, et Anatoli on juba abielus ja tahtis teda ainult võrgutada. Ilus Andrei muutub üha enam juurdlevaks melanhoolikuks, mis ei ole ka ime, sest teda ei säästeta millestki. Ta saab Austrelitzi all raskesti haavata, tema noor naine Liisa sureb nurgavoodis, hiljem tabab teda kuulsas Borodino lahingus prantslaste kuul. Natasa hoolitseb surmavalt haavatu eest ennestohverdavalt kuni toole surmani, aga see on loomulikult väike lohutus. Kolme perekonna, Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovite saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkirjaks oli "Lõpp hea kõik hea", mida ei saanud sisulistel põhjustel nii jätta
kevad hakkab äkki läbi lillakate pilvede mandliõitel helendama; lumise mäetipu kohal kumab kuuvalgel üksainus täht ülal kirglikus sinas; ehataeva leegitseval taustal mustab vana jugapuu nagu mingi lõkendava saladuse kaitsja. Ta oli neid inimesi, kes, nagu tillukesed hiina ebajumalad, istuvad iseenda südame puuris, jalad risti, ja iseenda üle igavesti kahtlevalt naeratavad. Kardetav on end millestki kaasa kiskuda lasta, olgu see maja, pilt või naine. Mitte millegi eest ei saa midagi ja poole sillingi eest saab haruldaselt vähe. Sama seadus, mis temas oli tegutsenud, muutes pika ja sirge tütarlapse tugevaks täisealiseks naiseks,täisealise naise vanaks, nukiliseks, nõrgaks, peaaegu nõiataoliseks raugaks järjest teravamalt esiletungiva omapärasusega, mis maailmaga kokkupuute
mõttetu on vihkamine ja hävitamine. Kindlasti üks maailmamurede põhjusi on ühiskonna suhtumine. Maailm on täis ükskõisust ja suutmatust. Siinkohal meenub huvitav mõttekäik Moe Howardilt: ,, Ainult lollikesed on positiivse ellu suhtumisega". Tundub, et see on ka tänapäeva ühiskonna siht. Sest imedesse ja headusesse usuvad ju ainult lollikesed. Edukas ärimees teab, et ta peab olema külm nagu hai ja murdma ennast, just nimelt ennast, läbi elu, hoolimata millestki. Need, kes teisi aitavad, enamasti ise edukateks ei saa ja elus kaugele ei jõua. Tihtipuhku on ju nii, et heategu läheb kiirelt meelest. Kättemaksu haub inimene aga kaua, oodates seda magusat hetke, millal kõik halb tagasi teha. Jälle on vihkamine võitnud armastuse. Siinkohal oleks sobiv ära mainida T. Szasz-i mõttetera: ,,Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta."
Kolmas: On raske leida kõige tähtsamat iseloomujoont isiku juures, mida mõõta Neljas: See lähenemine laseb kirjeldada vaid ühe isiku iseloomu. See ei näita mis põhjustab inimeste erinevaid iseloomusid. Näiteks valusa kurguga arsti juurde minnes pakub tema sulle diagnoosiks haiguse ladinakeelse nimetuse (mis tähendabki valusat kurku) ja ootab et see su vajadusi rahuldaks. Iseloomu päritolu avastamine Kõik pärineb millestki ja juhtub millegi tagajärjel. Näiteks joomise tagajärjel tekivad nö. pehme keel ja arusaamatu jutt viitavad teatud faktorile. See näitab millised iseloomujooned vallanduvad millise tegevuse tagajärjel. Sõnavaraline hüpotees ja Cattell'i teooria Eelmises osas soovitati,et peaks uurima kõiki iseloomujooni ning siis need faktoritesse jagama. Kuid see võtaks ju tohutult aega. Cattell arvas, et selle asemel, et mõõta käitumist peaksime keskenduma omadustele.
kirjanikel. Arvan, et autor valis selle romaaniliigi just selle pärast, et see tundub kõige isiklikum ja intiimsem võimalus anda edasi oma tundeid ja mõtteid. 4. Werther oli : kirglik- ta ei suutnud oma tundeid talitseda ja andis neile järele. Näites lk 100, kui nad lugesid koos raamatut, siis erutus ta Lotte juuresolekust nii väga, et ei suutnud ennast talitseda ja hakkas Lottet suudlema. Unistaja- millestki kirjutades oma sõbrale kaldub ta tihti teemast eemale. Näiteks lk. 13 kirjutades oma sõbrale lastest keda nägi, kaldus ta tänu ümbritseva looduse ilule teemas kõrvale ja hakkas kirjeldama hoopis seda. Kannatlik- ta ei saanud laste peale kunagi kurjaks kui pidi nende soovil mingist tegevusest loobuma. Näiteks lk. 44 kui Werther läks Lotte juurde klaverit häälestama, aga lapsed palusid tal hoopis muinasjuttu rääkida.
1.Kirjeldage selle alguse järgi Hamsuni stiili. Tundub ihtne olevat, ei ole sisse võetud keerulisi sõnu. Räägib talupoja elust nõnda, et talupojad isegi saaksid sellest aru. Aeglase tempo ning rohkete kirjeldustega. 2.Mõtted alguse järgi. Tundus huvitav tulevat. Arvatavasti hakkab Iisak kuhugi endale kodu rajama ja talle tulevad kindlasti raskused tee peale ette, seda tsivilisatsiooni näol, sest seda Hamsun kritiseeris. Ka armastusega tuleb loodetavasti tegemist, sest Iisak tundub olevat hea ja tragi mees. 3.Iseloomusta kolme erineva pere peresiseseid suhteid armastuse väljendamine. Iisaku pere : nemad tundeid eriti ei väljendanud. Armastuse avaldamist ei tulnud kunagi ette ja lastele üritati anda niipalju kui võimalik. Elesuse puhul Iisak mõistis, et vale on talle on talle niipalju raha anda, kui Siivert samas jäi ilma. Kuid, et Ingerile head meelt teha andis ta järele. Ingeri ja Iisaku vahel oli suur armastus, kuid nad ei öelnud t...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
