........................................................................................................ 12 SISSEJUHATUS Referaadi teema on tuumarelva sünd. Minu referaat sisaldab tuumapommi sündi ja arengut USA-s ning NSV Liidus. Tuumarelva ülesehitust ning tuumareaktsiooni ja tuumariike. Täpsemalt sisaldab see andmeid esimeste tuumarelvade ja nende katsetuste kohta USA-s ja NSV Liidus. Esimeste tuumapommide andmeid ja seda kus seda kasutati. Tuumapommide arengukäiku, milleni esimesed tuumapommid lõpuks arenesid. Tuumapommide transportimiseks ja pommitamiseks kasutatud tehnikast. Sisaldab veel andmeid tuumarelva ülesehitusest, millest tuumarelvad koosnevad ja tuumareaktsioonist. Sisaldab täpseid andmeid tuumareaktsioonist ja kuidas see toimub. Lõpuks sisaldab referaat andmeid tuumariikide kohta ja nende arsenali kohta. 2 1. TUUMAPOMMI SÜND JA ARENG USA-S
„Configuration“). Pane kirja profiili loomise sammud. Kõigepealt lõime kasutatavasse väliarvutisse uue mõõtmisstiili ConfigurationSurvey StylesNew. Mõõtmisstiili tüübiks valime GNSS. Liikuvjaama seadetes määrame ära mõõtmiste tüübi, milleks on kiirstaatiline (Rast Static) ning salvestusintervalliks on 30 sekundit. Andmed salvestatakse väliarvutisse. Samuti tuleb siinkohal määrata vastuvõtja antenni tüüp ja punkt milleni mõõdetakse antenni kõrgus. Praegusel juhul on selleks vastuvõtja korpuse keskkoht (Center of bumper). Kuna kasutatav vastuvõtja GLONASS signaali vastu ei võta, siis selle lülitame välja. Järgnevalt saame seadistada aja mille jooksul mõõtmisi sooritatakse. Ülesandes on selleks ette nähtud 30 minutit. Uue mõõtmisprofiili loomise etapid on järgnevatel piltidel illustreerivalt välja toodud. Selleks on kasutatud programmi TSC Emulator. Ülesanne 2
·räägiti seni tundmatuid fakte nõukogude ajaloost ·sellest, kuidas Läänes inimesed tegelikult elavad ·räägiti kuritegevuse ulatusest NSV Liidus jne. Ta hakkas soojendama suhteid lääneriikidega ning 1987ndal aastal loobuti Breznevi doktriinist, mis seisnes selles, et NSV Liit TOHIB tungida teise riiki ja vägivallaga rahutused maha suruda. Kindlasti ei olnud Gorbatsovi eesmärgiks sotsialistliku süsteemi lagundamine ja täielik sõnavabadus, milleni tegelikult tema poliitika viis. Järk-järgult kaotas ta kontrolli sündmuste üle, mille ta ise oli algatanud ning need viisid 1990-ndate alguseks NSV Liidu ja kommunismi kokkuvarisemiseni Idablokis. Riigi kooshoidmiseks üritas Gorbatsov sõlmida liiduvabariikidega liidulepingu, millega nähti ette nende õiguste laiendamine. Hoidmaks ära liidulepingu sõlmimist, tegid NSV Liidu senisel kujul säilimist toetavad vanameelsed jõud 1991.a. augustis riigipöördekatse (nn.augustiputs),
niipea kui, pärast seda kui, eeldusel et, selle nimel et, selle asemel et, samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees. 3. KOMAGA küsiv-siduvad ase-ja määrsõnad: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellesse, millesse, kelles, milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta, milleta, kellega, millega missugune, missuguse, missugust, missugusesse, ... milline, millise, millist, millisesse, ... mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ... kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas millal, mil, kunas, kui palju
Tallinna Järveotsa Gümnaasium TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI UURIMISTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Koostanud: Chris-Evelin Luik Tallinn 2009 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MÕISTED, KASULIKUD ALLIKAD....................................................................................... 4 2.UURIMISTÖÖ EESMÄRGID................................................................................................ 6 3.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD SISULISED NÕUDED....................................................... 7 4.UURIMISTÖÖLE ESITATAVAD EETILISED NÕUDED....................................................... 8 5.UURIMISTÖÖ LÄBIVIIMISE ETAPID..........................................................
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Ebaeetilisteks teadmisteks peeatakse teadmisi, milleni jõudmise käigus on rikutud seadusi või inimõigusi. Kuid mõnede ebaeetiliste teadmiste puhul võib kasu inimkonnale olla suurem, kui selle teadmise eiramine. Sellest lähtuvalt tekib küsimus, et kas need teadmised ning nende kasutamine on eetilised või mitte. Esiteks arvan, et väide, et teadmine on ebaeetiline, sõltub ühiskonnast, kus teadmiseni on jõutud, sest väärtushinnangud on erinevates kultuurides ja religioonides erisugused. Näiteks on
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Teaduseetika on filosoofia haru, mille uurimisvaldkond on väga lai. See hõlmab kõike, mis on seotud teaduse tegemisega üldiselt. Ebaeetiliseks teadmiseks peetakse teadmist, milleni jõudmise käigus on rikutud seadust ja/või inimõigusi, Nürnbergi koodeksit, kultuuri üldiseid norme ja tõekspidamisi. Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? See on suhteline. See sõltub ühiskonnast, kus selle teadmiseni on jõutud, saadud ja kasutatakse, sest inimeste väärtushinnangud on kultuuriti ja religiooniti erinevad. Lisaks sõltub sellest, kas teadmisega päästetakse inimelusid ning muudetakse inimeste elu täisväärtuslikumaks või hoopis vastupidi
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
Ülesanne 1. Mis erinevus on uurimistööl ja praktilisel tööl? 2. Kirjelda mõlemat täpsemalt! 3. Kuidas see dokument on õpilasele abiks õppe ja kasvatuseesmärkide saavutamisel? Põhjenda! 4. Millised oskused oled kursuse lõpuks omandanud? Uurimistöö või praktilise töö läbiviimine Jüri Gümnaasiumi juhend lk 911 Tööde läbiviimise etapid kuhu oled SINA jõudnud täna? Mõisted Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda Ülesanded vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada küsimusi ja kuidas leida neile vastuseid Uurimistöö meetodid: · Kvantitatiivsed uurimused püstitatakse eesmärgid ja hüpoteesid kogutakse arvulised ja mõõdetavad andmed järeldused esitatakse statistilise andmeanalüüsi põhjal
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
Kümnendmurdude ümardamine Kümnendmurru ümardamisel jäetakse murdosa lõpust teatav hulk kümnendkohti ära. Täpsemalt, kui kümnendmurd ümardatakse ühelisteni, kümnendikeni, sajandikeni jne...siis jäetakse kõik vastavast järgust paremal olevad kümnendkohadära. Kui esimene number paremal pool seda järku milleni ümardatakse on 5,6,7,8 või 9, siis suurendatakse viimast säilivat järku 1. võrra, muul juhul jääb see järk muutumatta. Näited: 31,96731,97 - ümardatud sajandikeni 15,678215,678 - ümardatud tuhandikeni 0,6530,7 - ümardatud kümnedikeni 12,3212 - ümardatud ühelisteni Kui pärast ümardamist jääb arvu murdosa viimaseks numbriks 0, siis ei tohi seda kustutada. Number 0 kümnendmurru murdosa lõpus näitab missuguse järguni on arv ümardatud.
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -L
Uurimistöö alused Kokkuvõte Mis on uurimitöö ? Uurimistöö on uurimusliku protsessi konkreetne tulemus- kirjalik töö sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni jõuti töökäigus Milleks on uurimistöö tähtis ? Uurimistöö õpetab: planeerida aega järgima juhendit info otsimise oskust abiks kõrgkoolis, kus tehakse uurimistöö funktsionaalse lugemise oskust Uurimistöö jagunemine Uurimistöö jaguneb kaheks: Kvalitatiivseks ehk kirjeldavaks uurimistööks Kvantitatiivseks ehk teaduslikuks uurimistööks Uurimistöö liigid 1. Probleemi põhjuste analüüsimine 2
Usun, et "meie ühise taeva" all peitub muudki. ,,Meie ühise taeva" all mõistan mina tervet maailma kõigi selle rõõmude ja muredega. Kuigi me elame ühise taeva all, pole inimesed sugugi ühesugused. Kõigil on erinev eesmärk, mille poole nad püüdlevad. Igal inimesel on omad unistused, mida nad püüavad saavutada. Herman Hesse on öelnud: "Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Usun, et kõigil on see tung, milleni nad püüdlevad. Paljud inimesed lihtsalt ei oska end piisavalt motiveerida, et oma eesmärgid ja unistused ellu viia. Teised ei suuda enda "silmapiiri" kindlaks seada, oma eesmärke paika panna. Inimesed kalduvad oma teelt tihtipeale kõrvale, mõtlemata, milleni nad tegelikult jõuda püüavad. Kuid jõudes rajale, mis nad oma "silmapiirini" viib, võivad inimesed korda saata tegusid, millest nad isegi unistada poleks osanud. Olen alati arvanud, et kõik algab kodust
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla ...
millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
Charles Sanders Peirce (19-20 sajand, ameeriklane) Teosed: Tsitaadid: ,,Kogutud kirjutised" ,,Olemasolev on järelikult see milleni varem või hiljem" ,,Kuidas muuta meie ideid..." ,,Teadusele pole miski elutähtis; ei saagi olla" ,,...Harvardi observatooriumi..." Filosoofia olemus: · Usk (uskumus) on tõekspidamine · Kahtlus on uskumuse puudumine, kahevahelolek · Seisukoht1 seisukoht 2 seisukoht kolm -> ei oska valida ( näiteks riietega hommikul... Sul on kolm erinevat T-särki, mida tahad selga panna,
Mistahes märkimisväärse asja saavutamise puhul räägitakse sageli eneseületamisest. Mida eneseületamine tähendab? Minu arvates on eneseületamine see, kui inimene saadab korda midagi, millega ta pole varem hakkama saanud ning kasutab oma võimeid tasemel, milleni ta varem ei ole küündinud. Fakt on see, et meil kõigil on olemas võimed, et tegutseda senisest paremal tasemel, kuid enamik inimesi ei teadvusta seda. Nad on teiste inimeste kaasabiga sisendanud endale, et nad pole millekski enamaks võimelised ning tekitanud endale psühholoogilise barjääri. Aga kuidas seda barjääri ületada? Selleks on vaja enesekindlust ja eelkõige on vaja selleks usku.
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) ...
millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg
millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune? mitu? mitmes?
Sissejuhatus e uurimistöö rakenduslik osa koostamine. Sissejuhatuses ehk töö rakenduslikus osas peaksid sisalduma järgmised aspektid: 1. teema valiku ja selle aktuaalsuse põhjendus (lühike olukorra kirjeldus käsitletavas valdkonnas) 2. probleem e vastuolu, mida töös käsitletakse ning millele püütakse leida lahendust (kui on teaduslik või probleemkäsitlusega uurimistöö) 3. eesmärk (milleni autor soovib oma uurimistöös jõuda) 4. püstitatud eesmärgi saavutamiseks täita tulevad ülesanded (milles tuleks selgus saada, mida oleks vaja analüüsida ja hinnata jms) 5. töös kasutatud meetodid (üldistatult need teed ja viisid, mida on kasutatud materjali kogumiseks, analüüsimiseks, hinnangute andmiseks ja järelduste tegemiseks) 6. töös kasutatud allikmaterjalid (kõik see, millest lähtuvalt ja millele tuginedes on töö kirjutatud) Sissejuhatuses võib avaldada tänu isikutele ja institutsioonidele...
Võistlusmäärused on põhimõtteliselt sarnased meeste kulturismile, kohustuslikke poose on viis. KLASSIKALINE KULTURISM Klassikaline kulturism on võistlusala, mille esimesed MM medalid jagati aastal 2006. See sobib meestele, kes ei taha (või ei suuda) arendada sellist lihasmassi, nagu see on tänapäeva kultuturistidel aga soovivad siiski omada atleetlikku ja esteetilist kehaehitust / muskulatuuri. Nõudlus sellise ala järele iseloomustab ummikseisu, milleni kulturism on jõudnud ka meesvõistlejate poole peal. Sisuliselt on tegemist lihasmassipiiranguga kulturismiga, kus võistleja maksimumkaal on seatud sõltuvusse pikkusest. Loogiliselt omandab lihaste reljeefsus ning eriti kehaehituse proportsionaalsus ja esteetika suurema kaalu. Kohustuslikud poosid on samad, mis kulturismis. Lisaks sooritatakse veel vabaseisud. Nõuded ja hindamiskriteeriumid vabakavale on analoogilised kulturismile. FITNESS
ennast nõrgana KÕRVALTEGELASED Ruth Salumäe- Erika kasuema Fred Fisker- Erika endine abikaasa Aare Tark- Erika eluarmastus pärast Fredi Vladimir Petronots- Erika treener TEOSE STIIL Sõnakasutus oli tavaline ja igapäevane Võõrsõnu ei olnud ja oli lihtne lugeda NÄITED ,,Ole täna parem kui eile ja homme parem kui täna" ,,Muidugi võidad ja sa tead seda isegi!" LUGEMISMULJE Ei tohi alla anda kui oled püstitanud eesmärgi milleni tahad jõuda. ERIKA SAAVUTUSED Kaks olümpiakulda Kaks MM kulda 16 maailmarekordit Üheksa korda valitud Eesti parimaks naissportlaseks. Aitäh kuulamast!
välja selgitada töötajate mõjutamise viisid, mis võimaldavad kõige paremini ühildada tööliste tegevuse ettevõtte ärieesmärkide saavutamisega Mary Parker Follett ühendas teadusliku juhtimise ja sotsiaalpsühholoogia ning propageeris selliseid väärtusi, nagu professionaalsus, demokraatia, koostöö ja inimsõbralikkus, keskendus protsessidele grupis ja grupi mõjutustele. Töötades sotsiaalkeskustes pani ta tähele, et ideed, milleni jõutakse grupis koos arutades ei ole samad, milleni jõuavad inimesed üksinda töötades. Grupis osalejate mõttemudelid muutuvad ainuüksi seetõttu, et nad ei ole üksi Follett uskus, et ühiselt diskuteerides hakkavad inimesed rohkem ühtviisi mõtlema. Juhi roll on luua selline koostöö alluvatega, mis annaks optimaalse tulemuse, mitte aga niivõrd kasutada võimu alluvate üle. Juhid, kes püüavad domineerida, et saavutada etteantud eesmärkide täitmist, ebaõnnestuvad
Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik on võõrad vallutajad meile toonud. Parimaks näiteks on kindlasti ,,Mu isamaa, nad olid matnud". Koidula meenutab seal aega mil Eestimaa
retsensent, kaasüliõpilased" / "Austatud kaitsmiskomisjoni esimees, lugupeetud kohalviibijad" 2. Enese tutvustamine mina olen ... 3. Töö teema ... 4. Töö EESMÄRK ehk põhiprobleemi kirjeldus/olemus antud valdkonnas. Töö ülesehitus, teostatud ülesanded, uuringud vms (siin võib olulisemaid asju demonstreerida graafikuid, tabeleid, midagi, mida on visuaalselt hea jälgida) 5. Põhilised tulemused milleni jõudsite, teie järeldused ja ettepanekud, mida võiks töö/probleemi arendamisel edasi teha 6. Juhendajate ja retsensendi tänamine 7. Lõpetuseks öelda "aitäh" või "tänan kuulamast!"
Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks
I osa 1. Missugused tervise probleemid võivad kaasneda põhitoitainete väärtarvitamisel (üle- või alatarbimisel). 2. Missugused terviseprobleemid kaasnevad mikroelementide (raud, fluor, jood, kaltsium) puudusel? 3. Missugusest toiduainest on raud paremini omastatav? 4. Missugused terviseprobleemid võivad kaasneda keedusoola liigsel tarbimisel? Kuidas vähendada soola tarbimist? 5. Millal on lisavitamiinide tarbimine näidustatud(nimeta kolm)? 6. Milleni võib viia vitamiinide puudus (selgita näite põhjal)? 7. Selgitage, missuguseid ühendeid tähistatakse pakendil tähega E (mida see tähendab), mida näitavad numbrid selle taga? 8. Miks kasutatakse lisaaineid? 9. Milles seisneb lisaainete ohtlikkus? Mil viisil on võimalik lisaainete hulka oma toidus vähendada? 10. Missugust toitu nimetatakse funktsionaalseks toiduks? Too 3 näidet. II osa 1. Missugused terviseprobleemid kaasnevad alkoholi kuritarvitamisel (liigsel tarvitamisel)? 2
abort on olnud raskesti kättesaadav (Rumeenia). Abordivaba ühiskond jääb ilmselt pikkadeks aastateks pelgalt unistuseks mitmel põhjusel: ükski rasestumisvastane vahend ei ole sajaprotsendiliselt usaldusväärne, esinevad vägistamine, intsest, sundprostitutsioon, nõustamisteenistuste kättesaamatus, infopuudus ja lihtsalt asjaolude kokkusattumine. Humaanse legaalse turvalise abordi peaks tagama iga maa seadusandlus, milleni jõutakse avaliku diskussiooni teel. Abort on jätkuvasti ühiskonna probleem. Pea iga maa aborditeemalises seadusandluses esineb vasturääkivusi ja lünki. Tihti ei paku seadused ja ühiskondlik arvamus lahendust igapäevaselt ettetulevatele olukordadele ning ei arvesta tõsiasja, et VALIK ABORDI KASUKS ON NAISELE ALATI RASKE. Toome siinkohal ära mõned igapäevaelus ettetulevad probleemid seoses abordi ja seadusandlusega: Juriidilises mõttes alaealised ja abort
Soojus ei saa spontaanselt minna külmemalt kehalt soojemale. Spontaanne protsess kulgeb alati korrastamatuse suurenemise suunas. Süsteemi korrastamatuse mõõt kannab nime entroopia. Kui protsess on pöördumatu, kasvab kinnise süsteemi entroopia ja saavutab suurima väärtuse tasakaaluolekus. Spontaanne protsess tähendab, et see toimub ilma välise energia osavõtuta (kivi veereb mäest alla). Kui võrrelda erinevaid süsteemi seisundeid, siis enam korrastamata on see seisund, milleni võib jõuda suurema tõenäosusega. Termodünaamika teise printsiibi sõnastamisel kasutatakse entroopiat. Entroopia on suurus, mis iseloomustab energia kvaliteeti. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaalust. Iseeneslikes protsessides süsteemi entroopia kasvab. Entroopia on suurus, mis iseloomustab mikrokäsitluses süsteemi osakeste jaotuse ühtlust
Varauusaeg ( Võitlused ülemvõimu pärast läänemerel) 1. Sõjasündmused Kuidas alustasid liitlased sõjategevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? Poola- 12. veb. Ründas August II tugev Riiat, piiramine oli edutu. Taani-alustasid rüüstamist rootslaste vastu Saksamaal, said lüüa. Venemaa- 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks. Millise valearvestuse tegi 1701. a Karl XII ja milleni see 1704.a sügiseks viis? Talvel toimus ootamatu rünnak rootslastele ja 1704 ei olnud venelastel enam takistusi linnade piiramiseks. Alahindas vene vägesid. Miks võib 1709. aastat pidada Eesti jaoks otsustavaks? Sest sel aastal purustas Peeter I Rootslaste väe täielikult. Eesti ja Liivimaa polnud enam Vene valduses. Mida tõi Eestile aasta 1710? Sõjategevus Eesti aladel lõppes, Eesti alad läksid venemaa alla, väga suur katku epideemia. Kuidas puudutas Uusikaupunki rahu Eestit?
UURIMUSLIK TÖÖ SARNASUSED REFERATIIVNE TÖÖ Protsess mille käigus Uurimistöös ja referatiivses Referatiivse töö eesmärk on analüüsitakse uuritavat töös kasutatakse uuritavat anda teemast ülevaade ning probleemi süstemaatiliselt ja probleemi käsitlevaid jõuda erialase kirjanduse ajakohaselt struktureeritud refereeringuid erinevatelt otsimise ja sellega töötamisel viisil. Tulemuseks on kirjalik autoritelt, kuid nende omapoolsete järeldusteni, aruanne. Valdavalt võrdlemise ja analüüsi käigus mis põhinevad kogutud analüüsiva iseloomuga - tuleb jõuda omapoolsete materjalil. Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või järeldused, tõlgendused ja suunatud ühele probleemile teema kokkuvõtlik teaduslik üldistused. See on teadustöö, ning eesmärgiks on leida ülevaade...
-lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9. Alaltütlev: kellelt? millelt? maa/delt 10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13
LYDIA KOIDULA (1843-1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula Sündis 24.detsember 1845. aastal Vana-Vändras. Koidula ema oli Sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti Saksa keeles ja Koidula Eesti keele oskus lapsepõlves kesine. 1850 Kolisid Jannsenid Pärnusse. Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidalt kodus isa. 1854-1861 õppis ta saksakeeles Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule
e õnnelike/lt lamba/i/lt saav kelleks? õnneliku/ks lamba/ks õnnelikku/de/ks milleks? lammas/te/ks e õnnelike/ks lamba/i/ks rajav kelleni? õnneliku lamba/ni õnnelikku/de milleni? lammas/te/ni e õnnelike lammas/te/ni olev kellena? õnneliku lamba/na õnnelikku/de millena? lammas/te/na e õnnelike lammas/te/na ilmaütlev kelleta? õnneliku lamba/ta õnnelikku/de milleta
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt.
Daisy see, kes Gatsby üksinda lahinguväljale jätab. Viimane hukkub, jäädes igaveseks lootma Daisy kutsele. Teistele tundus,et Gatsby oli tõeline lõvi kuningas- suur, rikas, ihaldatud ning kena mees kuid tegelikult oli ta selline väike hall hiireke kuna ta elust oli midagi suurt puudu ja ta oli hingelt üsna tagasihoidlik ja häbelik. Suur Gatsby, kui nimi, tähendas mulle kui suurte unistuste poole pürgimist milleni Gatsby siis kogu aeg püüdles. Meeltmööda oli mulle see, et Gatsby oli elukogenud ja avara silmaringiga. Gatsby oli tõeline romantik, kes tegelikult tundus selline õnnetu ja üksik, terve aeg oma raha sees ja see lugu ilmselt näitaski, et rikkus pole see, kui sul on palju raha, vaid see, kui sul on enda kõrval keegi inimene kes on sulle väga oluline.
Universum 1. Mis on Universum? Mis on kosmos? Universum on ruum, mis on lõpmatu, milleni on inimesed oma maailmatunnetusega jõudnud. Selles eristatakse ,,nähtavat universumit" ja ,,mittenähtavat universumit", millest me midagi ei tea. See on umbes 5000 Mpc (1pc = 1,6 valgusaastat), selleni ulatuvad tänapäeva teleskoobid. Kosmos on Maad ümbritsev ruum; Maa lähiümbrus (isegi mitte terve päikesesüsteem). Kaugemal asudes oled päikesesüsteemis, sealt kaugemal galaktikas, seejärel megagalaktikas jne. 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust?
Kas pgenemine on lahendus? Pgenemine on tegu, milleni viib ksindus, mistmatus vi thelepandamatusvanemate poolt. Mina arvan, et see ei ole lahendus probleemidele ja muredele, sna tihti tekitab pgenemine juurde uusi probleeme. Kui noor kusagilt pgeneb, siis peab tal olema kindlasti tahtmine millestki eemale minna, millegi eest pgeneda. Noored pgenevad tavaliselt kodust, sest neil on probleeme vanemate vi kooliga. Samas on vimalik, et noor ei suuda muul viisil oma vanemate thelepanu enesele tmmata. Kindlasti ratab teismelise selline teguviis les ka kige unisema lapsevanema ja ta peab aru saama, et midagi on vga valesti. Paljud noored ei julge seda vtet kasutada, sest pgenemiseks peab olema selge plaan: kuhu pgeneda ja kuidas pgeneda. Suvel on asi lihtsam, sest ilmad on soojad ja kellelgi on kindlasti kusagil maakoht kuhu minna. Samuti peab olema raha, ilma selleta ei lhe tnapeval mitte kuhugi. Talvel on pgenemine meie kliimas mnevrr...
Sulamistemp. 12. Millistest faktoritest sõltub aurustumise kiirus? Vedeliku temp. Pindalast ja koostisest. 13. Millist nähtust nim keemiseks? Aurustumine, mis toimub kindlal temperatuuril. 14. Mida nim gaaside veeldamiseks? Millisel temp see nähtus aset leiab? Gaaside vedelikuks muutumine. Kriitilisel temperatuuril. 15. Mida iseloomustab absoluutne õhuniiskus? Mida suhteline õhuniiskus? Absoluutne õn jagub suhtelise õhuniiskusega. 16. Mis on kastepunkt? Temp. Milleni õhk peab jahtuma, et veeaur muutuks küllastunud auruks. 17.Millise seadeldisega mõõdetakse õhuniiskust? Hügomeetriga. 18. Mis on molekulaarsed..? Molekulide vastastikmõjujõud. 19.Kuidas selgitada molekulaarsete jõudude teket?..? Jõud, mis hoiavad aine koguse koos, tingitud vastastik mõjust 10 -12. 20.Pindpinevus jõudude teke? Tekib vedeliku pinnakihis teatava pinge tõttu. 21.Mis on kapillaar? Peenike toru. Vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju.
· kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, · suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, · pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, · kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., · terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, · liikmete poolt heaks kiidetud, · peegeldab tippjuhtkonda, · võib olla erineva tugevusega. Robbinsi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: · liikmete identsus aste, milleni liikmed samastuvad pigem tervikliku organisatsiooni kui töögrupiga; · rühma mõju: tööd organiseeritakse pigem rühma- kui indiviidikeskselt; · inimkesksus: juhtkonna otsused arvestavad nende mõju organisatsiooni liikmetele; · integreerumine ehk tervikuks ühinemine aste, milleni liikmed on julgustatud töötama koordineeritult või vastastikku sõltuvalt; · kontroll: reeglite, eeskirjade ja kontrolljuhiste arv, mida kasutatakse alluvate järelvalveks
Elu mõte Iga inimene on püstitanud endale eesmärgid, milleni jõuda. Mõni ihkab saada tohutu varanduse omanikuks, teine soovib ülikooli lõpudiplomit, kolmas aga elab päev korraga ning jätab oma elu saatuse kätesse. Millised on minu eesmärgid elus? Minu elus on väga olulisel kohal sport, kuid sellest suurest valdkonnast olen endale valinud ka spordiala, milleks on korvpall. Olen korvpalliga tegelenud ja sellest huvitunud mitmeid aastaid. Kirg ,,kossu" vastu on muutunud unistuseks hakata leiba teenima just korvpallurina
langemisel vlise vnkesagedusega. Sdurid sillal. pikilaine - laine, kus vnkumine toimub piki levimissiht ristlaine - laine, kus vnkumine toimub levimissihiga risti. keralaine - laine, mille frondiks on kera, liigub igas suunas. interferents - lainete liitumine. min - tekib, kui lained kestavad teineteist ja kohutvad phi ja hari. max - kui htivad kas phjad vi harjad. lained vimendavad teineteist. difraktsioon - laine paindumine tkke taha. Keskkonna iga punkt, milleni laine on judnud, on ise uue elementaarse laine allikaks.
LÄBI RASKUSTE TÄHTEDE POOLE Oma elu eesmärkide poole püüeldes seisame tihti ristteel, ning küsime endalt, millist teed mööda minna kas me peaksime pöörama pilgu teele, mida mööda kõndides võime leida iga nurga tagant ootamatusi ning mille lõppu varjavad tõusud ja langused või seada sammud teele, millel tunneme end kindalt ja kus iga samm viib lähemale kaugel seisvale lõpule? Pingutuste aluseks on eesmärkide seadmine. Eesmärkide seadmist alustatakse juba pisikesena, mil väikesed poisid tahavad saada astronaudiks, tüdrukud aga baleriiniks. Suuremaks sirgudes asenduvad need mõtted enamasti uutega, ainult väga vähesed jäävad oma lapsepõlveunistustele truuks. Reaalseid eesmärke hakatakse seadma noorukieas, mil õpitakse hindama oma võimeid ning oskusi. Sel perioodil tuleb teha ka mitmeid otsuseid, näiteks, kas jätkata gümnaasiumis või suunduda kutsekooli. Need on ühed tähtsamad, võib-olla isegi kõige tähtsamad...
kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama. Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida. Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks. Ta peaks olema ka inimene, kellega kunagi igav ei hakkaks. Nii mitmekülgne, et tunduks, et elad iga päev uue inimesega. Samuti võiks ta olla hingeline inimene
Võivad levida kõigis keskkondades.(helilained) 3) Keralaine- lainefrondiks on kerapind.(joonisel kujutletatakse ringjoontena) 4) Tasalaine-lainefrondiks on tasand 8. Laineid iseloomustavad suurused 1) Lainepikkus-teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. Kahe samas faasis võnkuva osakese vaheline lühim kaugus 2) Laine levimiskiirus-näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt levib ajaühiku jooksul 9. Huygensi printsiip-keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.
konfliktis teda ümbritsevate inimestega. Igal eluetapil asi kordub. Küll peab inimene oskama suhelda oma kooli-, töö- ja ülikoolikaaslastega, või siis hiljem töökaaslastega. Teine küsimus on kas sotsiaalselt küpsena olemist saab õpetada? Minu arvates oleneb kõik inimesest endast. Mõni omandab vajalikke teadmisi ja oskusi ise, mõnele peab aga õiget teesuunda näitama, et ta elus hakkama saaks. Kuid on ka selliseid aspekte, milleni inimene peab ise jõudma, mida ei saa õpetada. Näiteks inimesele ei saa õpetada arukat raha kulutamist. Igaüks õpib oma vigadest. Samuti peab ka igaüks sellest rahaveast õppima raiskab kõik oma raha kuu algul ära ja siis elab rahata järgmise palgani. Sotsiaalset küpsust võib vaadelda väga paljudest vaatepunktidest. Kuid enamasti mõistetakse selle all täiskasvanuks saamist valimis-, hääle- või tegevusõigust. Alkoholi
Harmooniline võnkumine-Kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Lainefront-Piiri , kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on.Lainepikkus- Piki levimissihti mõõdetud vähim kaugus , kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.Tähis: lambda. Interferents-Mitmete lainete liikumine.Difraktsioon-Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. N:Ekraani taga , levivad lained. Huygensi printsiip-seisneb järgmises: kk. iga punkt , milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
