OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad
Hindrik Prants ,,Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi" I. 1. Raamatus kirjeldatakse põhiliselt Hindriku kodukihelkonna ning Võru- ja Tartumaa eluolu. Peategelane Hindrik Prants elas 19-20. sajandi, mil eestlaste olukord oli nigel ning elu vaesemal talurahval oli raske. Kuna söögiks pidi kõike endale ise kasvatama, oli suureks probleemiks söögi nappus, sest sellel ajal valitsesid Eestis vahel äärmuslikud ilmastikuolud, suur külm või põud. Inimestele valmistas pahameelt ka teotöö ning see, et mõisnikud ei hoolinud talurahvast ega nende kehvast olukorrast. Raha eest osteti ainult hädatarvilik, esijoones rauda ja soola. Lisaks kõigele, pidi rahvas maksma ka ,,pääraha", mis oli küll väike, kuid siiski tähendas inimestele palju. Pääraha seadmise ajal oli mõisnik vahel siiski nii lahke, et tasus mõneks aastaks inimeste eest selle ära, et rahvas uuendusega harjuda saaks....
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla ...
niipea kui, pärast seda kui, eeldusel et, selle nimel et, selle asemel et, samal ajal kui ... Kindlasti vaid ÜKS KOMA, tihti ühendsidesõna ees. 3. KOMAGA küsiv-siduvad ase-ja määrsõnad: kes, mis, kelle, mille, keda, mida, kellesse, millesse, kelles, milles, kellest, millest, kellele, millele, kellel, millel, kellelt, millelt, kelleks, milleks, kelleni, milleni, kellena, millena, kelleta, milleta, kellega, millega missugune, missuguse, missugust, missugusesse, ... milline, millise, millist, millisesse, ... mitu, mitme, mitut, mitmesse, ... mitmes, mitmenda, mitmendat, mitmendasse, ... kumb, kumma, kumba, kummasse, ... kus, kuhu, kust, kuspool, kuhupoole, kustpoolt kuidas, kas
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame,
NB! Eestis 2011.a. 21% tuludelt. NB! Tulumaks annab kige rohkem riigieelarvesse. Vetakse otse inimese tuludelt (nimetatakse kas fsilise isiku vi ksikisiku tulumaks). Sotsiaalmaks 33%, vetakse asutuse palgafondist, maksab tandja. (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Ttuskindlustusmaks 2,8% iga ttaja palgast Maamaks maa kasutamise eest (oleneb kasutatava maa suurusest ja asukohast) Tulumaksuvaba miinimum - 2011.a. 144.- . see osa ttasust, millelt tulumaksu ei veta. Kaudsed maksud: Kibemaks 20% kaupade vi teenuste hinnalisana Aktsiisimaks eluks mittehdavajalikelt kaupadelt nt .tubakas, alkohol, mootoriktus, % on erinev Hasartmngumaks kasiinos videtud summalt. Tollimaks riiki sissetoodavatelt ja riigist vljaveetavatelt kaupadelt. Kohalikud maksud : neid vib kohalik omavalitsus koguda nt. teede korrashoiuks; lbustusmaks, loomapidamismaks, kuulutus- ja reklaamimaks jms Rahandus 1992 a.- st Eesti kroon (EEK) 2011.a.-st euro
.. Ühest kohast kuulsin, et tegelikult õhku paiskuvast CO2 hulgast moodustab inimtegevus ainult 1%. Enamus sellest pidavat olema loomadelt. Loomade heitgaasid. Aga tegelt miks ei võiks olla see tõene? Iga inimese kohta on maailmas mitu siga ja mitu lehma ning see ongi juba natuke lähemal selle väite tõesusele. Just hiljaaegu tulin ma ühele mõttele... miks ei võiks olla ka majade katused globaalse soojenemise põhjusteks? Nimelt, üha enam pannakse majadele plekkkatuseid, millelt peegeldub väga palju valgust tagasi atmosfääri. Tänu sellele suureneb ka kasvuhoone efekt.Vanasti olid enamus majadel eterniitkatused, millelt ei peegeldunud eriti valgust tagasi. Enamus neeldus sinna. Keegi peaks hakkama seda uurima, kui palju see mõjutab globaalset soojenemist. Selle tagajärjed on väga jubedad. Kõige rohkem on muidugi kahju jääkarudest, kes elavad sõna otseses mõttes meie õlgadel. Jääkarud ei ela kindlal pinnasel, vaid jää peal. Mida rohkem
Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliste vahel aga tõmbejõud. Elementaarlaeng on vähim võimalik laengu väärtus. Kõigi ainete aatomid koosnevad alg- ehk elementaarosakestest- prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
.6 Tähtsamad meetaimed:............................................................................................. 6 Tähtsamad õietolmutaimed:...................................................................................... 7 Kokkuvõte......................................................................................................................8 Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. ....................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 2 Sissejuhatus
Fourth level Fifth level Eye Of The Sea - World's First Live Underwater Webcam SLÕL online 22.12.2006 13:37 Tartu raekoja küljes asub Eestis esimene veebikaamera, millega saab endast raekoja platsi taustal pilti teha ning saata foto enda või sõbra e-mailile. Kaamera asub raekoja fassaadi küljes akna taga, vaatega raeplatsile ja kaarsillale. Samuti on kaamera kõrval ekraan, millelt pildistaja ennast näeb ning mis annab eesti ja inglise keeles täpseid juhiseid sõnumi saatmiseks ja pildistamiseks. Foto tegemiseks tuleb saata sõnum tekstiga SNAP ja meiliaadressiga, millele pilti soovitakse, numbrile 1789. Sõnumi jõudmisel sõnumikeskusesse teeb programm pildi ning viide fotole saadetakse sõnumisse kirjutatud e-mailile. Samuti tuleb saatjale sõnum, millelt saab sama pildi mobiiltelefoni laadida. "Kvaliteedilt see foto muidugi midagi suurepärast ei ole, pigem on
Paralleelse valgusvihu peegeldu mine kumerpeeglilt? Paralleelne valgusvihk peegeldub kumerpeeglilt hajuva valgusvihuna. Paralleelne valgusvihu peegeldumine nõguspeeglilt Paralleelne valgusvihk peegeldub nõguspeeglilt koonduva valgusvihuna. Hajuv valgus Hajus valgus - valguse peegeldumine mitmesugustelt kehadelt. Hajus peegeldumine Valguse hajus peegeldumine - valguse peegeldumine , mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Tasapeegel Tasapeegel on tasand, millelt valgus peegeldub. Kujutis: sama suur kui ese kaugus peeglist on sama suur kui eseme kaugus peeglist Sfäärilised peeglid Sfääriline peegel - kerapinna (sfääri) osa, millelt valgus peegeldub. Sfäärilisi peegleid: · Nõguspeeglid -peegeldumine sfääri sisepinnalt, · kumerpeeglid peegeldumine toimub välispinnalt. Kumerpeegeli fookuskaugus negatiivne Nõguspeegli fookuskaugus positiivne Mõisted
4 Arvutatud sotsiaalmaks vanaduspensionieas isiku või isiku puhul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, null 5 Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed 9 Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset 6 Kinnipeetud tulumaks 10 Kinnipeetud kogumispensioni makse ja arvutatud täiendav sissemakse 7 Väljamaksete summa koodi 01 järgi Märkused 1. Vormi TSD lisas 1 näidatakse residendist füüsilise isiku isikustatud tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse andmed vormil näidatud kalendrikuu eest
Jõed 1) Jõgi-looduslik vooluveekogu 2) Peajõgi-suundub järve või jõkke 3) Lisajõgi-jõgi mis suubub peajõkke 4) Harujõgi-tavaliselt jõe suudmealal, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa 5) Jõestik-peajõgi koos lisajõgedega 6) Jõgikond-maaala, millelt jõestik kogub oma vee 7) Veelahe-jõgikondade vaheline piir 8) Jõe lähe-koht, kus jõgi saab oma alguse 9) Jõe suue-koht kus vesi voolab merre *ülemjooks-jõe alguslõik *keskjooks-jõe keskmine osa *alamjooks-jõe suudmeala 10) Soot-jõesängist eraldunud jõelooke osa, kus harilikult on väike järv
EESTI KEELE KÄÄNETE TABEL KOOS NÄITEGA Käänded Küsimused Ainsuses Mitmuses Nimetav kes?mis? pähkel pähklid Omastav kelle?mille? pähkli pähklite Osastav keda?mida? pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega ...
Erisoojus kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et 1 kg massiga keha soojeneks 1ºC Soojusülekande liigid: 1) soojusjuhtivus siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele 2) konvektsioon siseenergia ülekandumine õhu kaudu 3) kiirgus kehad saavad energiat kiirguse abil Millest sõltub keha kiirguse hulk? Keha pindalast, temperatuurist, tumedusest/heledusest. Millest sõltub kehale üle kantud soojushulk? Temperatuurist, massist, ainest. Valge pind pind, millelt peegeldub vähemalt 95 % peale langevast valgusest. Must pind pind, millelt peegeldub alla 5% peale langevast valgusest. Hall pind pind, millelt peegeldub peale laengevast valgusest 5-95% Aatom koosneb tuumast (+laenguga) ja elektronkattest. Elektronkattes tiirlevad elektronid, mis on laenguga. Tuumas on prootonid, mis on +laenguga. Seal on ka neutronid, mis on 0-laenguga. Kõige väiksemad aineosakesed on nukleonid, mille koostisosad on kvargid.
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED
millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega
Taevakehade kauguse määramine 16.02.2013 Koostas: Laura Tähemaa Ainus otsene tee määrata taevakehade kaugust on parallaktiline (astronoomiline) meetod. Tähtede kauguse arvutamise valem: Parsek (pc) on kaugus, millelt vaadatuna paistab vaatekiirega risti asetsev Maa orbiidi pikem pooltelg nurga all 1 . Kaugus parsekites võrdub kaaresekundites avaldatud aastaparallaksi pöördväärtusega. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013 km Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kaugus Maa keskmest planeedini: Ehk, arvestades "väikeste nurkade seadust"
Valguslainete interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena toimub valguse tugevnemine või nõrgenemine, sõltub laine pikkusest või kelme paksusest, millelt toimub peegeldumine. Interferentsi teke sõltub käiguvahest d ja valguse lainepikkusest. (Valguse) lainepikkus- kahe ühesuguses faasis asuva punkti vahelist kaugus. Valguse värvuse määrab kas valguse lainepikkus või võnkesagedus, omavahel seotud valemiga , kus c on valguse kiirus vaakumis. Pimedus- kaks vastasfaasides asuvat lainet kustutavad teineteise. Valguse tugevnemine- Kaks lainet asuvad samas faasis. Interferentsi tekkimise tingimused: 1
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fru...
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fru...
Saksa okupatsioon Eestis Millal toimus ? Saksa okupatsioon Eestis toimus Teise maailmasõja ajal. Aastail 1941-1944 Esimeste vägede ületamine lõunapiiri : 5.juuli 1941. Millised eesmärgid olid Saksamaal? Head väikesed naaberriigid mis asusud Läänemere ääres. Head resurssikogud millelt sai palju nõuda. Mil viisil teeniti Saksamaad? Enameik Eesti tööstus- ja põllumajandustoodangust läks Saksa armee varustamiseks. Peaaegu täielikult katkes elanikkonna varustamine tööstuskaupadega. Linnades seati sisse toidukaardid. Repressioonid elanikkonna suhtes? Sõjakahjude hüvetamiseks nõuti Eestilt palju tooteid. Prooviti sõjapurustusi likvideerida. Prooviti ka majandust edandada. Eestlaste suhtumine okupatsiooni Tekitas Eestlaste sees pahameelt.
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) ...
kindlustatul, kelle kindlustusstaaz on 111 või enam kuud. Kindlustatu ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise suurus arvutatakse kindlustatu üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Kindlustatu keskmine ühe kalendripäeva töötasu leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul kindlustatule makstud tasude alusel, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Seejuures ei võeta arvesse käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 nimetatud tasusid. Kindlustatu keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutamisel jagatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasude summa arvuga 270. Töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest on alljärgnev protsent käesoleva paragrahvi lõigete 13 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust: 1) 50% esimesest kuni 100. kalendripäevani; 2) 40% 101-st kuni 360
kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt. aktsiaväärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist intress tulu, mida saadakse sellest, et lastakse kellelegi teisel oma vara kasutada. defitsiit olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise.
mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet.
Milles? Kus? Kassis, tarretises Kassides, tarretistes Seestütlev Kellest? Millest? Kust? Kassist, tarretisest Kassidest, tarretistest Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta
millesse? kuhu? rattasse ratastesse e rattaisse käänded 5. Seesütlev kelles? milles? kus rattas ratastes e rattais 6. Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega
Milleks ümbrikupalk ? Arvamuslugu Mis on ,,Ümbrikupalk" ? Ümbrikupalk on ,,käest kätte" makstud ametlikult vormistamata töötasu, millelt ei maksta makse. Miks seda tehakse ? Põhiline ümbrikupalga maksmise põhjus on maksudest kõrvalehiilimine. Ning millised on mõjud ? Ümbrikupalga negatiivne mõju : riigile riigieelarvesse jääb laekumata tulu ja sotsiaalmaks; majandusele pärsib ausat konkurentsi ettevõtluses; töötajale jääb ilma sotsiaalsetest garantiidest, vallandamishüvitistest, ei ole võimalust pangalaenu saada jne. Ümbrikupalga maksustamise põhimõtted:
-sta -i -sta (elatiiv) Millest? -stä -stä Kust? 8. Alaleütlev Kellele? -lle -i -lle (allatiiv) Millele? Kuhu? 9. Alalütlev Kellel? -lla -i -lla (adessiiv) Millel? -llä -llä Kus? 10. Alaltütlev Kellelt? -lta -i -lta (ablatiiv) Millelt? -ltä -ltä Kust? 11. Saav Kelleks? -ksi -i -ksi (translatiiv) Milleks? 12. Olev Kellena? -na -i -na (essiiv) Millena? -nä -nä 13. Ilmaütlev Kelleta? -tta -i -tta (abessiiv) Milleta? -ttä -ttä 14. Kaasaütlev Kellega? - -i -ne-
LAUSELIIKMED Täiend Lauses nimisõna juurde kuuluvaid täpsustavaid sõnu nimetatakse täiendiks. Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on ...
Märgukiri FIE erikonto avamine Ei oska tõesti mujalt kiiret abi saada. Tehing on tehtud ja raha laekunud. Aastat kokku lüües tuleb välja, et FIEl suur tulu millelt ei tahaks kuidagi kõiki makse ära maksta. Kui nüüd kiiresti avada FIE erikonto – 10 päeva ei ole veel tehingust möödas – kas erikonto avamiseks peab pangas ka ütlema, et see on erikonto? Või lihtsalt ee on sulle ise teadmiseks, et eraldi konto FIE investeeringuteks raha korjamiseks? Kellele: - Kellelt: - Kuupäev: 15.12.14 Koopia: 1 FAKTID: FIE soovib avada erikonto, kuid tahab teada, kas ta peab ka pangale teada andma, et tema avatav konto on erikonto
1. Kes saavad taotleda Tunnustatud Maitse märki? 1) kõik ettevõtted üle maailma 2) vaid Eesti ettevõtted 3) Kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted 2. Mida näitab märk Tunnustatud Eesti Maitse? 1) toote põhitooraine pärineb Eestist 2) vaid toote kõrget kvaliteeti 3) uut kodumaist toodet 3. Kust pärineb toote, millelt leiame märgi Tunnustatud Maitse, tooraine? 1) vaid Euroopa Liidust 2) ülemaailma 3) vaid Eestist 4. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 5. Millise märgiga on tegu? 1) ökomärk 2) päritolu –ja kvaliteedimärk 3) kvaliteedimärk 6. Kes annab välja järgmist märki? 1) Eesti Tööandjate Keskliit 2) Eesti Aiandusliit 3) Eesti-põllumajandus- Kaubanduskoda 7. Mis märgiga on tegu? 1) ei kahjusta osoonikihti
tehtud sissemaksetest sotsiaaltoetus – riigi või kohaliku omavalitsuse väljamakse, mis ei sõltu sissemaksetest ja antakse puudust kannatavatele või sotsiaalses riskiolukorras inimestele nt. toimetulekutoetus, puuetega inimeste toetus, lapsetoetus tööturg - süsteem, kus ühed (tööotsijad) pakuvad oma tööjõudu, teised (tööpakkujad) aga töökohti brutopalk - väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud netopalk – kättesaadav tasu, millelt on maksud maha arvatud investeering – kapitalipaigutus, mille eesmärgiks on kasu saamine tulevikus
aastates. Ühe kalendrikuu eest arvestatakse üks kuu kindlustusstaazi sõltumata selle tekkimise alusest. Iga 12 kuud kindlustusstaazi arvestatakse ühe kindlustusstaazi aastana. Üks kuu kindlustusstaazi arvestatakse sõltumata selles kuus töötatud päevade arvust: 1) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud perioodi iga kalendrikuu eest; 2) TKindlS § 7 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul iga kalendrikuu eest, millal kindlustatule maksti tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustusstaazina ei arvestata perioodi, millal isik kasutas rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust, lapsehoolduspuhkust, poolte kokkuleppel antavat tasustamata puhkust, oli ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses või viibis aja- või asendusteenistuses, välja arvatud periood, millal isikul tekib töötuskindlustusstaaz.
Initsiaator-tRNA - tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodoniga ja alustab valgusünteesi. Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. Promootor - DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm (RNA- polümeraas) peab sünteesi alustamiseks ühinema. Regulaatorgeen - Geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Replikatsioon - Matriissüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Repressor - Regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. Terminaator - DNA nukleotiidne järjestus, mis lõpetab transkriptsiooni.
Hakkas kahju, et nii võrratud loomad on välja surnud. Oli palju väikseid kivistund eksponaate nagu näiteks erinevad kivistunud karbid (mida oli seal tohutult palju) ja kive mille sisse oli mõni looma kuju kivistunud. Meteoriitidest veel niipalju, et neid oli väga huvitavaid ja erinevaid-- äratasid kohe millegipärast erilist tähelepanu. Ära tulles anti meile veel infoleht mõnesõnalise tutvustusega selle kõige kohta, mida me seal nägime koos lingiga TÜ geoloogiamuuseumi kodulehega millelt informatsiooni siia koppeerimist ma ebavajalikuks pean, aga lingi lisaks küll: http://www.ut.ee/BGGM/ekoll.html Muuseumikülastusega jäin ma rahule, 4 krooni eest oli seda, mida ma seal nägin ning teada sain enam kui küll. Nägin erinevaid huvitavaid asju, millest mul võibolla varem aimugi polnud ja kuulsin sinna juurde veel huvitavat informatsiooni.
Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja
unter all, alla unter dem Stuhl unter den Stuhl vor ees, ette vor der Klasse vor die Klasse zwischen vahel, vahele zwischen dem Buch zwischen das Buch Präpositsionen mit Dativ mit kellega? millega? (koos) mit dem Vater nach pärast nach der Schule bei juures bei dem Onkel beim Onkel seit alates seit (dem) Montag von kellelt? millelt? von dem Freund vom Freund aus seest aus der Klasse außer peale (v.a. selle peale) außer der Mutter zu juurde zu der Oma zur Oma zu dem Onkel zum Onkel entgegen kellelegi vastu tulema der Mutter entgegen gegenüber vastas gegenüber dem Stadion dem Stadion gegenüber Präpositsionen mit Akkusativ durch läbi durch den Park für jaoks für die Mutter für 20 Kronen
3. Tulv 5. Madalam ja tavaliselt ka laiem jõesängi osa. 4. Veebilanss 7. Rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. 5. Koolmekoht 1. Meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodus- tunud valli- või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. 6. Valgla 3. Veetaseme juhuslik lühiajaline järsk tõus. 7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud
investeerimisfonde. Uurisin erinevaid pakutavaid (sh enda nn kodupanga Swedbank omi) ja leidsin interneti vahendusel Raha Hoiu-Laenuühistu, mille tegevuspiirkonnaks on ainult Eesti Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turvaline; Hoiuste tagamiseks moodustatakse reservkapital; Väikseim hoiustatav summa on 100 EUR;
-le pesale, suurele, pesa/dele, suur/tele, maale maa/dele 8. Alalütlev: kellel? millel? -l pesal, suurel, maal pesa/del, suur/tel, maa/del -lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9. Alaltütlev: kellelt? millelt? maa/delt 10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12
määrata. Olemas peab olema kindel punkt ehk reeper. Esmalt kinnitasime nivelliiri statiivi külge, kasutades selleks põhjakruvi. Seejärel loodisime instrumendi panime nivelleeri pikksilma telje paralleelseks kahe tõstekruviga ning keerasime neid koos kas sisse- või väljapoole. Seejärel keerasime kolmandat kruvi, et instrument lõplikult loodi saada. Seejärel paigutasime punktidesse vertikaalsed nivelleerimislatid, millelt võtsime lugemeid, vaadates pikksilmast sisse. Pikksilmast vaadates tuleb sihtpunkt paika panna keskmise niidi järgi ja selle järgi leida latilt neljakohaline number. Esimesed kaks numbrit saab suurelt trükitud väärtuselt, teised kaks tuleb lugeda latilt kriipsukestena. Kordame tegevust ning saame kirja panna nii tagasi- kui ka edasivaate, kus tagasivaade kujutab end esimesena mõõdetud punkti ehk reeperpunkti ehk teadaolevate väärtustega punkti. Kõrguskasvu saab arvutada, lahutades
küntakse hiljem põllu väetamiseks sisse Kasutamine Kooritud ja lihvitud riisiterasid süüakse tavaliselt keedetult või aurutatult. Selliselt puhastatud riisiterad on aga üsna vitamiini- ja valguvaesed. Kuna Kagu-Aasias kuulub riis kõige olulisemate toiduainete hulka, siis võib sellise riisi pidev ühekülgne tarbimine tekitada inimestel vitamiinivaegusi. Oluliselt toiteelementide-, kiudainete- ja vitamiinirikkam on pruun riis, millelt on eemaldatud vaid söögiks mittekõlbulik väliskest. Mida uut õppisinsain teada? Sain teada, et kõrred on püstised ja kasvavad tavaliselt 11,8 m kõrguseks, sõltudes eelkõige sordist ja kasvupinnase viljakusest. Lehed on kuni 60 cm pikkused ja 1,5 cm laiused. Tänapäeval arvatakse eksisteerivat ligi 40 000 riisi kultuursorti, kuid täpne arv on teadmata. Aitäh kuulamast !
TEHIS- JA SÜNTEETILISED KIUDAINED, NENDE OMADUSED TEHIS KIUDAINED 1. TSELLULOOSKIUD. VISKOOS MODAAL KUPRO LYOCELL 2. TSELLULOOSESTRID ATSETAAT TRIATSETAAT Tehiskiudude saamiseks kasutatakse looduslikke aineid, näiteks tselluloosi. VISKOOS toodetakse puidu tselluloosist Meenutab puuvilla Puuvillast õrnem Kortsub kiiresti MOODAALKIUD Puhas tselluloos, millelt on eemaldatud viskoosi halvavad omadused. Ei kortsu niipalju ja on elastsem. Omadustelt meenutab puuvilla. Kasutatakse peamiselt segus looduslike kiududega. VASKAMMONIAAK Kallis kiud, mis on väga peenike. Meenutab siidi. Hoolduselt meenutab viskoosi. ATSETAAT Tselluloosi- või puuvilla jääkidest valmistatud peen ja pehme kiud. Siidiselt mati läikega Ei talu pleegitusained ja lahusteid Elektriseerub TRATSETAAT Omadustelt sarnaneb atsetaadile, kuid meenutab väljanägemiselt sünteetikat
lammas/te/le kuhu? e õnnelike/le lamba/i/le alalütlev kellel? millel? õnneliku/l lamba/l õnnelikku/de/l kus? lammas/te/l e õnnelike/l lamba/i/l alaltütlev kellelt? õnneliku/lt lamba/lt õnnelikku/de/lt millelt? kust? lammas/te/lt e õnnelike/lt lamba/i/lt saav kelleks? õnneliku/ks lamba/ks õnnelikku/de/ks milleks? lammas/te/ks e õnnelike/ks lamba/i/ks rajav kelleni
majandustegevuse ja kommete kirjeldamine o Uute maade ja kaubateede avastamiseks oli vaja teada, kus leidub loodusrikkusi või kus ähvardavad ohud o Et kogutud andmeid oleks lihtne kasutada, tuli need üles kirjutada o Geograafide peamiseks tööriistaks oli kaart e. kindlate reeglite järgi joonistatud pilt, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab o Kaart on piiratud vahend maailma kirjeldamiseks o Kohtade kirjeldamiseks kasutati ka teisi võimalusi: Selgitavad tekstid Joonistused Fotod (hiljem) Retkedelt kaasa toodud taimi või esemeid · Geograafia spetsialiseerumine:
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
hommikueine, anti nad arstide hoole alla ning pakuti ükskõik missugust sealsest üheksast luksuslikust numbrist, et välja puhata. Nad kõik olid sellega päri. Abraham tõusis istukile ja pani teleri käima. Otsekohe süttis tema silmades leek, nähes, et uudistes näidati tema kaaslaste fotosid ning kommenteeriti juhtunut. Reporter oli närviline, seistes õnnetuskohast kõigest kümne meetri kaugusel. Märjal asfaldil, millelt peegeldusid linnatulede valgusvihud, lamasid kaks surnukeha. Abrahami sisemus muutus õõnsaks ning järgmisel hetkel kostis numbris uksekoputus, mille peale ta ehmus. Pea oli mõtetest tühi ja hetkeks talle tundus, et kõik ümbritsev oli kadunud, kuid järgmisel momendil tabasid tema aju koputuse helilained kui noad. Peas oli kakofoonia ja otsustusvõimetus. Lõpuks puudutasid jalad põrandat ja ta astus ukse poole, kuid poolel teel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
