Ateenast sai silmapaistev kultuurikesku, kuhu kogunes kuulsaid poeete (Anakreon, Simonides). 514 korraldasid aristokraadid Harmodios ja Aristogeiton atentaadi türannidele, mille tagajärjel Hipparchos tapeti. Hippias kukutati spartalaste abil võimult aastal 510. 507 viis Kleisthenes ellu demokraatlikud reformid rajati demokraatliku Ateena poliitilised struktuurid: 10 füüli, 500-nõukogu, pandi alus rahvakoosoleku juhtrollile jne. Väike-Aasia rannikulinnad Mõjukaimad nende seas olid Mileetos, Efesos ja Samos (rannikulähedasel saarel). VII VI sajandil langesid Väike-Aasia linnad järkjärgult Lüüdia võimu alla. Ainult Mileetos säilitas sõltumatuse. VI sajandi teisel poolel allutati Väike-Aasia linnad Pärsia ülemvõimule. Pärsia toel seati neis võimule kohalikku päritolu türannid. Formaalse sõltumatuse säilitas Mileetos, sõlmides Pärsiaga liiduleppe. Samosel haaras võimu Pärsiast sõltumatu türann Polykrates (valitses u 540 522). Tema
Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks. Hellenismi perioodil linnaplaneerimise käigus rajati linnadesse haljasalasid. Parnassose mägi Delfis. Linnaplaneerimine: Turgudel oli läheduses sadamad ja mererannad. Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn. Teater oli rohkem vaesemate inimeste poolel. Pärsia aedade sünd. Aleksander Suure rajatud Egiptuse Aleksandria linn, aastast 331/332.a.e. Kr. Niiluse deltas. Rooma: Egiptuse aedade suletus. Roomas sündis renessansarhitektuur. Villa urbana linnaelamu. Täisnurksete elamukvartalite vahel aatriumid, peristüülid, suletud aiad ja avatud haljasalad. Villa surbana eeslinnaelamu
ARHAILINE AJAJÄRK (VIII-VI) ja selle kultuur (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 480 eKr. Üldiseks sai paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid). Kreeka alfabeedi loomine kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest edasi arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike- Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linn riigid olid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit õpetas karmi käega Leonidas, kes kehtestas talle samasugused normid, nagu oli teistel poistel sõjaväes. Teda õpetas ka kuulus filosoof Aristoteles. Aleksander paistis silma erakordse otsusekindluse ja vaprusega...
Arhailine ajajärk (800-600 eKr). 8. saj eKr hakkasid Kreekas taas kujunema köik pöhilised tsivilisatsiooni tunnused: · Varasnduslik kihistumine: esile kerkis aristokraatia (rikas ja möjukas ülemkiht); · Riikluse arenemine: linnade teke, kolooniad (vähe metalli, pölluharimiseks maad edenes kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) · Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine · Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: · ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st
Nüüd kerkis esile aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Hakkasid kujunema linnriigid, võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kaubavahetuse areng, laialdane väljaränne Vahemere ja Musta mere äärde(kreeklaste kolooniad). Loodi Kreeka tähestik, kirjut. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". 7 saj. eKr lõpul hakati hõberaha müntima. Täht. üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta, Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid-neid liitsid ühine keel, kombed ja usund, kõik mittehellenid olid barbarid. al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500- 338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg. Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, mida isel
Kleisthenes andis välja seadused ja laiendas demokraatiat. Kehtestas uue kohtusüsteemi - ostrakism (killukohus), mis oli suunatud türannide vastu. 1.5 KLASSIKALINE AJAJÄRK. V SAJAND EKR. Algas Kreeka-Pärsia sõdadega. Lõppes Peloponnesose sõdadega. V sajandi alguses eKr oli Pärsia üks tugevamaid riike. Seal valitses kuningas Dareios I. Pärslased olid selleks ajaks vallutanud kogu keskaasia. 500 eKr - Kreeklaste koloonia Mileetos tõstis mässu Pärslaste vastu. Kreeka läks oma kolooniale appi. See sai omakorda Kreekale ettekäändeks, miks Kreekat vallutada. 5 Dareios I saatis oma käsilased Kreeka polistesse makse nõudma ("vett ja mulda"), sellega oleks Kreeka polised sümboolselt alistatud. Spartalased olevat saadikud kaevu visanud ja ütlesid: "Joo ise." Ka Ateenas koheldi saadikuid karmilt. Hiljem läksid Kreeklased Dareioselt lepitust otsima, kuid tulutult.
Järgnevatel sajanditel kirjutati üles seadused, taas tekkisid tihedad välissidemed (eriti Idamaadega), u 800. a. eKr loodi kreeka tähestik ehk alfabeet. 8. saj. eKr sai alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 7. saj. eKr hakka- sid kreeklased müntima hõberaha. Nii kolooniates kui Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid ehk polised, mille seas olid tähtsamad Ateena, Sparta ja Korintos Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia rannikul ja Sürakuusa Sitsii- lias. Polised olid sageli omavahel vaenujalal ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate)
8.sajandi lõpus valmisid Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Samuti algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas kogu Musta mere ja suure osa Vahemerest. Massilise väljarände tingis haritava maa nappus ja vähene maavarade hulk. Kolooniate rajamine elavdas kaubandust, mis tingis vajaduse kindla vääringu jaoks. 7.sajandi lõpus hakkasid kreeklased hõberaha müntima. Tähtsamad linnriigid olid Sparta, Korintos ja Ateena Balkanil, Mileetos Väike-Aasias ja Sürakuusa Sitsiilias. Linnriigid olid pidavalt omavahel sõjas ning sisemiselt ebastabiilsed. Sellegi poolest liitsid kõiki helleneid ühine keel, kombed ja usund. (Kõiki mittehelleneid kutsusid nad barbariteks). Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, olulisemad Delfi ja Zeusi peamine kultuskoht Olümpia. Alates 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama olümpiamänge, mis saavutasid ülekreekalise tähtsuse.
Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised. tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena Lõuna-Kreekas Korinthos Mileetos Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros.
Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul üha suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele. Kreekas tekkisid linnriigid ehk polised. tähtsamad Kreeka linnriigid Sparta Ateena Lõuna-Kreekas Korinthos Mileetos Isthmose maakitsusel Peloponnesose Kesk-Kreekas Väike-Aasia rannikul poolsaarel doorlaste doorlaste joonlaste joonlaste linnriigid linnriigid linnriigid linnriigid Linnriigid sõdisid sageli omavahel. Foikniikias tekkisid 3 linnriiki: Byblos, Siidon ja Tüüros.
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna
Sellegipoolest pidasid kreeklased end teatud mõttes barbaritest paremaks: nad uskusid, et ainult neil oli omane kodanike vabadusel põhinev riigivorm linnriik. Polis: riik ja ühiskond Kiired muutused nõudsid ühiskonna sisemise korralduse täiustumist ja kreeklastel hakkas kujunema linnriiklik korraldus. Linnriigid kujunesid Kreeka emamaal kui ka kolooniates. Nende seas olid tähtsamad Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Väike-Aasia läänerannikul Mileetos ja Sitsiilias Sürakuusa. Järgnevatel sajanditel leidis mitmetes linnriikides aset seaduste üleskirjutamine, mis andis linnriikide sisemisele ülesehitusele ja õiguskorraldusele kindlamad piirjooned. Linnriikide omavahelised vahelised suhted olid sageli vaenulikud ja ka nende siseolud enamasti rahutud ning ebastabiilsed. Alatasa tuli ette riigipöördeid ja võimuhaaramisi. Kreekas kujunes linnaühiskond. Kuigi enamus elanikest elas maal, olid linnad ühiskonna
ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja rivaalitsesid: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos js Sürakuusa. Sel ajal kujunes aristokraatlik võim (ehk suurmaaomanikud) ja orjandus. Lisaks olid hellenitel ülekreekalised religioossed keskused: Delfi ja Olümpia. Sel perioodil tihenesid ka kontaktid Idamaadega ning loodi kreeka alfabeetfoiniikia tähestiku põhjal. Sparta linnriik ja Ateena linnriik (ühiskondlik struktuur ning ühiskond, ning lühike ülevaade valitsemisest)- SPARTA ARISTOKRAATIA ATEENA DEMOKRAATIA
Talupojad ei elanud maal , selle sõna otsese mõttes, Linnriik oli suhteliselt väike väiksemate poliste puhul, suuri külasid väljaspool linna ei olnudki, kuna tegemist oli tasandikud kus läbi minna oli u 10 km , oluline osa elas linnas, ja põllud oli linna ümber. Linnad kasvasid järkjärgult, jäid arhailise perioodi lõpuni ja jäid klassikalises perioodis suurte külade tasemele, millest osa küll kujutas. Suuremad on Korinthos, Argos, Mileetos, Athena, arhailise lõpul linnad mille elanikkonnd ületas üle 10 tuhande piiri, lääne pool Sürakuusa, Krooton. Olid Akropolis(üleminelinn) ja muu asula selle all. Akropolis olid kindlustatud kas siis täielikult või osaliselt, nagu järsud nõlvad, osa linnu olid ka müüridega ümbritsetud, nt athena puhul on kahtalasi kas ateenal oli enne 5 saj müürid akropolil olid küll. Linna südametesse ja väljaspoole hakkasid kerkima need suured templid (Arhailise templi) , mis on
ülikuhaudadest leitud ida päritolu esemed või nende imitatsioonid. Ilmselt vajasid Kreeka ülikud ida päritolu luksusesemeid eeskätt oma sotsiaalse positsiooni rõhutamiseks. Arheoloogia näitab ka elanikonna arvukuse kiiret kasvu 8. sajandil. Mitmel pool hakkasid 8 tekkima väiksema linna mõõtu asulad, mille seas olid olulisemad Smyrna (tänapäeva Izmir) ja Mileetos Väike-Aasia rannikul, Knossos Kreetal, Chalkis ja Eretreia Euboia saarel, Ateena, Korintos ning Argos Kreeka mandriosas jt. Rajati esimesed tagasihoidlikud savitellistest puusammastega templid (silmapaistvaim neist Hera tempel Samose saarel) ja tõusid esile varsti üle-Kreekalise tähtsuse omandanud pühamud Olümpia ja Delphi (kummaski tol ajal veel templit polnud). Tõenäoliselt algasid Olümpias ka nelja aasta tagant peetavad spordipidustused, mis arhailise perioodi jooksul
Valmisid tähtsamad kangelaseeposed, millest tähtsamad on Homerose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Muude oluliste nähtuste hulgas sai 8.sajandil alguse kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus. Nii kolooniates kui ka Kreekas tekkisid arvukad üksteisest sõltumatud linnriigid. Tähtsamad neist olid Balkani poolsaarel Sparta, Korintos ja Ateena, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Vaatamata linnriikide arvukatele omavahelistele vastuoludele ühendas helleneid - nii nad ennast ise nimetasid - ühine keel, kombed ja usund. Hellenite ühtsust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, mille seast olid olulisemad Delfi ja kreeklaste peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia. Olümpias korraldati iga 4 aasta
asulaid It-sse, Sitsiiliasse, hiljem Pr., Hisp., P-Aaf. ja Musta mere rannikule vajadus metalli, eriti raua järele, põlluharimiseks sobiva maa nappus, kolooniatest said linnad, kolonisatsioon edendas kaubavahetust, vajadus luua väärtusmõõt, Väike-Aasia lüüdlaste kombel hakati 7.saj. lõpus eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad 6.saj. oli Lähis-Idas suur Pärsia riik, alistas Väike-Aasia rannikul olevad kreeka linnad,
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Siis leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus mees. Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. Kreeka-Pärsia suhted Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu. Allikatest- meil on palju infot, aga sellesse tuleb suhtuda kriitiliselt. 546.a purustas Kyros Kroisose Lüüdia riigi. Väike-aasia linnad va Mileetos maksid Kroisosele andamit, algul pöördusid Kreeka linna Kyrose poole, et nad alluvad samadel tingimustel talle, mis Kroisosele. Aga Kyros keeldus ja vallutas need riigid. Ta üritas nendes linnades pärslaste toel võimule panna kohalikud türannid, kes olid Pärsia võimule lojaalsed. Pärslastele kujunes vastukaaluks Samose saar. Seal võimutses türann Polykrates , kes kujundas seal ajutise aga väga tugeva merevõimu. Igatahes lõpuks ta tapeti ja samos vallutati. 6
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
