september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste. Aastal 1953. sai ta Nobeli keemiaauhinna. Karl Ziegler - (26. November 1898 - 11. August 1973) oli keemiaprofessor ja aastatel 1943- 1969 Saksamaa suurima tööstuskeemia uurimasutuse direktor. Ziegel avastas, et alumiiniumi ühendid, nt trietüülalumiinium, polümeerivad eteeni. Giulio Natta - (26. veebruar 1903 2. mai 1979) oli mitme Itaalia ülikooli professor, Milano Tehnikaülikooli tööstuskeemia osakonna juhataja ja polümeeritööstuse konsultant. Kui Montecatini firma ostis 1953. a Ziegleri katalüsaatori litsentsi, hakkas Natta sellega tegelema ja avastas stereoregulaarse polümeritatsiooni - isotaktilised ja sündiotaktilised polümeerid. Wallace Hume Carothers - (27. aprill 1896-29. aprill 1937) Alustas ülikooli õppejõuna, alates 1928. a oli Du Ponti uurimislaboratooriumi juhataja. Loonud nailoni, kinnitas Carothers ja viis ellu H
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kult...
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) · Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud desifreerida, siis on selle kult...
inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine · harrastati reljeefkunsti, millega ehiti sarkofaage, temaatika Piiblist · reljeefkunst sai alguse siis, kui ristiusk lubatuks sai. Kristlust püüti ühendada Rooma traditsioonidega. Varased reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust · monumentaalsus pole enam oluline, jutustust tehakse arusaadavaks tingmärkidega VARAKRISTLIK KIRIK · 313. Milano edikt · hoone tüüp basiilika (kohtu- ja ärihoone) · kompaniil- eraldiseisev kellatorn · Santa Maria Maggiore Roomas 5. saj · Saint Apollinare in Casse Ravennas 6. saj · Rooma vana Peetri kirik · Basiilika sisekujundus, mosaiigid: · tooni andsid sambad (antiikarhitektuurist) · lagi lame, võis olla kassettlagi, vahel lagi puudus- paistsid sarikad · pidulikumaks tegid seinamaalid ja mosaiigid
ülekohut. "Macbeth" vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (16081612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust. "Tõrksa Taltsutus" Teadlased arvavad, et komöödia "Tõrksa Taltsutus" tekkis aastatel 1592-1594, kuid ametlikult ilmus komöödia tekst alles 1623 a foolioväljaandes. "Tõrksa taltsutust" peetakse Shakespeari ja ühtlasi kogu maailma dramaatilise repertuaari kõige enam mängitumaiks näidendiks. Komöödias on palju välist tegevust, mistõttu
1927. aastal loodi antifasistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Antifasism on fasismi (sealhulgas natsionaalsotsialismi) vastane ühiskondlik liikumine, mis tekkis vastukaaluks fasismile. Pärast II maailmasõda on antifasistide sooviks fasismi (natsionaalsotsialismi) ning antisemitismi taassünni vältimine, mis pole aga siiski õnnestunud. Rahvusvaheline antifasistlik liikumine ühendab paljusid teistsuguse maailmavaatega inimesi. Antifasistlik liikumine jaguneb traditsiooniliselt liberaalseks antifasismiks ja
Romantism Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt ka sentimentalism. Romantism mängis tähtsat osa ka 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada hiljem tekkinud realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Vene kirjanduses avaldus romantism ka dekabristide loomingus. Eestis oli romantismil feodalismi- ja saksavastane värving. Romantismi esimeseks küpseks avalduseks oli romantiline koolkond, mis eksisteeriski Saksamaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Õitsenguperioodiks olid aastad 1798 - 1800, kui Jenas tekkis tihe koostöö kirjanduskriitikute Friedrich ja August von Schlegel...
Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna. Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.9
20. sajandi algul korraldas Sergei Djagilev (1872-1929) vene balletti tutvustavaid hooaegu algul Pariisis, siis mujal Euroopas ja Ameerikas. Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint Saensi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval, selle peamised keskused on Moskva, Peterbur, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud ballettitantsijad: Maria Taglioni (1804-1884),August Bournonville (1805-1879), Anna Pavlova (1881-1931), Rudolf Nurejev (1938-1994), Maia Plissetskaja, Galina Ulanova. Tuntud ballettmeistrid: Filippo Taglioni (1777-1871), Marius Petipa (1819-1910), Lev Ivanova (1834-1901), Mihhail Fokin (1880-1942), Georg Balanchine (1904-1983), Maurice Bejart. ; Jean Schneitzhoeffer, "Sülfiid"; Adolphe Adam, "Giselle"; Leo
gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, mõnikord oli kesklööv võlvimata ning tornid puudusid, kuid kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal. Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Itaalia hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal. Mitmed Põhja- Itaalia linnad olid väga rikkad ja tugeva omavalitsusega. Nendes linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid ( Siena Palazzo Pubblico) ja luksuslikke elamuid( Ca´d´Oro Veneetsias). Saksamaale jõudis gootika alles 13. sajandi keskpaiku. Esimene ehitis oli Magdeburgi toomkiriku koor, mis lähtub prantsuse gootika süsteemist. 13. sajandi keskel alustati Strasbourgi toomkiriku ehitust, mille läänefassaad meenutab Notre Dame oma Pariisis
perpendikulaarne stiil (näiteks Gloucesteri katedraali koor). Itaalia v Itaalias kodunes gootika nõrgalt. Märkimisväärseimad on toomkirikud Sienas, Firenzes ja Milanos. v Fassaaditorne püstitati harva, vertikaalset suunda ei rõhutatud. v Mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega) v Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi Viielööviline basilikaalne Milano katedraal kellatorn. v Sage on kuppel nelitise kohal. Eesti v Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. v Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. v Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. v Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. v Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna-Eestis selle
Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja Marius Petipaga (1819-1910) lõi oma meistriteoseid Pjotr Tsaikovski (1840-1893).Maailmakuulsuse saavutas priimabaleriin Anna Pavlova (1881-1931), kelle tantsitud "Surev luik" C.Saint-Saänsi muusikale on muutunud balletiajaloo legendiks. Klassikaline ballett säilib ja areneb edasi ka tänapäeval. Selle peamised keskused on Moskva, Peterburi, Pariis, London, Milano, Kopenhaagen ja New York. Tuntud Balletitantsijad Maria Taglioni- Maria Taglioni (23. aprill 1804 Stockholm 24. Aprill 1884) oli itaalia baleriin, kes viljeles romantilist balletti. Ta oli üks esimesi ja tunnustatumaid varvastantsumeistreid. Maria sündis tuntud itaalia tantsija-pedagoogi Filippo Taglioni peres. Tantsudebüüdi tegi ta 1822. aastal Viinis. Hiljem astus ta üles paljudes Euroopa linnades, näiteks Pariisis ja Peterburis
suveresidentsiks. 9 Caravaggio Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 – 18. juuli 1610) oli itaalia maalikunstnik. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast. Küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja –olustikku. Michelangelo Caravaggio oli tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caravaggio küla järgi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias ja sattus pidevalt konfliktidesse. Peetruse ristilöömine Samal ajal oli ka teine suund - realistlik suund kus vastupidi väga loomutruult kujutada
Hoidumine patust 10. Kes oli Peetrus ja miks ta oli nii tähtis? Jeesuse jünger Katoliku kiriku alusepanija 11. Miks olid Rooma riigis kristlased tagakiusatud? Sest kristlased nõudsid monoteismi (ainujumalust) „Kristlased olid kõiges süüdi“ Toimusid kristlaste hukkamised avalikult etendades 12. Millal, kuidas ja kes legaliseeris ristiusu? 313 p.kr Constantinus Suur Milano ediktiga o Kristlus valdavaks usuks o Paganate tagakiusamine (nüüd vastupidi) o Kõik järgnevad olid kristlased 13. Kirjelda selle aja tavalist roomlast. Hankis elatist põlluharimisega Kui oli maaomanik- oli täisväärtuslik liige Maavalduse omamine tagas piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks Kohustus riigi ees- sõjaväeteenistus
P.Pr. suurim kirik Ameins'i 42,4m katedral.Hartes, suur katedral, millel kiivris alles. Hilisgootika omapärad Välisseintel palju kaunistusi( nagu pits ümbritseks) Kummalise kujuga kaared (leidub isegi korv-ja ümarkaari) Lansettkaar- hästi kitsaks tehtud teravkaar Roidvõlviga mängimine-lehviku, võrgu, tähe- isegi lillekujulisi. (kipskrohviga) Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr
Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid salmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappellat, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. 5. sajandi Itaaliast on pärit vanim kirikulaul, mida nimetatakse Milano piiskopi Püha Ambrosiuse auks ambroosiuse lauluks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise.Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks
Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve
Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis. Ta oli oma ameti korralikult selgeks õppinud ning piisavalt kogenud mitte ainult halduses ja õiguses, vaid ka poliitikas. Jurist võis suure au sisse tõusta ja poliitilise võimu juurde pääseda ainult sellises linnas, kus ei olnud tugevat kaupmeestevalitsust või kus patritsiaat oli perekondadevahelistes võitlustes lõhenenud. Õiguslikke sidemeid sõlmisid linnad ka liitude abil. 1092 sõlmitud liit; Milano, Lodi, Cremona ja Piacenza vahel keisri vastu. Esialgu tekkisid sellised liidud poliitilistel alustel, eelkõige võitluseks maahärrade või naaberlinnade vastu. Hiljem hakkasid esile kerkima majanduslikud kaalutlused. Linnade liidud nn. hansad moodustati majandusliku võimu kindlustamiseks. Moodsas mõttes kartellid. Kodanik (burgensis, bürger, citizen, citoyen) - linnaelanik, vaba inimene, kes omab kindlat sissetulekut, enamasti krunti linnas. Kodanikuõigus oli kallis ja taganõutav hüve
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperi...
Leonardo da Vinci. Vasakul Daam hermeliiniga, paremal Madonna Litta e. Madonna lapsega. Leonardo da Vinci Mona Lisa e. Gioconda. Leonardo da Vinci. Autoportree. Marcel Duchamp. Mona Lisa vurrudega 1919 Vasakul ("L.H.O.O.Q." Elle a chaud au cul pr. k.), paremal Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. Mona Lisa reklaamiobjektina. Leonardo da Vinci. Vasakul Anna ise kolmas, paremal Madonna kaljukoopas. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Milano, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaal. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci. Anghiari lahing. Michelangelo Buonarroti (1475-1564). Skulptor, maalija, arhitekt, luuletaja. Renessansiajastu geenius, barokkstiili teerajaja. Tema looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud
Verdi kõndiski mitu korda nädalas seda vahemaad, et jätkata San Michele kirikus orelimängu, mida ta oli alustanud juba 11 aastaselt. Kuigi Busseto oli väike linn, tegutses seal Filharmoonia Ühing ja muusikakool. Muusikakoolis oli Verdi juhendajaks Antonio Provesi. 14 aastaselt õpetas ta juba ise Provesi's koolinoori. Verdi kirjutas marsse ja ka teist tüüpi muusikat Provesi'se juhendamisel. Pärast neli aastat kestnud õpinguid muusikakoolis proovis Verdi sisse saada Milano Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli 2 aastat vanem kui ette nähtud. Verdi aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures. Õpingud Milanos osutusid väga edukaks ning kui Verdi 1834. aastal taas Busseto`sse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks
köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
1957: Unité d'habitation Berlin-Charlottenburg, Flatowallee 16, Berliini Vaata kaardil 1957: Unité d'Habitation of Meaux , France 1957: Unité d'habitation on Meaux, Prantsusmaa 1958: Philips Pavilion , Brussels , Belgium (with Iannis Xenakis) (destroyed) at the 1958 World Expositon 1958: Philipsi paviljon, Brüssel, Belgia (koos Iannis Xenakis) (hävinud) on 1958 maailm Expositon 1961: Center for Electronic Calculus, Olivetti , Milan, Italy 1961: Center for Electronic matemaatika, Olivetti, Milano, Itaalia 1961: Carpenter Center for the Visual Arts , Harvard University , Cambridge, Massachusetts , United States 1961: Carpenter Center for Visual Arts, Harvard University, Cambridge, Massachusetts, Ameerika Ühendriigid 19641969: Firminy-Vert 1964-1969: Firminy-Vert Mõned suuremad kirjalikud tööd 1918: Après le cubisme ( After Cubism ), with Amédée Ozenfant 1918: Après le cubisme (Pärast Kubism) koos Amédée Ozenfant
köitvuse kujutatu tähenduse, mõtte survest. Juugendstiili arengut on püütud jagada kolmeks: 1)1893 1895 : algperiood, ilmnesid esimesed tõeliselt küpsed juugendlikud teosed Londonis, Pariisis ja Brüsselis; 2) 1895 1900 : juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnades. Neis tekkisid omad juugendi variandid. Juurde tulid tähtsamatest keskustest Amsterdam, Antverpen, Barcelona, Berliin, Budapest, Darmstadt, Helsinki, Milano, Moskva, Nancy, Oslo, Praha, Riia, St. Peterburg, Torino, Kopenhaagen, New York, Chicago; 3) 1900 1914 : juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus. Juugend oli muutunud massimoeks. Juugendit on jagatud ka kaheks suunaks : 1) Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Dekoratiivset juugendit viljeldi Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, tinglikult Hispaanias.
Vana-Rooma Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis. Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere-äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike-Aasia, Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist) ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naabe...
Igaühele minu perest meeldis arhitektuur ja sisekujundus. Ema sõbrad ütlevad:" Patricia tegeleb projekteerimisega, aga millal ta lõpuks kavatseb arhitektiks saada? " . Seda sellepärast, et Hispaania "ja" arhitektuur on palju olulisem kui "e" disain ". Patricia oli õppinud arhitektuuri Madridis ,aasta pärast Franco surma, kui rahvas läks ultra- konservatismilt kaasaegse demokraatiasse. ,,Minu põlvkond on vahetanud kõike Hispaanias, "- ütleb Patricia. Ta jätkas õpinguid Milano Polütehnilise Instituudis mille ta lõpetas 1989. tema väitekiri kuraator oli arhitekt, kes oli kuulus Achille Castiglioni (Achille Castiglioni), kes sai tema mentoriks ja kes inspireeris teda liikuma arhitektuuri disainis. "Castiglioni mängis olulist rolli minu elus. See oli mees, kes seletas mulle, mida tähendab olla disainer siseriiklikus mõttes,ja seletas ka asju, milleta sa ei saa elada nt. lamp; nuga. Alates sellest ajast disain oli minu jaoks muutunud minu põhihuviks. "
ciliegina - "kirsikesed" ~25 grammised bocconcino - "palakesed" ~50 grammised aversana - ~500 grammised scamorza - suitsutatud mozzarella provola - tumepruuni koorikuga suitsutatud mozzarella, kuid sisemus on pehme ja hele Levinud arvamuse kohaselt ei ole võimalik mozzarella´t transportida ega säilitada, vaid see tuleb kohe valmistamiskohas ja -päeval ära süüa. Gorgonzola on sinihallitusjuust, mida valmistatakse Milano lähedal Gorgonzola linnakeses. Seda lehmapiimast sinihallitusjuustu on kaks algupärast varianti. Magusam ja voolavam on Dolce ning soolasem ja jäigem on Mountain. Joonis 3. Mozzarella juust Kasutatud allikad http://www.bacco-bkk.com/menu_bacco_ipad_starter-app.html 9 http://www.bbcgoodfood.com/recipes/1052/ultimate-spaghetti-carbonara http://www.hkhk.edu
Vana-Rooma Rooma riigi teke ja areng · 753 eKr 21 aprill Rooma linna asutamine legendi järgi, roomlaste ajaarvamise algus · Tegelikult kujunes linn X - VII saj eKr seitsmel künkal · 510 eKr kukutati kuningate võim Roomas, kehtestati vabariik · V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega · V sajandist eKr algas plebeide võitlus oma õiguste eest. Patriitsid ja plebeid olid Rooma seisused kuningate ja varase vabariigi ajal. Patriitsid olid täieõiguslikud Rooma kodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega. Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid vaesed talupojad. Võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse ei pääsenud. Täitsid s...
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika
Selleks oli tavaliselt mõni valitseja Ta mõistis kohut, kehtestas makse ning määras kindlaks turul kasutatavad kaalud ja mõõdud Isandal oli ka kohustus tagada aus kauplemine ja kaupmeeste julgeolek linnas Isandad said linnadest suurt tulu Linlased asusid isandaga võitlusse, et saada suuremaid vabadusi ja privileege Linnade suurus ja elanike arv Linnu oli erinevate mõõtudega Euroopa suurimad linnad olid Pariis (100 000), Milano, Firenze ja Veneetsia Saksamaal elas kõige rohkem inimesi Kölnis (40 000) Liivimaa suurim linn oli Riia, kus elas umbes 10 000 inimest Leidus ka linnu, kus elas ainult 200-300 inimest, nagu näiteks Eestis Vana-Pärnu, Paide ja Rakvere Talupojad läksid linnadesse otsima paremat elu, suuremaid vabadusi ja uusi võimalusi Keskaja Euroopa linnades elas koos palju erinevast rahvusest inimesi Linnaõigus Linnaõigusesse olid koondatud reeglid ja vabadused,
Kolossaalorder). Lk 67 h. 2. Milliseks muutus kõrgrenessamsi perioodil kunstniku positsioon ühiskonnas? Kunstniku isiku tähtsus tõusis enneolematult. Rõhutati kunstniku erinemist tavalisest inimesest. Usuti geniaalsete kunstnike inspiratsiooni jumalikule päritolusse või koguni tema enda jumalasarnasusse. Soositi kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Lk 67 h. 3. Millega tegeles ja millest huvitus Leonardo da Vinci? Ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväeinsenerina ja pidud korraldajana ja selle kõrvalt tegeles ta maalikunstiga, skulpruuri v arhitektuuriga. Kunsti loomisel toetus ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale. Tal oli harmoonia pildi terviku ja detailide vahel. Ta arendas täiuseni inimeste välimuse väljendamise ja ta süvenes inimeste hingeellu. lk 67 4. ''Püha õhtusöömaaeg'' kujutab endast Piibli järgi Kristuse ja tema 12 jüngri viimset
Leonardo da Vinci. Vasakul Daam hermeliiniga, paremal Madonna Litta e. Madonna lapsega. Leonardo da Vinci Mona Lisa e. Gioconda. Leonardo da Vinci. Autoportree. Marcel Duchamp. Mona Lisa vurrudega 1919 Vasakul ("L.H.O.O.Q." Elle a chaud au cul pr. k.), paremal Salvador Dali. Autoportree Mona Lisana. Mona Lisa reklaamiobjektina. Leonardo da Vinci. Vasakul Anna ise kolmas, paremal Madonna kaljukoopas. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Milano, Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaal. Leonardo da Vinci. Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci. Anghiari lahing. Michelangelo Buonarroti (1475-1564). Skulptor, maalija, arhitekt, luuletaja. Renessansiajastu geenius, barokkstiili teerajaja. Tema looming on suurejooneline ja kirglik, tema kujutatud
· rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma.
Itaalia renessansi maalikunst Itaalia renessansi maalikunst hõlmas perioodi 15. sajandi algusest 16. sajandi keskpaigani ja ilmnes praeguse Itaalia piirkonnas, mis oli tol ajal jagatud mitmeks poliitiliseks piirkonnaks. Olgugi et Itaalia renessansi maalikunstnikke tihti seostati kindlate õukondadega ja nad oli ustavad kindlatele linnadele, rändasid nad Itaalia pikkuses ja avaruses, sageli hõlvates diplomaatilise staatuse ja levitades nii kunstilisi kui filosoofilisi ideid. Linn, mida on tunnustatud kui renessansi ja konkreetselt renessansi maalikunsti sünnipaigaks, on Firenze. Renessansi maalikunsti võib jagada neljaks perioodiks: · Eelrenessanss, 1290-1400. · Varajane renessanss, 1400-1475. · Kõrgrenessanss, 1475-1525. · Manerism, 1525-1600. Eelrenessanss algab maalikunstnik Giotto professionaalse eluga ja hõlmab kunstnikke nagu Taddeo Gaddi, Orcagna ja Altichiero. Varajase renessa...
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
Maastiku ja ümbritsevate esemete kujutamine jääb sageli tagaplaanile: Raffaeli ei huvitanud detailid kui eesmärk omaette. Seega näeme kokkuvõttes, et Raffael nagu eemaldus uuest reaalsest elust, ta justkui tõusis sellest ülespoole. 14. Leonardo da Vinci: (1452-1519) Kõrgrenessansi esimene suurmeister Leonardo on pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatud teoseid, see-eest aga uskumatult rikkaliku kogu kavandeid ja ideid kunstide, teaduste ja tehnika vallas. Milano hertsogi õukonnas töötas ta sõjaväeinsenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrvalt võis tegelda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga. Kõrgrenessansi suurmeistrid ei otsi või ei usalda üldkehtivaid numbrilisi reegleid nagu nende eelkäijad, vaid hindavad nende enda loodud visuaalse kujundi veenvust ja jõudu. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale
ITAALIA Kirikute laed on puidust, vahest polnud üldse lage, ainult talastik. Tugisüsteem väga lihtne, rohkem rõhutatud vertikaalsust. Torne pole, kellatorn on kõrvale ehitatud. Nelitise kohal kuppel. Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud. Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid.
Kontrolltöö kordamine ptk. 9, 14, 15 ptk. 9 Lääne euroopa ristiusukiriku kujunemine Ristiusu kiriku teke ja levik Lääne-Euroopa kaasaegne kirik oli katoliiklik esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1. saj pKr. Nende koguduse liikmed uskudid, et Kristus naaseb ning toob jumalariigi maa peale veel nende eluajal Rooma riigis kuulutas ristiusu lubatuks keiser Constantinus Suur Milano edikt 313 381 kuulutati kristlus rooma riigiusuks Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon. Eeskuju võtsid ka ilmalikud valitsejad Kogu varakeskaja vältel oli kirik ühtlasi ka ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud olid sagieli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Esialgu olid kristluse keskusteks ainult linnad
Kuningate ajajärk I (753) Vabariigi periood 510-30 eKr 1)varane ajajärk (510-265 eKr) 12 tahvli seadus Kogu Itaalia läks roomlaste ülevvõimu alla 2)hiline ajajärk (260-30 eKr) Rooma laieneb väljaspoole oma territoorium Puunia sõjad Kartaagoga? Kodusõdade ajajärk, Ceasari esiletõus Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr-284 Trojaanuse ajajärk (117) Sõdurite ajajärk Hiline keisririik 284-476 a ehk dominaat Korra sättis majja keiser Ciocletianus Võeti vastu Milano edikt Ristiusk võrdsustati teiste uskudega Constantinus rajas Constantinopoli (idapealinn) 395 a jagati rooma kaheks bütsants ja lääne-Rooma 476 vana aja lõpp ja keskaja algus Etruskid Apenniini poolsaarel elasid erinevad hõimud: etruskid, latiinid, samniidid, eekid, volskid jpm Etruskitel kujunes oma riik, nõrgalt seotud linnriikide ühendus Etruskid tundsid kirja, neil oli oma kiri Etruskid läksid ajalukku kui kuulsad ehitajad, kellelt roomlased võtsid palju üle
Juulikuus sai ta Lavigna käest sertifikaadi ning Verdist sai Busseto kooli direktor järgnevaks kolmeks aastaks. 1836.aasta maikuus Verdi ja Mergherita abiellusid ning 1938.aasta juuliks oli neil sündinud kaks last – Virginia Maria Luigia ja Icilio Romano. Mõlemad lapsed surid veremürgitusse, Virginia aastal 1838 ja Icilio aastal 1839. 3. 1834-42: esimesed ooperid Verdi kirjutas oma esimest ooperit ning 1837.aastal küsis noor helilooja Massini abi, et tema esimene ooper Milano lavalaudadele jõuaks. Bartolomeo Merelli, kes töötas La Scalas, oli nõus Verdi ooperi „Oberto“ 1839.aasta novembril lavale laskma. Ooper oli armastatud ning sellele tehti 13 lisaetendust. Peale Verdi edukat ooperit pakkus Merelli talle koostööd järgnevaks kolmeks ooperiks. Verdi töötas oma teise ooperi, „Kuningas üheks tunniks“, kallal, kui tema naine suri entsefaliiti, olles vaid 26.aastane. Verdi armastas oma naist ja lapsi väga ning vajus peale
Esimeseks gooti stiilis ehitiseks sai Cantebury katedraali uus kooriruum. Teistest eristavad inglise gooti stiilis kirikuid suured nelitistornid ja dekoorirohkus (decorated style 1270–1350). Lincolni katedraal Salisbury katedraal Exeteri katedraal Yorki katedraal 2.3.2 Itaalias Siena katedraal Doodžide palee Venezias Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Orvieto toomkirik 2.3.3 Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal Segovia katedraal 2.4 Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 2.5 Gooti maalikunst
elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Keskaeg Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. Kirik ja kristlus Jumalateenistus ehk missa Paavst Mungad ja nunnad (kloostrielanikud) Klooster Koraal – kirikulaul 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned: * Pille ei kasutata saatel – a capella (ilma saateta)
Kooli nimi Ees- ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. 10/1813 27. 01/1901) Referaat 9.12.2010 SISUKORD: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Pildid · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Ma valisin Giuseppe Verdi, sest mind hvitab tema elulugu ja tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Tema lood on hästi meeldejäävad. Referaadis räägin lähemalt tema elust ja loomingust. Elulugu: 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Sõdadest ja välis...
GREGORIUS SUUR (540-604) Milano edikt 313.tagas kristlastele vaba tegutsemise keskaegses Roomas .Kristlus sai ametlikuks usuks. Kui Gregorius Suur 590. paavstiks ehk kirikupeaks valiti kasvas Rooma reaalne tähtsus Lääne-Euroopas. Gregorius I ehk Gregorius Suur viis läbi kiriku reformi. Ta ühtlustas ja uuendas Lääne-Euroopa katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega. Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale. Gregooriuse laul · Gregoo...
Antwerpen, Ruhr, Düsseldorf, Köln, Frankfurt, Stuttgart, Strasbourg, Zürich, Torino, Milano, Genova http://en.wikipedia.org/wiki/File:Population_density_Europe.p ng USA kirdemegalopolis - Boston BosWash · Linnastunud piirkond USA kirdeosas Bostonist Washingtonini. · Piirkonnas elab ligi 44 miljonit inimest so 16% USA rahvastikust. · Toimib ühtse majandus-, transpordi ja kommunikatsioonisüsteemina. New- York Philadel phia Washing http://media.photobucket
teravkaar (VAATA TÖÖLEHTE JA JOONIST VIHIKUS) Vitraazide põhitoonid - Punane, sinine, kollnae · Saint Chapelle · Reimsi katedraal · Amiens'i katedraal · Beauvais' katedraal · Mont Saint-Micheli klooster Inglise gootika · Kirikud pikad, madalad, taandunud tuigisüsteemiga · Rikkalikult kaunistatud läänefassad varjab kiriku struktuuri · Nelitise kohal kõrgub võimas torn. NT Westminster Abby, Salisbury katedraal, Yorki katedraal, Kings College Itaalia gootika · Milano katedraal · Doodzide palee Kesksed - Kristuse ja Neitsi Maarja kujutamine · Krutsifiks - Kristus ristil · Pieta - Neitsi Maarja surnud Kristusega süles Renesanss: 14.saj eel-........................ 15.saj vara- RENESSANSS 16.saj kõrg-...................... Itaalia arhitektuur 15.saj, Õ lk 36-39 · Firenze - Tähtsaim Euroopa kunstikeskus (eelrenessanssil) Filippo Brunelleschi
Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii). Michelangelo laemaalidega Sixtuse kabel. Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik. Veneetsia väljak. Milano : Itaalia jõukaim linn. Itaallased kutsuvad Milanot capitale morale ("varjatud pealinn"). Milano on vana siiditööstuslinn. Ka tänapäeval on tema tekstiili- ja moetööstus maailmakuulsad. Milanos asuvad tuntumad ettevõtted on: Giorgio Armani, Dolce & Gabbana, Prada , Versace , Pirelli , Telecom Italia , Alfa Romeo ja Bugatti. Muuseumid, mis tasub külastada on: Museo Teatrale (La Scala kõrval), Kaasaegse kunsti muuseum (Palazzo Reale), Poldi Pezzoli muuseum, Toomkiriku muuseum (Palazzo Reale). Veneetsia :
tooris(Tories)- kuningavõimu ja anglikaani kiriku tugevdamise poolt viigid(Whigs)- esindasid religioosset tolerantsust ja vastupanuõigust kunglikule omavolile. Saksamaa ja Itaalia poliitilise killustumuse püsimajäämine, selle põhjused. Saksamaa arengus tähistas 1648. aastal sõja lõpetanud Vestfaali rahu ajaloolist pöördepunkti, kinnistades enam kui kaheks sajandiks maa poliitilise killustatuse ligi kolmesajaks tegelikult iseseisvaks riigiks. Itaalia riigid varauusaja alguses. 1. Milano hertsogkond- Lombardia madalikul (üle Alpide kulgev kaubatee) 2. Veneetsia vabariik- lisaks Itaalia aladele kuulusid ka Dalmaatsia rannik, Kreeta ja Küprus ning arvukad Egeuse mere saared 3. Firenze vabariik- valitses Medicite perekond 4. Kirikuriik- paavsti ilmaliku võimu ala 5. Mõlema Sitsiilia (Naapoli) kuningriik- Aragoni võimu all Ilmalikud ja vaimulikud kuurvürstkonnad varauusajal. Varauusaja alguseks oli Saksa Rahva
Russell Leon Adamsoni õppetöö(2004.aasta seisuga) · 1986 - Janet Lister kooli, Cheltenham Inglismaa · 1987 - "Pineapple" tantsustuudiod, London "The Fitness Centre", London - Fitness keskus ", London · 1988 - Rahvusvaheline Summerschool, Chateau Roux, Prantsusmaa · 1989-90 - Elwa Molin tantsu kooli, Tampere, Soome · 1990 - "Kolmas Aalto" Tantsukool, Helsinki, Soome · 1990-91 - California Club kaudu Bellezza, Milano, Itaalia · 1990-92 - Ballet Akademien, Stockholm, Rootsi · 1991 - Dans Akademien, Stockholm, Rootsi Fast Forward stuudiod, Stockholm, Rootsi 1991-2004 - "Tanssivintti" danceshool, Helsinki, Soome · 1994 - "Jätka" dancestudio, Viin, Austria · 1994-95 - Õppetöö Helsingi Linnateater, Soome - - Õppetöö koolis lavakunsti õpetajana · 1996 - Helsingi Linnateater (lavastaja Kenneth Kvanström), Soome
kirju, kus palutakse Mussolini abi tervise-, armu- ja rahaasjus ja isegi jalgpallimeeskonna toetuseks. Lõpetuseks: Benito Mussolini juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia kommunistlike pertisantide kätte. 1945. aastal .28.aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees. Noorena oli Benito Mussolini sõnakuulmatu ja vägivaldne. Teda visati mitmeid kordi koolist välja ning suurena sattus ta palju kordi vangi. Samas oli Mussolini andekas ja sõnaosav sotsialistlik ajakirjanik. Ta oli fasistlike ideede looja ja saavutas oma Riikliku Fasistliku Parteiga suurt edu. Benito Mussolini oli 1920.-1930.aasta Euroopas esimene võimule pääsenud diktaator. Hiljem püüdsid paljud tema ideid järgida ja oma riigis ellu viia ning samas ka tema vigu vältida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
