Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"milano" - 501 õppematerjali

milano - perioodi jääb kindlasti tema üks suurimaid teoseid „Püha õhtusöömaaeg”, mis oma dramaatilisuse ja harmoonilisuse poolest sai eeskujuks mitmele kunstnike sugupõlvele.
Milano

Kasutaja: Milano

Faile: 0
thumbnail
5
doc

Romaani ja gooti kunst, renessanss

Soulspery ja Lincolmi katedraal. 2) Dekoreeritud stiil ­ toredus, rikkalikkus, lamedad kaared. Yorki, Exeteri katedraal. 3) Perpendikulaarne stiil ­ toredus äärmuseni viidud, vertikaalne tendents. Cambridge King's College kabel, Westminster Abbey. · Itaalia ­ mõjutas Burgundia ja L-Pr arhitektuur, antiigi võim. Piirkondlikud iseärasused. Võimsad katedraalid: Sienna, Firenze, Milano , Orvietto. Profaanarhitektuuris palazzode tüüp (jõukate linnakodanike elamud). Palazzo Vecchio, Doodzide palee. · Hispaania ­ Pr eeskujuks. Mauri mõjud. Gootika jõudis läbi tsistertslaste. Erinevate elementide kuhjamine, toredus. Sevilla katedraal. · Saksamaa ­ ideaaliks oli üle võtta kõik Pr üleloomulik. Kölni, Freiburgi toomkirikud, Strasbourgi katedraal. Hilisgootika (14.saj keskel) tuli Saksa erigootika, kus oli lihtsustamine, kainus ja asjalikkus....

Kunstiajalugu
141 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassile

Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida ­Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati merer...

Ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Leonardo da Vinci

· Ainuüksi teosed "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on Leonardo muutnud igaveseks. Leonardo elulugu · Ta sündis 1452.aastal Itaalias ja suri 1519.aastal Prantsusmaal. · Tema elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks (tema lapsepõlv Vincis ja noorus Firenzes, esimene Milano periood, teine Firenze periood, teine Milano periood ja tema viimased kuus eluaastat). Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures. 1457.aastal kolis Leonardo isaga oma vanaisa juurde. 14571466.aastal õppis Vinci koolis. 1466. aastal kolis ta koos isaga Firenzesse, kus Leonardo hakkas töötama maalikunstnik Verocchio juures sellina. Sel ajal valmisid ka Leonardo esimesed iseseisvalt maalitud pildid Esimene Milano periood...

Kunstiajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Renessansist-impressionismini

Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi ja eneseteostuse otsinguid. 2. Kõrgrenessansi arhitektuuri iseloomustas suurejooneline tervik ja kõikide üksikosade lülitamine ehitise üldmuljesse. Suurim rajatis oli Rooma Peetri kirik ja arhitektid oli Bramante ja M. Buonarroti. 3.Leonardo Da Vinci- ta töötas Milano hertsogi õukonnas sõjaväe insenerina ja pidude korraldajana ning alles selle kõrval võis ta tegeleda maalikunsti, skulptuuri või arhitektuuriga.Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemistajule kui matemaatikale.Leonardo arendas täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga tema süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veelgi kõrgemalt. Leonardo ise pidas inimese hingeliigutuste...

Kunstiajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ooper

o "Figaro pulm" (Le Nozze di Figaro; Viin 1786) o "Don Juan" (Don Giovanni; Praha 1787) o "Cosi fan tutte" (Viin 1790) o "Tituse halastus" (La clemenza di Tito; Praha 1791) o "Võluflööt" (Die Zauberflöte; Viin 1791) · Giacomo Puccini o "Edgar" (Milano, 1889) o "Manon Lescaut" (Torino 1893) o "Boheem" (La bohème; Torino 1896) o "Tosca" (Rooma 1900) o "Madame Butterfly" (Madama Butterfly; Milano 1904) o "Tütarlaps kuldsest läänest" (La fanciulla del West; New York 1910) o "Pääsuke" (La rondine; Montecarlo, 1917) · Giuseppe Verdi o "Nabucco" (Milano 1842) o "Macbeth" (Firenze 1847) o "Rigoletto" (Veneetsia 1851) o "Trubaduur" (Il trovatore; Rooma 1853) o "Traviata" (La traviata; Veneetsia 1853) o "Don Carlos" (Pariis 1867) o "Aida" (Kairo 1871)...

Muusika
69 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Renessanssi maalikunst ja vara-renessanss Itaalias

Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) ­ Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur pärast antiiki. ,,Gattamelata ratsakuju" Padovas ­ palgasõdurite pealikule. Masaccio(1401-1428) Andis maalidele ruumilisuse ja kehalisuse, kasutas valguse suunamist ja varje. ,,Püha kolmainsus" (fresko) · Sandro Boticelli (u. 1445-1510) 15. saj II poole kuulsaim kunstnik. Rikaste erakunstnik. ,,Kevad"...

Kunst
57 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kristluse teke

kirstlaste pühakirjas pidi olema ka kuulutuste teokstegemine; Kujunes Uus Teastament (kreekakeelne): 4 evangeeliumit ­ rõõmusõnumit (Markus, Matteus, Luukas, Johannes), lood apostlite tegudest, Johannese ilmutusraamat. Vana ja Uus Teastament moodustavad kokku Piibli. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj. pKr Hieronymuse poolt. 313. - keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sellest sai impeeriumi valitsev religioon, Milano edikt 330. - Constantinus muutis pealinnaks Konstantinoopoli, keiser Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381. ­ kristlus kuulutati Rooma riigiusuks, algas paganate tagakiusamine, keelati usupidustused (olümpiamängud) 395. ­ Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine: Ida-Rooma e. Bütsants (pealinn Konstantinoopol) ja Lääne-Rooma (pl Rooma)...

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keskaeg

15. saj seisukohalt oli keskaeg pime tunnel, mille otsas kumas valgus. Enne oli parem ja pärast oli parem. Hästi hakati keskaja kohta arvama 19.saj romantismi ajal. Praegu ei ülistata ega halvustata, vaid üritatakse teemale läheneda. Keskaja periodiseerimine on kokkuleppeliselt järgmine: 1) Algusajad: 313 Milano ususallivuse edikt 395 Rooma impeeriumi kaheks jagunemine 4. saj Suur Rahvaste rändamine 376 viimase Lääne-Rooma keisri kukutamine( sellest ka meie aja järgi keskaja algus) 2)Lõpuajad: 1453 Türklased vallutavad Konstantinoopoli, Ida- Rooma laguneb. 1492 Columbus jõudis Ameerikasse...

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Keskaeg

Keskaeg Sissejuhatus: - Mõiste ,,keskaeg" võeti 14-15 saj. Kasutusse. - Keskajal ladina keel muutus - Keskaega peetakse allakäigu ajajärguks - 18. saj lõpus hakati keskaega idealiseerima romantikute poolt ­ kangelasajastu - 313 ­ Milano Etikt, 375 ­ hunnid tungisid Euroopasse, 476 ­ katkes Lääne-Roomas keisri võim, 495 ­ ristiti Frankide kuningas ­ kõike võib keskaja alguseks pidada - 1453 ­ türklased vallutasid konstat, 1494 ­ itaalia sõjad, 1517 Luteri teesid ­ võib keskaja lõpuks pidada - Niisiis keskaeg algab u. 5 sajandil ja lõppeb ca 1500 aastal. Venemaal olid piirid teised, isegi 17. sajandit võib pidada keskajaks.....

Ajalugu
406 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Itaalia - uurimustöö

6 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano , 500 000 ­ 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 ­ 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km 2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Itaalia uurimustöö 2

Turismi iseloomustus 1. Kas riik on tuntud turismimaa? Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Rännakut võiks alustada Genova linnast, kust põhja poole liikudes jõuad autotööstuse poolest tuntud Torino linna. Sellest veidi ida pool asub Milano oma aukartust äratava peakiriku ning kuulsa La Scala ooperiteatriga. Milanost on kerge teha väljasõite Alpidesse või Como, Garda ja Maggiore järve äärde. Alpidest maksab rännata kanalirohkesse ja romantilisse Veneziasse. Sealt viib teekond lõunasse. Esmalt külasta ülikoolilinna Bolognat, kust saab teha väljasõite Emilia Romagna või naabermaakondade ilusatesse väikelinnadesse, nagu Ravenna, Parma, Ferrara, Modena ja Verona. Sisemaa...

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Tõrksa taltsustus"

"Macbeth" ­ vapustab oma negatiivse peategelasega, kes ei põrka võimuihast ajendatuna tagasi ka kõige võikamatest roimadest. Kolmanda loomingujärgu (1608­1612) näidendeid ühendab teatud muinasloolisus, idüll, mis mahendab konflikte ja viib õnneliku lõpplahenduseni. Seetõttu on neid nimetatud tragikomöödiateks (nt "Talvemuinasjutt", "Torm"). Shakespeare'i viimaseks näidendiks peetakse "Tormi", mille peategelane, pahelise venna poolt võimult kõrvaldatud Milano hertsog Prospero kehastab otsekui kõrgemat (moraalset) mõistust. "Tõrksa Taltsutus" Teadlased arvavad, et komöödia "Tõrksa Taltsutus" tekkis aastatel 1592-1594, kuid ametlikult ilmus komöödia tekst alles 1623 a foolioväljaandes. "Tõrksa taltsutust" peetakse Shakespeari ja ühtlasi kogu maailma dramaatilise repertuaari kõige enam mängitumaiks näidendiks. Komöödias on palju välist tegevust, mistõttu...

Kirjandus
85 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Keskaeg

Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism ­ objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne ­ Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli · 1492 Kolumbus avastab Ameerika · 1494 Itaalia sõjad · 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel Prantsusmaal keskaeg kuni Prantsuse revolutsioonini (1789-1799), Venemaal keskaeg Peeter I eelne aeg....

10.klassi ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

Sellest ajas peale muutusid keisrite ja paavstide konfliktid krooniliseks, mõlemad pooled toetusid autoriteetidele ­ keisrid üha enam roomaõigusele, paavstid üha enam tuginesid ka Augustinuse pühale riigile. Majanduslikult olid paavstile liitlasteks eelkõige Itaalia linnad. Selles võitluses olid sansid küll keisri poolel kuid Legano lahingus said keisriväed lüüa Itaalia Milano vägede käest. 13.saj kui valitses keiser Friedrich II, ta päris emalt Sitsiilia, laiendas oma alasid ning nüüd olid paavsti alad ümbritsetud keisri valdustega. Ta ei kasutanud seda ära ning tundmata huvi Saksamaa siseasjade vastu ning andis sellega võimu ära ­ sellega pani ta aluse Saksamaa killustatusele. Oma võimu ei suutnud ta pärandada ning kui ta 1250 suri siis keisrivõimul enam ei olnud sotsiaalset baasi, ja keisririik enam ei taastunudki. Keisrite ja paavstide...

Ajalugu
254 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Keskaeg

palmilehtedele · Muhamedi väimehe Kalif Ali ajal 656-661 toimus muhameedlaste jagunemine sunniitideks ja siiiitideks · Sunniidid tunnustasid sunnat · Siiiidid ei tunnustanud · Haridziidid- nende arvates iga usklik võis saada koguduse juhiks RISTIUSUKIRIK KESKAJAL! · Kujunes esimestel sajanditel · Lääne-Euroopa kirikut kutsuti katoliiklikuks · Esimeste koguduste rajajad olid apostlid · 313 Milano edikt tunnistati võrdseks teistega · 381 ainuusuks Rooma riigis · Rooma riigis oli neli patriarhaati: Jeruusalemm, Antiookia, Aleksandria ja Rooma · Kujunes välja kirikuorganisatsiooniline struktuur · Kiriku juht oli paavst- Rooma piiskop. Sellele pani aluse Leo I- Lääne-Rooma salakeiser 440-461 · Keiser Valentianus III kinnitas 445 Rooma piiskopi primaadi Õhtumaa üle · Paavstile järgnesid piiskopid- suuremate piirkondade vaimulikud valitsejad...

Ajalugu
116 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Varakristlus

Neid oli hulganisti ainuüksi Itaalias, kus paljudel suurematel linnadel oli oma liturgia, aga veelgi enam oli neid kogu Lääne-Euroopas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega (u 340- 397), kelle määratut autoriteeti näitab seegi, et ta valiti 374. aastal Lääne-Rooma riigi tähtsaima linna Milano piiskopiks veel enne, kui ta jõuti ristida. Milanos on säilinud lääne kirikulaulu ilmselt vanim kihistus, mida nimetatakse Ambroosiuse lauluks, küll täpselt teadmata, kuivõrd oli Ambrosius sellega otseselt seotud. K-indlasti on tema loodud hulk hümnitekste, mis on käibel tänase päevani. Esimesi kristlikke filosoofe, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus (354-430). Ta alustas hellenistliku filosoofina ning pöördus ristiusku juba...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Giuseppe Fortunino Francesco Verdi

Kuigi Busseto oli väike linn, tegutses seal Filharmoonia Ühing ja muusikakool. Muusikakoolis oli Verdi juhendajaks Antonio Provesi. 14 aastaselt õpetas ta juba ise Provesi's koolinoori. Verdi kirjutas marsse ja ka teist tüüpi muusikat Provesi'se juhendamisel. Pärast neli aastat kestnud õpinguid muusikakoolis proovis Verdi sisse saada Milano Konservatooriumisse, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli 2 aastat vanem kui ette nähtud. Verdi aga jätkas õpinguid eraõpetaja La Scala teatri dirigendi ja helilooja Lavigna juures. Õpingud Milanos osutusid väga edukaks ning kui Verdi 1834. aastal taas Busseto`sse läks, oli ta juba tunnustatud helilooja ja dirigent. 1835. aastal abiellus ta Margherita Barezziga ja 1838. aastal koliti lõplikult Milanosse, et noor komponist saaks...

Kunst
21 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Vanaaeg

MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam-...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ristiusu teke ja areng Vana-Rooma impeeriumis

Sellega andis Rooma riik esmakordselt kristlastele samad õigused kui ülejäänud kodanikel. Constantinus Suur asus kristlasi soosima. Constantinus veendus, et kristlaste jumal on ,,õige jumal", samuti mõistis ta, et riigil ei tasunud raisata oma jõudu kiriku vastu, oli mõistlikum võtta ta liitlaseks. Aastal 313 lubati kristlastel ametlikult tegutseda- Milano edikt. Aastal 392 keelati paganlik ohverdamine ja jumalateenistus. Ristiusust sai riigiusund ja kirikust riigikirik. 9 Apostel Paulus ja ristiusk Kreekakeelne sõna ,apostel' on meie keeles saadik. Jeesus andis selle aunimetuse üksnes oma 12 õpilasele. Seega on meid huvitavast kahest suurest usumehest apostel üksnes Peetrus. Jeesuse sõpru Laatsarust või Maarja Magdaleenat ei saa me ka parima tahtmise...

Ajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakristlik kunst

-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste 303a.-keiser Diocletianus vallandas kõige julmema kristlaste jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano jälitamise. 313a.- kuulutas keiser Constantinus nn Milano ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ediktiga ristiusu lubatuks. 380a.- kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks. ametlikuks usundiks. Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma Seina-ja laemaalid- üldiselt meenutavad need rooma seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja seinamaale, kuid erinev on temaatika. Puudub erootika ja paganlike jumalate kummardamine...

Kunstiajalugu
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun