alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m) Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga Stereomikroskoop – suuremate objektide uurimiseks b) Elektronmikroskoobid – lahutusvõime 0,2*10-9m Valguskiirt asendab elektronvoog, mida juhitakse elektromagnetitega Oluline üliõhukese preparaadi saamine mikrotoomiga ja järgnev trütokeemiline töötlemine o Mikrotoom – masin, millega valmistatakse uuritavast objektist
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik
Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik
ja kunsti probleemidega. Arthur Joachim Oettingen (1836-1920) - füüsikaprofessor. Luges muusikateooria erikursust. Oswald Külpe (1862-1915) - lõpetas 1886 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Eksperimentaalpsühholoogia ajalugu Tartus Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877) füsioloogia professor (1837-1842). 1837 aastal saabus Lepzigist Tartusse füsioloog Alfred Volkmann kaasas oma isiklik mikroskoop. Ta valiti Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessoriks ja kohe siia saabumise järel tegi ühe olulise avastuse. Nimelt leidis ta, et uitnärvi ärritamine aeglustab südame tööd. Selle refleksi avastamine ei olnud mitte üksnes oluline vereringe regulatsiooni mõistmisel, vaid eelkõige sellepärast, et Volkmann avastas sellega uue närvisüsteemi tööpõhimõtte, mida sel ajal ei teatud. Volkmanni katsest selgub, et närviteed ei
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan). Mõõ...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
koheselt steriliseerida leegis. Kõikide tööde läbiviimisel peab olema seljas kittel, mida ei tohi kanda teistes laborites. Erilist tähelepanu tuleb pöörata töökoha korrashoiule ja puhtusele. II TEEMA 1. Nimeta mikroskoopide tüübid. a) valgusmikroskoobid b) elektronmikroskoobid 2. Milline on erinevus helevälja-valgusmikroskoobi ja Leeuwenhoek'i mikroskoobi vahel? Leuuwenhoek'i mikroskoop kujutas endast lihtsat kaksikkumerat läätse, mis andis u 200-kordse suurenduse. Helevälja-valgusmikroskoobis kasutatakse illuminatsiooniallikana valgust. 3. Millistest peamistest osadest koosneb helevälja- valgusmikroskoop? Vt joonist lehelt ! Mehaaniline osa vs Optiline osa. Mehaanilise osa: Statiiv, tuubus, revolver, makro- ja mikrokruvi, esemelaud Optiline osa: elektrilamp, diafragma, kondensor, objektiivid, okulaarid. 4
RAKU EHITUS JA TALITUS RAKUTEOORIA KUJUNEMINE · Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi
Kordamisküsimused rakubioloogias: Molekulaarbioloogia on teadus bioloogiliste makromolekulide struktuurist ja funktsioonist, nende biosünteesi mehanismidest ja regulatsioonist. 1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisaval...
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
peegeldub. Jaotatakse nogusateks/kumerateks. Analoogia laatsega: nogus peegel koonduva laatse omadused; kumer peegel nogusa laatse omadused. Fookuskaugus f=R/2 Optilised riistad-luup suurendusklaas, millena voib tootada iga kumerlaats ja mille optiline tugevus jaab vahemikku 10-40 dptr, mis tagab suurenduse 2,5-10x Mikroskoop suurendus 20-2000x Koosneb 2st laatsest objektiivist ja okulaarist. Ese asetatakse mikroskoobi kasutamisel objektiivi fookuskaugusest vahe kaugemale, seljuhul saadakse esemest suurendatud toelise kujutise, mida vaadeldakse omakorda okulaari kui luubiga ja saadakse omakorda suurendatud kui nailine kujutis. Teleskoop koosneb objktiivist ja okulaarist. Kaugetest
kombinatsiooni. St maal on elusorganismides 20 erinevat aminohapet. Valkude tohutu mitmekesisus tuleneb sellest, et valgu omadused määrab ära aminohapete järjekord. Organismide rakkudes valgu molekule varuks ei sünteesita. Sünteesitakse talitluseks vajaminevad valgud, mis seejärel lagundatakse. RAKUÕPETUS EHK TSÜTOLOOGIA Enamik rakke on mikroskoopilised. Rakuõpetus hakkas arenema 17 saj. kui leiutati mikroskoop. Mida suurema suurendusega saadi uurida, seda rohkem avastati. Kõik organismid on rakulise ehitusega. Väideti, et kõik organismid saavad alguse ühest rakust, mis on võimeline jagunema. 19 saj. tehti kindlaks rakkude eri tüübid. Loomariigis on 4 raku tüüpi : närvirakud, lihaskoerakud, epiteelrakud, sidekoerakud. Ka raku ehituslikud osad ehk organellid. 20 sajandil lisandus raku uurimiseks uuri võimalusi. Kõige olulisem leiutis oli elektroonmikroskoop. Andis
mitmekesised pikemat aega toimivad patoloogilised protsessid(infektsioonid, avitaminoos, suitsetamine jt) -võib mitmerealine ripsepiteel asenduda mitmekihilise lameepiteeliga või kiulise sidekoe asemele võib tekkida kõhr-võiluukude. Neoplaasia- ebanormaalne,kontrollimatu rakkude kasvuprotsess(kasvaja – neoplasma). Histoloogia uurimine Uurimise põhialused - Koe ja sellest tulenevalt ka rakustruktuurid on erakordselt väikesed. Selleks, et neid uurida on histoloogia põhitööriistaks mikroskoop. Laias laastus siis kasutatakse erinevad valgus-ja elektronmikroskoope - Valgusmikroskoopia lahutus üle 0,2mikromeetri - Elektronmikroskoopia lahutus 1-2nanomeetrit -Lisaks veel spetsiifilised täpsustavad meetodid, mida kasutatakse vastavalt vajadusele: nt histokeemilised ja immunohistokeemilised töötlused, in situ hübridisatsioon jne. Histoloogilised preparaadid Sõltuvalt materjali iseloomust ja uurimise eesmärgist prepareeritakse rakke ja kudesid väga erinevatel viisidel.
Jaan Kaplinski tsitaadid 13 Süda oli raske, ma kirjutasin ja kirjutan kõige rohkem selleks, et hakkaks kergem, et saaksin jälle elada, magada, süüa. ("Jää...", 2009) Kõige raskem on inimesel kanda kaht asja musta südametunnistust ja nime, see tähendab nimega kaasas käivat kuulsust, laimu, tähelepanu, imetlust, vihkamist, kadedust. ("Jää...", 2009) Pikksilm teeb meid hardaks ja tõsiseks, mikroskoop paneb muigama. ("Jää...", 2009) Ilmsi sa kohtad neid, kes tulevad sulle külla, unes lähed ise teistele külla. ("Silm. Hektor", 2000) Ehk on lihtsalt nii, et ma võtan teisi inimesi tõsiselt, kuulan neid tõemeeli. Mida, nagu elus järjest rohkem kogesin, eriti tihti ei juhtugi: enamasti me ei kuula teisi, vaid ainult ennast. Kui sedagi. ("Silm. Hektor", 2000) Jaan Kaplinski artikkel : ole meheks! 14
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
· E. Coli (kolibakter) DNA replikeerub 42 min Bioloogia Page 11 RNA 21. september 2009. a. 14:00 Ribonukleiinhape (RNA) on biomer, mille monomerid on ribonukleotiid RNA: 1. Informatsiooni-RNA (mRNA - messenger) 2. Transport-RNA (tRNA) 3. Ribosoomi-RNA (rRNA ) Bioloogia Page 12 Rakuõpetus 23. september 2009. a. 12:57 Esimene mikroskoop - 1590 Valgusmikroskoop - 1665 Ainuraksete ja bakterite uurimine - 1650 Munaraku avastamine - 1826 Taimede rakuline ehitus - 1838 Loomade rakuline ehitus - 1839 Iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel - 1858 virchow Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Rakk on elusüsteemi elementaarüksus · Kõikide organismide rakud on sarnase ehitusega, keemilise koostisega ja ainevahetusega
11 RAKU EHITUS JA TALITUS lk 48-53 T. Schwann ja M. Schleiden (saksa) - kõik loomad ja taimed koosnevad rakkudest. R.Virchowil rakuteooria rajaja. Rakuteooria seisukoht: iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakkude uurimine sai võimalikuks tänu valgusmikroskoobi leiutamiselebinokulaarne mikroskoop stereomikroskoop elektronmikroskoop. Elusloodus / üherakulised hulkraksed bakterid taimeriik protistid loomariik seened Üherakulised organismid: *rohkem *väikesed *aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani abil. *oluline on välismembraani ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe st kasv on piiratud.
Seal on kõik eelnevalt loetletud vahendid v.a keerukam otsimisaparatuur. Peale selle on seal lapiktangid, kips, kummikindad, saag, skalpell, kirjutusvahendid. NB! Verehulga määramine: 1 liiter verd = 211 gr kuiva ainega (veri) Menetlustehnika kasutamine kohtulike tõendite uurimisel 1. suurendusvahend · luup üld- ja eriotstarbelised (filmi luup negatiivide uurimiseks, daktüloskoopia luup) · mikroskoop, mille suurendus võrdub okulaari (üleval) ja objektiivi (all) suurenduste korrutisega. 2. objektide uurimine nähtamatus kiirguses · kriminalistikas uuritakse kohtulikke tõendeid ka nähtavast valgusest suurema lainepikkusega infrapunastest kiirtest ning väiksema lainepikkusega UV-kiirtes. Kasutatakse ka röntgen- ja raadioaktiivseid kiirgusi. · infrapunakiirgus läbib mitmeid aineid sõltuvalt nende tihedusest ja kihi paksusest talle
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus ...
metabolismiskeemi. Geen on DNA järjestus, mis kodeerib kas valku v RNAd. Valke kodeerivate geenide DNA järjestuselt on võimalik tuletada valgu aminohappeline järjestus. Määratud DNA järjestusi ja valgujärjestusi säilitatakse andmebaasides, mis on enamasti avalikud ja veebi kaudu kättesaadavad. 27. Bakteri liigi määratlemine DNA homoloogia (sarnasuse) kaudu. Tüvedel vähemalt 70% homoloogia. V 28. Antonie van Leeuwenhoek Bakterite esmavaatleja. Leeuwenhoeki mikroskoop suurendas 200-300 korda. Esimeses kirjas kirjeldas ta hallitust. Leeuwenhoek kirjeldas oma kirjades kõiki põhilisi ainuraksete loomade esindajaid: algloomi, vetikaid, pärme, baktereid. Ta avastas ka punased verelibled ja spermatosoidid, ning vaatles oma mikroskoobiga verekapillaare. 29. Louis Pasteur. Louis Pasteur'i katse kurekaelaga kolviga. Elu ei saanud suletud anumas tekkida seetõttu, et puudus hapnik, mis on
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele...
Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonilpõhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Esimene keemik oli sakslane Schultze--püüdis leiutada miskit, mis salvestaks kirjutise ilma inimkäeta, ja , et see ilmneks hiljem uuesti. Kaameratel kasutati esmalt fosforit, hiljem hõbeda osi.Erinevate skoopide teke:Periskoop, Teleskoop, Mikroskoop jne. Vanim säilinud foto: ,,süüria asfalt" 1826, prantslane Niepce- Avastas heliograafia: Pildid hästi mürased; hästi kontrastsed; pikk säritamine. valguse otsene toime materjalile; mittepaljundatav; mittemassiline. Esimeste kaamerate leiutajate pildid on : ,, vaade minu koduaknast". Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle
pikksilma või mikroskoobi reguleerimisel. Luubiks nimetatakse koondavat läätse, mille korral vaadeldav ese asetatakse lähemale kui fookuskaugus. Tekib suurendatud, päripidine ja näiv kujutis. Mida lähemale asetada vaadeldav ese fookusele, seda suurem kujutis tekib. Kui ese asub fookuses, siis kiired kulgevad pärast läätse läbimist paralleelselt, nende pikendused ei lõiku ja kujutist ei teki. Läätsede süsteem ehk mikroskoop, mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis. 60. Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor. Lineaarselt polariseeritud valguse mõiste. Elektri- ja magnetväli on ühe ja sama nähtuse elektromagnetvälja erinevad avaldumisvormid, mis seostuvad omavahel elektromagnetilise induktsiooni kaudu muutuv elektriväli tekitab oma suunaga ristuva magnetvälja ja vastupidi. Üksteist vastastikku tekitavata elektri- ja magnetvälja kaudu hakkab ruumis
teadmised füüsikaliste objektide kohta. • Füüsika roll- Füüsika määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte. Ülesanded • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal oma sisemise ja välise nähtavushorisondi asukoht mingis vanuses, mille võite valida ise. • Määratlege loodusobjektide mõõtmete skaalal inimkonna kui terviku sisemise ja välise nähtavushorisondi ligikaudne asukoht 17. sajandil, kui äsja olid leiutatud mikroskoop ja teleskoop. • Miks võimaldas optiline mikroskoopia viia inimkonna sisemise nähtavushorisondi nähtava valguse keskmise lainepikkuseni (u 0,5 μm), aga mitte kaugemale? Füüsika uurimismeetod • Mistahes loodusteaduslik uurimistöö algab vaatlusest, edasi tuleb hüpotees, tehakse ennustusi, viiakse läbi katseid või sihipäraseid vaatlusi ning võrreldakse nende tulemusi ennustustega. • Vaatleja poolt looduse tunnetamise protsess on esitatav
analüsaatoril. Analüsaator on seadme liik. Osakond koosneb mitmest töökohast. Töökoht ühendab mitut analüsaatorit. Analüsaatoril saab teha mitut erinevat testi. Profail on testi tüüp. Profail koosneb mitmest erinevast testist. Tarnija tarnib seadeid ja reagente. M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Sõnastik Seade on laboratooriumi töös kasutatav automatiseeritud või mehhaaniline instrument. Seadeks võib olla analüsaator, mikroskoop, vöötkoodilugeja, printer jne. Analüsaator on seade, mille abil viiakse läbi laboratoorsed uuringud. Töökoht on loogiline grupp, mis ühendab ühesuguseid teste täitvaid analüsaatoreid. Osakond on laboratooriumi osakond, nagu näiteks hematoloogia, biokeemia jne. Klient on osapool, kes tellib uuringuid ja/või saab uuringu aruannet. Kliendi tellimus on kliendi poolt esitatud nõue teha laboratoorseid uuringuid konkreetse patsiendi proovidega.
isasloomade saamisel. Tema seisukohtadel oli oluline tähtsus araabia hobusetõu kujunemisel. Aga samuti lambakasvatuses. Edu saavutati Hispaanias peenvillalammaste aretuses. Kujunenud meriinotõud (peenvillalambad) panid aluse maailma peenvillalambakasvatusele. william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks
Nurksuurendus sn näitab, mitu korda on vaatenurk läbi optikariista vaadates suurem vaatenurgast palja silmaga vaatamisel. Vaatenurk on nurk, mille all ese paistab. See on eseme äärmistest punktidest tulevate ja silmaläätse keskpunkti läbivate kiirte vaheline nurk. Suuremale nurgale vastab suurem kujutis. Mikroskoop on riist väikeste esemete vaatlemiseks. Mikroskoope võib jaotada optilisteks mikroskoopideks, elektronmikroskoopideks ja teravikmikroskoopideks. Optiline mikroskoop koosneb vähemalt kahest läätsest. Esemepoolset läätse (või läätsede süsteemi) nimetatakse objektiiviks, silmapoolset okulaariks. Mikroskoobi suurendus võrdub objektiivi ja okulaari suurenduste korrutisega. Suurendused on märgitud nii objektiivile kui okulaarile, näiteks: 10 x. Optiliste mikroskoopidega võib saada suurendusi kuni 2000 korda ja eristada detaile, mille mõõtmed on suuremad kui 200 nm. Väiksemate detailide vaatamist segab valguse difraktsioon
standardpikkus on 560 jardi ehk 512 meetrit. Mida peenem ja ühtlikum on vill, seda pikemat lõnga saadakse ühe inglise naela kammvilla ketramisel ning seda suurem on Bradfordi number (Jaama, 1984). Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga. Mikroskoobi all määratakse teatud arvu villkarvade keskmine diameeter ja arvutatakse villaproovi keskmise peenuse variatsioonikoefitsient. Villa peenust võib hinnata ka silma järgi kasutades mikroskoobiga kontrollitud villa etalone, kuid see nõuab piisavalt kogemusi ja tulemused ei pruugi olla täpsed sõltudes suurel määral hindaja oskustest. Lihtsam silma järgi peenuse hindamise viis seisneb
* Kas sinu hüpotees pidas paika? * Milline piim säilis värskena kõige kauem ? * Millistes purkides paljunesid mikroorganismid kõige kiiremini? * Mis eesmärgil piima pastöriseeritakse? * Miks tehti iga katsevariant kahe purgiga? * Millise lõppjärelduse saad katsest teha? Algloomade reageerimine erinevatele ainetele Ülesanne pole pimedal õpilasel teostatav. Töövahendid: Vesi algloomadega (näiteks nädalaid lillevaasis seisnud veidi roiskunud vesi koos taimejäänustega), mikroskoop, alusklaas, pipett, prepareerimisnõel, erinevad keemilised ühendid: keedusoolakristallid (jäme sool), suhkur, väike küüslaugutükike, viin (40 % etanoolilahus), kaaliumpermanganaadikristallid, 5 % äädikalahus, kange kohv, piim, 3 % vesinikperoksiidilahus, lisaks veel kaks tahket ainet või lahust omal valikul (millel võiks sinu arvates olla algloomadele mingi mõju). Uurimisküsimus. Kuidas reageerivad vees elutsevad algloomad erinevatele ainetele? Kas selle mõju
2 44 39.1...41 40 2 40 41.1...43 42 1.5 36 43.1 ja jämedam 43 1 Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga. Mikroskoobi all määratakse teatud arvu villkarvade keskmine diameeter ja arvutatakse villaproovi keskmise peenuse variatsioonikoefitsient. Villa peenust võib hinnata ka silma järgi kasutades mikroskoobiga kontrollitud villa etalone, kuid see nõuab piisavalt kogemusi ja tulemused ei pruugi olla täpsed sõltudes suurel määral hindaja oskustest. Lihtsam silma järgi
Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
intra- sees intravenoosne (veenisisene) 15 intern- sisemine a.iliaca interna (sisemine niudearter) kardio- südame- kardioversioon (normaalse südamerütmi taastamine) kole- sapiga seotud koletsüstiit (sapipõiepõletik) kontra- vastu- kontraindikatsioon (vastunäidustus) makro- Suur makrobiootika (õige toitainete vahekord) mikro- väike mikroskoop müo lihase- müalgia (lihasvalu) nefr- neeru- nefriit (neerupõletik) neo- uus neoplasm (uusmoodustis = kasvaja) neuro- närvi- neuroos (närvihäire) oftal- silma- oftalmoloog (silmaarst) oligo- vähe oligofreenia (arenguhäire) ot- kõrva- otiit (kõrvapõletik) para- kõrval- paragripp (gripi sümptomitega hingamisteede nakkus)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
