täiustamisega, mis võimaldas üha paremini uurida kudede ja rakkude ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Esimesed primitiivsed mikroskoobid võisid valmida juba 15. Saj keskel. 1590. Aastal meisterdasid hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssenid esimsed liitmikroskoobi. See koosnes torukestest, mille mõlemad otsad olid varustatud läätsedega. Mikroskoobi suurendus oli 3x-9x. Mõnevõrra täiuslikumuma konstruktsiooniga oli inglase Robert
Uurimustöö Mikroskoop 2012 a. Sisukord Sissejuhatus 1 Mikroskoop 2 Valgusmikroskoop 3 Elektronmikroskoop 4 Kokkuvõte 5 Kasutatud kirjandus 6 Sissejuhatus Ma valisin oma töö teemaks mikroskoop, sest see meeldis mulle valikus olevatest kõige enam ning sellega olen ma juba algklassides kokku puutunud. See teema tundus minu jaoks huvitav. Mikroskoope on ju palju erinevaid tüüpe. Mõnega saab uurida veidi pealiskaudsemalt, mõnega saab aga lausa uurida keha või aine üksikuid aatomeid. Niisiis otsustasingi natuke uurida mikroskoopide ajalugu ja erinevaid tüüpe. Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese
Mikroskoop 15. saj esimesed valgusmikroskoobid leiutas Galileo Galilei. Esimese liitmikroskoobi meisterdasid 1590.a Hollandis Hans ja Zacharias Janssenid. Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt. Esimesena nägi läbi mikroskoobi baktereid Anton von Leuewentrock. Mikroskoopide tüübid: - valgusmikroskoobid - elektronmikroskoobid - skaneerivad mikroskoobid Mikroskooiga saab väikestest esemetest suuremaid kujutisi. Veel suuremaid suurendusi saadakse teravikmikroskoopide abil, mis võimaldavad näha üksikuid aatomeid. Optilise mikroskoobi põhi osad on statiivi külge kinnitatud tuubus ning selle otstes olevad objektiiv ja okulaar
Antibiootikumid -bioloogilist päritolu ravimid, mis tapavad või takistavad kahjuliku bakteri kasvu ja arengut -antibiootikumid mõjuvad alati läbi bakteri sünteesiraja segamise -et antibiootikum saaks oma toimet alustada, peab bakter ta omastama Bakterid biotehnoloogias : -ravimite tootmine (nt insuliin) -toiduainetööstus (nt. õlu, vein, juust) -biopuhastus (veepuhastusjaamades) Rakuteooria. Rakkude uurimine. Mikroskoop. Rakuteooria e rakuteaduse alused. -rakud on organismide põhilised ehitusüksused -organismid koosnevad ühest kuni mitmest rakust -rakk on kõige väiksem ehitusüksus, millel on elu tunnused -rakuteooria on üks bioloogiateaduse fundamentaalteooriad Mikroskoop. -raku uurimine sai alguse mikroskoobi leiutamisega -inimese silm eristab minimaalselt 0,5 mm -valgusmikroskoobi eristusvõime on 1 mikromeeter kuni 1 nanomeeter -elektronmikroskoobiga saab vaadelda molekule
424 eKr vanimad tõendid luubitaolise eseme olemasolust Optiline Teleskoop Optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust Kasutatakse laialdaselt astronoomias, kuid ka binoklites, fotoobjektiivides jne. Hans Lippershey 1608 esimene teleskoop Kasutatakse infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks Mikroskoop Optikariist, mis võimaldab näha väikesest objektist, mida enamasti inimsilmaga pole võimalik näha, suurendatud kujutist Valgusmikroskoop e. optiline mikroskoop leiutati 1665. a Robert Hooke'i poolt Teadusharu, mis tegeleb mikroskoobiga uurimisega ja sellega seonduvaga, nimetatakse mikroskoopiaks Fotoaparaat Seade eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil Fotoaparaadi eelkäija Camera obscura Fotoaparaadi objektiiviks on lääts, läätsede grupp või mitu läätsede
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse
paralleelselt 3) Optilist keskpunkti läbiv kiir säilitab oma suuna Läätse valem: 1/a+1/k=1/f >> 1/a+1/k=D Märgid läätse valemis: Koondav lääts (nõguspeegel) f>0; a>0; k>0tõeline; k<0näiv Hajutav lääts (kumerpeegel) f<0; a>0; k<0näiv Joonsuurenduseks nim kujutise joonmõõtmete suhet eseme joonmõõtmetesse: s=H/h=|k|/|a|, kus H kujutise kõrgus, heseme kõrgus LUUP. MIKROSKOOP. Suurema vaatenurga korral tekib võrkkestal ka suuem eseme kujutis. Vaatenurga suurendamiseks kasutataksegi luupi Vaatenurk palja silmaga =h/do, kus do= 25cmparima nägemise kaugus; heseme joonmõõde Luubil on väike fookuskaugus. Luup pannakse silma lähedale, ese aga tema fokaaltasandisse võrkkestal tekib punktide selge kujutis silma pingutamata Vaatenurk luubiga 1=h/f, luubi suurendus S= 1/ >> S=(h/f)/(h/do)=do/f
Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist
Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm
Tallinna Tervishoiukõrgkool Optomeetria õppetool OP1 Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: OP1 A Kaitstud: TO Töö nr: 4 PIKKSILM JA MIKROSKOOBI SUURENDUS Töö eesmärk: Pikksilma ja mikroskoobi Töövahendid: Pikksilm, mikroskoop, ühtlaste suurenduse ning silma minimaalse jaotustega skaala, objektskaala, mõõtjoonlaud vaatenurga määramine TÖÖ TEOREETILISED ALUSED 1. Silma minimaalse vaate nurga määramine Kujutise tekkimine silma võrkkestale. Silma võrkkestal tekkinud kujutise A`B` mõõtmed on põhiliselt määratud nurga , mille all antud eset AB vaadledakse. Mida väiksem on vaatenurk , seda väiksem on silma võrkkestal
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tu...
Heledate rõngaste jaoks saame valemist (6), et esimene hele rõngas tekib kaugusel (k' = 1), teine kaugusel jne. Siit on näha, et ..., s.t. heledad ja tumedad rõngad vahelduvad. Antud töö ülesandeks on tasakumera läätse kõverusraadiuse määramine Newtoni rõngaste mõõtmise kaudu. Selleks asetatakse klaasplaat ja lääts mõõtemikroskoobi lauale nii nagu joonisel 36 ning teravustatakse mikroskoop õhukihi ülemisele pinnale, s.t. läätse sfäärilisele pinnale. Valguse juhtimiseks õhukihile on mikroskoobi objektiivi ja uuritava läätse vahele asetatud 45o nurga all vaatesihi suhtes tasaparalleelne klasplaat P. Valgusallikast tulnud kiired peegelduvad plaadilt P läätsele. Sealt tagasi peegeldunud kiirtest satub osa läbi plaadi P mikroskoobi objektiivi ning seetõttu on mikroskoobis näha tugevalt suurendatud Newtoni rõngaste kujutised. Mõõtemikroskoopi (või tema alust) saab
.............................................................................................2 Mis segab taevatähtede eristamist teleskoobiga?........................................................................3 Miks on difraktsiooniribad ümmarguse ava korral rõngakujulised?...........................................3 Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks?................................................................................4 Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi?...............................................4 Kuidas hinnata optilise mikroskoobi lahutusvõimet?.................................................................4 Kasutatud materjal:.....................................................................................................................6 Mis on lahutusvõime? Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Kas mikroskoobis võib näha aatomeid?
Teemad 1. Vt. mõiste 2. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku Matthias Schleiden jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega Theodor Schwann avastas, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega Rudolf Vinchow avastas et iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel 2. ÕP. LK. 49 3. 1) Valgus mikroskoop 2) Binokulaarne mikroskoop 3) Stereomikroskoop 4) Elektronmikroskoop 4. Rakk Prokarüoodid Eukarüoodid Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Tuum on olemas (ainu-ja hulkraksed organismid) Üherakulised Hulkraksed
Valgustusajastu Miks tekkis? 1)inimeste maailmapilt avardus: mikroskoop, teleskoop, Ameerika avastamine 2)hakati väärtustama inimmõistust ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" 3)Loodusteaduste areng: füüsika 4)arvati, et Jumal ei sekku inimeste maailma Valgustus tekkis Inglismaal, levis Euroopasse läbi Prantsusmaa. Mida valgustus muutis? · Suurenes sallivus · Kadusid nõiaprotsessid · Kohtumõistmisel kaotati piinamine · Seadused muudeti selgemaks · Talurahva olukorra parandamine · Valitsusviiside demokraatlikumaks muutmine
TEADUS: MAADEAVASTUSED: Trükipress Raku avastamine Kompass Suurtükipäästik Teleskoop Esimene botaanikaaed 1942.a Kolumbus avastas Ameerika Allveelaev Võeti kasutusele kivisüsi Gama??? avastas India Mikroskoop Õhupump Newfoundlandi avastamine Esimesed tankid ja autod Astronoomia Esimene ümbermaailmareis Veega wc + & - võeti kasutusele matem. Lõuna/Ladina Ameerika avastamine Termomeeter Gloobus Vaikse Ookeani nimetus
lähituttavatelt head tagasisidet. Lugejad on korduvalt öelnud, et Kristiina Kassi raamatud on väga huvitavad ja lõbusad. „Sandri mikroskoop“ on humoorikas lugu, mis pajatab, nagu pealkirigi ütleb, Sandri- nimelisest poisist. Vanatädi Aili, kellelt Sander on seni sünnipäevaks vaid kootud sokke või sooja aluspesu saanud, kingib talle mikroskoobi. Kõik on esialgu vaimustuses, kuid mida aeg edasi, seda suuremaid probleeme mikroskoop ning sellega vaadeldavad esemed ja olendid kaasa toovad. Tavalisel juhul lõpekski lugu ema kapituleerumisega ja putukate eest Pärnusse pagemisega, kuid Kristiina Kass poleks tema ise, kui ta lugu lõplikult üle vindi ei keeraks. Nii laseb varasemateski teostes situatsioonikoomikat kasutanud kirjanik purgil ämblikega mikroskoobikarpi sattuda ning tädi Ailil selle koguduse jõulukorjandusel vaestele lastele annetada
Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia · Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. · Mikroskoopide leiutamine 17 sajandi alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. Esimene mikroskoop · Esimene mikroskoobi valmistasid 1595. a. Hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen Esimene valgusmikroskoop · Inglane Robert hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. Millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku mõiste. Antony van Leeuwenhoek · Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17. sajandi teisel poolel. Koolis kasutusel olev valgusmikroskoop
SUHTES. · SUUMIMISEL MUUDETAKSE OBJEKTIIVI FOOKUSKAUGUST. · VALGUSE HULKA KAAMERAS REGULEERIB DIAFRAGMA. SILM · NORMAALNÄGEMISEGA INIMESE SILMALÄÄTSE FOOKUSKAUGUS SAAB PIISAVALT MUUTUDA, ET VÕRKKESTALE TEKIKS TERAV KUJUTIS. · LÜHINEGIJA (MIINUSPRILLID) NÄEB SELGELT LÄHEDAL OLEVAID ESEMEID, KAUGEID ESEMEID AGA EBASELGELT (KAUGELENÄHIJAGA ON VASTUPIDI). OPTIKARIISTAD · PEAMISTEKS OPTIKARIISTADEKS ON PRILLID, LUUP, MIKROSKOOP, TELESKOOP, FOTOKAAMERA, PROJEKTOR. · TELESKOOPE ON PEAMISELT KAHTE TÜÜPI: REFRAKTORTELESKOOP JA REFLEKTORTELESKOOP. REFRAKTORITES KASUTATAKSE VALGUSE MURDUMIST LÄÄTSES. REFLEKTORITES KASUTATAKSE VALGUSE PEEGELDUMIST NÕGUSPEEGLILT. · MIKROSKOOPI KASUTATAKSE VÄGA VÄIKESTE ESEMETE VAATLEMISEKS. MIKROSKOOBIL ON KAKS LÄÄTSE VÕI KAKS MITMEST LÄÄTSEST KOOSNEVAT LIITLÄÄTSE NAGU PALJUDEL OPTIKARIISTADEL (OBJEKTII JA OKULAAR). TÄNAN KUULAMAST!!!
Brenda Pent Elly Soots Viimsi Keskkool Haridus ja isiklik elu Sündis 15.veebruar 1564 Pisas. Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles.”- sellel ajal avastati, et füüsilise maailma seaduspärasusi ehk loodusseadusi on võimalik väljendada
Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude munarakud, jaanalinnu muna 15cm, 1,5kg . Üherakulised organismid on väiksed sest, oluline on välismembraani pindala ja
Rakuteooria kujunemine *Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitust nimetatakse Tsütoloogia *Esimene mikroskoop valmistati 1595.a. Hollandi prillimeistri Hans ja Zacharias janssen *Esimene valgusmikrostkoop leitutai 1665.a. Robert Hooki poolt *Saksa teadlane Anton Van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. Teisel poolel *Karl Ernst Von Baer avastas 1826.a.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakst *Matthias Schleiden jõudis 1838.a. Järeldusele, et küik taimed on rakulise ehitusega *Theodor Schwann leidis 1839.a
zip/valguse _murdumise_videonited.html Kumerad ja siledad pinnad Mida kumeram on pind, seda suurem on valguse murdumise hulk, ehk mida laugem ja siledam pind, seda vähem valus murdub. Valguse murdumise näited looduses ● vikerkaar ● tähtede vilkumine ● halo (nõrgalt vikerkaarevärvilised ringikujulised optilised nähtused tugeva valgusallika ümber ● vees (video lusikaga) Valguse murdumise näited tehismaailmas ● prillid ● binokkel ● luup ● mikroskoop Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Valguse_mur dumine ● http://www.fyysika.ee/appletts/ph14ee/h uygenspr_ee.htm ● google pildid, füüsika õpik ● http://et.wikipedia.org/wiki/Halo
Kaitseb Lahusti Osaleb keemilistes reaktsioonides (Fotosüntees) Tagab siserõhu, hoiab naha trimmis Lipiidid Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Vedelad, tahked ja vahad. 1. Lihtlipiidid 2. Liitlipiidid 3. Steroidid- vitamiinid, hormoonid, kolesteriid Lipiidide funktsioonid 1. Energia talletamine 2. Ehituslik funktsioon 3. Varuaine 4. Ainevahetuslik funkt. Raku teooria ehk tsütoloogia Esimene mikroskoop 1595.a Hollandis- Vennad Janssenid Esimene valgusmikroskoop 1665.a Inglismaal- Leiutaja Hook Antony van Leeuwnheok- Saksa teadlane, avastas bakterid ja ainuraksed 17. saj teisel poolel. Karl Ernst von Baer- Avastas imetajate munarakku. Matthias Schleiden- Taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann- Loomad koosnevad rakkudest Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust 3
Tähtas, uhkelt, varbsein, kõrgkiht, leibkond, leibki, hertsogkond, vaatabki, kündke, sõudke, kärbse, raudse, soodsa, õudse, röntgen, usbekk, Abiturient,absoluutne,abstraktne,absurdne,adekvaatselt,afekt,aferist,afiss,afisi,akadeemik,akrobaat,alfabeet,alkohol,anekdoot,annulleerima,aplodeerima,areen,ar kompott, lillgi, kasski, vattki, ehkki, Kristallselge, metallkonks, parkettpõrand, Ressurss, renessanss, forsseerima, profid, sahariin, professor, hitekt,arhitektuur,arreteerima,asfalt,asfaldi,atentaat,bakalaureus,balansseerima,banaalne,barbaarne,bareljeef,bariton,barjäär,barokne,baseeruma,bestseller,blama Abiturient, absoluutne, abstraktne, afekt, alfabeet, atentaat, barokne, diagramm, diagnoos, daatum, defekt, gigantne, globaalne, grammofon, az,blokaad,bluffima,boheemlane,boiler,botikud,bravuurne,brigadir,brikett,brosüür,daatu,dateerima,defekt,defitsiitne,degenerant,dekadents,deklamatsioon,deklar grimeerima, homogeenne, ...
Vibur koosneb valgulistest torukestest. Inimesel esineb spermidel. Tsütoskelett koosneb valgulistest niidikestest ja torukestest. Niidikesed kinnituvad rakumembraanile ja organellidele. Toestab rakku seespoolt, aitab muuta raku kuju, aitab organellidel ümber paikneda. Rakuteooria põhiseisukohad iga uus rakk saab alguse üksnes oma olemasolevast rakust selle jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude uurimise meetodid Binokulaarne mikroskoop, stereomikroskoop, elektronmikroskoop Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest.
Saksamaa teadlane Anton van Leeuwenhoek valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Ø Karl Ernst von Baer avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Ø Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Ø Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Silm mikromaailma Ø Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. Ø Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. Ø Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. Valgusmikroskoop Loomarakk
Valgusmikroskoobiga töötamise kord 1. Asetage mikroskoop enda ette lauale sobivale kaugusele nii, et esemelaud on suunatud endast eemale. 2. Keerake revolvri abil tööasendisse (esemelaual ava kohale) väike objektiiv, õige objektiivi asendi korral on vaateväli ühtlaselt valgustatud ja objektiivi fikseerumisel kostab naksatus. Juhul, kui mikroskoobil on ainult üks objektiiv, siis on see esemelaua suhtes koheselt õige paigutusega. 3. Tõstke tuubuse seadekruvi keeramisega objektiiv esemelaua kohal umbes 1..
välisehituse vaatlusoskuse terviksüsteemist luubid, binokulaarid kirjeldamine ja kujundamine, tiheduse Teabekeskkond ja 2)turbasammal, kaalud, joonistamine mõiste) elukestev õpe: sõel, mikroskoop, ( lehed, vars, Matemaatika: uurimuslik õpe - vahendid risoidid ja graafikutelt info vaatlus, teatmeallikate märgpreparaadi paljunemisorgan). lugemine kasuta-mine, info valmistamiseks (3)
· `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 termoskoop · 1597 geomeetriline ja militaarne kompass · 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. `'Täheteataja'' · 1623 Galilei teaduse manifest `'Väärtuseproovija'' · 1624 Mikroskoop · 1632 `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' · 1638 `'Arutlused ja matemaatilised demonstratsioonid kahest uuest teadusest'' Tänan kuulamast!
ja töötama Brüggesse. Maeti 9. juunil 1441. Brügge Püha Donatuse kiriku ristimisnõu lähedale. FAKTE JAN VAN EYCKIST Ta hülgas dekoratiivse hilisgooti stiili. Tema iseärasuseks on valgusküllase ruumi kujutamine nii interjööris kui maastikul. Ta maalis inimesi, esemeid ja maastikke realistlikult ning pööras suurt tähelepanu detailidele. Erwin Panofsky on tunnustavalt öelnud: "Jan van Eycki silm oli korraga nii mikroskoop kui teleskoop." Võttis esimesena Euroopas kasutusele õlivärvid. GENTI ALTAR Ladinakeelne pealkiri altaril teatab, et seda alustas Hubert van Eyck ja lõpetas Jan van Eyck. Suur tiibaltar SintBaafsis. Inimesest kaks korda kõrgem ja avatud tiibadega viie meetri laiune. Koosneb 24 pilditahvlist, millest 12 kujundavad tiibade avamisel nähtavale tuleva sisekülje ning ülejäänud 12 suletud altari väliskülje. GENTI ALTAR
Renessanssi mõiste tuleb sõnast taassünd ning tähistab Vana-Kreeka kultuuri juurde tagasipöördumist. Renessanss kestis ~3 sajandit - 14.-16. sajand. Renessanssi ajastul arenes tohutult teadus, inimeseda hakkasid rohkem usukuma iseendasse – kiriku osatähtsus vähenes. Arenes ka tööstus, kaubandus ning tehti ka suuri maadeavastusi. Palju muutis tavainimsete maailmapilti Columbuse Ameerika avastamine 1492. aastal. 14.-16. sajandi tähtsamateks leiutisteks olid trükipress, mikroskoop, äratuskell ja kompass; suurim leiutaja oli Leonardo da Vinci, kes tegeles põhimõtteliselt kõigi teadusaladega. Võrreldes tänapäevaga oli tehnika areng suurem – leiutati palju rohkem uusi asju, kuid tänapäeva inimesed sõltuvad tehnikast rohkem. Sel ajastul osteti enamus kunstist kirikute poolt. Suured kirikumehed (näiteks Luther ja Erasmus) pakkusid välja usureforme, mis kõigutasid kiriku tugevust. Suurima uuenduse sel ajal viis läbi M. Luther, kes avaldas 1517.aastal oma 95
Ta oli seadme ja selle pakutavatest võimalustest vaimustuses ning hiljem võttis selle kaasa ka olulisele merereisile “Beagle”, kus tegi palju hiljem vajaminevaid olulisi tähelepanekuid. Vaatamata sellele, et tal puudus usk suure võimsusega mikroskoopidesse, oli mees teadlik vigadest, mida objektide uurimisel võib teha ilma hea visuaalse tugiraamita. Oli siiski ju just see oluline seade koos tema kuulsate slaididega, mis aitas evolutsiooni teooriale aluse panna. Muidugi ei olnud mikroskoop ainus oluline abimees evolutsiooni teooria leidmisel. 17. sajandil ei olnud kindlasti nii häid paate, millega reisida ja andmeid koguda. Kas kaks meest oleks üldse 200 aastat varem tolleaegses maailmas kohtunud ja pead kokku pannud? Evolutsiooni teooria põhjalikkus paneb mind ikkagi üllatama. Darvinism on poolteist sajandit vastu pidanud teaduslikule kontrollile ja suudab siiamaani mahutada uusimaid ideid. Kuidas
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt
3. Valguse murdumine, murdumisseadus, murdumisnäitaja Valguse murdumine ehk valguse refraktsioon on laine levimissuuna muutus kahe keskkonna lahutuspiiril. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva optilise tihedusega ja valgus saab minna esimesest keskkonnast teise. Valgus murdub, kuna optiliselt mittehomogeensetes keskkondades valguse levimiskiirus muutub. Valguse murdumisel põhineb paljude optikariistade töö (prillid, luup, mikroskoop, binokkel jm.) Valguse murdumise tõttu tekivad paljud optilised atmosfäärinähtused, nagu näiteks vikerkaar, tähtede vilkumine, halo. Murdumisseadus: Langev kiir, murdunud kiir ning langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale tõmmatud normaal asuvad ühes ja samas tasapinnas. See tähendab, et valguskiir murdub kas oma normaali poole või eemale, kuid mitte kiire ja normaali tasandist väljapoole. murdumisnäitajaks ehk refraktsiooniindeksiks nimetatakse dimensioonitut
Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide,et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad maha üheaegselt. Kui Aristo...
Harvey kasutas ka matemaatilisi andmeid, et tõestada, et verd ei tarbita ära. Laibalt vere eemaldamine näitas, et süda suudab mahutada umbes 2 untsi verd. Arvutades südamelöökide arvu päevas ja korrutas selle 2 untsiga, näitas ta, et pumbatud vere kogus on palju suurem, kui kehasse mahuks. See näitas, et Galeni õpetus, et veri tarbitakse organite poolt, on vale. Veri pidi voolama läbi suletud ringi. Kuigi Harveyl puudus mikroskoop, arvas ta, et arterid ja veenid on omavahel kapillaaridega ühendatud. Harvey märkmed näitavad, et ta uskus südame rolli vereringes läbi suletud süsteemi juba 1615, aga ta ootas selle avaldamisega 13 aastat. (kuna sellel ajal olid Galeni õpetused meditsiini kohta peaaegu pühad ja keegi ei julgenud neid vaidlustada) 1628. a avaldas ta raamatu ,,Anatoomilisi uurimusi südame ja vere liikumisest loomadel" (,,Exercitatio anatomica de motu cordis et sanguinis in animalibus")
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 6 OT allkiri Mitterauasulamite mikrostruktuur ja omadused Töö eesmärk: Tutvuda Töövahendid: mikroskoop mitteraudmetallide ja mitterauasualmite struktuuri ja omadustega. Mitteraudmetallide ehk väärismetallide hulka kuuluvad kõik metallid peale raua. Mitteraudmetallid ja mitterauasulamid liigitatakse omadustest lähtuvalt: a)Tiheduse järgi: -kergmetallid ja-sulamid(tihedus kuni 5000kg/cm3)-Mg,Al,Ti jt. -keskmetallid ja-sulamid(tihedus 5000-10000 kg/cm3)Sn,Zn,Cu,Ni jt. -raskmetallid-ja sulamid(tihedus üle 10000 kg/cm3)Pb,Ag,Au,W b)Sulamistemp.järgi:
Kuidas muutus inimeste maailmapilt humanismi ja renessansi mõjul? Valisin selle teema, sest see tundus kõige huvitavam ja olen eelnevalt selle teema kohta natukene ka kuulnud. Lugesin selle teema kohta nii õpikust kui ka internetist. Mida kujutas endast humanism? Humanism oli uudne vaimsus, mille keskel seisis senise Jumala asemel inimene. See kuulutas keskaja lõppu ja uue aja algust. Inimesed hakkasid väärtustama ennast, endi omadusi, vajadusi ja õigusi. Oma probleemide üle hakati sügavamalt mõtisklema ning pandi kirja inimõigused, sotsiaalsed garantiid. Tekkis isikuvabadus ning hakati rohkem vastu olema surmanuhtlusele. Kunst, arhitektuur ja mood hakkasid jõudsalt arenema nii, et need oleks inimesele rohkem meeleheaks. Kuidas mõjus renesanss teadusele? Renessansi mõjul ei üritatud surmanuhtlust ega sotsiaalset ebavõrdsust ära kaotada. Kuna humanistid olid ka valdavalt usklikud, siis s...
eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell, ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue
Viirused Mario Mäeots 2006 NB! Materjal on koostatud õppeesmärgil Viiruste avastamine 19. sajandi teisel poolel võeti kasutusele valgus- mikroskoop, mis lihtsustas oluliselt mikro- organismide (bakterid, protistid, seened) uurimist. Kolm teadlast, Adolf Mayer, Dimitri Ivanovski ja Martinus Beijerinck uurisid tubaka mosaiik-haigust ja leidsid, et selle taimehaiguse tekitaja on oluliselt väiksem kui bakter, sest ta ei olnud nähtav valgusmikroskoobis. Algul nimetati seda nakkushaiguse tekitajat nakkavaks elusaks vedelikuks. Termin virus (eesti keeles viirus) võeti kasutusele hiljem.
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust
Abiturient keskkoollõpetaja Efekt üllatav mõju, mulje Absoluutne täielik, täiuslik; Entsüklopeedia teatmeteos Abstraktne mõtteliselt üldistatav Fajanss peen valge savi(nõud) Absurdne mõttetu, võimatu Familiaarne tuttavlik; liiga vaba Adekvaatselt täiesti vastavalt käitumisega Afekt tundepuhang Filigraanne peen; viimistletud Aferist õnnekütt, petis Fundamentaalne põhjapanev Afiss, afisi müürileht, kuulutus Garaaz autokuur Akadeemik teadlase aunimetus Garanteerima tagama Akrobaat võimleja Garantii tagatis Alfabeet tähestik Generatsioon põlvkond Alkohol viinapiiritus Globaalne üldine; kogu Maad hõlmav Anekdoot naljalugu Grammatika keeleõpetus Annulleerima tühistama Grammofon plaadimä...
III RAKU EHITUS JA TALITLUS Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia rakuteadus. Esimene mikroskoop 1595.a. hollandi vennad Janssenid. Valgusmikroskoop 1665.a. Robert Hook, raku mõiste. Munaraku avastamine K.E. von Baer, 1826.a. loomorganismi areng saab alguse munarakust. Saavutused geograafias ja antropoloogias. Matthias Schleiden 1838.a. taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann 1839.a. loomad on rakulise ehitusega. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega" Rudolf Virchow 1858.a. ,,Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel"
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 4 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda Fe-Fe3C faasidiagrammi, rauasüsinikusulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segude ning teraste ja malmide struktuuride ning nende margitähistussüsteemiga. Kasutatud töövahendid: Mikroskoop, materjalide lihvid Materjalide struktuurid: Lihvide kirjeldused: Terased: Lihv 1: Puhas raud. Struktuur koosneb ferriidist. Lihv 2: Väikse süsinikusisaldusega teras. Struktuuri koostis: Ferriit + perliit. Süsiniku sisaldus terases on ligikaudu 0.1%. Terase mark: C10E. Teras C10E tõmbetugevus jääb vahemikku 490-780N/mm2, voolavuspiir 295-390N/mm2, katk...
näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud).
näiteks: bakterid, algloomad, pärmseened jt. · Hulkraksed organismid - iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega. Nt: selgrootud, selgroogsed loomad, taimed, kandseened jt. 7) Mis asi on mikrotoom ja milleks see vajalik on? Mikrotoom - uuritavast objektist lõigatakse mikrotoomiga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. 8) Nimeta erinevaid mikroskoope. · Binokulaarne mikroskoop - võimalik vaadelda preparaati kahe silmaga. · Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. · Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. Leiutati 1931.a. · Valgusmikroskoop algeline mikroskoop, Robert Hook leiutas selle 17. saj. 9) Millised on kõige väiksemad ja millised kõige suuremad rakud? · Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) · Kõige suuremad rakud on lindude munarakud (munarebud).
Galilei ja Torricelli Ode ja Arko GALILEO GALILEI Galileo Galilei sündis 1564. aastal ja suri 1642. aastal. Ta oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimen-teerimisele ja katse-tulemuste matemaa-tilisele tõlgendamisele, mis lõid aluse seleta-vatele loodusteadustele. TUNTUMAD SAAVUTUSED Termoskoop · 1597 Galileo Galilei leiutas termoskoobi · See ei osutunud temperatuuri mõõtmisel eriti täpseks, sest näit sõltus suurel määral õhurõhust Geomeetriline ja militaarne kompass · 1597 Galileo Galilei leiutas geomeetrilise ja militaarse kompassi. · Galilei pööras tähelepanu sõjakunstile ja uuris suurtükikuulide lendu. · Ta avastas, et kuulid lendavad mööda paraboolset trajektoori · Nende uuringute käigus leiutas Galilei kahest joonlauast kokku volditava arvutusseade, mida algselt kasutati suurtükkide laskekauguse arvutamisek...
Valgus on samaaegselt osake ja laine, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguse dualistlik käsitlus - Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt. Neid vaadeltakse koos, sest elektrivälja muutumine põhjustab magnetvälja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
