naatriumatsetaati · loksutasin kuni tahked ained olid lahustunud · hoidsin reaktsioonisegusid 40 minutit keevas veevannis, aeg-ajalt loksutades · jahutasin segud Tulemused ja järeldused: Pärast jahutamist oli katseklaasides selgelt näha kristallilisi struktuure välja sadenemas. Katse võis lugeda õnnestunuks, kuna lahustesse tekkisid osasoonid. Glükoosi osasoonid meenutasid mikroskoobi all pikki ja teravaid oksakimpe ning neid oli võrreldes arabinoosi osasoonidega väga hästi näha. Arabinoosi osasoonid olid läbi mikroskoobi vaadates tunduvalt heledamad ning teistsuguse kujuga, koondunud kollakate täpikestena. 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe aldehüüdide,
lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased
lõtvuda. Lihased koosnevad umbes 73% veest ning lihased on raskemad (1,06 kg/L) kui rasv (0.9196 kg/L). Lihased koosnevad lihaskimpudest, mis omakorda koosnevad pikkadest peenikestest vöötlihaskiududest. Iga lihaskiu sees on veel tuhandeid peenemaid kiudusid, mille sees väiksed müosiini- ja aktiininiidikesed. (Entsüklopedia, 2015) 3 (Skeletilihas, 2015) 1.2 Lihase tüübid 1.2.1 Skeletilihased Skeletilihased näivad mikroskoobi all vöödilised, nii et neid nimetatakse ka vöötlihasteks. Kuna inimene suudab nende liikumist ise juhtida, nimetatakse neid veel ka tahtele alluvateks lihasteks. Need lihased kinnituvad luudele ning neid on inimese kehas umbes 640. Skeletilihased liigutavad kehaosi, annavad kehale kuju, on vee ja valkude tagavara ning aitavad säilitada kehatemperatuuri. Treeningu ajal kasutab inimene just neid lihaseid. (Elundkonnad, 2015) 1.2.2 Südamelihased
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest
0. teema 1. Miks ei saa mikroskoobi suurendust tõsta nähtava valguse lainepikkusega sarnase suuruse objektide jälgimisel? Valguse difraktsioon piirab. Valguskiirte paindumine väikeste esemete ümber tekitab difraktsiooniringid, mis ei võimalda väikesi ja lähestikku paiknevaid objekte eraldi näha. 2. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vähim punktidevaheline kaugus d, mida on võimalik mikroskoobis eristada. 3. Mis on numbriline apertuur ja millest ta sõltub? korrutis n x sinα/2. Iseloomustab objektiivi läätse võimet valgust koondada. Sõltub objektiivi ja preparaadivahelise keskkonna murdumisnäitajast (n). 4. Kuidas on võimalik mikroskoobi lahutusvõimet tõsta? Suurendada NA-d ehk keskkonna murdumisnäitajat suurendada. Optiliselt tihedama keskkonna murdumisnäitaja on vedelikul suurem kui õhul
muudab mõõdetavaks ühendi, mille vastu huvi tuntakse; · kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele.
Keskkonna puhastamine Geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutatakse õlireostuse kõrvaldamiseks. Pesu- ja puhastusvahendid kasutavad bakteritest kasvatatud ensüüme, mis omakorda lagundavad rasvu, valke, värvaineid ja muud. Kloonimine Täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks. Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum See süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud. Soodustatakse munaraku jagunemist ja kasvamist. Saadud embrüo siirdatakse emaslooma emakasse. Arenev organism sünnib tüviraku andja identse koopiana. Isikute tuvastamine Bioloogilise põlvnemise tuvastamine (peamiselt isaduse määramiseks). DNA analüüsi tulemus võib olla kahesugune:
Mutatsioonid, millega ei kaasne kromosoomiehituse muutusi, on kõige levinumad. Need mutatsioonid on peamiselt üksikute geenide kvalitatiivsed muutused ja neid nimetatakse geenmutatsioonideks. Need tulenevad kromosoomi koostisesse kuuluva DNA keemilise struktuuri muutumisest. Geenmutatsioonide peamiseks põhjuseks on nukleotiidide paiknemise muutus DNA ahelas või üksikute nukleotiidide väljalangemine. Geenmutatsioonid ei ole mikroskoobi all nähtavad. (Poljanski 1987). See, millise geenmutatsiooni vormiga on tegemist, oleneb nukleotiidipaarist. Nukleotiidipaar kas lisatakse, see kaob või see vahetatakse ümber. Sealt tulenevalt võivad tekkida uued alleelid või hoopis väikesed muutused DNA primaarstruktuuris. On olukorrad, kui geenmutatsioonid ei avaldu mingil juhul. Kui vähemalt ühe nukleotiidi asendumine teisega ei põhjusta valgu molekulis ühe aminohappe asendumist teisega, geenmutatsioon ei avaldu
Noor Darwin kogus ja uuris taimi ning mardikaid, samuti huvitas teda geoloogia. Tõeline loodusteadlane sai temast viis aastat kestnud (1831-1836) ümbermaailmareisil purjekal "Beagle". Kogutud materjale uurides jõudis Charles järeldusele, et taimede ja loomaliikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Põhjaliku ja ettevaatliku teadlasena avaldas ta oma evolutsiooniteooria aastal 1859, 20aastase teadustöö alusel. Isamesilane või abikaasa? Uurinud kaks aastat mikroskoobi kohale kummardunult oma reisil kogutud materjale, tabas Darwinit hirmutav mõte: kas tema edasine elu ongi vaid töö, töö ja töö? Nagu isamesilane mõnes tahmase Londoni räämas majas... Võibolla tasuks valida hoopis mugav kodu, kaminatuli, armas naine, lapsed? 29aastane teadlane pani kirja poolt- ja vastuargumendid. Ta ei saaks küll enam omatahtsi reisida ega viita piiramatult aega tarkade meeste seltsis, ometi jäi peale mõte abielluda. Charles abiellus 9
Tänapäeval kannavad neid peamiselt aednikud, kalurid ja põllumehed. *Kaunis sini-valge mustriga keraamika on Delfti keraamika. See sai nime Hollandi linna Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati. Nimi Nederland ehk 'madal maa' viitab sellele, et suur osa Hollandist asub merepinnast madalamal ja veel 29% territooriumist võib jääda võimalike üleujutuste alla. Hollandlased on suured leiutajad. Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame. Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg. Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja-Ameerikale. 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas.
Downi sündroom Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................................3 DOWNI SÜNDROOM..............................................................................................................4 TEKKEPÕHUSED....................................................................................................................5 SÜMPTOMID ...........................................................................................................................6 Välised sümptomid............................................................................................................ Vaimne areng..................................................................................................................... Kehasisesed puudused või defektid............................................................................
Kui kumerlääts on täpselt aluse keskel, siis tuleb see vahaga kinnitada, et see enam paigast ei nihkuks. Seejärel tuleb alusele kinnitatud läätse veelkord korralikult puhastada, et see oleks ideaalselt puhas, sest kui sinna jääb näiteks mõni tolmukübe, kannatab kohe kujutise kvaliteet. Puhta läätse keskele pannakse tilk spetsiaalset ainet, mis aitab paigal hoida tema peale paigutatavat teist läätse. Veendutakse uuesti puhtuses ning asetatakse kahekordne lääts uuesti mikroskoobi alla, et enne kinnitusaine täielikku kuivamist pealmine lääts paigutada nii, et kahe läätse keskpunktid kattuksid. Sama tegevust korrates paigutatakse vastavalt vajadusele üksteise külge täpselt nii mitu üksikut läätse kui parajasti vaja on ja graveeritakse läätse küljele vajalik informatsioon liitläätse kohta. 5. Optiliste läätsede rakendus Läätsi kasutatakse kõikvõimalikes optilistes seadmetes nagu näiteks binoklid,
kõige kontsentreeritum). Veel sisaldub uriinis kusiainet e uuriat, lämmastikku sisaldavat kreatiniini. Uriinis ei tohiks olla glükoosi ega valku. Samuti ei tohiks uriin sisaldada erütrotsüüte (punaliblesid), erütrotsüütide olemasolu viitab neerukoe kahjustusele. Kui uriin on juba punane, siis viitab see vere sisaldusele uriinis (nt. neerukivide liikumise korral või kusepõie kasvajate korral). Leukotsüüte võib uriinis olla mikroskoobi vaateväljas mõni. Kui need on rohkem, siis viitab see põletikule neerudes (nt. neeruvaagna põletik ; neeruvaagen on osa, kuhu on uriin kogunenud). Kusepõie või kuseteede põletiku korral võib uriinis olla rohkesti epiteeli(see kest, mis katab põit seestpoolt, või kuseteid) rakke. 4. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. Kusepõie täitumise faasis domineerib põie üle sümpaatilise närvisüsteemi toonus.
12.Mutatsioon- on muutus raku raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus mutatsioonid jagatakse 3 rühma 1)geenmutatsioonid-need on väikesed muutuised DNA nukleotiitses järiestuses nad hõlmavad tavaliselt geeni siseselt 1 või mõnda nukleodiidi gm tulemusena võivad tekkida uued alleelid , DNA-sse võib lisanduda uus nukelodiidi paar 2)kromosoomimutatsioonid- need on kromosoomide pikkuse ja struktuuti muutused,mida saab jälgida mikroskoobi abil km korral võib mõne kromosoomi lõik kaduma minna või mitmekordistuda. 3)Genoommutatsioonid-on kromosoomide arvu muutused 13.Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained) 14
aastal kuuldetoru. Laja, F. (Eesti) tegeles brutselloosi ja marutaudiga. Oli erizootoloogia ja mikrobioloogia prof. Leeuwenhoek, A. (uusaeg, renessanss) oli hollandi loodusteadlane, elukutselt kaupmees. Leeuwenhoeki on sageli tituleeritud mikrobioloogia isaks. Ta nägi ja kirjeldas esmakordselt üherakulisi organisme, lihaste vöödilisuse, baktereid, loomade ja inimese spermatosoide, vererakke jmt. Oma eluajal konstrueeris ta üle 400 mikroskoobi, saladuse jättis enda teada. Linné, C. (uusaeg, XVIII saj) oli rootsi loodusteadlane ja arst, kaasaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja. Lister, J. (uusaeg, XIX-XX saj) oli haava antiseptilise ravi rajaja. Hiljem sublimaat, boorhape, kaaliumpermanganaat, kreoliin, fenool. Mendel, G. (uusaeg, XIX saj) oli Tsehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks. Uuris taimede muutlikkust, sõnastas pärilikkusseadused. Metsnikov, I
Arstide asemel kasutati ämmaemandate, nõidade, samaanide ja habemeajajate abi, sest vaid nemad suutsid aidata probleemide korral ning sedagi vähesel määral. Keskajal olid suurimaks inimkonna nuhtluseks rõuged ja muud nakkushaigused. 18. saj suurimaks meditsiiniliseks läbimurdeks arvestataksegi rõugete kaitsepookimise avastamine Edward Jenneri (1749-1823) poolt, sest just see aitas päästa lugematu hulga inimelusid. Juba aastal 1676 oli A. Van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid keegi ei tulnud mõttele, et neil võiks olla mingit seost haigustega. Desinfitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister (1827-1912). Ta jõudis oma uuringutes järeldusele, et õhus leidub midagi. Mis paneb haavad mädanema. Sellest tulenevalt hakati haavu enne puhastama ja desinfitseerima kui neid raviti, mis omakorda vähendas mädanemise hulka. Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel koos kolleegidega võttis
Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. See üürimustöö annab ülevaate killukesest bakterite ja hallituseente kujust ehitusest ja mõjust inimesele. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterid on nii väiksed ,et neid näeb ainult mikroskoobi all. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus on kindlaks tehtud enam kui tuhandekordse suurendusega optiliste mikroskoopide ja sajatuhandekordse suurendusega elektronmikroskoopide abil. Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe
takerduvad üksteise külge. *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU kiudude pind on abiks kiudude( eriti looduslike kiudude) määramisel. Pinna ühtlus või ebaühtlus mõjutab kiudude haakumist teineteisega, millest on kasu just ketramisel. Kiudude soomuseline pind (vill) mõjutab materjali vildistumist. Kiu sile pind tundub kõvana (sünteeskiud), ebaühtlane pind tundub pehmena(puuvill, vill). Kiudude ristlõikepinda mikroskoobi abil uurides saab teavet kiuehituse ja omaduste kohta. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 2009Looduslikel kiududel on ristlõikel näha südamikuõõnsused nö õhukanalid, seetõttu ongi need kiud õhku läbilaskvad ja niiskust imavad. Keemilisi kiude on võimalik valmistada erineva ristlõikepinnaga, näiteks seest õõnsatena ja sellega muutes neid kergemateks ning soojapidavamateks. *KIU VÄRVUS JA LÄIGE
maailma, mille tulemusena vanlgasse. Rasedaile vanuses üle 35 eluaasta pakutakse loote kromosoomanalüüsi võimalust, kuna sündroomiga lapse sündimise tõenäosus hakkab märgatavalt tõusma kui ema vanus ületab 35 eluaasta piiri. Kromosoomanalüüsiks võetakse looteveest läbi ema kõhu või tupe kaudu loote rakke (amniotsentees). Protseduuri tehakse 16 20 rasedusnädalal. Võimalik on proovitüki võtmine ka platsentast (koorioni biopsia). Loote rakke uuritakse mikroskoobi all ja kui leitakse lisasugukromosoom võib pere soovi korral raseduse lõpetada ehk teha abort. 4. Downi sündroom Tekkepõhjust ei teata. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Downi sündroomi risk suureneb ema vanusega, kuid 80% selle haigusega lastest sünnib siiski emadel vanusega alla 35 eluaastat. Downi sündroomiga lastel on iseloomulik välimus ja nad on väliselt üsna sarnased. Väike
Selleks tselluloosksantogenaat lahustatakse ( tselluloosksantogenaat lahustatakse lahjas naatriumhüdroksiidilahuses), järelvalmistatakse (viskoosi lastakse seista toatemperatuuril 5-24 tundi. Järelvalmimise ajal paraneb viskoosi kedratavus), filtreeritakse (kaks või kolm korda) ja vabastatakse õhust. Selles staadiumis saab lisada soovitud lisaaineid kiule teatavate omaduste andmiseks nagu nt värvaineid, tulekindlad või matitavad ained. 3. Viskooskiu ehitus Viskooskiudu mikroskoobi all vaadeldes võib näha piki kiu pinda kulgevat peent viirutust, kiu ristlõike ääred on ebakorrapärased sakilised. Selline ehitus seletub kiu koagulatsioonil toimunud füüsikalis-keemiliste muudatustega. Viskooskiu välimised ja sisemised kihid ei kõvene üheaegselt. Kõvenedes tõmbub sisemine kiht kokku, põhjustades pealmise kihi kurrulisust. Viskooskiu läbimõõt on 10-40 µm. Vaatamata kiu pinna soonilisele ehitusele on viskoosniit sile ja läikiv,
1. Rakuteooria olemus, loojad (nimeta 3) ja neist igaühe panus teooriasse. (тетр.) 2 Rakuteooria olemus ! Rakuteooria põhipostulaadid: (1) kõik elusorganismid koosnevad ühest või paljudest rakkudest (Schwann, Schleiden); (2) rakk on organismi vähim ehituslik, talitluslik ja organisatsiooniline üksus (Schwann, Schleiden); (3) kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest (Wirchow) Rakuteooria loojad Schwann: kõik loomsed koed on ehitatud rakkudest Schleiden: taimemorfoloog, kõik taimsed koed on rakkudest Virchow:* rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest (“omnis cellulae e cellulae) * muutused raku ehituses ja talitluses on aluseks organismi patoloogilistele protsessidele ! 2. Mida teate HIV-1 mutatsioonist CCR5-▵32? (тетр.) 5 ! Kemokiini retseptor CCR-5 on HIV-1 koretseptoriks sisenemisel makrofaagi (geen CCR5). CCR5 geeni 32. nukleotiidipaari deletsioon põhjustab lugemisraami nihke, muutub retseptorvalgu 185...
Kristiina Kassi arvustused Mina ise ei ole lugenud Kristiina Kassi raamatuid ja teoseid, kuid olen kuulnud oma lähituttavatelt head tagasisidet. Lugejad on korduvalt öelnud, et Kristiina Kassi raamatud on väga huvitavad ja lõbusad. „Sandri mikroskoop“ on humoorikas lugu, mis pajatab, nagu pealkirigi ütleb, Sandri- nimelisest poisist. Vanatädi Aili, kellelt Sander on seni sünnipäevaks vaid kootud sokke või sooja aluspesu saanud, kingib talle mikroskoobi. Kõik on esialgu vaimustuses, kuid mida aeg edasi, seda suuremaid probleeme mikroskoop ning sellega vaadeldavad esemed ja olendid kaasa toovad. Tavalisel juhul lõpekski lugu ema kapituleerumisega ja putukate eest Pärnusse pagemisega, kuid Kristiina Kass poleks tema ise, kui ta lugu lõplikult üle vindi ei keeraks. Nii laseb varasemateski teostes situatsioonikoomikat kasutanud kirjanik purgil ämblikega
mõjuva raskusjõu tulemusel valgub see laiali, moodustades ühe aineosakese paksuse kihi. Õliosakeste läbimõõdu määras Robert Reyleigh ( 20.saj ). Mõõtis ruumala ja pindala ning sai paksuse. Lihtainete molekulide läbimõõt : 2*10-10 m . ( mõnede ) vedelike segamisel ilmneb, et segu ruumala on väiksem ainete ruumalast. Suuremate molekulide vahel on rohkem tühja ruumi ja väiksed lähevad sinna vahele. 2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju. Kristallilistes ainetes ( jää, sool, metallid )
närvisüsteemi ja südant. Kahjustused võivad tekkida ka luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need koed hävivad. Parasiidid Kandidoos Tekitajaks on seen Candida albicans. Sügeliste põhjustajaks on algloom . Kaebusteks on kipitustunne ja sügelemine Sügelisi uuritakse mikroskoobi abil. välisgenitaalide piirkonnas, millega tihti kaasneb 2-6 nädalat pärast nakatumist tekib naha intensiivne punetus ja turse. Naistel võib olla kohupiimataoline sügelemine, mis öösiti süveneb. Nahal on nähtavad voolus tupest. väikesed sõlmekesed, villikesed või ka sügelemisest Väga paljudel inimestel on seenetüved osaks tingitud kriimustused. Esineda võib see üle kogu normaalsest mikrofloorast ega põhjusta mingeid
Punkti kujutis on asümmeetriline kooniline laiguke, milles suurus on võrdeline punkti kaugusega optilisest teljest. 13. Mis on lahutuse difraktsioonibarjäär? 14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis?
kes kohanevad muutuvate elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin oma teise raamatu "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist 17 pikaajalise arengu-evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis ta, et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Arstiteadus 1676. aastal oli hollandlane Anthony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel kaua aega, enne kui tuldi mõttele, et bakteritel võib olla mingi seos haigustega. Varem kasutasid arstid ühtesid ja samu tööriistu, ilma et oleks neid peale ühe patsiendi ravimist pesnud või desifitseerinud. Desifitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister.Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimusega,miks haavad mädanema lähevad.Probleem
Glükogeen sahhariid, energiaallikas Hemoglobiin valk, trantspordi funktsioon D vitamiin lipiid, energiaallikas, luud tugevaks Mesilas vaha lipiid, energiaallikas, ehitus materjal Teadlased Teadlased Tegelesid K. Linne kaasaegse elusorganismide süstemaatika A. van Leeuwenhoek on enim tuntud mikroskoobi (tänapäeval peetakse seda pigem luubiks) täiustajana ja oma vaatlustöödega lõi ta eelduse mikrobioloogia tekkeks. L. Pasteur üks mikrobioloogia rajajaist K. E. von Bear embrüoloogia teke rajaja
1.Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi, teisesse 1 ml glükoosi 2.Lisasin Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin 3.Soojendasin 4 min keeval veevannil Fruktoos muutus värvust oranziks palju kiiremini kui glükoos, kuna fruktoos on ketoos, aga glükoos on aldoos. TÄRKLISE REAKTSIOON JOODIGA Tärklis moodustub joodiga lillakas-siniseid komplekse. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaob värvuse (pöörduv), jahutamisel värvitub uuesti. Erinevad suurused ja kuju (nähtav mikroskoobi all) võimaldavad eristada millisest taimest tärklis pärineb. 1.Valasin 5 ml tärkliselahust 2.Lisasin 1 tilk joodilahust 3.Loksutasin ja kuumutasin keemiseni 4.Katseklaasi alumine pool jahutasin jäävee vannil A.Joodilahuse lisamisega lahus muutus tume lillakas-siniseks, kuna toimus tärklise (polüsahhariid) ahelate keerdumine joodi molekulide ümber. Kuumutamisega lahus muutus läbipaistvaks, kuna kompleks pöörduvalt lagunes. Jahutamisel värv jälle ilmus, kuna kompleks taastus. B
Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a
Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste. Anton van Leeuwenhoek - Saksamaa teadlane, kes valmistas mitmesuguseid mikroskoope ning uuris ainurakseid ja baktereid 17.saj. teisel poolel. Karl Ernst von Baer - Baltisaksa teadlane, kes avastas 1826.a. imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Embrüoloogia rajaja. Matthias Schleiden - jõudis 1838.a
1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inimese maailma avardumise, süvendades üldist veendumist, et inimesed suudavad maailma paremaks muuta. Maadeavastused laiendasid asustatud maailma piire ning teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine võimaldasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Arheoloogilised väljakaevamised aitasid paremini tundma õppida antiikkunsti. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust. Kõrgelt hinnati kogu Vana- Kreeka ja Vana- Rooma kultuuripärandit ning ühiskonnakorraldust, kust leidsid eeskuju mõistust, haridust ja teadust tähtsaks pidanud 18. sajandi valgustusfilosoofid. Just nemad avaldasid suurt mõju nii oma kaasaegsete kui ka järgnevate
joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Töö käik Valasin katseklaasi 4ml tärkliselahust ning 1 tilk joodilahust. Segu kuumutasin vesivannil. Kuumutamisel muutus sinine lahus värvituks ning jahtudes taas siniseks ehk tärklis kuumutamisel denatureerus aga jahtudes renatureerus. Järelikult on joodi abil võimalik muuta tärkliseterakesed mikroskoobi all hõlpsamini vaadeldavaks ning identifitseeritavaks.
arenenud ladina keelest, seetõttu hakati hispaania ja portugalikeelset ameerikat nimetama ladina ameerikaks. Ladina ameerikas panid eurooplaste avastustele ja vallutustele alguse cristoph kolumbuse merereisid. 1494 Tordesillase kokkulepe - potugalile idapoolsed alad, hispaaniale läänepoolsed seega brasiilia portugalile ja ülejäänud ladina ameerika hispaaniale. Pt. 13. Teadus ja kultuur Miks kujuneb välja uus maailmapilt ? Miks olid Galileo Avastused kirikule ohtlikud ? Teleskoobi ja mikroskoobi leiutamine lubasid pilku heita seni inimsilmale varjatud kaugustesse ja sügavustesse. Haridus hakkas omandama üha suuremat tähtsust ja uued teadussaavutused levisid trükisõna kaudu varasemast kiiremini. Katoliku kirik kartis, et Galilei avastused õõnestavad usutõdesid ning kutsus ta inkvisitsioonikohtu ette. Galileid sunniti lahti ütlema oma õpetusest Maa liikumise kohta. Miks on olulised Isaac Newton ja Karl von Linne avastused ? Isaac Newton (1643-1727)- Suutis varasemad
Tallinna Ülikool Psühholoogia Instituut Kadi Parve KROMOSOOMIHAIGUSED Referaat Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus Käesolev referaat on ülevaade kromosoomhaiguste jagunemisest, nende tekkepõhjustest ja esinemissagedusest. Lisaks on referaadis pikem ülevaade ühest kromosoomisündroomist Downi sündroomist. Avatakse Downi sündroomi ajalugu, kirjeldatakse tekkepõhjuseid, ennetamisvõimalusi, süptomeid ning refereeritud on ka erinevad uuringutulemused seoses Downi sündroomiga. Referaadis on kasutatud nii teaduslikke kui ka internetipõhiseid allikaid. KROMOSOOMIANOMAALIAD Definitsioon Haigusi, mida põhjustavad kromosoomide arvu või ehituse muutused, nimetatakse kromosoomihaigusteks. Haigusi, mis on seotud mikroskoobis nähtavate või submikroskoopiliste kromosoomimuutustega, ni...
Autotroofsed toodavad ise orgaanilist ainet, heterotroofsed võtavad väliskeskkonnast 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku. Anaeroobselt hingajad suudavad
tõttu keha muust vereringest ära lõigatud, seega pidi veri arterite kaudu veenidesse tulema. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey tähelepanekuid ja katseid ei usutud, oma ideede sellisel viisil esitamisega oli Harvey oma ajast ees. Tal oli vähe mõju tollaegsele meditsiini tavadele – aadrilaskmine jäi endiselt väga populaarseks tegevusks. Alles peale mikroskoobi leiutamisele järgnenud kapillaaride avastamist hakati Harvey ideid vereringlusest tõsiselt võtma. Haiglaeelse erakorralise meditsiiniabi (kiirabi) ajalugu Varaseim teadaolev erakorralist meditsiiniabi kirjeldav tekst Erakorralist meditsiiniabi on antud ajast kui inimesi üldse ravima hakati. Seejuures ei saa aga kuni 20 saj keskpaigani vaadelda erakorralist meditsiiniabi (sh kiirabi) eraldi meditsiiniharuna. Erakorraline meditsiini tunnustati omaette kliinilise erialana alles 1960
Kaader - filmilindi lõik, millele on jäädvustatud tegevustiku üks osa. Kadreerimine - foto piiride määramine ja formaadi valimine Katik - avab ja suleb pääsu võtteobjektist lähtuvale ja läbi objektiivi fotomaterjalile suunduvatele valguskiirtele Kompositsioon - foto või filmikaadri struktuur, üksikosade vahekord, elementide vastastikune asetus, mis tuleneb teose sisust ja laadist ning oluliselt mõjutab tema mõistmist. Mikrovõtted - fotovõtted, mis tehakse läbi mikroskoobi ja annavad objektidest vähemalt 10 korda suurendatud kujutusi. Mitmekordne säritamine - kombineeritud pildistamise meetod, mille puhul ühele ja samale kaadrile jäädvustatakse mitmekordse säritamise teel mitu eri objektide kujutist. Negatiiv - fotokujutis, mille heleduse suhteline jaotus (läbivas valguses) võtteobjekti omale vastupidine (must-valges filmi puhul). Värvifilmi puhul on fotokujutis, mille iga elemendi värvus on võtteobjekti vastava elemendi täiendvärvus
väliskeskkonnast. 7. Kirjelda kemolitotroofsete bakterite toitumist? Nad saavad energiat anorgaaniliste ühendite oksüdatsioonist ja kasutavad süsinikallikana süsihappegaasi. 8. Kirjelda bakteriaalset fotosünteesi purpur- ja rohebakteritel? - Nad kasutavad vee asemel väävelvesinikku ja nende fotosünteesil ei eraldu hapnikku. - Väävelvesinikku oksüdatsiooni vaheprodukt- väävel- ladestub ajutiselt rakku ning on mikroskoobi all nähtav rakusiseste tugevasti valgustmurdvate teradena. - Paljud purpur-ja rohebakterid on anaeroobid ning fotosünteesivad anaeroobse muda pindkihis ja anaeroobsetes veekihtides, kus on piisavalt väävelvesinikku ja valgust. 9. Milles seisneb aeroobse ja anaeroobse hingamise erinevus? Kuidas nimetatakse anaeroobset hingamist teisti? Mis selles protsessis toimub? - Aeroobselt hingamisel (hapniku hingamine) vajatakse hapnikku.
Rakud ei ole saastanud ega surnud. Rakkude tihedus on umbes 90%. Transfektsioonisegu ettevalmistamine: Kõigepealt tuleb lahjendada seerumvabas rakusöötmes (DMEM) eraldi epsides DNA ja PEI. • Esimeses epsis segada 25 μl DMEMi ja 2 μl pEGFP-C1d (250 ng/μl) kontrollplasmiid – sisaldab pEGFP, ehk kui transfekteerimine õnnestub, rakud peavad flouriseerima flouristent mikroskoobi all. • Teises epsis segada 25 μl DMEMi ja 0,5 μl pEGFP/FoxO3a (conc 1000 ng/μl) uuritav konstrukt. Ehk plasmiidid, mis korrefivad EGFP ja, mis sisaldab FoxO3a geeni kodeeriva järjestuse. FoxO3a on transkripstiooni faktor, valk on reguleerib apoptoosi ja kaitseb raku oksüdatiivse stressi eest. On näidatud, et valgu madal ekspessioon on seotud tumorgeneesiga.
Tsütoloogia-e rakubioloogia e rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja talitlust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info-
Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1. Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse 2. Võetakse uuritav materjal, lõigatakse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse 3. Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi 4. Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist 26 Lihv 1. Tegemist on puhta raua mikrostruktuuriga (umbes 99,85% Fe ja C < 0,01%). Pöörake tähelepanu sruktuuri ühtlusele. Mõned kristallid on tumedamad, kuid seda mitte keemilise koostise erinevuse (siis oleks tegemist teise faasiga), vaid kristallide erineva paigutusega lõikealas - valgus peegeldub eri kristallograafiatasanditelt erinevalt. Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuris? : 1
neerudest, kui vererõhk on langenud, või kui on tegemist suure vedeliku kaotusega. Reniin vabaneb, viib vererõhu tõusule ja vedeliku kinnihoidmisele. Neerude ehitus · Neerud koosnavd neeru koest, millel on koor ja säsi. · Keskele jääb neeruvaagen, mis on kohaks, kuhu liigub neerukoes tekkinud uriin. · Neeruvaagnast saavad alguse kusejuhad, kummastki neerust üks juha. · Uriini tekke kohaks neerudes on nefron, 1,2 miljonit kummaski neerus, mikroskoobi all nähtavad, ulatuvad nii koore kui säsi sisse. Nefroni osad: kaks suuremat nefroni osa kannavad nimetust glomeerul, teine suurem osa kokku on torukeste süsteem. Glomeerul osad on: · Veresoonte päsmakesed ja seda ümbritseb Bowmani kapsel · Päsmakestesse sisenevat versoont kutsutakse toomasoont. Tuleb arteriaalne veri. · Viimasoon- veri läheb seda kaudu ära. · Ümbritsev Bauman kapsel koosneb kahest lestmest- sisemine ja väline leste.
külmavärinad, kiire palaviku tõus palavikule järgneb higistamine Võib esineda ka peavalu, lihasevalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust. Tekib põrna ja maksa suurenemine ning aneemia ehk kehvveresus. Võib tekkida teadvusehäireid, mis võivad viia lõpuks koomani. Diagnoosimine ja ravi Malaaria diagnoosimiseks võetakse palavikuhoo ajal sõrmeotsast vereanalüüs. Verest tehakse preparaat, mida hiljem vaadeldakse mikroskoobi all. Tulemuse saab teada juba paari tunni möödudes. Raviks kasutatakse malaariavastaseid ravimeid (nt klorokviin). Kui ei ravita korralikult ning ei peeta raviskeemist kinni, võivad tekkida tüsistused, mis võivad lõppeda surmaga. Ennetamine Malaariapiirkonnas tuleb vältida sääsehammustusi Malaariaprofülaktikat ravimitega tuleb teha arsti ettekirjutuse kohaselt enne reisi,
elunditesse. Arterite seinad on tugevad ja elastsed ning kannatavad suurt survet. Nad koosnevad kolmest kestast: välis- ,vahe- ja sidekestast.Esimene on adventitsiaalkest (sidekoeline) teine ehk meedia koosneb silelihaskoest ja sisaldab sidekoe elastseid kiude. Sisekesta moodustab sidekude. Südamest kaugenedes arterid hargnevad ning moodustavad tiheda kapillaaride võrgustiku. Kapillaarid kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Nende seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. Siin toimub gaaside ja ainete imendumine koemahla ja rakkudesse ning elutegevuse produktid tungivad verre. Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. Veenideks nimetatakse veresooni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Nii nagu arteritelgi on neil kolmest kihist koosnevad seinad.Veenides liigub veri südame suunas tunduvalt aeglasemini ja ka vererõhk on madalam
Bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust, samuti rakujagunemise mehhanisme organismide eri kudedes ja organites. Sünniks võib lugeda Robert Hooke'i poolt valgusmikroskoobi leiutamist (XVII sajandi keskpaik). Uurib: · rakusiseste struktuuride ehitust, talitlust, koostööd, · rakkude paljunemist, kasvu, eristumist, surma, muutumist, seoseid ümbritseva keskkonnaga. Wikipedia ütleb: Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ning rakukontaktid eukarüootidel.
sobinud ettekujutusega taevase aine täiuslikkusest; Jupiteri kaaslased tõestasid, et universumis on liikumisi, mille keskpunktis ei ole Maa, ja Veenuse faasid näitasid, et see taevakeha liigub ümber Päikese. · 1623 Galilei teaduse manifest "Väärtuseproovija" ("Il Saggiatore"). Tallinna Tehnikakõrgkool · 1624 Mikroskoop. Juba aastal 1609 oli Galieli sõltumatult hollandlastest leiutanud mikroskoobi, kuid 1624 õnnestus tal seda oluliselt täiustada ning Roomas levisid tema poolt joonistatud pildid putukatest. · 1632 Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta ("Dialogo dei due massimi sistemi del mondo"). See tänapäeval tuntuim Galilei teos kasvas välja tema loodete teooriast ning kujunes aruteluks geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galilei arvas, et tõusu ja mõõna
kaotab värvuse. Töö käik A.Valan katseklaasi 4-5 ml tärkliselahust ja lisan 1 tilga joodilahust. Loksutan segu ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi veejoa all. Järeldus Joodilahuse lisamisel värvus lahus tumesiniseks, kuna tekkis kompleksühend. Kuumutamisel kompleks laguneb ja lahus muutus värvituks. Külma veejoa all jahutades moodustus kompleks uuesti ning lahus värvus uuesti tumesiniseks. Reaktsioon tõestas edukalt polüsahhariide. B. Vaatlesime mikroskoobi all kartuli- ja maisitärklist ning glükoosi, maltoosi ja laktoosi. Kartulitärklise graanulid on suuremad, ümmargusemad ja omavahel rohkem koos, aga maisitärklise graanulid on seevastu pisemad, lopergusemad ning osakesed on üksteise küljes endid ,,grupeerinud". 1)Kartulitärklis [http://www.visualphotos.com/photo/1x5664899/potato-starch-through-microscope.jpg] 2)Maisitärklis [http://clarissacagnato.weebly.com/uploads/1/4/4/5/14451102/7938612_orig.jpg
Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Ehituselt on sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See on tihedam, kui rakuplasma. Ta nukleiinhappeid sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. Enamikes rakkudes neid ei näe, sest kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Mikroskoobi abil võib näha ühte või mitut tuumakest piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse - kui rakk on ümar siis ka tuum on ümar. Kui rakk on välja venitatud siis ka tuum on välja venitatud. 5. Kromosoomid, koostis, ehitus, ülesanded. CHROMIS värv SOMA - kehake Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimese iga keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi
Töö käik Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Sain vere lahjenduse 1:200. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus Erütrotsüütide hulk ruutudes : 1. 112 2. 108 3. 116 4. 120 5. 111 A = 567 X = 567 · 4000 · 200 / 80 = 5 670 000 Järeldus
krobelisi, kuni 20 cm läbimõõduga pahkasid. Saarevähki tekitab Pseudomonas fraxini, mis samuti tekitab tüvel ja okstel krobelisi pahkasid, seda levitavad putukad (saareürask), bakter ise ei tungi läbi terve puu koorest. Erwinia amylovora tekitab bakteriaalset põletikku viljapuudel. Levitavad putukad, eriti õitsemise ajal. Õiest tungib bakter puuoksa, 3-4 nädalat peale nakkust hakkab oks kuivama. 4. VIIRUSED Viirused on tavalise mikroskoobi all nähtamatud mitterakulised, elavad, valku ja nukleiinhappeid sisaldavad ained, mis võivad esile kutsuda teiste organismide haigusi. Viirused on suutelised elama ainult elavas organismis, paljunedes seal väga kiiresti. Viirusi toodavad elusad rakud viiruse geneetilise info alusel. Viiruste põhjustatud taimehaigused levivad põhiliselt lehemahlast toituvate putukate abil, ka taimeosade ja seemnete abil. Taimede esinevad viirused peamiselt rohelistes osades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
