fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Viljastamine ICSI abil · Kunstliku viljastamise revolutsiooniks loetakse spermatosoidide süstimist munaraku tsütoplasmasse ICSI. · See on võimalus isegi kõige raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude raviks. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi ICSI · ICSI protseduur teostatakse võimsa mikroskoobi vaateväljas, mis võimaldab embrüploogil munarakku hoidjapipetiga kindlas asendis hoides teise nn. süstepipetiga süstida spermatosoid munaraku kestadest läbi tsütoplasmasse. · http://www.fert-c.ee/elite/info/kunstviljastamine.html#icsi Kunstliku viljastamisega seotud ohud · Kunstliku viljastamise korral on lapse saamise tõenäosus umbes 15-20% ravikuuri kohta. · Olulisim kunstliku viljastamisega seotud oht on võimalikust ebaõnnestumisest tulenev pettumus.
Raku ehitus Kõik elusolendid, välja arvatud kõige väiksemad neist, koosnevad rakkudest. Kuigi rakud sisaldavad põhiliselt ühesuguseid koostisosi, on nad kujult, suuruselt ja talitluselt vägagi erinevad. Inimkehas on palju miljoneid rakke, mis kõik on nii väikesed, et neid ei saa vaadata ilma mikroskoobi abita. Kõikide rakkude keskseks osaks on tuum, mis harilikus valgusmikroskoobis paistab ümara täpina. Tuuma ümbritseb sültjas mass - tsütoplasma. Elektronmikroskoobi abil, mis võimaldab saada tunduvalt suuremaid suurendusi kui valgusmikroskoop, võib tsütoplasmas näha mitmesuguseid organelle e. organoide (eri talitlusega rakuosad või kehakesed rakus). Kõikidel organoididel on rakus täita mingi kindel ülesanne.
(3p) 6. Nimeta rakukesta kaks ülesannet. (2p) 7. Ühenda teadlane ja tema rakuteooriaga seotud avastus (teadlasi on liiaga!). (2p) Teadlane Avastus uuris algelise mikroskoobiga korgitamme ja võttis kasutusele mõiste A Antonie van Leeuwenhoek ,,rakk" mikroskoopia arendaja ja vaatles esimesena elavaid rakke mikroskoobi B Theodor Schwann all C Rudolf Virchow sai teada, et uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemisel D Karl Ernst von Baer üks rakuteooria rajajatest, avastas, et loomad koosnevad rakkudest E Robert Hooke 8. Nimeta inimese kudede põhitüübid. (2p) 9. Kirjelda ainete passiivset liikumist. Selgita difusiooni ja osmoosi olemust (sh seda, millised ained sel viisil liiguvad). (3p) 10
silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida. Selle asemel püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama ele-mentaarse hügieeni ja suhtlusega. Arendusravi eeldusteks on varane alustamine oluline hea lõpptulemuse saamiseks. Ravi tehakse vasta-vates keskustes, kus töötavad koos psühholoog, logopeed, eripedagoog ja taastusravi arstid. Loomulikult on selles suur osa ka lapsevanematel
detektoritest. Detektorid võimaldavad osakeste trajektoore näha, pildistada ja mõõta. Fotoplaat Fotoemulsioonmeetod oli põhiline 1970-tel aastatel; temaga on tehtud enamus suuri avastusi. Kambrit täidab kiirgustundlikke hõbedaühendeid (AgCl, AgJ jt.) sisaldavate plaatide pakk. Pärast eksperimendi lõppu ilmutatakse- kinnitatakse neid plaate nagu tavalisi fotosid; osakestest jäävad tumedad jäljed, mida saab mikroskoobi all vaadelda ja mõõta. Fotoplaadi optilised osad... Kolme fotoplaadi kokkupanek · http://www.youtube.com/watch?v=kgIJVkfNykg Udukamber · Udukamber (leiutas C. Wilson 1912.a., kõige "teenekam" registraator) kujutab endast veeauruga täidetud ruumi. Kui kambris rõhku vähendada, tekib seal üleküllastunud aur, mille kondenseerumiseks piisab tühisest välismõjutusest. Selles kambris lendavast
1665.a R.Hook leiutab mikroskoobi 1735.a K.Linne loob looduse süsteemi 1797.a E.Jenner ja esimesed kaitsepookimised Euroopas 1828-1837 K.E. v Baer avastab inimese munaraku 1859.a Ch. Darwini evolutsiooniteooria 1903.a I.Pavlov loob reflekside teooria 1953.a J.Watson ja F.Crick tõestavad DNA kaksikpiraalse struktuuri Biotehnoloogia on teadus, mis tegeleb elusorganismide ja nende elu- protsesside kasutamisega tehnoloogias inimese huvides.Eelised:1.l oodussõbralik, keskkonnasäästlik2.odav tooraine3. saab toota ühendeid, mida keemias ei saaMikroobide biotehnoloogia võtted:1.mutatsioonide esile kutsumine2.kunstlik valikEesmärgid: kindlate ühendite saamine, teaduslikud eesmärgid. Näited:1.toiduainetööstus-piimhappebakter2 .biotõrje/puhastus,saastevähenemine3.põllumajandus-bakterväetised. Saab valmistada mikroobi-biotehnoloogias: etanool-käärimine,insuliin- geeni sisse viimine,elektrielement-elusrakul membraanide potentsiaal,väetis -aitab taim...
mikrotiiterplaadist, mille küljes on seotud valkude järjestus. ● Proovi molekulid on märgistatud fluorestseeruva värviga ning lisatud reastusele ● Iga reakstsioon proovi ja fikseeritud valgu vahel kiirgab fluorestsents värvi, mida loeb laser skanner ● Valgukiibid on kiired, automatiseeritud, ökonoomsed, ülitundlikud Reastuse loomine ● Valgud on reastatud kõvale aluspinnale nagu mikroskoobi alusklaasid, membraanid, helmed ● Selline pind pakub tuge valkudele, mis hakkavad sinna kinnituma. ● Valgud on natiivses konformatsioonis. ● Aluspind on kaetud kattega, mis kinnitab proteiini, takistab selle denturatsioonist, võimaldab hüdrofiilse keskkonda, kus saab tekkida reaktsioon Kiipide tüüpid I Analüütilised ● Antikehad kinnitatakse pinnale ● Lisatakse valgu lahus (nt lüüsunud rakkudega) ● Saab määrata ekspressiooni, afiinsust, aktiivsust
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Selgitage Rudolf Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Sellega ütles Rudolf Virchow, et rakud saavad vaid tekkida rakkudest, rakud tekivad vaid jagunemise teel ning organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Kokkuvõte: Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks
kohas. Sügelised Väike putukas 2-6 nädalat peale Sügeliste põhjustaja Ravitakse tavaliselt nakatumist tekib intensiivne väike putukas salvidega, mõlemat partnerit sügelislest) sügelemine, mis süveneb (sügelislest). Sügelisi korraga. õhtuti ja öösiti. Nahal on uuritakse mikroskoobi nähtavad väikesed abil. sõlmekesed, villikesed või ka sügamisest tingitud kriimustused. Sügelised võivad esineda üle kogu keha, väga sageli sõrmede vahel ja suguorganeil.
kontsentreeritud positiivse reaktsiooni - süsivesikud väävelhapet. koosnevad monosahhariididest. 2) Osasoonide I katseklaas: 2 ml Reaktsioonisegusid hoidsin 40 minutit saamine maltoosi , II keeval veevannil ja jahutatakse katseklaasi jäävannil. Tulemuseks pidi mõlemasse glükoosi. katseklaasi tekkima kristallid, mida sai Mõlemasse mikroskoobi all vaadata. Osasoonid katseklaasi 0,1 g kristalluvad lahustest hõlpsasti, fenüülhüdrasiini ja kusjuures kristallide kuju ja 0,2 g sulamistemperatuur on lähtesuhkrule naatriumatsetaati. iseloomulikud ja võimaldavad seda identifitseerida. Osasoonideks nimetatakse taandava suhkru ja kahe
naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit naatriumatsetaati. Segu hoitakse 40 minutit keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. keevas veevannis, seejärel jahutatakse jäävannis. Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat Tekkinud kristallidest moodustatakse preparaat ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. ning vaadatakse mikroskoobis kristallide kuju. Tulemus: Tekkisid küll õrnad kristallid, kuid mikroskoobi all neid näha ei olnud võimalik. Näiteid osasoonide kristallidest: glükoos 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molekulides sisalduv aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Ammoniakaalsest hõbenitraadi lahusest(Tolleni reagent) sadestub metalliline hõbe taandavate suhkrute toimel välja, moodustades katseklaasi pinnale peegli. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1 ml 1%-list AgNO3 lahust, lisatakse 0,5 ml kontsentreeritud NH4OH lahust
Roheline kirme niisketel pindadel paistab ühe tervikuna, nagu oleks tegu valesti värvunud kooriksamblikuga. Tegelikult aga koosneb see kirme tuhandetest imepisikestest üherakulistest vetikatest. Üksiku pleurokoki välimust saab uurida vaid mikroskoobi abil. Mikroskoobis võib näha ümaraid paksukestalisi rohelisi rakukesi. Paks kest aitab pleurokokil õhu käes niiskust säilitada. Pleurokokk paljuneb pooldumise teel. Sageli ei eraldu moodustunud tütarrakud üksteisest ja nii moodustuvad
1.Millega tegelevad järgmised teadusharud? 1. Etoloogia - loomade (sealhulgas inimese) käitumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui käitumisfüsioloogia tegeleb loomade käitumise füsioloogiliste mehhanismidega, käitumisaktide sisemiste motivatsioonide ja põhjuste uurimisega. 2.Ökoloogia - teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. 3.Anatoomia - teadus mis uurib elusolendite elundkondi ja elundeid. 4.Füsioloogia - tegeleb organismide ja nende elundite talitus ja funktsioone. 5.Molekulaarbioloogia - tegeleb päriliku inforamtsiooni kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismide uurimisega 6.Histoloogia - uurib kudede ehitust, arenemist ja talitlust. 7.Tsütoloogia - Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuõpetus on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakku, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil. 8....
Need seened, keda teatakse vaid umbes 150 liiki, on säilitanud väliselt lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise paljunemise eosed, juuresisesed struktuurid; samas on taimed tohutult lahknenud. Arbuskulaarne mükoriisa pole palja silmaga nähtav. Et näha juuresiseseid struktuure, tuleb juur värvida kemikaalidega ning vaadelda seda siis mikroskoobi abil. Arbuskulaarset mükoriisat leidub peaaegu kõigil maismaataimedel, alates maksasammaldest, ja enamikus maismaaökosüsteemides, samuti mõnedel veetaimedel. See mükoriisatüüp valitseb liigirikastes niidukooslustes ja vihmametsades, mõjutades taimeliikide ohtrussuhteid, seega koosluste mitmekesisust. Mükoriisa teised vormid Mükoriisa teised vormid. "Lähiminevikus", viimase 50 miljoni aasta
Soo määramine. Kõikides inimese rakkudes on imepisikesed niidijupikesi meenutavad moodustised, mida nimetatakse kromosoomideks. Sõna "kromosoom" on kreeka keeles värviline kehake. Kromosoomid on nähtavad ainult mikroskoobi abil, st. suurendatult. Igas inimese rakus on 46 kromosoomi. Kromosoomid koosnevad väga keerulise ehitusega ainest desoksüribonukleiinhappest (DNA). DNA on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Osad tunnused pärinevad lastele ka vanavanematelt. Näiteks võib juhtuda, et ühel lapsel on isa nina, ema kõrvad, vanaema iseloom ja vanaisa vaimsed võimed. Kromosoom koosneb
olnud palju pinnapealsem ja poolikum. Esiteks tuleks võtta arvesse tehnika arengut 200 aastat varem. 17. sajandi alguses hakkasid inimesed esimest korda kahvlitega sööma, sajandi jooksul toodi ja tutvustati Inglismaa rikastele uusi toite nagu näiteks banaan ja kohvi ning Galileo täiustas lõpuks esimese mikroskoobina tuntud seadme. Läks aastakümneid kuni nende kvaliteet paranes. Darwin sai oma esimese mikroskoobi kingituseks sõbralt. Ta oli seadme ja selle pakutavatest võimalustest vaimustuses ning hiljem võttis selle kaasa ka olulisele merereisile “Beagle”, kus tegi palju hiljem vajaminevaid olulisi tähelepanekuid. Vaatamata sellele, et tal puudus usk suure võimsusega mikroskoopidesse, oli mees teadlik vigadest, mida objektide uurimisel võib teha ilma hea visuaalse tugiraamita. Oli siiski ju just see oluline seade koos tema kuulsate slaididega, mis aitas evolutsiooni teooriale aluse panna.
tõstetakse käsiratta 10 pööramisega üles ning surutakse vastu otsikus asuvat kuuli 2. Nii antakse kuulile eelkoormus 100 kgf. Kui käivitatakse elektrimootor vabastab vastav ekstsentrik 7kangisüsteemi. Vihid 8 langevad alla ning survejõud (lõppkoormus F) antakse kangide süsteemi 5- 4 kaudu edasi kuulile 2. Lõppkoormuse hoideaeg on kõvematel metallidel 8-10, pehmetel 30-60 sekundit. Pärast elektrimootori seiskamist vabastatakse käsiratast pöörates proovikeha ja mõõdetakse mikroskoobi (luubi) abil kuuli jälje läbimõõt (joon. 1.14.) täpsusega 0,05 (0,1) mm. Joonis 1.14. Kuuli jälje läbimõõdu määramine mikroskoobi abil. Seejärel leitakse keskmin läbimõõt d=D1+D2 2 Suurema täpsuse saamiseks tekitatakse katsetatavale metallile vähemalt 3 jälge ja arvutatakse nende keskmine läbimõõt. Brinelli kõvadusarv hb arvutatakse kuulile toimiva jõu F ja tekkinud sfäärilise jälje pindala A suhtena: F-jõud N, D - kuuli läbimõõt mm,
Bioloogia KT: raku ehitus ja talitlus 1. Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia – rakuteadus, selle arengu eelduseks oli mikroskoobi areng. Esimene mikroskoobilaadne vahend – vennad Jannsenid (1590). Mikroskoobi mõiste võttis kasutusele Faber (1625), raku mõiste Hook (1665), Leeuwenhock sai 300-400x suurenduse rakkude uurimiseks, kirjeldas esmakordselt bakterit, avastas inimese vererakud, andis protistide esmakirjalduse, avastas spermatosoidi, Brown tähtsustas tuuma kui raku elu juhti, von Baer avastas munaraku. Rakuteooria rajajad olid Schleiden (uuris taimerakku) ja Scwann (uuris loomarakku), hiljem lisas 4. postulaadi Wirchow. Rakuteooria: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2
Kloonimine Essee Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks.Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud.Üks parimaid näiteid sellest on lamba Dolly kloonimine 1996 aastal. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs.1984. Aastal üritasid Mcgrath ja Solter kirjeldatud meetodil kloonida hiirt, kuid see ebaõnnestus.Ebaõnnestumisi oli palju, ligi kolmsada.
Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetoodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused haigust diagnoosida juba enne lapse sündi. Ravivõimalused Haigust ei ole võimalik ravida
Bioloogia 123 Rakk- organismi väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Leiutajad: Jannsenid- 1580.a panid kokku esimese mikroskoobi. Hook- circa 1660 panid kokku korrapärase valgusmikroskoobi. Van Levenhoek- 17.saj teisel pooolel vaatles baktereid Von Baer- 1826 avastas imetajate munaraku (see sama vend oli kahe kroonise peal) Schleiden- 1838 avastas, et taimed koosnevad rakkudest Schwann- 1839 avastas, etka loomad on rakulise ehiutsega. Virchow- 1858 pani kirja teesi, et rakud saavad alguse olemasolevatest rakkudest. Rakuteooria seisukohad: - Kõik organismid on rakulise ehitusega
Sümptomid eh Kerge kuni keskmise raskusega vaimse arengu peetus ning sagedased käitumisprobleemid nagu ahne söömine, söögi varastamine ja otsimine ka prügikastidest Teismeliseeast tekivad psühhiaatrilised probleemid. Nad on emotsionaalselt labiilsed, kangekaelsed. Esineb depressioon ja madal enesehinnang, mis suureneb aastatega. Diagnoosimine Kromosoomide analüüs - selleks tuleb lapselt võtta vereproov, mille rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi Ra v i v õ i ma lu s e d Haigust ennast ei ole võimalik ravida.
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu. Ka Araabia teadlasel ja arstil Ibn al-Nafisel oli väikesest vereringest oma arusaam ning ta väitis, et veri liigub südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga, siis liigub veri taas kopsudesse ning jaguneb üle kogu keha laiali. 1628. aastal avaldas William Harvey Frankfurdis raama...
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3
Peale patsiendi küsitlemist ja läbivaatust otsustab arst edasiste uuringute üle. Esmaseks kopsude uuringuks on kopsuröntgen, millele tavaliselt lisandub vajadusel kompuutertomograafia kopsudest ja ülakõhust, et täpsustada võimalikku kasvaja asukohta ja metastaaside olemasolu. Kopsude keskel asuva kasvaja kahtluse korral on informatiivseks uuringuks bronhoskoopia e suurte hingamisteede uuring elastse toruga, mille abil arst näeb hingamisteid ja saab võtta ka koetükke, mida hiljem mikroskoobi all uurida, et leida võimalikke kasvajarakke. Vajadusel tehakse ka mediastinoskoopia - keskseinandi endoskoopiline uuring, torakoskoopia - kopsukelmeõõne endoskoopiline uuring, et selgitada välja kasvaja olemasolu, leviku ulatust või võimalusel seda ka eemaldada. Kui peetakse vajalikuks operatiivset ravi, hinnatakse eelnevalt kopsude funktsionaalset võimekust, ehk seda, kas inimene suudab operatsiooni järgselt alles jäänud kopsukoega edasi elada. RAVIVÕIMALUSED
Sobib nii metalli kui sulami kõvaduse määramiseks ning sobib nii õhukese metalli kui ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindakarastatud terased. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136° ja jõuga 1- 100 kgf (98- 980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Kõvaduse arvutamise valem: HV= kus F jõud N d jälje diagonaal. Materjal Kriipe Valitud Jälje suurus Kõvaduse HV Tugevus (viili) kõvaduse mm arv katse määramise N/mm2 meetod Alumiinium- Hakkab Brinelli 4,4 61,8 HBW 64 205
1) Mikroskoobi leiutamine *15. saj esimesed valgusmikroskoobid - Galileo Galilei *Esimene liitmikroskoop - 1590a Hollandis, meisterdasid Hans ja Zacharias Janssenid * Täiuslikum mikroskoop leiutati Robert Hooke'i poolt *Esimesena nägi mikroskoobis baktereid Anton von Leuewentrock. 2) Rakuteooria kujunemine *17-18. sajand rakkude vaatlemine *1826 K.E. von Baer avastas munaraku *1831 avastati rakutuum *1838 Schleider avastas taimeraku *1839 Schwann avastas loomaraku Vivetrow rakkude jagunemine 3) Rakuteooria *Kõik organismid koosnevad rakkudest/rakust *Iga rakk saab alguse olemasolevate rakkude jagunemise teel *Rakkude ehitus on seotud talitlusega 4) Tsütoloogia Uurimismeetod Uurimisvahendid rad isotoobid Valgusmikroskoop, luup, elektromikrosoop 5) Rakkude mitmekesisus Organismid Üherakulised Hulkraksed Tuuma...
Koppvetikad on üherakulised mageveeasukad. Neid võib sageli kohata väikestes järvesoppides, tiikides, aga ka päris pisikestes lompides. Koppvetikad on ühed Eesti tavalisemad vetikad, kusjuures neid võib sageli esineda massiliselt. Kui vetikad veekogudes ohtralt paljunema hakkavad, siis öeldakse, et vesi õitseb. Koppvetikas on rohevetikaperekond, kuhu kuulub ligi 500 liiki. Liikide eristamisel on olulised üksiku vetikataime kuju, suurus ja mitmed teised mikroskoobi abil nähtavad tunnused. Ilma mikroskoobita ei ole võimalik koppvetikaliike määrata ja ka siis suudavad neid liigini määrata vähesed spetsialistid. Koppvetika välimuses torkab esmalt silma tema roheline värvus, mis kinnitab kuuluvust taimeriiki. Roheline värvus on tingitud vahetult rakukesta all asetsevast kromatofoorist. Vetikauurijad ütlevad, et tema kromatofoor on kopakujuline. Sellest ka nimi koppvetikas. Rohelisel taustal tuleb hästi nähtavale ka punane silmtäpp
kõvaduse määramiseks. Tüüpiline kasutusala õhukesed materjalid, pinded, tsementiiditud, nitreeritud pinnakihid ja pindkarastatud terased; keevisõmbluste termomõjutsoonid, kõvasulamid, keraamika. Meetodi puuduseks on kõrgendatud nõuded pinnaviimistlusele, sisuliselt on nõutud poleeritud pind. Materjali pinda surutakse neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga 136o ja jõuga 1...100 kgf (9,8...980 N). Jälje diagonaal mõõdetakse optilise mikroskoobi abil. Barcoli meetod Meetod on eelkõige mõeldud komposiitmaterjalide kõvaduse määramiseks. Võimalik on määrata ka pehmete metallide ja sulamite (HB < 200) ning kõvemate plastide kõvadust. Barcoli meetodil (ASTM D2583) surutakse katsekeha pinda teraskoonus tipunurgaga 26° ja tipuraadiusega 0,157 mm. Kõvadust hinnatakse skaalas 0...100 (100 on suurim kõvadus). Iga ühik skaalal on võrdne 0,0076 mm sissetungimissügavusega. Barcoli seade on kaasaskantav.
d) vee molekulid 11. Tuumakeses sünteesitakse: a) ribosoome 12. Rakule mittevajalike makromolekulide lagundamine toimub: d) lüsosoomides 13. Inimese igas keharakus on üldjuhul: c)46 kromosoomi Täitke lünk 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise/pooldumise teel. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. küsimused 25. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi leiutamisega? Sest see andis võimaluse näha rakke, kuna rakud on nii väikesed, et neid ei näe palja silmaga. 27. Miks on ühe organismi eri rakkudes erinev arv organelle? See oleneb raku vajadusest. Lihasrakul on kindlasti rohkem vaja mitokondreid ehk energiat kui epiteelkoerakkudel. 28. Kuidas on Golgi kompleks seotud teiste raku organellidega? Golgi kompleksis pakitakse kokku valgud, mis saadetakse laiali, samuti lüsosoomidesse saatmine.
● varuainefunktsioon(munavalge) ● energeetilinefunktsioon (valgu kasutamine hädaolukorras) Pt 3. lk 48 - 68; teada rakuteooria põhiseisukohti ja oluliseimaid teadlasi tsütoloogia arengul; RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: ● Kõik organismid koosnevad rakkudest ● Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust ● Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. TEADLASED: ● Hans ja Zacharias Janssen (1595) valmistasid esimese mikroskoobi ● Robert Hook (1665) leiutas valgusmikroskoobi ● Karl Ernst von Baer (1826) avastas munaraku ● Matthias Schleider (1838) avastas, et kõik taimed on rakulise ehitusega ● Theodor Schwann (1839) avastas, et loomorganismid on kõik rakulise ehitusega ● Rudolf Virchow (1858) avastas rakkude pooldumise Teada eukarüootse looma-, seene- ja taimeraku ehitust, organellide nimetusi ja ülesandeid, mis tagavad raku elutegevuse.
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr:4 OT allkiri Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Töö eesmärk: Tutvuda Fe- Fe3C Töövahendid: metallimikroskoop faasidiagrammi,rausüsinksulameis esinevate faaside ja mehaaniliste segued ning teraste ja malmide struktuuridega. Fe-Fe3C faasidiagrammi vasakpoolne (terased) osa. Terastes ja malmides esinevad järgmiste omadustega faasid ja struktuurivormid. a) Ferriit (F) - süsiniku tardlahus rauas. Temperatuuril 727°C lahustub rauas kuni 0,02% C (massiprotsentide...
mitmekülgsemate talentidega isikuks, kes kunagi elanud oli. 1454.a. Johannes Gutenberg leiutab trükipressi. Ta oli saksa leiutaja , trükkal ja kullassepp. Ajavahemikus 1452-1454 trükkis ta umbes 180 eksemplaris ladinakeelse 42-realise Piibli. 1492.a. Cristoph Kolumbus avastas Ameerika. Ta oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492.aastal ületas Hispaania lipu all Atlandi ookeani ja jõudis niiläbi Ameerikasse. 1590.a. Zacharias Janssen leiutas mikroskoobi. 2.4 INSTRUMENTAALMUUSIKA Ennem renessanssi oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, kuid renessanssi ajal hakati laulu- ja tantsumuusikat esitama ainult pillidel. Leiutati uusi pille ning olemasolevaid tehti veelgi paremaks, et oleks suuremad võimalused. 16.sajandil loodi viiul, vioola, tsello ja kontrabass. Kõige enam tuntuimaks sain viiulimeistrite poolt Cremona linn , Itaalias. 17
megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi. Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna.
4) Kirjeldage rakutuuma ehitust. Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. Tuumamembraanid on ehituselt sarnased teiste rakumembraanidega. Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad.Kromosoomid on väga peenteks niitideks lahti keerdunud. Tuumas võib mikroskoobi abil näha ühte või mitu tuumakest. Need on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakutuum on enamasti ümar, võib selle kuju ja suurus eri rakkudes varieeruda. 5) Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes rakus ka mitu.
· Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist tekkida rohke voolus tupest ja urineerimine võib olla valulik. · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Kui õigel ajal ei ravita, võib see põhjustada väikese vaagna põletikulist haigust ja emakavälist rasedust naistel, viljatust nii meestel kui ka naistel · Haigust saab tavaliselt ravida penitsilliini või teiste antibiootikumidega · Gonokokke saab tuvastada mikroskoobi abil kusitist, emakast, kurgust või pärakust võetud kaapest KLAMÜDIOOS · Nakatumine toimub seksuaalse kontakti teel, nakatunud emad võivad sünnituse käigus haiguse lapsele anda · Naistel võib esineda rohkenenud voolust tupest, ebaregulaarset veritsust tupest (eriti pärast seksuaalvahekorda) või valu alakõhus · Meestel võib esineda eritist peenisest või on urineerimine valulik · Haigust diagnoositakse emakakaelast või meestel kusitist võetud analüüside alusel
füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi. Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna. MINGI SELLINE OLI KA NETIS:D
Geomeetriline optika Optikariistad Optikariistad Optikariistad on seadmed, mis Silm annavad esemetest kas Prillid suurendatud või vähendatud Luup kujutisi. Mikroskoop Pikksilm (teleskoop) Silm Silma ehitus Täiskasvanud inimese silmamuna kaalub umbes 7 grammi ja selle läbimõõt on ligikaudu 2,5 cm. Meeste silmad on naiste omadest veidi suuremad. Silm Silma ehitus Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vä...
2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b. optilise mikroskoobile elektroonse sensori ja kuvari lisamine c. elektronide uurimine mikroskoobi all 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? a. Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada b. Korraga kaht füüsikalist suurust mõõta ei saa c. Mikroosakeste kiiruse mõõtmiseks pole veel mõõtevahendeid 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? a. Esineb vaid üks konkreetne sagedus b. Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis c
Transgeensed mikroorganismid: kasutatakse meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Loomad: MILLEKS? *Panna loomad tootma piimas või veres sisalduvaid toidulisandeid.*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. KUIDAS? Kõigepealt tuleb loomadelt saada munarakud, mis viljastatakse katse- klaasis. Mikroinjektsiooni puhul süstitakse võõras DNA mikroskoobi all ülipeene kapillaarnõelaga otse viljastatud munarakku. Kui katse õnnestus, reimplanteeritakse transgeeni sisaldavad embrüod eelnevalt hormoonidega mõjutatud looma emakasse. Järgneb loomulik tiinus ning sünnib transgeenne loom, kelle genoomi on integreerunud transgeen. Taimed: MILLEKS? *Kahjurikindlus(kartul, lehetäide vastu).*Külma- ja põuakindlus (maasikas,tomat). *Umbrohukindlus(teravili.*Kõrge saagikus(riis).*Parandada valmimis-
komponent; 3) granulaarne süntees. komponent. Kromatiin (T, L) Rakutuumes paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromatiini pärast on (DNA koos valkudega). värvainega värvimist võimalik kergesti mikroskoobi all näha. Siledapinnaline tsütoplasma võrgustik (T, L) Siledapinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad Need membraanidel paiknevad ensüümid. ensüümid võtavad osa lipiidide ning sahhariidide sünteesist. Mööda kanalikesi toimub
lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. Avade (tõkete) mõõtmed ja nendevahelised kaugused ei tohi olla palju suuremad valguse lainepikkusest. Koherentne valgusallikas: nt laser, elavhõbedalamp. Lainejada ja selle seos aatomitega - aeg, mille jooksul valguslaine väljub aatomist(aatom kiirgab valgust). Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida nt hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Interferentsi rakendused: 1)selgendava kattena fotoaparaadi või mikroskoobi objektiivil. 2)Holograafid. 3)Optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks. Difraktsiooni rakendused: 1)Mikroskoop: objekti valgustamiseks kasutatav valgus hakkab painduma objekti taha, objekt muutub uduseks. 2) Teleskoop- valguslainete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil.
Peamiselt saadakse kloori sulatatud kloriidide või nende vesilahuste elektrolüüsi teel ning ka laboratooriumites peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel. Kloori kui lihtainet kasutatakse väga paljudes erinevates keemiatööstuse harudes ja seega on selle tootmine päris suur. Füüsikalised ja keemilised omadused Kloor kui lihtaine on rohekaskollane, terava ja lämmatava lõhnaga, kergesti veelduv gaas, mis on väga mürgine kõige elusa suhtes, alates mikroskoobi abil eristatavatest bakteritest kuni suurte loomadeni. Oma värvuse tõttu klooriks nimetatud gaasi mürgisus on seotud tema suure keemilise aktiivsusega, reageerides peaaegu kõigi metallidega ja suurema osa mittemetallidega. Sellisel suurel keemilisel aktiivsusel on peamiselt kolm põhjust: kloriidide suur sidemeenergia, suur elektronafiinsus, Cl aatomite moodustumise kergus Cl2 molekulidest. Kloori vastastikusel reageerimisel teiste elementidega eraldub suur hulk soojust ja valgust
KLOONIMISE POOLT VÕI VASTU Kloonimine on täiskasvanust organismist pärit geneetilise materjali kasutamine uue, temaga identse organismi loomiseks .Suvalisest keharakust eraldatakse mikroskoobi all rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Kloonimise ajalugu sai laguse konna kloonimisest 1952 aastal.Kloonijaks olid Thomas J.King ja Robert W.Briggs. [ 1; 2010, 07,03 ] Mina olen kloonimise vastu ning seda erinevatel põhjustel. Loomulikult oleks hea, kui saaksime oma kõige paremat sõpra, ema, isa, õde või venda nii öelda ,,paljundada," et vältida sellist olukorda, kus mõnes keerukas situatsioonis poleks kedagi meid aitamas. Kuid peame
Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: 1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). 2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. 3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. 4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. 5. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul. Töö selgitus Kõvadus on materjali võime vastu panna...
Skaneeriv elektronmikroskoopia · Töö toimub vaakumis (10-4 mm/Hg või alla selle) · Lahutusvõime pinnal: kuni 50 Å · Suurendus kuni ca 100 000 korda SEM kujutis: tindikiri paberil: Aatomjõudmikroskoopia (AFM Atomic-Force Microscopy) on uusim meetod polümeeride morfoloogia uuringutes, võimaldab uurida nii kristalliite kui ka superstruktuure ja erinevaid polümeeri pinna omadusi. Vajab suhteliselt tasase pinnaga proove. AFM - non-contact mode : Aatomjõud mikroskoobi skeem: Aatomjõud mikroskoobiga registeeritud polümeeri ahelate (0,4 nm paksune) kujundid erineva pH-ga vesikeskkonnas: Kasutatud kirjandus: A.Krumme ,,Polümeeride füüsika, mehaanika ja testimine" http://www.physic.ut.ee
Asbesti tuvastamine materjalides Materjalidest, mille asbestisisaldus ei ole teada ja mille puhul pole võimalik seda ka visuaalselt kindlaks teha, tuleb võtta proovid. Materjaliproovid tuleb võtta erinevatest kasutuskohtadest ja materjali kõigist kihtidest (nt. mitmekihiline toruisolatsioon). Tolmu tekkimise ning sealhulgas ka kiudude õhkusattumise vältimiseks tuleb materjali enne proovi võtmistniisutada. Materjaliproov (kuni 50 g) tuleb panna korralikult suletavasse konteinerisse või kilekotti ja markeerida. Asbestikiude materjalis saab identifitseerida neile iseloomuliku kuju, optiliste omaduste ja keemilise koostise põhjal. Laboratooriumis stereomikroskoobi abil eraldatakse materjalist kiud, mis seejärel analüüsitakse. Kui stereomikroskoobi abil materjalis kiude ei leitud, tuleb tulemuse kinnitamiseks materjalist teha ja analüüsida täiendavalt veel 5 preparaati. Asbestiliigi määramiseks kasutatakse tavaliselt polarisatsioonimikroskoo...
1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk
vabanevad monosahhariidid taandavad vaske. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, sest polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Selline kompleks laguneb kõrgematel temperatuuridel (kaotab ühtlasi värvuse). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest pärit tärkliseterakesed ning värvunult on tärklise taimset päritolu võimalik selgeks teha terasid mikroskoobi all võrreldes. Töö käik 1) Valan katseklaasi 5 ml tärkliselahust, lisan tilga joodilahust, loksutan ja kuumutan keemiseni. Seejärel jahutan katseklaasi alumist poolt jäävee vannil. Algne lahus on tumesinine, keetmise järel peaaegu värvitu ning alumise otsa jahutamisel moodustub katseklaasi alumisse otsa tumesinine kiht. Tegemist on pöörduva reaktsiooniga. Algul moodustuvad joodi ja tärklise kompleksid, kuumutades need lahunevad ning hiljem
Anafaas lühenevad tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Anafaas algab kromatiitide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas - kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid. Kromosoomid keerduvad järk-järgult lahti ja tekivad tuumakesed. R.Hooke inglise füüsik kes avastas raku K.Linne - looduse klassifikatseerimine A.van Leeuwenhoek valmistas mikroskoobi L.Pasteur - kõige kuulsam bakterite uurija Kromosoomide ritsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine Meioos sugurakkude jagunemine Haploidne kromosoomide arv ühekordne kromosoomistik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
