väljakoolitamine. Tööõnnetuste ennetamine on võimalik tänu koolitustele ja väljaõpetele, mida peab korraldama tööandja töötajale. Referaadis kirjeldan enda erialaga seotud ohte ja nende ohtude mõju vähendamise võimalusi. Ohutegurid Töökeskkonna ohutegurid võivad olla: · Füüsikalised · Keemilised · Bioloogilised · Füsioloogilised · Psühholoogilised Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Soodsates tingimustes võivad mikroorganismid hulgaliselt paljuneda ja nende sissehingamisel või allaneelamisel kahjustub inimese organism. Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning
rikastel aladel,sademed ületavad aurumise. Leetumine-orgaanilise aine lagunemisel tekivate hapete mõjul laguneb mulla menaarlosa lahustavateks ühenditeks. Mulla keemiline viljakus langeb,leetumist soodustab karbonaatide vase lähekivimi esinemine. Kamardumine-selle käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Huumuse kuhjumine. Läbiuhtumist ei toimu, keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkond toimuv protsess anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku, peamiselt raud. Väheneb mulla poorsus ja harveneb veeläbilaskvus(lääneeesti tasandik). Sooldumine-esineb kuiva kliimaga aladel, kus aurumine on intensiivsem ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte,seetõttu sisaldavad mullad rohkelt veeslahustuvaid soolasid(poolkõrbed). Mullatekketegurid: lähtekivim:murenenud kivim,kuhu asuvad taimed ning millest ja milele muld
a. Epiteelides asuvad ripsmed filtreerivad sissehingatavast õhust mehaaniliselt välja õhus olevad väiksemad osakesed b. Tervest nahast ei pääse ka patogeenid läbi c. Epiteelkoed toodavad lima kohtades, kus koed pole nahaga kaetud d. Süljed, higis ja pisaravedelikus on ained, mis takistavad mikroorganismidearengut e. Happeline maomahl tapab ka need mikroorganismid, mis on suust läbi pääsenud f. Nahal ja teistel kattekudedel elavad mittepatogeensed mikroorganismid, sest nad hõivavad potentsiaalsete patogeenide elupaigad ja patogeenid ei mahu sinna elama 2. Immuunsüsteem a. Leukotsüüdid (õgirakud) hävitavad fagotsütoosi teel patogeene b. Lümfotsüütid sünteesivad antikehi c. Immuunreaktsiooniga kaasneb c.i
mikroorganismidele ja seega säilivad halvasti. · Nii ei säili hästi kiirestiriknevad toiduained (Liha, kala, piim, seened, värsked puuviljad · Elanikkonna normaalse varsustamise kindlustamiseks selliste kaupadega aastaringselt konserveeritakse neid. Konserveerimine · Mõeldakse selliseid töötlemisviise, mis aitavad pikendada kiiresti riknevate kaupade säilitamise aega · Kuna kaupade peamiseks riknemise põhjusteks on mikroorganismid, siis kõik konserveerimisviisid taotlevad niisugusre tingimuste loomist, mille juures mikroobid täielikult hävinevad vüi nende arenemine lakkab. Konserveerimine kõrgel temperatuuril · Steriliseerimine- toimub toiduainetes leiduvate mikroorganismide hävitamiseks · Seda tehakse hetmeetiliselt suletud taarasse pakitud toiduainete kuumutamisel üle 100°C 30 min kuni 2 tunni vältel
On tingitud põldude niisutamisest Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. tekib maapinna lähedale huumushorisont. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel. 4.) muldade kaitse eesmärk- tagada muldade hea seisund nii mullaviljakuse kui teiste füüsikalis - keemiliste näitajate osas. Mille eest
Kimäär: juhtum, kus organismi keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. Nokaut organism: mutatsiooniga rikutakse geeni struktuuri ja mingi kindel tunnus enam ei avaldu. Muutus toimub DNA-s, seega pärandub see edasi. EESMÄRK: Geeninokaudi sihtrühm on hiir. Uuringute eesmärk on inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumise uurimine hiirmudelil. 4. Kuidas ja milleks tehakse transgeenseid mikroorganisme, loomi ja taimi? Transgeensed mikroorganismid: kasutatakse meditsiiniliselt oluliste inimese valkude tootmiseks. Loomad: MILLEKS? *Panna loomad tootma piimas või veres sisalduvaid toidulisandeid.*Panna loomad tootma inimese ravivalke(insuliini tootev lehm).*Uurida pärilikke haigusi.*Biomeditsiinilise uuringud.*Lemmikloomadeks.*Tõuaretus. KUIDAS? Kõigepealt tuleb loomadelt saada munarakud, mis viljastatakse katse- klaasis. Mikroinjektsiooni puhul süstitakse võõras DNA mikroskoobi all ülipeene
töökeskkonnas Bioloogilised ohutegurid (1) bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogiliselt aktiivsed ained mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogilised ohutegurid (2) Bioloogiliseks ohuteguriks on ka haige loom või inimene, bakterikandja, parasiitide vaheperemees või hammustavad putukad. Biologiliseks ohuteguriks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, hormoonid, rakuensüümid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ainest tulenev oht Endotoksiinid (bakterite elutegevuse tagajärjel tekkiv raku sees säiliv mürkaine) astma, kopsufunktsiooni langus. Hallitus (hallitusseente spoorid) organismi sensibilisatsioon, allergiad. Bioaerosoolid kompleks, mis koosneb tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast ning gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponendist. Mükotoksiinid (seentes sisalduvad mürgid). Bioloogilise ohuteguri toime
Töö käigus uurisime, kuidas keskkonnategurid mõjutavad pärmiseente kasvu. Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu. 2 1. TEOREETILINE BAAS 1.1. Pärmseen Pärmiseen on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Nende paljunemisviisideks on pooldumine või pungumine. 1.2. Hapnikuvajadus Pärmid on võimelised tootma energiat nii hapnikuga kui ka ilma ehk neid kutsutakse anaeroobideks. Aeroobseks keskkonnaks nimetatakse hapniku juuresolul. Pärmi põhiline energiaallikas on keemiline ja oksüdeeritav aine on orgaaniline. Käärimine ehk on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses keskkonnas. (https://et.wikipedia
tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbiuhteliseks ehk tekib hele leethorisont. Gleistumine – iseloomulik tundra vööndile. Mulda tekivad rohekad-sinakad-hallid laigud, mis on väheviljakad ja halvasti vett läbilaskvad. Tekivad kuna tundras on aastaläbi niiske, põhjavesi on kõrgel, igikeltsa leidub ja aurumine on väga väike. Mullas leidub rauaühendeid ja mikroorganismid kasutavad rauaühenditest ära hapniku. Tekkivad rauaühendid reageerivad mulla mineraalidega ja tekibki gleistumine. Kamardumine – on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. Sooldumine – on iseloomulik kõrbetele. Tekib, kuna niisutatakse põlde, aga kõrbetes on aurumine
o 2.Ebasobiv hapnikurezhiim, pH, temperatuur o 3.Konkurents teiste mikroobidega ja kõrgemate organismidega o 4.Ärasöömine algloomade poolt jne Rõhu ja kiirguse toime mikroobidele - UV-kiirguse märklauaks on DNA. Tekivad mutatsioonid - UV-kiirgusest väiksema lainepikkusega on ioniseeriv kiirgus - Kõige kiirugusresistenstem bakter on Deinococcus radiodurans pH toime mikroorganismidele - atsidofiilid happelembelised mikroorganismid - alkalifiilid aluselembelised mikroorganismid - picro hape - aerofiil hapnikuarmastaja - fakultatiivne anaeroob on võimeline elama nii hapnikurikkas keskkonnas kui ka hapnikuvaeses - hapnik inaktiveerib mõningaid ensüüme (nt. nitrogenaas) - hapnikust moodustuvad reaktsioonivõimelised radikaalid: superoksiidradikaal, hüdroksiidradikaal (väga ohtlikud, põhilised pahategijad rakus)
*Muld koosneb elusast ja eluta osast. Elus osa on pisiloomad, mikroorganismid. Eluta osa on 25% vedel osa: mulla vesi; 50% Tahke osa: mineraalne aine(45%) kruus, liiv savi ja orgaaniline aine(5%) huumus, organismid; 25% Gaasiline osa: õhk.. *Füüsikaline murenemine : Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis- mineraloogilise koostise muutusteta. Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimpragudes oleva vee jäätumise tulemusena. Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas , nt kõrb, tundra, mägedes.
2. Mis on peamine põhjus, miks toiduainete valmistamisel ei tohi kanda ehteid? need võivad kukkuda toidu sisse (õige) see põhjustab kaastöötajates kadedust (vale) need võidakse ära varastada (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) 3. Milline alljärgnev väide steriliseerimise kohta on õige? enamik mikroorganisme ei hävi, kuid nende areng peatub (vale) väheneb mikroobidele kättesaadava vee hulk (vale) hävineb enamik mikroobe (vale) hävivad kõik mikroorganismid ja sealhulgas ka enamus spoore (õige) 4. Millistes toiduainetes on salmonnelloosi oht kõige suurem? kalatooted (vale) piimatooted (vale) kanatooted (õige) lihatooted (vale) 5. Kui tihti tuleb läbi viia puhastamist ja desinfitseerimist? 1x nädalas ja/või iga suurpuhastuse käigus (vale) iga kahe tunni tagant (vale) töövahetuse lõpus (vale) piisava sagedusega (mistahes saastumisohu vältimiseks) (õige) 6. Milline väide on õige? kõik mikroobid vajavad arenguks hapnikku (vale)
Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab
Loodusõpetus Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
kasutatakse laialdaselt kiirestiriknevate toiduainete ja söötade säilitamiseks. Toodete külmutamisel sureb märkimisväärne osa nende mikrobiootast. Külmutatult säilitamisel on hävimine tunduvalt aeglasem. Iga mikroorganismi juures eristatakse kolme temperatuuri punkti: -mimimaaltemperatuur (sellest allpool areng puudub) - maksimaaltemperatuur (sellest kõrgemal areng puudub) - optimaaltemperatuur (parim temperatuur arenguks) Optimaale kasvutemperatuuri järgi jaotuvad mikroorganismid kolme gruppi: Psührofiilsed (kasvavad hästi suhteliselt madalal temperatuuril): minimaaltemperatuur 10 kuni 0°C; optimaaltemperatuur +10 kuni +15°C; maksimaaltemperatuur +45 kuni +50°C. Bakterid. Mesofiilsed (mikroorganismidele sobib kasvuks hästi temperatuur vahemikus 1845°C). Enamus looduses levinud bakteritest, mikroskoopilistest seentest, sealhulgas paljud haigusi ja mürgistusi tekitavatest liikidest on mesofiilsed.
Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära. G-horisont gleistumine, pidev liigniiskus. Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). Mustmulla veereziim on tasakaaluline. Kõrbete ja poolkõrbete mullad on sooldunud, kuna seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees
Kui kriitiline sisaldus ületatakse, algab veekogude eutrofeerumine. Eutrofeerumine veekogude rikastumine toitesooladega, mis põhjustab taimestikku väga intensiivset kasvu ning mille tagajärjel vee kvaliteet järsult langeb. Peamised põhjustajad: fosfor, lämmastik. Lämmastikuühendid Bakterite vohamine võib olla võtmeteguriks nii orgaanilisest kui lämmastikureostusest tulenevale keskkonnaprobleemidele. Mikroorganismid vett saastavad mikroorganismid bakterid, viirused, parasiidid. Muudavad vee nakkusohtlikuks. Naftasaadused kanalisatsiooni satuvad sillutatult aladelt voolava vihmaveega. On mürgised ja muudavad vee kasutuskõlbmatuks. Reostuskoormus - reovees sisalduvate reoainete hulk. See võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega ning avaldatakse massihulgana mingis ajavahemikus. Väljendatakse sageli inimekvivalentides (ie). Ie on ühe inimese tekitatud keskmine ööpäevane reostus. Ie-d
On surevate elusorganismide süsinikühendite lagunemine. Kõdunemisel lagunevad kõige kiiremini valgud. Toimub mikroorganismide kaastegevusel. Toimub energia eraldumisega. Jaguneb mädanemiseks ja roiskumiseks. On süsinikuühendite lagunemine õhu juuresolekul. Põhilise lagundamistöö teevad ära mikroorganismid. Mädanemise käigus ei teki eriti mürgiseid ega ka ebameeldiva lõhnaga ühendeid. On lagunemine, mis toimub õhuhapniku juuresolekul. Põhjustavad spetsiaalsed roisubakterid. Roisubakterid elavad soolestikus. Tekib mürgiseid ja halvalõhnaga lämmastikuühendeid. Toimub ilma hapnikuta. Toimub bakterite või pärmseenekeste osavõtul. Muudab glükoosi etanooliks. Muudab piimasuhkru piimhappeks. Toimub väikeste
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja muundatud organism võib hakata looduses edukalt levima, tõrjudes välja kohalikke liike ning muutes koosluse liikidevahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus: · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel628_599.html · http:/...
Evolutsiooni ajajoon: elu areng Maal Eukarüoodid (Grypania spiralis) MIKROORGANISMID (arhed, tsüanobakterid) 410440 miljonit aastat tagasi ÜRGRAIKAD (Cooksonia, Rhynia) 280360 miljonit hiiglaslikud eostaimed (Pärisraikad ehk kollad, kidad, sõnajalgtaimed) VANAAEGKOND (PALEOSOIKUM) ORDIVIITSIUM Selgrootud Mereselgrootud (trilobiitide levimine ja 500600 miljonit aastat tagasi VETIKAD (Clorophyta) SILUR Lõuatute selgroogsete kilpkalade ilmumine. DEVON Kilpkalade õitseaeg. Vihtuimsete kalade ilmumine. Esimesed luukalad. KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TR...
Toidulisandid (kas ja millal?) 11.12.14 Toidulisandid Toidulisandid: Vitamiinid Mineraalained muud toitainelise või füsioloogilise toimega ained või mikroorganismid Rasvhapped/aminohapped Kasutamine toitainete saamine, kui toidust ei saa Tavainimestel pole vaja Vitamiinid, mineraalained, rasvhapped Ei tohi asendada tervislikku toitu Tavainimesed ainult siis kui on kindel, et on puudus Põhjamaades soovitatav D vitamiin Muud ained Sportlastele kasulik valgulisandid, kreatiin, aminohapped Valk kui toidust ei saa piisavalt Kreatiin soovitatav, kahjutu, aitab parandada füüsilisi võimeid, 2-5g päevas Ei tohi asendada tervislikku toitu Kokkuvõte Enamustele inimestele pole toidulisandeid vaja Tähtsam on tervislik toitumine Paljud toidulisandid sisaldavad aineid, mis võivad olla tervisele kahjulikud Tarbida ainult usaldusväärsete firmade toidulisandeid Kasutatud materj...
ja keemiliste saasteainetega; -kivimi keemilis-mineraloogiline koostis -muutub kivimi keemilis- mineraloogiline ei muutu; koostis; -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida - kivimite purunemist põhjustavad saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. temperatuuri kõikumistest tulenev -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kivimite paisumine ja kokkutõmbumine kliimas (näiteks ekvatoriaalsetes ja/või kivimipragudes oleva vee vihmametsades). jäätumine. -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur ja kus kliima on kuiv (näiteks kõrbetes- seal suur ööpäevane temperatuuri kõikumine). Samuti parasvöötme põhjaosas (metsavööndis) ja kõrgetes mägedes,
Asendamatuid aminohappeid on produktiivloomade söötmisel 9 (treoniin, metioniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin). Neid loomad ise sünteesida ei suuda, vaid peavad saama söödaga. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Need, millest
Taimed juurduksid ilusti Suviteraviljad, et need tuleb külvata esimesel võimalusel kevadel. Kui masinad püsivad pinnasel Kui muld on liiga külm siis idu jääb pinnale ja kui vähe õhku siis on ka paha Peab vaatama millal on muld tahenenud (aprilli lõpus) Oleneb piirkonnast ka Kui ilm on pidevalt niiske siis ei saa koristada. MULLAD Nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid. Nad kasutavad ja mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on jää ja pärast jääaegseid settekivimid. Olulisemaks tunnuseks on tema viljakus selle all mõistetakse võimet varustada taime toiteelementide ja veega ning taimejuuri O2 (hapnikuga) Avaldab suurt mõju inimtegevus, taimekasvatus On tootmisvahend. Toodetakse ja on tööprodukt ühelt poolt.
viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toite elementidega ja veega ning
Tallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad
Tallinna Teeninduskool Probiootilised piimatooted Tallinn 2012 Sisukord 2 Mis on probiootikumid? Probiootikumid on "elusad mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna on tervisele kasulikud". Eksperdid defineerisid selle mõista 2001.aastal ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kohtumisel. Sellest ajast alates on tehtud hulgaliselt uuringuid prebiootikumi- ja probiootikumirikka toidu ning apteekides müüdavate probiootikumide kasulikkuse kohta. Mille poolest prebiootikumid erinevad probiootikumidest? Probiootikumid on elusad
Kliimategurid(valgus temperatuur, Sama liigi isendite mõju vesi/niiskus) Teiste liikide mõju Elukeskkond(õhk, vesi, muld) 2. Sümbioosi / parasitismi, nende liike. Too näiteid. Sümbioos Parasitism Eri liiki organismide vastastikku Kahe eri liiki organismide suhe, kasulik kooeluvorm(+/+) üks saab kasu, teine kahju(+/-) Mikroorganismid lehma maos, Kirbud/koer, Inimene/paeluss Kukuseen/kuusk 3. Kommensalismi konkurentsi. Too näiteid Kommensalism Konkurents Ühele osapoolele kahjulik, teisele Vastastikku piirav suhe, ressursid kahjutu(+/0) on piiratud(-/-)(liigisisene toit, Rohevetikas/hüdra, elupaik, sigimine)(liigiväline
Savimullad on aga halvasti õhustatavad, soojenevad halvasti (külmad) ja raskesti haritavad. Põllumajanduse seisukohalt peetakse parimaks kergeid ja keskmiseid liivsavimuldi. Muld tekib väga pika aja jooksul mitmete tegurite koostoimel. Füüsikalise murenemise käigus tekib poorne murendmaterjal, mis võimaldab kinni hoida vett ja õhku. Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid, mida saavad hakata kasutama oma elutegevuseks taimed ja mikroorganismid. Mullas peab lisaks mineraalainetele olema ka orgaanilist ainet, mis tekib ja koguneb orgaanilise aine (peamiselt taimede) lagunemisel. korkorkorkor Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tingib (määrab) mullatüüpide erineva leviku Maakeral. Kliimaga on seotud taimede ja
veekiht. 1m3 vett Tartus maksab 9.15 eek käibemaksuta (10.98 eek käibemaksuga). 2. Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. a)Reovee mehhaaniline puhastamine: Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed. Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. b)Bioloogiline puhastus: Mikroorganismid lagundavad biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Veel vajavad bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse
1.Mis on muld? ... on maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudet organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel, ta on alamate ja kõrgemate taimede ning bakterite, seente ja mullaloomastiku elu- ja toitekeskkond, ta on sageli mõjustatud inimese maj tegevusest. 2. Mullateaduse põhiharud. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk
3 3 REOVEE PUHASTAMINE Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu möödudes
4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on levinud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel ja Austraalias lähistroopilises, troopilises, lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Üldiselt huumusevaene ja väheviljakas. 5.gleistunud GLEISTUMINE - mullatekkeprotsess, mis toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku peamiselt raud(III)oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Lihtsam definitsioon liigniiskes keskkonnas toimuv protsess, mille tagajärjel tekivad mulda sinakashallid laigud/täpid.
Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Sügavamas kihis tegutseb näiteks mullamutt ja vihmauss. Kuidas taimed elavad üle talve? Paljud putukad elavad talve üle nukkudena. Bakterid, seened, pisikesed ussid, lestad, vetikad, hooghännalised jm. mikroorganismid on puhkeolekus. Hiired on sügisel valmis kogunud natuke taimeseemneid ja nad söövad ka taimede maa-aluseid osi.
hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud põldude niisutamisest põhjaveega. Sooldumine Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või
TUNDRAVÖÖND OKASMETS ROHTLA KÕRB-JA POOLKÕRB TROOPIKA 1.Madal temperatuur 1.Jahe niiske kliima 1.Kontinentaalne 1.Aurumist rohkem, kui 1. Kuum niiske 2.Aurumine väike 2.Sademed ületavad kliima sademeid. 2.Sademeid rohkem, kui aurumise 2Aurumine=sademed 2.Temperatuur kõrge aurumist Üles sulavas osas liig- Keerulise ehitusega Soodsad tingimused On kestnud kõige niisketes oludes väga mullad(niiskus). mulla tekkeks. kauem(2mil a).Mullakiht aeglane 6-10m. Aluste ja ränu vaene, Fe ja Al-oksiidide ...
Trihhomonoos Trihhomoonased on väikesed, liikumist võimaldavate viburitega varustatud ainuraksed parasiidid (algloomad). Need levivad peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Harvadel juhtudel võib nakkuse saada ka ujulas, näiteks kui te istute veeloigus basseini ääres. Sümptomid Naistel põhjustab nakkus peamiselt tupepõletikku, mis võib levida emakakaelale. Võivad esineda sümptomid, nagu sügelemine, voolus (sageli rohekas ja vahutav), kipitus urineerimisel, sage urineerimine ja valulik suguühe. Umbes neljandikul kindlaks tehtud nakkusega naistest sümptomeid ei esine. Trihhomonoosi põdevatel naistel tekivad sagedasemad tüsistused sünnitusel (nt enneaegne sünnitustegevus, lootekestade enneaegne purunemine ja enneaegne sünnitus). Nakkus võib levida ka lapsele (nt tüdrukutel tuppe). Meestel ei esine tavaliselt sümptomeid. Üksikjuhtudel võib siiski esineda kusiti põletikku, millega võib kaasneda valge eritis peenisest. Parasiidid võivad kusiti ...
Pedosfäär on geosfäär, mis hõlmab muldi. Pedosfääri mullad jagunevad: eluta osa ja elus osa. Muld-maakoore pealmine krobe kiht. Ilma mullata ei ole maakeral elu. Muld tekib kivimitest, lähtekivim annab mullale mineraalse osa. Taimed toituvad mullast, muld puhastab vett, muld on loodusvara. Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Taimestik: oma juurtega kinnitavad taimed mulda, taimede jäänustest tekib mulda huumust ja orgaanilist ainet. Loomad: kobestavad, lagundavad ehk tekib huumus. Leetumine(orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa) toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske. Gleistumine(mikroorganismid võtavad endale orgaanilise aine lagundamiseks vajaliku hapniku) on iseloomulik tundra vöö...
1) Printeri tolm olemasolu ning kasutada vaid vajadusel Keemiline 2)Puhastusvahendid võimalikult lahjasid keemilisi vahendeid. 1)Inimeste erinevad Kasutada käte desinfitseerijat ning kui kedagi kehavedelikud aidata haava puhul, siis kasutada kummikindaid. Bioloogiline 2) Mikroorganismid Isikukaitsevahendid võiksid olla samuti isiklikud. Puhata ja teha venitus harjutusi iga teatud aja tagant ning kasutada õigeid töövõtteid. Koolitada 1)Üleväsimust põhjustavad personali kohe peale tööle asumist. Töövahendid
neutraliseeritakse naatriumhüdroksiidiga. Sünteetiliste pesemisainete eelised seepide ees on järgmised: 1) Pesemiseks on vaja pehmet vett 2) Nad ei hüdrolüüsu ega tekita aluselist kesskonda 3) Nad vähendavad vee pindpinevust 4) Pesemisaine kulu on vähe ja pesemisaine on kergesti käsitsetav 5) Nendega saab pesta jahedas vees ja nad ei muuda pestava eseme värvitooni Tavalist vett kasutavad mikroorganismid, nende elutegevuse käigus seebi molekul laguneb . Mitmeid sünteetilisi pesemisaineid mikroorganismid ei omasta, seetõttu reostavad nad veekogusid ja pinnast. 9 KOKKUVÕTE Tänu sellele uurimustööle olen hakanud rohkem tundma orgaanika vastu ning saanud täiendavaid teadmisi rasvade kohta. Tõstsin esile rasvade tähtsaimad omadused ning nende kasutusalad. Minu uurismustöös kajastuvad olulisemad rasvadega seotud
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud enesevigastused, teel tööle ja töölt juhtunud õnnetused ning vigastused, mis seonduvad üksnes kannatanu haigusseisundiga juhul, k...
juurest reoveepuhastisse. Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed (paberid, oksad, puulehed jne). Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda. Sellega lõpeb reovee mehhaaniline puhastamine. Bioloogilise puhastuse käigus lagundavad mikroorganismid biolagundatava aine. Need mikroorganismid tarvitavad toiduks reovees sisalduvaid orgaanilisi ning lahustunud aineid. Peale toidu vajavad need bakterid ka hapnikku. Selleks tuleb reovett õhustada. Lõpuks toimub töödeldud reovee järelsetitus, mille käigus eraldatakse aktiivmuda ja puhastatud vesi suunatakse heitveena jõkke. Liigne aktiivmuda tihendatakse, pressitakse, segatakse puukoorega ja paigutatakse aunadesse. Aunu segatakse kord nädalas ja kolme kuu
Reovete puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk on saavutada puhas suubla. Eemaldatakse enamasti 85-95% reoainest. Puhastamisel esineb 3 etappi. Etapid I etapp Mehaaniline puhastus. II etapp Bioloogiline puhastus. III etapp Keemiline puhastus. I etapp ehk mehaaniline puhastus Ujuprahi, liiva jms. eemaldamine reoveest. Füüsiliste võtetega kurnamine, sõelumine, setitamine. II etapp ehk bioloogiline puhastus Orgaaniline aine eemaldatakse reoveest mikroorganismide abil. Mikroorganismid kasutavad lahustunud orgaanilisi ained oma elutegevuses. Orgaaniline aine laguneb süsihappegaasiks ja veeks. III etapp Keemiline puhastus Lahustunud ained (fosfor) seotakse keemiliste reaktsioonidega mittelahustavaks sademeks, mis settib veest välja. Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega linna prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiiv...
Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja
Maailmamere elustik ` Maailmameri hõlmab maakera pinnast 71% .Selle kohal toimuvad peamised Maa kliimat kujundavad protsessid.Ookenide ja merede vetikad on peamised Maa atmosfääri hapnikuga peamised rikastajad ja õhus leiduva süsihappegaasi tarbijad.Nii nagu mandritel ,võib maailmameres eristada sarnaste eluvormidega ja kohastumisega taimede ja loomade kooslusi.Polaarmeredes ujuvad ringi vaalad ,morsad ja hüljesed ,troopilise laiuskraadide soojades meredes elutsevad korallid .Maailmamere erinevates osades elavad erinevad kalad,vetikad ,mikroorganismid. Kohastunud veeorganismid? Soe ja külm vesi pole ainuke ,mis määrab vee-elustiku mitmekesisuse.Ookeanites ja meredes leidub valguse-ja varjulembeseid ,soolasemat ja magedamat vett eelistatavaid taime-ja loomaliike .Maailmameres on väga mitmesuguste omadustega keskkondi ,millega on kohastunud teatud taimed ja loomad .Siin on sobivad tingimused nii kõi...
1. Millistest Maa sfääridest siseneb lämmastik bisfääri? Kirjeldage neid protsesse. Atmosfäärist seob lämmastik taimemedele omastavateks ühenditeks nt. ammooniumiks NH4 orgaaniline aine - NH4-NO2-NO3 Nitrifikatsioon Seda teevad erinevad mikroorganismid- mügarbakterid (liblikõielistel). Tsüanobakterid (veekogudes). frankiad (leppadel) , kes seovad lämmastik orgaanilisesse ainesse. - Abiootilised tegurid- kosmosest kiirgusena, äikesega, vulkaanilisel tegevusel muutub samuti N2 taimedele omastavateks ühenditeks. - Inimtegevusega sisepõlemismootorites kõrgetel temperatuuridel satud N samuti bisfääri - Lämmastikuväetiste tootmisega õhust. 2. Kiirgus taimkattes Päikesekiirguse mõjul taimed fotosünteesivad. Enamasti C3 fotosüntees, ekstreemsemates tingimustes C4 (nt. paksulehelisel taimedel) Kiirgus aktiveeribklorofülli molekuli ja sealt eraldub elektron , krolofüll võtab kaotatud elektroni tagasi vee molekulist. Ves...
Keemiast argielus Tarbekeemia tooted Igapäevaelus kasutavad inimesed mitmesuguseid aineid ja vahendeid, millel on otsene seos keemiaga. Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab oma...
Nägemiselundid Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja t...
Massihävitusrelvad Mis on massihävitusrelv? Massihävitusrelv on relv, mis tekitab kohe või hiljem suuri inimkaotusi hukkunute, haavatute ja vigastatute näol. Olenevalt relva liigist võib põhjustada rohkeid materiaalsete väärtuste purustusi. Mässihävitusrelvade pealiigid on biorelv, keemiarelv ja tuumarelv. Massihävitusrelvade pealiigid Tuumarelvad nüüdisaja kõige võimsam massihävitusrelv Biorelvad haigusttekitavad mikroorganismid või nende toksiinid, mis leiduvad looduses ja mida kasutatakse inimeste, loomade või taimede hävitamiseks Keemiarelvad sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste ühendite mõju inimorganismile Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus Tuumarelva moodustavad tuumalõhkepea ning selle kohaletoimetamise vahend
Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid, inimese endoparasiidid ja muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Bioloogiliseks ohuteguriks on haige loom või inimene, bakterkandja, parasiitide vaheperemees või ka verd hammustavad putukad. Bioloogilisteks ohuteguriteks on kõik kehaeritised, veri, lümf, koekultuurid, samuti rakuensüümid, hormoonid ja geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Kutsenakatumisest ohustatud erialad on eelkõige meditsiin (arstid, õed, sanitarid, kliiniliste ja teaduslaborite töötajad), sanitaarteenistus, kõik teeninduse ja hooldusega seotud elukutsed.Bioloogilise ohuteguriga puutub töötaja kokku toiduainete- ja karusnahatööstuses, põllumajanduses, metsanduses, kalanduses, jahinduses ja jäätmemajanduses.Bioloogiline oht esineb samuti geoloogia, arheoloogia ja ka arhiivide töös
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
