reaktsioonile; mõju taimedele ja mikroorganismidele. Reaktsiooni liigid: • Aktiivne reaktsioon • Potensiaalne reaktsioon • Neutraalne reaktsioon Happesuse liigid: • Aktiivne happesus • Potensiaalne happesus Mõju taimedele ja mikroorganismidele • Happesuse suhtes on eriti tundlikud õhulämmastikku siduvad asobakterid. Happelises mullas lakkab nende tegevus täielikult. • Neutraalse reaktsiooniga mullas on kasulike mikroorganisme rohkem kui happelises mullas. Mulla üldfüüsikalised omadused: tahke faasi tihedus, lasuvustihedus, poorsus ja selle erinevad liigid, eripind – ühikud, keskmised suurused lähtuvalt lõimisest ja orgaanilise aine sisaldusest. Tahke faasi tihedus on mg/m kuubis, valemiks on 2,67 - 0,03x (X - huumusesisaldus %) Lasuvustihedus on ka mg/m kuubis, valemks on 1,63 - 0,068x
- sahhariidide kääritamisel (C6H12O6 ® 2 CH3CH2OH + 2 CO2; mürkkemikaale , ravimeid (atsetüülsalitsüülhape e. aspiriin), - tooraineks kartul, teravili või puidutöötlemisjääkide töötlemisel parkaineid, värvaineid. · Etanool -värvuseta, iseloomuliku lõhna ja kõrvetava maitsega vedelik. · Varem kasutati fenoole tema mikroorganisme hävitava toime tõttu · Keeb 78 oC juures, on veest kergem (794 kg/m3) ja seguneb veega desinfitseerimisvahendina (puit, tussid, liimid), et vältida roiskumist igas vahekorras. ja mädanemist. · Põlevkiviõlid sisaldavad fenoole ja sellega on immutatud puitu, et · Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. vältida mädanemist.
Eukarüoodid (päristuumsed) - raku tuum on ümbritsetud membraaniga, mis paikneb ühes sekundaarsetest õõnsustest, kuhu on kontsentreeritud DNA. Siia riiki kuuluvad ainuraksed ehk algloomad, vetikad (välja arvatud sini- rohevetikad), mikroskoopilised seened, taimed ja loomad. Puhaskultuur ühest ja samast mikroobiliigist koosnev kunstlikul söötmel väljakasvatatud mikroobide kogum (koloonia ehk pesa). Segakultuur sisaldab mitut liiki mikroorganisme. 3. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15--20 µm. Pärmseened koosnevad membraaniga ümbritsetud tuumast ja paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Hingamistüübilt on nad fakultatiivsed anaeroobid. Mittesuguline paljunemine toimub pungudes või pooldudes. Enamus pärmseeni siiski pungub. Eosrakule moodustub
eksponentsiaalselt. Tsüklites tekib vastaalt 2, 4, 8, 16 jne ahelat. 46. Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnooogiat? PCR mängib tänapäeval geenitehnoloogias olulist rolli. Seda kasutatakse laialdaselt haiguste diagnostikas, näiteks saab tuvastada HI viirust ja tsüstilist fibroosi väga varajases staadiumis, veel enne antikehade teket, paljundades viirusest pärit DNA lõiku. Samuti aitab see kasvatada või tuvastada aeglaselt kasvavaid või kultiveerimatuid mikroorganisme. PCR kasutatakse veel kliinilises meditsiinis, kriminalistikas, zooloogias jt valdkondades. 47. Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist? 1. Mikrotentrifuugimist kasutatakse bioloogiliste molekulide või rakkude eraldamiseks. 2.Ultratsentrifuugimise abil saab bioloogias eraldada ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte, sest meetod võimaldab lagundada ka üksikuid molekule. Esmalt saadakse terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid,
Prokarüootide hulka kuuluvqd bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused tänapäevani klassifikatsioon võtab arvesse morfoloogilisi, füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Mikroorganisme peetakse vanimateks meie planeedil. Algselt püüti mikroobide klassifitseerimisel aluseks võtta morfoloogiat ( kuju, suurus jne ). Praegu võetakse aluseks nii morfoloogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi tunnuseid. Morfoloogilised tunnused kuju ( pulgakujulised, ümarad, keerdunud, komakujulised mikroobid ). Suurus, pikkus, läbimõõt, ümaratel bakteritel diameeter; mobiilsus ( liikuvad ja liikumatud ), kolooniad, kolooniate suurus ja värvus, värvumine
Prokarüootide hulka kuuluvqd bakterid ja sinivetikad. Eeltuumsed rakud, kus rakus olevad organismid ei ole eraldatud rakumembraaniga, vaid on vabad. DNA esineb tsütoplasmas vabalt. Eukarüoodid algloomad, vetikad ( ka sini- rohevetikad ), mikroskoopilised seened, taimed, loomad. Päristuumsed, kus rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Viirused tänapäevani klassifikatsioon võtab arvesse morfoloogilisi, füsioloogilisi ja bioloogilisi omadusi. Mikroorganisme peetakse vanimateks meie planeedil. Algselt püüti mikroobide klassifitseerimisel aluseks võtta morfoloogiat ( kuju, suurus jne ). Praegu võetakse aluseks nii morfoloogilisi, füsioloogilisi kui ka bioloogilisi tunnuseid. Morfoloogilised tunnused kuju ( pulgakujulised, ümarad, keerdunud, komakujulised mikroobid ). Suurus, pikkus, läbimõõt, ümaratel bakteritel diameeter; mobiilsus ( liikuvad ja liikumatud ), kolooniad, kolooniate suurus ja värvus, värvumine
1.VEE TÖÖTLEMISE MEETODID TEHNOLOOGILISE VEE VALMISTAMISEKS Karastusjookide valmistamisega tegelevates ettevõtetes on vee vajadus 0,166 kuni 0,2 m³/dal joogi kohta. Siirupite valmistamisel on veekulu 0,056 m³/dal kohta. Karastusjookide valmistamiseks kasutatavast veest tuleb eelkõige eemaldada Ca ja magneesiumi ioonid ning hüdrokarbonaadid. Soovitatavad vee töötlemise meetodid on järgmised: · ioonvahetus; · elektrodialüüs; · pöördosmoos; · hapetega neutraliseerimine; · reagentidega konditsioneerimine. Hüdrokarbonaatide neutraliseerimine väävel-, sool-, fosfor- ja piimhapetega on lihtsam võimalus vee aluselisuse kõrvaldamiseks. Väävel- ja soolhappe kasutamine on võimalik kui vees on olemas teatav tähtsusetu kogus sulfaate ja kloriide, aga piimhappe kasutamine kui vees sisaldub teatud kogus naatriumhüdrokarbonaate. Selle meetodi puuduseks on vee neutraliseerimine hapetega, mis moodustavad vaba süsinikdioksiidi, mis...
vahepealsied vorme pole, või on väga vähe. 23. Indiviid isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev. 24. Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskkonnatingimustega ala elavate organismide kogum. Mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Koosluse organismid sõltuvad nii üksteisest kui keskkonnast. B-s eristatakse taime-, seene- ja loomakooslusi ning mikroorganisme. 25. Populatsioon asurkond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe
ühendid. Orgaaniliselt seotud N ei hapendu. ,,süvapuhastus". loonvahetus: NH+4 ioonid seotakse kationiitidega, mille regenereerimisel tekkiv kontsentreeritud ammoniaagi lahus tekitab uue jäätmeprobleemi. Ammoniaagi degaseerimine: selle õhuga väljapuhumine veest, pH 10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni
Granulotsüüdid tekivad punases luuüdis ning nad esimesed, kes hakkavad bakterite vastu võitlema. Paljud granolutsüüdid tegutsevad fagotsüütidena, st et kuju muutes haaravad nad võõrosakesed endasse ja hävitavad neid. Monotsüüdid on segmenteerimata tuumaga valgelibled. Põletikukolle meelitab kohale suurel hulgal monotsüüte. Siin kasvavad nad suuremaks, muutudes rändavateks makrofaagideks, mis lammutavad hulgaliselt mikroorganisme ja rakkude jäänuseid. Mõned elundid (põrn ja lümfisõlmed) sisaldavad paigalisi makrofaage. · Trombotsüüdid ehk verelistakud vererakud, mis osalevad vere hüübimisel. Nad on tavaliselt ümmargused ja lamedad ega oma tuuma. Kokku kleepudes moodustavad nad valge trombi, mis suleb väikeste veresoonte vigastuse. Trombotsüütide arvu järsu vähenemise trombopeenia korral langeb vere hüübimisvõime.
Juust-toiduaine igapäeva köögis Juust on suurepärane toiduaine, mis juba paari paksema, niisama sõrme vahelt söödud viiluna või leivakattena rahuldab tervelt poole organismi päevasest kaltsiumivajadusest, hulk teisi mineraalained ja vitamiine tuleb veel peale selle. Juustu säilitamine. Mõistlik on võimaluse korral osta juustu korraga vaid mõne päeva jagu, kuna pakendist väljavõetud juustu maitseomadused halvenevad kiiresti, pikemal hoidmisel tekib juustule aga pahatihti hallitus. Juust võtab hõlpsasti külge võõraid lõhnu ega talu liiga madalat temperatuuri. Kodus on juustu jaoks parim koht külmkapi köögiviljasahtel, kus temperatuur on 68 kraadi. On hea, kui samas ei hoita sibulaid (mis tegelikult ju külmkappi ei vajagi!) ega teisi teravalõhnalisi toiduaineid. Iga juustusort säilitage omaette karbis, kuhu pange ka tükk kokkukeeratud urbset köögipaberit, mis imab niiskuse ja aitab vältida hallituse teket; vahetage seda...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik
Gaasimullid võivad tõsta pinnale mudahelbeid. Teiselt poolt mineraliseerib anaeroobne lagunemine muda ja seega mudakogus väheneb. 13. Reovee puhastamisel tekkinud jääkmuda käitlus Reoveepuhastuses tekib sete (muda), mille käitlus, s.o ettevalmistus kas kasutamiseks või ladustamiseks toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses (nt prügilas) ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Neid puudusi vähendatakse või kõrvaldatakse muda käitlemisega. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: Tihendamine – vähendatakse veesisaldust, millega väheneb ka muda maht ja hõlbsustub järgnev käitlus. Mudatihendid on tavaliselt ümmargused settebasseinid, mille sees on aeglaselt pöörlev segamisseade. Stabiliseerimine – mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või selle
penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga varakult, et bakteritel kujuneb antibiootikumiresistentsus, kui penitsilliini kasutatakse liiga vähe või liiga lühikest aega. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) produtseeritud või tööstuslikult sünteesitud ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad tugevalt nende kasvu ja mis terapeutilistes annustes ei kahjusta makroorganismi. Antimikroobsed preparaadid on kas antibiootikumid või sünteetilised keemilised ühendid, mis toimivad mikroobe hävitavalt, kuid selguse mõttes kasutatakse mõlemal juhul üldnimetust antibiootikumid. 20. sajandi alguses tõestati viiruste olemasolu eksperimentaalselt, kasutades filtreid, mille poorid olid bakterite läbilaskmiseks liiga väiksed
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaüh...
On enamasti mürgised, antsiseptliste omadustega. Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. On looduses laialt levinud näiteks taimedes (ligiinid, flavonoidid, tanniinid jne). III LEIDUMINE ja KASUTAMINE Leidub kivisöetõrvas ja põlevkiviõlides. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist. Tähtis tooraine keemiatööstuses. Toodetakse plastmasse, sünteetilisi kiudaineid, mürkkemikaale, ravimeid, lõhkeaineid, parkaineid, värvaineid jpm. Mikroorganisme hävitava toime tõttu kasutatakse teda välisdesinfektsiooniks: tema lahusega immutatakse aiaposte ja liipreid, et takistada nende mädanemist. Amiinid ... on ammoniaagi derivaadid, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsivesinikrühmadega (nt alküülrühmadega). Sõltuvalt asendunud vesiniku aatomite arvust on amiinid primaarsed, nt C6H5 NH2, sekundaarsed, nt C6H5 NH C6H5 või tertsiaalsed, nt (C2H5)3N. I NOMENKLATUUR
Missugune on mikroobide seos veekogude isepuhastumisega - Puhastamata reovesi sisaldab suurel hulgal baktereid. Mikroobid tegelevad ühe osa isepuhastusega, lülitades orgaanilist ainet oma metabolismi nii biomassi tekitamiseks kui energeetilisteks vajadusteks. Mõned sissevoolud võivad olla steriilsed (ilma mikroobideta), kuid pärast veekogusse jõudmist tekib sinna sobivate mikroobide populatsioon. Kus võib leida termofiilseid mikroorganisme Kuumaveeallikates, Vulkaanilistes väävliallikates, Mere põhjas (magmaga kokkupuute alad), Eriti arhebakterite hulgas, metanogeenid ja väävli oksüdeerijad, Tahkemad membraanid, rohkem küllastunud rasvhappeid, termostabiilsed valgud ja ribosoomid, väikesed rakud Nimeta mõni miktoob, mida kasutatakse reostuse indikaatorina - Escherichia coli Dünaamika 2 põhitüüpi - 1)välisfaktorite rütmilistest muutustest tingitud - ööpäevane ja sesoonne
On enamasti mürgised, antsiseptliste omadustega. Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. On looduses laialt levinud näiteks taimedes (ligiinid, flavonoidid, tanniinid jne). III LEIDUMINE ja KASUTAMINE Leidub kivisöetõrvas ja põlevkiviõlides. Peamiselt toodetakse teda sünteetiliselt benseenist. Tähtis tooraine keemiatööstuses. Toodetakse plastmasse, sünteetilisi kiudaineid, mürkkemikaale, ravimeid, lõhkeaineid, parkaineid, värvaineid jpm. Mikroorganisme hävitava toime tõttu kasutatakse teda välisdesinfektsiooniks: tema lahusega immutatakse aiaposte ja liipreid, et takistada nende mädanemist. Amiinid ... on ammoniaagi derivaadid, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsivesinikrühmadega (nt alküülrühmadega). Created by Riho Rosin 13 13666324649407.doc.doc Sõltuvalt asendunud vesiniku aatomite arvust on amiinid primaarsed, nt C6H5 NH2,
salukoosluste variandid) Linna kliima • Mõjutatud inimtegevusest (kõrgem talvine ja ka suvine temperatuur). • Tõusvad õhuvoolud ja tahm, tolm ning aerosoolid soodustavad pilvede kujunemist – maapinnani jõuab vähem päikesekiirgust. • Mikrokliimas palju äärmuslikke olukordi. Antropogeenne stress • A) õhu saasta(u)mine (sambliku- ja okaspuukõrb) • B) mullakeskkonna häiritus • Saasteained kahjustavad mikroorganisme ja seeni + nendega sümbioosis elavaid puid • Lumetõrjesool, halofüüdid • Tallamine Tallamise tagajärjed • Umbne sillutamine (asfalteerimine, betoneerimine). • Varise koristamine (linnamullas vähem laguahelaga seotud organisme) • C) Reostamine ja lõhkumine • Mineraalainetega rikastatud keskkond ja avatud kooslus (võõrliikidele hea võimalus) • Linnud Tallamise tagajärjed
Mikrobioloogia I tutvustus. Elu teke Maal. Loengu autor dots. Tiina Alamäe Tartu Ülikool, Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut Tartu 2017 Mikrobioloogia I 2017 https ://www.youtube.com/watch?v=qCn9 2mbWxd4https:// www.youtube.com/watch?v=qCn92 mbWxd4 Mikrobioloogia I 2017 Mikrobioloogia I annotatsioon Käsitletakse prokarüootide (arhede ja bakterite) teket Maal, mikrobioloogia ajalugu, prokarüootide kohta eluslooduse kolmedomeenses süsteemis, kaasaegse bakterisüstemaatika põhialuseid, võrreldakse prokarüootset rakku eukarüootsega, tuuakse välja arhede iseärasused. Esitatakse andmeid prokarüootse raku siseehituse kohta: iseloomustatakse membraane, rakukesta, kapsleid, organelle, varuaineid, vibureid, spoore jne. Käsitletakse prokarüootide paljunemist, liikumisviise, suhteid ümbritseva Mikrobioloogia I 2017 keskkonnaga (sh temperatuuri, rõhu, Loengu...
mikroorganismidel neid kiiresti eraldada. Siiski tuleb meeles pidada, et kõik need materjalid lagunevad ainult siis, kui eksisteerivad eritingimused. Euroopas, kus biolagunevad kotid toodetakse märkimisväärses koguses, sisenevad nad spetsiaalsetesse kompostimisseadmetesse, kus luuakse kõik nende lagunemise tingimused: säilitatakse kõrge temperatuur, niiskus, hapniku kontsentratsioon, lisatakse spetsiifilisi mikroorganisme. Eesti poeketid ning seega ka tarbijad eelistavad siiani tavalisi kilekotte, mitte biolagunevaid. Kilekottide edasimüüjate väitel on nn ökokottide loodussäästlikkus hoopis müüt. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele umbes miljon uut kilekotti. Eestlased aga ostavad statistika kohaselt aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduvkasutatakse paraku vaid väike osa.Eestis saab neid leida Selveris(hind on 0,6 senti),Solarisis (hind on 0,5 senti).
vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid, vesinikperoksiidi, kaaliumpermanganaati. Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) on vääveldioksiid, naatriumvesiniksulfit ja rauasoolad. Nimetatud tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel. Reovee desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest klooriga loobutud. 10. Aktiivmudaprotsess
· vesilahustuvad: B -grupp, H, C, P, PP; · rasvlahustuvad: A, E, D, K. 2. Mikroorganismide tegevust mõjutavad tegurid. · mikroorganismide algarv ja paljunemise aeg - mida suurem on algarv ja mida kauem nad paljunevad, seda rohkem on neid lõpptootes · toidu keemiline koostis - toitainete olemasolu · temperatuur - optimaalsest temperatuurist madalamad temperatuurid pidurdavad mikroorganismide paljunemist, kõrgemad temperatuurid hävitavad mikroorganisme · niiskus mikroobid kasutavad vaba vett · lahustunud ainete kontsentratsioon soola ja suhkru kasutamine töötlemisel ja säilitamisel · õhu juurdepääs vajavad paljunemiseks hapnikku, vaakumpakendid, reguleeritud atmosfäär · toidu happesus mrineerimine, hapendamine · kiirgusenergia toidu säilimisaja pikendamine · keemilised ühendid säilitusained, antiseptilised ühendid, desinfitseerivad ühendid
Soolaravi Kristallsool sisaldab ideaalsüsteemi infot, kus kõik elusolendid on terved ja õnnelikud. Soola abil saavad haiged keharakud terveks ning pöörduvad tagasi energilise elu juurde. Sool vastutab meie kehas energeetilise ja elektrilise süsteemi eest. Rakkude jõud peitub kaaliumis. Ilma kaaliumi vastasoleva naatriumita meie süsteem laguneks. Esimesed soolaravi juhtumid on teada juba vanast Egiptusest, aastast 300 e. Kr. Sool sisaldab palju päikeseenergiat. See tapab ohtlikke mikroorganisme ja on juba tuhandeid aastaid olnud kiidetud ravivahend. Ilma soolata pole ka elu ega paranemist. Kui soola kasutatakse soolaravis, peab see olema testitud nii kvaliteedi, kvantiteedi, värvi (valge, oranz, punane) koha pealt ja erinevate teraapiate abil. Soolaravi on soovitatav järgmiste haiguste korral: · sagedased viirusinfektsioonid, nohu-köha · astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. ...
aga on levinud eriti ohtralt (hanemaltsad). Uusi meie põldude umbrohtusid on kujunenud ka tulnuktaimede hulgast (võõrkakar, rebasheinad, kukehirss). kahjurid, parasiidid Kultuurtaimi söövad nagu looduslikke liikegi mitmesugused bakterid, seened, nematoodid, putukad, lestad ja ka imetajad, nende elu häirib viiruste tegevus. Loomariiki kuuluvaid laia toiduvalikuga suuremaid kultuurtaimede sööjaid nimetab inimene kahjuriteks, kitsalt spetsialiseerunud väiksemaid liike parasiitideks, seeni mikroorganisme ja viiruseid ka taimehaigusteks. Kui suuremad loomad (imetajad, osad putukad) on küllalt vähevalivad toidu suhtes, siis väiksemad organismid on sageli vägagi spetsialiseerunud. Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi (hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed). Putukad ja taimehaigused on aga sageli teatava toiduspetsiifikaga - sageli söövad nad ühe või mõne
pikema aja jooksul keeruline. Seetõttu on linnade piires seni töötavad puurkaevud enamasti rajatud sügavatesse, reostuse eest kaitstud veekihtidesse. Maapinnalähedase põhjavee veehaare rajatakse harilikult väljapoole tiheasustusala, seal on veekvaliteet vähem ohustatud ja veekaitseliste piirangute seadmine lihtsam. I piirangute vööndina käsitletakse ala, millest üldjuhul piisab mikrobioloogilise reostuse kaevu jõudmise vältimiseks. Enamik mikroorganisme sureb pinnases ja põhjaveekihis 50100 päeva jooksul. II piirangute vööndi ulatus arvutatakse, arvestades 400 ööpäevast aega reostunud vee jõudmiseks puurkaevu, või siis määratakse veehaarde toiteala 25% pikaajalise veevõtu juures. II piirangute vöönd peaks tagama reoainete lagunemise ja lahjenemise enne veehaardesse jõudmist. III piirangute vöönd on ala, mis reaalselt mõjutab antud veehaarde vee kvaliteeti ka
Need koosnevad looduslikest valkudest, põhiliselt kollageenist. Selline kest laseb hästi läbi suitsugaase ja veeauru. Tänu sellele võivad vorstis olla mikroorganismide arenemiseks vajalikud tingimused see on põhjus, miks naturaalkestas vorstide säilitusajad pole eriti pikad. Säilituskest on valmistatud tehismaterjalist ja on mitmekihiline. Säilekest on nagu konservikarp, mis ei lase läbi veeauru, gaase, õhku ega mikroorganisme. Ta on meelepärane müüjatele, sest vorst ei kuiva ega kaota säilimisel kaalu. Termilise töötlemise järgi jagunevad vorstid järgmiselt: 1. Keeduvorstid on kõige levinum vorstide liik. Hinnatuima keeduvorsti valmistamiseks kasutatakse kvaliteetset loomaliha, mitterasvast sealiha või searibi. Keeduvorstide eriliigi moodustavad linnulihast vorstid. Vorstid peavad olema puhta ja kuiva pinnaga. Konsistents on elastne ja tihe. Täidis ei tohi
Juustulaud Juustulaua võib katta mistahes piduliku sündmuse puhul.See on saanud viimaste aastate suurmoeks. Juustulaud võib olla kaetud nagu rootsi laud või nagu fursettlaud.Esimesel juhul kaetakse eraldi söögilaud,teisel juhul moodustatakse istumisnurgad või paigutatakse ruumi üksikuid toole eakate ja puudega külaliste tarvis.Suupisteid ja jooke (või mõlemaid) võib pakkuda ka teenindajate kandikult. Olenevalt sellest,kuidas laud lahendatakse,valitakse lauale suupisted. Juustulaua võib katta toitlustusfirmas,hotellis,rongis,ametiasutuses,õppeasutuses,firmas,kodus,talveaias,terassil, paviljonis,aias ja pargis. Vatuvõtu juustulauaga võib korraldada järgmistel puhkudel: -firma asutamise puhul korraldatav vastuvõtt -firma aastapäevapidu -firma toote või teenuse tähtpäev -firma,selle toote või teenuse presentatsioon -toodete või ürituste reklaamkampaania -riiklike tähtpäevade puhul korraldatav vastu...
Eelttluse ja esimese etapi tulemusena vib eemalduda veest 70-80% BHT-na mdetud orgaanilisest ainest, tavalise kommunaalheitvee puhul on see 30-40%. Kahe esimese etapi (fsikaline+bioloogiline) tulemusena vheneb BHT 80-90%. Aktiivmudal phinev heitvee puhastamine Aktiivmudal phinev heitvee puhastamine koosneb jrgnevatest etappidest: Aeratsioonimahuti - heitvesi segatakse aktiivmudaga ja segu aereeritakse mehaaniliselt. Oluline on suure osa biomassi ringlemine ssteemis, mis aitab silitada mikroorganisme, kes on kohastunud orgaanilise aine kiireks lagundamiseks. Heitvesi viibib aeratsioonitankis 4-8 tundi. Selle aja jooksul heterotroofsed bakterid tarbivad heitveest lahustunud orgaanilise aine (osa org. ainest mineraliseeritakse, osa konverteeritakse mikroobide biomassiks) . Aereerimise lesandeks on varustada baktereid hapnikuga ja segada aktiivmuda heitveega. Sedimentatsioonimahuti-siin aktiivmuda settib, osa settinud aktiivmudast lheb tagasi aeratsioonimahutisse, lejnu eemaldatakse ssteemist.
. Nukleiinhapete amplifikatsioon Kuigi nukleiinhapete hübridisatsioon on väga spetsiifiline reaktsioon, on tema üheks miinuseks ebapiisav sensitiivsus, s.t. kui sihtmärk-nukleiinhapete arv on allpool kriitilist piiri, võib hübridisatsiooni signaal olla niivõrd nõrk, et seda ei suudeta registreerida. Seetõttu on vajalik mikroorganismide eelnev isoleerimine söötmel, suurendamaks DNA hulka. Probleemi lahenduseks on nukleiinhapete paljundamine, selle asemel et paljundada mikroorganisme. DNA või RNA molekulaarseks amplifikatsiooniks on võimalik: 1. uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon, 2. sondi amplifikatsioon 3. sondist lähtuva signaali amplifkatsioon. Viimased kaks leiavad harvem kasutamist. Uuritavas materjalis olevate sihtmärk-nukleiinhapete amplifikatsioon –PCR Polümeraasahelreaktsioon - PCR (polymerase chain reaction) koosneb 30-50 korduvast tsüklist,
reoveepuhastuse üks peaeesmärke. Bioloogilised meetodid, mis on reoveepuhastuses laialt levinud, võimaldavad kõrvaldada veest eeskätt orgaanilist reoainet. Puhastuses osalevad mikroorganismid vajavad paljunemiseks ja kasvuks ka toitaineid. Seetõttu seob biomass reoveest pidevalt teatud hulga fosforit ja lämmastikku ehk teisisõnu, bioloogilised meetodid kõrvaldavad veest teatud koguse toitaineid. Näiteks 1 g P toidab 1700 g mikroorganisme, st 140 g planktoni kuivainet. Planktoni lagundamisel kulub osa O2 lämmastiku hapendamiseks NO3-'ks ja teine osa C - ühendite muutmiseks CO2 'ks, vastavalt 5g O2/g N ja 3g O2/g C. Suhe P:N:C = 1:7:40. Olmereovesi sisaldab ca 3g P/ inim.d, millest põhiosa tuleneb fekaalidest, ülejäänu pesemisvahenditest, kalakasvatusest ja põllumajandusest. Üldfosfor koosneb orto- ja polüfosfaatide ning orgaaniliselt seotud P summast,
Võib arvata, et Euroopa kaotas Musta Surma tõttu nelja aastaga ca ¼-1/3 elanikkonnast (75-80 miljonist arvatakse surnud 24 miljonit). Linnade (ca 15% rahvastikust) elanikkond võis väheneda poole võrra. 3.LOENG Nimetage arenguid teadusloos, mis panustasid meditsiini arengusse uusajal Boyle defineeris keemilise elemendi (näitas ka, et õhk on vajalik eluks), arenema hakkas analüütiline keemia. Mikroskoobi areng (Loeewenhoek näeb 1647 esmakordselt mikroorganisme, 1695 avaldab oma peateose Arcana naturae detecta), mis viis histoloogia arenguni (Malphigi, 1661 töö kapillaaride osast vereringes). Jne. Oluline asi, mis toonasele teadusele (ka meditsiinile) arenguhoogu juurde andis, oli empiiriline ja ratsionalistlik filosoofia (Bacon, Locke, Hume, Descartes, Spinoza, Leibniz). Kuigi filosoofid pidasid (jätkuvalt) vajalik olevat seletada maailma inimtunnetusest lähtuvalt, viis see nüüd varem või hiljem juba objektide olemusliku tunnetamiseni
Eraldub soojus Vabanevad vesi, süsihappegaas ja mineraal-, sh Majapidamises tekib olulisel määral väetusained Bakterite tegevus algab kompostis iseeneslikult, nende hulk kompostimiskõlbulikke jäätmeid kasvab kiiresti. Valminud komposti saab koduaias kasutada Kompostitava materjali pinnale moodustub õhuke biokile, Aitab oluliselt vähendada prügiveokulusid milles on rohkesti mikroorganisme. Mikroobid saavad energiat ja toitaineid orgaanilisest ainest ning hapnikku kompostitükikeste vahele jäävast õhuruumist. Tekib mulda rikastav huumus Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 13 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 14 Kompostihunnik Kompostihoidla · Sobilikud mõõdud: kõrgus 0,8-
taime ja loomariikide omadustest ja vajadustest ja neist kujunesid välja teadmised. Vanimad jäljed taime ja loomaliikide kodustamisest on 10 kuni 4 tuhat aastat tagasi Lähis Idas. Kodustatud taime ja loomaliikidest aretati sorte ja tõuge. See oli ebateadlik valik. Seetõttu saadi tulemused pika aja jooksul. Tänapäeval kasutatakse teaduslikult planeeritud valikuid, mis tagab kiirema tulemuse kuid mõlema valiku korral saadi tulemused. Toiduainete töötlemisel kasutati mikroorganisme kuigi ei teatud nende protsesside olemusest, bakteritest ega seentest midagi. Meditsiini praktika Paleontoloogilised leiud kinnitavad, et juba ürginimesed viisid läbi kirurgilisi operatsioone. Paljusid haigusi raviti erinevate taimedega. Kõige enam uurisid organismi ehitust ja talitlust arstid. Nii kogunes bioloogiaalaseid teadmisi, mis viis 19. sajandi alguseks bioloogia kui iseseisva teadusharu tekkeni. 19. sajandis II poolel suutsid bioloogiaalased
Sellepärast on välja nuputatud mitmeid teisi sooli, mille happed on tugevad ja nende Ca-soolad lahustuvad vees paremini. 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Desinfitseerivad ained, konservandid ja antioksüdandid on kosmeetilistes preparaatides vajalikud selleks, et hoida neid riknemise eest. Kosmeetilised preparaadid sisaldavad sageli aineid, mis on mikroorganismidele heaks toitepinnaseks (valgud sahhariidid). Peale selle hävitavad dessinfektsioonivahendid mikroorganisme ka nahal ja juustel. Antioksüdandid väldivad aga mitmesuguste looduslike ühendite (küllastumatudõlid ja rasvad) oksüdeerumist õhuhapniku toimel. Desinfitseeriva ja konserveeriva toimega on etanool, 2-propanool, bensoehape, salitsüülhape, Al-ühendid (viimased on ka higistmisvastase toimega). Antioksüdantidest on tähtsamad fenoolid, mis sisaldavad aromaatses tuumas eriti o- ja p-asendites, haralisi alküülrühmi. Sellised fenoolid ei ole mürgised. 4.6. Lõhnaained
Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess
mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas o Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik. Eristatakse kahte gruppi mikroorganisme: sümbiootilised mikroorganismid, mis seovad suurtes kogustes lämmastikku(50....200kg/ha) ja vabalt elavad bakterid, seened, vetikad jms, mis võivad aastas siduda õhulämmastikku kuni 50 kg/ha o Sademeteveega mulda sattuv nitraatlämmastik(10...15kg/ha) o Org väetistega mulda antud N, ksujuures 1tonni sõnnikuga antakse mulda 5kg/ha N,
. tasub end ära vaid siis, kui kännudlähevad nt kütteks. Tänapäeval aga lihtsalt välditakse suviseid raieid, kändude lõikepinna kiire raiejärgne tootlemine keemilise (enamasti karbamiidi 20-30% vesilahus) või bioregulaatoriga (ROTSTOP). Kõrge lämmastikusisaldus keemilise regulaatori karbamiidi koostises algul tapab kõik mikroorganismid, vihmaveega lahjenemise järel hakkab peagi ligi tõmbama väga paljusid, ka puidule muidu ebatavalisi mikroorganisme, nende hulgas ka juurepessu suhtes vaenulikke, takistades sel viisil värske kännu nakatumist juurepessuga. Bioregulaatori ROTSTOP toimeaineks on saprotroofse (s.t ainult surnud puidul elada suutva) seene hiidkooriku eluvõimelised eosed. Hiidkooriku eostest arenev mütseel tungib edasi ka kännu sisemusse ja jämedamatesse juurtesse ning takistab sellega juurepessu levimist ka maa all. Männi-juurepess Heterobasidion annosum Mitmeaastane. Liibuv, poolliibuv v
Hapendamisel ja taandamisel kasutatakse vastavaid reaktsioone reoainete muutmiseks vähemohtlikusse vormi või veest eraldatavale kujule. Hapendajana (oksüdeerijana) kasutatakse mitmesuguseid klooriühendeid vesinikperoksiidi kaaliumpermanganaati Kasutuskõlblikeks taandajateks (redutseerijateks) Vääveldioksiid Naatriumvesiniksulfaat Rauasoolad Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt tootmisvete käitlusel Desinfitseerimisel hävitatakse patogeenseid või muul viisil ohtlikke mikroorganisme. Peamiselt kasutatakse desinfitseerimisel klooriühendeid. Varasemate arusaamade kohaselt arvati, et puhastatud reoveed võivad osutuda tervistkahjustavateks, kui nad satuvad supluspiirkonda. Seetõttu loeti desinfitseerimist vajalikuks vähemalt suplushooajal. Kloorimisel moodustuvad aga kantserogeensed või mutageensed klooriühendid, millest tekib suurem kahju kui bakteritest. Seetõttu on kaasajal reovee desinfitseerimisest loobutud. 7. Aktiivmudaprotsess
kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu
hapnikusisaldus, siis väheneb tunduvalt ka liha riknemise võimalus. 26. Liha mikrobiaalne riknemine (roiskumine, käärimine, hapnemine, hallitamine) Roiskumist põhjustavad proteolüütilised mikroorganismid, kes lagundavad oma elutegevuse käigus valke ja valkude hüdrolüüsi produkte (ehk aminohappeid). Tapasoe liha on soodne keskkond roisubakterite arenguks: valgurikas, niiske, optimaalne temperatuur, sisaldab alati mingil määral mikroorganisme. Käärimine ja hapnemine- Tekib tavaliselt liha soolamisel piimhappebakterite mõjul, kui lisatud suhkru kogus on liiga suur või kui piimhappebaktereid on liiga palju. Lihakehade ja värske liha puhul seda riknemisviisi harilikult ei esine, sest liha sisaldab liiga vähe süsivesikuid, mis on piimhappebakterite peamiseks toitaineks. Hallitus- Lihal arenevad hallitusseened õhu suure niiskusesisalduse ja õhu halva ringluse korral.
16.1.1 Süljenäärmed Hoiab suu limaskesta niiskena (vajalik kõnelemiseks) Baktereid hävitava toimega Sisaldab süsivesikuid lõhustavat -amülaasi ja lipiide lõhustavat lingvaallipaasi Muudab toidupala libedamaks ja neelatavaks (limaaine mutsiin) 16.1.2 Magu Süsivesikute seedimine jätkub maos nii kaua kui seda võimaldab maomahla pH Maomahla ensüümide toimel toimub valkude ja lipiidide lõhustumine Maomahl sisaldab soolhapet, pepsiine ja lipaasi Maksas olev HCl teeb kahjutuks mikroorganisme 16.1.3 Maks Osaleb kõikide toitainete ainevahetuses, puhastab verd mürgistest ainetest, Maksas tekib sapp, vitamiinide ja vere varupaik, Maksas toodetakse glükogeeni, osaleb punaste vererakkudelagundamisel 16.2 Aine- ja energiavahetus 16.2.1 Orgaanilised ained sahhariid e süsivesik - Organismi esmane energiallikas - Varufunktsioon(glükogeen maksas ja lihastes) - Tugifunktsioon
Ajavahemikul 2005–2006 kontrollis tervisekaitseinspektsioon 20 Läänemaa kooli õpperuumide sisekliima näitajaid. 15 koolis ei vastanud süsihappegaasi kontsentratsioon siseõhus kehtestatud nõuetele (Terviseameti koduleht). Peamisteks põhjusteks toodi, et ruume ei õhutata ja õpilased viibivad vahetunni ajal klassides. Tuulutamine on hügieenilisest vaatevinklist lihtsaim ja asendamatu abinõu ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Sage ning õige tuulutamine vähendab mikroorganisme ja tolmu õhus 3–5 korda ning võimaldab alandada paljude infektsioon-, allergiliste jt haiguste levikut. Koolitervishoiu ülesanne on pöörata tähelepanu koolikeskkonnale, et ka allergiline laps võiks seal turvaliselt õppida. Iga koolidirektori ja omavalitsusjuhi vastutada on, et koolid vastaksid tervisekaitsenormidele ja ei kahjustaks laste tervist. Kooli tervishoiutöötaja koos kooli tervisenõukoguga on koolijuhile abiks keskkonna hindamisel ning kõrvalekallete kaotamisel.
universaalseks endogenoomiks ja integreeruvaks eksogenoomiks. Sage on lateraalne ehk horisontaalne geneetiline ülekanne ehk geenide import. Muudab evolutsioonitempot. Selle tõttu bakterite fülogenees ei ole puutaoline ning seda ei saa esitada monofüleetiliste taksonite järgi. Metagenoomid: Evolutsioonilisest lähtepunktist ei saa vaadelda vaid ühe liigi DNA-d vaid terve bakterikoosluse genoome teatavas nisis. Seda lähenemist iseloomustab mõiste metagenoom, Kuna enamikke mikroorganisme laboris kasvatada ei saa, puudub informatsioon valdava osa mikroobide kohta. Sellest ka vajadus massiliseks sekveneerimiseks, Võimalik rekonstrueerida erinevate organismide täielike genoome, Lähtub pigem mitte genoomide võrdlustest bioomides vaid geenidest, mis on bioomides evolutsioonis fikseerunud, Suurim metagenoomide projekt Global Ocean Sampling Expedition on tuvastanud 6,12 mln. erinevat valku kodeerivat geeni! Metagenoomide geenikeskne
KATTEELUND NAHK cutis Nahk on inimese keha väliskate. Tal on keeruline mikroskoopiline ehitus, retseptoorsed, kaitse-, eritus- ja termoregulatsioonifunktsioonid. Naha tekisteks on karvad, küüned, higi- ja rasunäärmed ning rinnanääre. Täiskasvanu naha üldpindala on ~1,6 m 2. Naha paksus on keha eri piirkondades erinev ja kõigub 0,5 - 4 mm piires tingituna ehituslikest iseärasustest. Kaitsva kattena on nahk üsna tihe: ta ei lase läbi gaase, lahuseid ja mikroorganisme. Nahk on küllaltki elastne - ta annab järele venitusele ja omandab seejärel esialgse seisundi. Mõningates kohtades läheb nahk pikkamisi, ilma Koostanud M. Kolga 10 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2007sügis Meeleelundid. Nahk
keskkonnas. Kristallsool sisaldab ideaalsüsteemi infot, kus kõik elusolendid on terved ja õnnelikud. Soola abil saavad haiged keharakud terveks ning pöörduvad tagasi energilise elu juurde. Sool vastutab meie kehas energeetilise ja elektrilise süsteemi eest. Rakkude jõud peitub kaaliumis. Ilma kaaliumi vastasoleva naatriumita meie süsteem laguneks. Esimesed soolaravi juhtumid on teada juba vanast Egiptusest, aastast 300 e. Kr. Sool sisaldab palju päikeseenergiat. See tapab ohtlikke mikroorganisme ja on juba tuhandeid aastaid olnud kiidetud ravivahend. Ilma soolata pole ka elu ega paranemist. Kui soola kasutatakse soolaravis, peab see olema testitud nii kvaliteedi, kvantiteedi, värvi (valge, oranz, punane) koha pealt ja erinevate teraapiate abil. · Soolaravi toimel suureneb rögaeritus kroonilisi kopsuhaigusi põdevatel inimestel, paraneb kopsude ventilatsioon. · Ravi toimel tõuseb organismi mittespetsiifiline ja immunoloogiline
(mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused".
Toidu ohutus. Toidu hügieen, ülesanded Toidu ohutus-Kindlustunne, et toit ei põhjusta ettenähtud viisil tarbimisel või valmistamisel kahjuu tarbijale. Toidu hügieen- kõik tingimused ja meetmed, mis on vajalikud toidu ohutuse ja sobivuse tagamiseks kõigis toiduahela etappides. Ülesanded: Kõik tegevused, mis 1) kaitsevad toitu saastumise eest 2) hoiavad ära olemasolevate bakterite paljunemise piirini, mis muudab toidu ohtlikuks või enneaegselt riknevaks. 3) hävitavad toidus kahjulikud ained, organismid kuumtöötlemisega või muude meetoditega. Toidu turvalisus.- kui kõigil inimestel on pidev füüsiline ja majanduslik juurdepääs piisavale kogusele ohutule toidule tervislikuks ja aktiivseks eluks. 1) kohane või kättesaadav toiduvaru 2) stabiilne toiduvaru ilma kõikumistet 3) juurdepääs toidule ja võimalus seda endale lubada 4) kvaliteetne ja ohutu toit Mida tähistavad järgmised akronüümid: FAO.-Food and Agricultural Organisation of the United ...
(mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused".
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
