Tugev vastastikmõju Tuumasisene mõju. Elektromagnetilisest oluliselt tugevam. Nõrk vastastikmõju Põhjustab aatomituumade lagunemist. Väga väikestel kaugustel, nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju Esimene mudel Anaximenes Mileetosest Kõik mateeriavormid seletuvad vaid ühe elemendi õhu tihenemise ja hõrenemisega. Kahjuks on ülilihtsal mudelil üks viga: ta pole õige! Aeg on karmilt kohelnud ka ülejäänud mikromaailma mudeleid möödanikust, ning kahtlemata ei jäta ta puutumata nüüdseidki konstruktsioone. Elementaarosakeste füüsika areng Aatomit peeti jagamatuks osakeseks (Demokritos) I etapp 1897 1932 I etapp Eraldati aatomist elektron Avastati prooton ja neutron. Neid peeti jagamatuteks. II etapp 1932 1970 II etapp Selgus et muutumatuid osakesi pole olemas. Kõik elementaarosakesed muunduvad üksteiseks ja need
Paracelsus (iatrokeemilise koolkonna rajaja) loob õpetuse elementidest kui keha algtegurites püütakse hakata meditsiinilisi protsesse seletama keemia kaudu. Põlemise hapnikuteooria lükkab ümber flogistonide teooria, kui näidatakse, et ka hingamine on oksüdatsiooniprotsess. Inimest hakatakse vaatlema kui füüsikalist masinat. Keha ehituses hakkab domineerima põhjus-tagajärg seos. Energia jäävuse seaduse sõnastamine lükkab lõplikult ümber hingede teooria. Optika areng viib mikromaailma uurimiseni. 10. Kirjeldage William Harvey avastusi William Harvey loob adekvaatse vereringeteooria, kus verd pumpab kehasse süda. Pakub võimaluse imetaja muna(raku) olemasoluks (peetakse embrüoloogia rajajaks). Loote tekkeks on vaja muna- ja seemneraku ühinemine. Arvas, et pärandumine toimub tänu magnetilistele jõududele. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsiooni teooriaid. 11. Kirjeldage Karl Linne tähtsust
Mõlemad, nii tingimused kui ka tegevust vallapäästvad tegurid, on väga suuresti erinevate inimeste puhul ning kumbki nendest üksikult ei suuda kindlaks määrata võimalikku seaduserikkujat. Tingimused võivad endas hõlmata seaduserikkuja kallal tema lapseeas toime pandud vägivalda; tema üleskasvamist perekonnas, kus vägivallatsemine oli konfliktide lahendamise tavaline viis; tema alaväärsustunnet või ta võimetust kontrollida indiviidi ümbritsevat mikromaailma, arvesse võivad tulla ka teatud isiksust määravate joonte, nagu olla tundeküllane, puudumine. Esilekutsuvateks või sündmusi vallapäästvateks teguriteks võivad olla mistahes asjaolud, mida täiskasvanu võtab kui kriisiolukorda. Kriis ei ole tihti ainult perekonnas; see võib olla kas ebaedu töökohas või igasugune pettumus või mingi tekkinud olukord, mis seab inimese alaväärsesse olukorda. Mõnel juhul on täiskasvanu võhiklikkus ja laste arenevatest vajadustest arusaamise
TÕRJUTUSE PRINTSIIP · Tõrjutuse printsiip makromaailmas tähendab seda, et ainelisi objekte ei saa asetada teineteise sisse. NT.Kui pista vett sisaldavasse anumasse mingi keha, siis vedeliku tase tõuseb. Põhjuseks on see, et vesi ja keha ei saa üheskoos samas ruumiosas paikneda seepärast tõrjub keha oma asukohast vee välja. · Tõrjutuse printsiipi väljendab ka see, et kaks veejuga ei saa teineteist segamatult läbida. · Mikromaailma jaoks sõnastas selle printsiibi 1925. aastal Austria füüsik Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. Elektronid ei saa tiirelda sarnaselt, omades täpselt ühepalju energiat. Nende seisundid peavad millegi pooleset erinema. NT.Kaks teineteisest eemal olevat veejuga voolavad segamatult mööda oma trajektoore .Kohtumisel
struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuste uurimisega. Kvantmehaanika esimesed alged tekkisid 1900. aastal, kui Max Planck tõi sisse kvantide mõiste. Paljud katsed olid seotud kiirgusspektrite uurimisega, mille käigus leiti, et energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. Kvantmehaanika kiire võidukäik algas 1920. aastatel. Selle peamised rajajad olid aastail 1925. 1926. W. Heisenberg ja E. Schrödinger. Kvantmehaanika on õpetus mikromaailma objektide liikumisest. Põhiseisukohad on: 1. Aineosakestel on laineomadused (st osake võib käituda lainena). 2. Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik (ei ole täpselt ennustatav). Kvantmehaanika võtab arvesse osakeste liikumise kirjeldamisel nii korpuskulaarseid kui ka lainelisi aspekte. 6. teema - energiatasemed tahkistes · Tahkis - kristallilised kehad. · Energiatsoonid Kristallides on aatomid või ioonid paigutunud korrapärase ruumvõrena. Naaberaatomite välised
• Sisemine nähtavushorisont on konkreetse vaatleja või kogu inimkonna teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole. • Väline nähtavushorisont on vaatleja(te) teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole Makro-, mikro- ja megamaailm • Makromaailmas kehtivaid füüsikaseadusi võime me uurida nägemismeelega vahetult ilma abivahenditeta hoomatavate katsete abil. • Mikromaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid. Need on objektid tüüpilise mõõtmega, mis jääb alla ühe mikromeetri (miljondiku meetri) • Megamaailma moodustavad inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid. Need on objektid tüüpilise mõõtmega, mis on üle ühe megameetri (miljoni meetri ehk 1000 kilomeetri). Kokkuvõte • Väline nähtavushorisont- Väline nähtavushorisont on vaatleja(te)
Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkuse...
Kuidas kaosest saab kord Peame siirduma esialgu fantaasiamaailma. Olgu meil ruum kus õhk on normaaltingimustel. Normaaltemperatuuriks loetakse 0 ºC Normaalrõhuks loetakse 101,3 kPa (760 mmHg). Võtame ruumi ühest osast õhku ja eraldame sellest hapniku. Olgu meil hapnikku normaaltingimustel 1 cm3. Oletame, et õnnestub määrata kõikide aineosakeste kiirus gaasis teatud ajahetkel. Leidugu osake, mille kiirus on vaid 10 cm/s. Mikromaailma mõistes see osake praktiliselt seisab paigal. Leidugu ka osake, millest suurema kiirusega ei liigu antud ansambli ükski osake 10 km/s. Kuna ansamblis on osakesi tohutu palju (2,7 1019 aineosakest), siis on ka andmetabel tohutult pikk. Arvuti, kuhu need andmed mahuksid peaks olema määratult suure mälumahuga. Esindatud on kõikvõimalikud kiirused vahemikus 10 cm/s kuni 10 km/s. Nüüd antakse arvutile kaks käsku: 1
FLA 1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks. Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tunde...
päris ühtlase tihedusega. Teadlased on enam-vähem ühel meelel ka selles, et universum paisus algushetkedel väga kiiresti, nii kiiresti, et olemasolevad ebatasasused ei saanud ühtlustuda, vaid säilisid ja paisusid koos aegruumiga. Neist väikestest virvendustest said tulevaste galaktikate, tähtede ja muude objektide alged. See, et universum alguses pöörase kiirusega paisus, viis otsekui selleni, et makromaailma, universumi ehitus kujunes mõnevõrra sarnaseks mikromaailma ehitusega või nagu ütleksid filosoofid: mikrokosmose ja makrokosmose vahel tekkisid vastavused'' (Kaplinski 2009:158-160). 2.2. Inflatsioon `' Suure Paugu teooria ei käsitle pauku ennast, vaid seda, mis juhtus pärast pauku, üsna vahetult pärast. Tehes pikki rehkendusi ning jälgides üksikasjalikult osakeste kiirendites toimuvat, arvavad teadlased et nad suudavad taastada sündmusi, mis toimusid vaid murdosa sekundit pärast loomishetke. Siis oli Universum veel nii pisike, et tema
14 Vesinikupomm (1953) Laser (N. Bassov, A. Prohhorov, Ch.Townes, T. Maiman, jt., 1958 – 1960) Kvarkide hüpotees (M. Gell-Mann, G. Zweig,1964) Antituum (antideutron), (1965) Üksikute aatomite vaatlemine elektronmikroskoobis (1970) Kvarkide avastamine (1975) Kõrgtemperatuurne ülijuhtivus (G. Bednorz, A. Müller, 1987). Edasised arengusuunad on mikromaailma sügavusse (elementaarosakesed, juhitav termotuuma reaktsioon, antiaine jne) ja megamaailma avarustesse (mustad augud, varjatud mass jne). 1.3. Füüsikaline maailmapilt Mis on maailmapilt? Ettekujutus maailmast (loodus koos inimühiskonnaga), selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Meie uurimused on näidanud, et maailmapilte võib liigitada kolmeks: teaduslik: eesmärgiks luua teadmiste süsteem, mille elemendid on omavahel seotud põhjuslike seostega.
Makromaailm 10-7 m Molekulid 1m Vaatleja 106 m Megamaailm 10 v.a. Tähesüsteem Nähtavuse 105 v.a. Galaktika horisont 108 v.a. Galaktikate parved 1010 v.a. Tuntud Universumi osa Mõõtmed • makromaailma (1 μm < l <1 Mm) kus l on objekti moode), • mikromaailma (l < 1 μm) • ja megamaailma (l > 1 Mm). • Film nähtavushorisondist Füüsika uurimismeetod Füüsika uurimismeetod • Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga • Mõõtmisi jaotatakse kaheks: • otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); • kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil • ( v = s/t, S = axb, jne). • Mõõteriist on seade, mille ülesandeks on
1m Vaatleja 106 m Megamaailm 10 v.a. Tähesüsteem Nähtavuse 105 v.a. Galaktika horisont 108 v.a. Galaktikate parved 1010 v.a. Tuntud Universumi osa Mõõtmed Reemo Voltri · makromaailma (1 m < l <1 Mm) kus l on objekti moode), · mikromaailma (l < 1 m) · ja megamaailma (l > 1 Mm). · Film nähtavushorisondist Reemo Voltri Füüsika uurimismeetod Füüsika uurimismeetod Reemo Voltri · Suuruse mõõtmine on tema väärtuse võrdlemine mõõtühikuga · Mõõtmisi jaotatakse kaheks: · otsemõõtmine - kus tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt (joonlaud, ampermeeter); · kaudmõõtmine - kus tulemus saadakse otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil
1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kun...
läbiva elektroni asukohta. Vastuoludeni jõuame samuti, kui tahame omistada trajektoori, st kindlaid koordinaatide väärtusi elektronile aatomi statsionaarses olekus (klassikalise aatomimudeli raskused). Katsed aatomitega jt mikrosüsteemidega näitasid,et peale energia esineb veel teisigi suurusi (nt inpulsimoment), mille väärtused võivad muutuda ainult hüppeliselt. Sellepärast nimetataksegi mikromaailma füüsikalistele nähtustele kohandatud teooriat kvantteooriaks. 2. Milles seisneb musta kiirguse mõistatus? Max Planck lõi 1900.a hüpoteesi energiakvantide olemasolu kohta. Selle hüpoteesi abil tuletas Planck katsega kooskõlas valemi absoluutselt musta keha (õõnesruumi) kiirgusenergia spektraalse jaotuse jaoks. (Aine aatomid kiirgavad elektromagnetilisi laineid. Samamoodi on võimalik, et keha neelab peale langevat valguskiirgust muundades seda soojuskiirguseks
tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutset kiirust, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkusprintsiipi (p. 6.-9.), uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Holism (ingl. whole kõik, kogu) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut selles toimivate seoste parema tundmaõppimise kaudu (ei taanda tervikut osadeks), uurib reaalsust võimalikult mitte- lokaalselt (arvestab kõikvõimalikke arenguteid ja püüab hinnata nende realiseerumise tõenäosusi),
tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutkiiruse printsiipi, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkuse printsiipi, uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Kaasaegne füüsika uurib põhjuslikkuse mittefatalistlikke esinemisviise. Holism (ingl. whole kõik, kogu) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut selles toimivate seoste parema tundmaõppimise kaudu (ei taanda tervikut osadeks), uurib reaalsust võimalikult mitte-
Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas. Kaasaegne füüsika rakendab atomistlikku printsiipi ka väljale, arvestab spinni (sh. selle seost tõrjutus- printsiibiga), absoluutkiiruse printsiipi, dualismiprintsiipi ja tõenäosuslikkuse printsiipi, uurib ka mikromaailma (kvantmehaanika) ja megamaailma (kosmoloogia). Kaasaegne füüsika on (rohkem või vähem) holistlik. Kaasaegne füüsika uurib põhjuslikkuse mittefatalistlikke esinemisviise. Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme
Aafrikas ja Antarktikas. Ilma laamtektoonika olemasoluta oleks sellisele levikule raske seletust leida. Hea tõestus on ka see, et kõik suuremad süstemaatilised taksonid (paljas- ja katteseemnetaimed, putukad, roomajad, kahepaiksed, imetajad jne.) on levinud kaasajal kõikidel mandritel. 113.Saarte biogeograafia eripärad? Saared on ühed ökoloogide lemmikobjektid (alates Wallace'st ja Darwinist). Sageli moodustavad nad selgelt piiritletava isoleeritud mikromaailma, kus protsessid kulgevad omasoodu. Saared on oma olemuselt väga erinevad nii suuruselt, vanuselt, isolatsioonilt, topograafialt kui geoloogialt. Sageli iseloomustab saarte elustikku tervete organismigruppide puudumine, enamustelt kaugematest saartest puuduvad maismaaimetajad, võib olla siiski hülglasi ja käsitiivalisi (nahkhiiri). Väga paljude saarte elustik on võrrelduna mandritega kummalise ülesehitusega
tegelikult taastumatud, ainult nende taastumine arvestatavas mahus võtaks aega miljoneid aastataid. Kuid meil pole võimalik nii kaua oodata. Tuleb leida muid võimalusi. Võimalusi on: hüdroenergia, tuuleenergia, päikesepatareid, puidu põletamine. Energiamuundumistel mikro- ja makromaailmas on olemas põhimõtteline erinevus. Makromaailmas võib energia üle minna ühest liigist teise suvalises vahekorras, aga mikromaailmas ainult kindlate portsjonite (kvantide) kaupa. Öeldakse, et mikromaailma energiaspekter on diskreetne. Energiakvantide suurus on määratud mingite täisarvudega, mida nimetatakse kvantarvudeks. Miks see nii on? EI TEA, loodus on selline. Mikromaailmas kehtib ka energia ja massi ekvivalentsus, st et energiat ja massi võib kujutada ühest olekust teise üleminevana. Seejuures kehtib kindel seos nende suuruste 23 vahel: E = mc2
Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H2O ja O2 jne ), kuid nende süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid aineosakeste ( näiteks leptonid, hadronid jne ) vahel, mida ei ole võimalik samasuguste osakestega kirjeldada. Väljad eksisteerivad kehade vahetus ümbruses. Kuid on olemas ka väljaosakesed nagu
Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H2O ja O2 jne ), kuid nende süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid aineosakeste ( näiteks leptonid, hadronid jne ) vahel, mida ei ole võimalik samasuguste osakestega kirjeldada. Väljad eksisteerivad kehade vahetus ümbruses. Kuid on olemas ka väljaosakesed nagu
Gravitatsiooniväli on põhjustatud sellest, et mass kõverdab aegruumi. See tähendab seda, et gravitatsioon on kui aegruumi kõverdus ( aegruumi geomeetria ). See ei ole energiaväli. Kuid näiteks elektri- ja magnetväljad on aga energiaväljad. Nad ( laengud ) küll suudavad mõjutada aegruumi suhteid nagu seda teeb mass, kuid nad ise ei ole põhjustatud aegruumi kõverdumisest. Aine ja välja olemus selgub kõige paremini siis, kui uurida meie mikromaailma. Maailm koosneb molekulidest, need koosnevad aga aatomitest, need aatomituumadest ja need omakorda elementaarosakestest. On olemas väga erinevaid elemente ( näiteks H2O ja O2 jne ), kuid nende süsteemide vahel eksisteerivad ainult neli vastastikmõju. Väljana käsitletaksegi seoseid aineosakeste ( näiteks leptonid, hadronid jne ) vahel, mida ei ole võimalik samasuguste osakestega kirjeldada. Väljad eksisteerivad kehade vahetus ümbruses. Kuid on olemas ka väljaosakesed nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
