ETTEVÕTTEPRAKTIKA Aruanne Praktika aruanne SISSEJUHATUS Käesolev praktika aruanne on koostatud ettevõttepraktika põhjal, mis viidi läbi ajavahemikul 07.jaanuar 2013 03.veebruar 2013 aastal Polven OÜ-s. Praktikal tutvusin töökoja töötajatega ning mind viidi kurssi seal tehtava tööga. Sain osaleda ka ise praktilises töös aidates juhendajat, kui tal abi vaja oli. Praktika juhendajaks oli meister Roman. Praktikal käisin igapäevaselt, ning see oli väga huvitav. Praktika läbimisel oli ootuseks saada võimalikult hea ülevaade autotehniku erialasest tööst, millest suurel määral sõltub firma töö ja maine. 2 1.POLVEN OÜ ÜLDISELOOMUSTUS, PÕHITEGEVUS, STRUKTUUR 1.1Üldiseloomustus ja tegevus Polven OÜ on kauplustekett, mis tegeleb autotarvikute ja varuosade müügiga. Lisaks kõigele pakub töökoda erinevaid remonditöid Kahjukäsitlust , Plekitöid, Autode...
Kontoritöötaja riskianalüüs Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja telefonimüügiga tegeleva ettevõtte Puudel AS kontoris esineda võivad terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid ning hinnata ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Ettevõtte kontoriruumid asuvad uues büroohoones seistmendal korrusel. Tegemist on avatud tüüpi kontoriga ja seal töötab kokku 12 inimest. Mõisted ja terminid Riskianalüüs on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale....
töötasu suurus sotsiaalsed soodustused organisatsiooni poolt. Personali valikul on oluline, et meeskonna liikmed omavahel hästi sobiksid. Töötingimuste kujundamisel tuleks juhil arvestada inimese vajaduse ja töövõimega. Töökoha kujundamine, töövaldkonna täpne piiritlemine, kindlus oma töökoha suhtes on tegurid, mis mõjutavad inimese töömotivatsiooni. Kolm olulist teed töötingimuste loomisel on töö- ja puhkeaja õige reguleerimine, töökoha ja organisatsiooni mikrokliima kujundamine. 13 KASUTADUD KIRJANDUS Herzberg, F. 1968. One More Time: How Do You Motivate Employees? Harvard Business Review, Jan/Feb, pp. 56-57. Herzberg, F. 1987. One more time: how do you motivate employees? Harvard Business Review; Sep/Oct, pp.109. Herzberg, F. 1985. One more time: how do you motivate employees? Harvard Business Review; Nov/Dec, pp.17. Herzberg, F. 2003. One more time: how do you motivate employees? Harvard
Valgusallika võimalik peegeldumine kuvariekraanile peab olema välistatud. Tööruumi sisekliima ja ohtlike ainete sisaldus õhus peavad vastama kehtestatud normidele. Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Töökeskkonnas peab olema normidele vastav: · temperatuur; · suhteline õhuniiskus; · valgustus; · müra; · tõmbetuuleta õhuvahetus. Õhutemperatuur: Optimaalne vahemik 18 24ºC. Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10ºC. Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29ºC juures on töövõime langus 5%; +30ºC juures 10%; +31ºC juures 17% ja +32ºC juures 30%. Õhuniiskus: Normaalne õhuniiskus on 4060% (lubatud piirid 3070%); - Liiga kuiv õhk- tekib limaskestade ärritus;
põhineval organisatsioonil, lihtsatel juhtimisreeglitel ja meeskonnatöö kogemustel. Juhtimist 4 tuleb võtta kui neljaastmelist protsessi, mis sisaldab planeerimist, organiseerimist, motiveerimist ja kontrollimist. Meeskonna loomisel on oluline kaal juhi õigetel otsustel ja valikutel. Juht peab olema nii inspireerija kui ka hoogustaja. Edukal juhil peavad olema järgmised omadused: suhtleb avatult, seab vastastikused sihid, loob mikrokliima, mis soodustab suhtlemist, tunnustab ja annab tagasisidet nii edu kui ebaedu korral, on pühendunud oma organisatsioonile (Kaseniit 2010). Väga oluline on meeskonna liikmete kaasamine kõikidesse otsustusprotsessidesse (Roots 2005, 172). 1. 3 Rollid meeskonnas Oluline märksõna meeskonnas on see, et inimesed täidaksid just neile kõige paremini sobivaid ülesandeid. Liidri rolliks on olla visionäär, algataja, kannustaja, eeskuju ning tunnustaja (Telvik, Rõbtsenkoi 2009)
· Ahr · Mittelrhein · Mosel-Saar-Ruwer · Rheingau · Nahe · Rheinhessen · Pheinpfalz · Hessische Bergstrasse · Franken · Baden · Württemberg · Saale-Unstrut · Sachsen Kaks viimast veiniregiooni jäävad endise Ida Saksamaa territooriumile, mistõttu mõnedes vanemates veiniraamatutes neid ei käsitleta. Saksamaa veniregioonide paiknemise iseärasuseks on see, et nad on valdavalt jõgede orgudes, kus kohalik mikrokliima on veidi pehmem kui mujal. Saksamaa on tegelikult liiga külma kliimaga maa veiniviinamarjade kasvatamiseks. Samal põhjusel on 85 % Saksamaa veinidest valged ja ainult 15% punased. Nimelt valmivad valged viinamarja keskmiselt paar nädalat varem kui punased. 5 Viinamarjasordid 1. Riesling on ilmselt parim valge viinamarjasort Saksamaal ja Chardonnay kõrval ka
tootmis ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. Ergonoomiliselt õige arvutitöökoht Arvutiga töötaja töökoht tuleb planeerida nii, et otsesed valgusallikad ei asetseks töötaja otseses vaateväljas, akendel peab olema ees valgust reguleeriv kate. Tööruumis peab olema piisavalt ruumi vabalt liikumiseks. Õige mikrokliima tagamine ruumi temperatuur, niiskus ja õhuliikumise kiirus. Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Kuna kontoritöö energiakulu on väike, siis töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele käepäraselt kõik tööks vajalik ning reguleeritav vastavalt kasutaja füüsilistele omadustele. Jalgade jaoks peab lauaalune piirkond olema paraja sügavusega, soovitavalt 60cm.
tähistatud variandi o Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. o Küsimus o Jah o E i o Töökeskkond o Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? o x o o Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja o o x õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? o Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades o x o sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? o Kas ruumis on loomulik valgustus? o x o
12 6 KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja X takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, X spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele X eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? X Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) X
ümbritsevatel aladel. Õhutemperatuur on seal madalam kui ümbritsevatel aladel. Madalama temeratuuri ja suurema sademete hulga koosmõjul ilmneb selgemini talvel –sulasid esineb harvem ja nad on nõrgemad seetõttu on lumikate paksem ja püsivam. Lumikate jaotub künklikul 6 maastikul ebaühtlaselt . Kõrgustiku mikroklimaatilised tingimused on väga mitmekesised, erinevused on suured ja vahelduvad kiiresti. Liigestatud reljeefi tõttu avaldub mikrokliima mõjul kõikjal. Keskmise suurusega küngastel on suvel lõunanõlvadel mulla temperatuur 2-3kraadi võrra kõrgem kui põhjanõlvadel. Öökülmade ajal ulatub temeratuuri erinevus suletud nõgude põhja ja küngaste lae vahel lausa 8 kraadini.. Küngastevahelistes nõgudes ja oru põhjas on suurem öökülmaoht, rohkem esineb udusid ja kastet ning talvel võib esineda väike negatiivse temperatuuri erinevus kõrgemate aladega võrreldes. (Foto: Arne Ader) Vetevõrk Järved
meetodit 49) Kliima antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, atmosfääri tsirkulatsioonist jne Kliimat kujundavad tegurid on: *Päikesekiirgus (antarktikas saab pinnas 40% ekvatoriaalsest päikesekiirgusest) *Aluspinna iseloom ja omadused (maismaa, mäed, taimkate jne) *Õhu tsirkulatsioon (õhumasside liikumine tuultega) *Asukoht merede ja ookeanide suhtes 50) Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis (meri, mets jne). Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvalt peamiselt aluspinna iseärasustest. Mikrokliimat kujundavad tegurid. Mõjutavad need protsessid, mis toimuvad õhukihis maapinnast kuni 1,5-2 m kõrguseni ja on otseselt seotud mikroreljeefiga, taimkattega vms. 51) Mikrokliima uurimine. Mikroklimatoloogia uurib erinevate looduslikkude komplekside kliimat, mille
Allikad – UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, Oht – lõhuvad aatomid ioonideks Mõju sõltuvus – kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast Kahjustused – deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima – Soojuslik mugavus – meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis Soojustasakaal – olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad;
Kategooria IIa. Optimaalne temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s. [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja eeskirjad TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised
indikaatorina. Ammu on tähele pandud, et kuival suvel sipelgad ehitavad lamedaid ja madalaid kuhilaid, vihmasel suvel aga kõrgeid tornpesi. Viimane on tingitud kõrgest pinnavee tasemest tekitatud liigniiskusest ja jahedusest sügavamates pesakambrites. Seetõttu kantaksegi haue pesakuhila tipmistesse päiksepaistelisematesse kambritesse, kus päikese soojuskiirgus aitab hoida haudmele soodsat kõrget temperatuuri. Pesa asukoha mikrokliima ja haudme asukoht kuhilas määravadki ehitajate käitumise. Sipelgad ehitavad pesa nendele eelistatud temperatuuri ja siiskusega piirkonnnas, mis alati langeb kokku haudme asukohaga pesas. Seetõttu kujunevadki metsa varju tingimustes enam- vähem sümmeetrilised tornpesad, valgusrikastel ja soojadel metsaservadel ning raiesmikel ebasümmeetrilised, varju suunas nihutatud tipu ja haudmepiirkonnaga pesad. 2. Metskuklaste seire üldeesmärgid 1
· Allikad UV, röntgenkiired, radioaktiivne kiirgus (radoon, kaalium-40), kosmiline ja maapinna kiirgus, · Oht lõhuvad aatomid ioonideks · Mõju sõltuvus kiirguse liigist ja energiast, kiirgusallika asukohast · Kahjustused deterministlik: juuste väljalangemine, nahapunetus, -põletus, oksendamine, muutused verepildis; stohhastilised: vähk, pärilikud toimed f. Mikrokliima · Soojuslik mugavus meeleseisund, kus ollakse soojusliku olukorraga rahul Ebamugavus ilmneb, kui mikrokliimat iseloomustavad parameetrid pole normis või seadmed on rikkis · Soojustasakaal olukord, kus organism püüab hoida oma tüvetemperatuuri konstantsena Sõltub välistest teguritest: temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumis kiirus, soojusallikad;
põhjapõtrade karjatamist. Samas looduskaitse ning rekreatsioonialad säilitavad ajaloolisi vaatamisväärsusi. Ökosüsteemi teenuste jaotus Olenevalt sellest, milliseid näitajaid aluseks võetakse, saab ka ökosüsteemi teenuseid jaotada. Metsandus ning kultuurilised teenused: konflikti pärinemine Tundra metsad toodavad mitmesuguseid teenuseid: puitu paberi jaoks, pelgupaika põhjapõtradele, ning ulukeid jahimeestele. Nad viivad läbi süsiniku sidumist, hoiavad kohaliku mikrokliima stabiilsena ning ennetavad erosiooni teket. Kultuurse ökosüsteemi teenuste kontekstis metsikuse sisemine väärtus on nii kõrge, et nad mõlemad saavad nii riiklikku kui rahvusvahelist toetust. ,,Igaühe õigused" (Everyman right's) on spetsiaalne regulatsioonide komplekt, mis põhineb kultuurilistel väärtustel, mis võimaldavad vaba sissepääsu Soome loodusesse. Maakasutuse mustri uurimine näitab kolme näitajat, millel on erinevad koostoimed: 1
Referaat GISi õpetamine koolides (gümnaasiumites, kutsekoolides ja ülikoolides Eestis ja mõnes teises riigis. Geoinformaatika I 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.GIS päev.............................................................................................................. 3 2.GISi õpetamine Eesti koolides............................................................................. 4 2.1 GIS gümnaasiumis............................................................................................ 4 2.2 GIS ülikoolis...................................................................................................... 5 2.3 GIS k...
Igapäevasel suhtlustasandil sekretäri ja kliendi vahel võivad vastuolusid tekitada nii ebaselge suhtlusstiil kui ka kummagi vääruskumused. Konflikt on kerge tulema , kui sekretär teeb oletusi kliendi vajaduste kohta ega uuri neid tegelikult järele, sest "kõik eelmised ju tahtsid täispaketti". Samal ajal tunneb klient end segaduses ning rahulolematuna, mõeldes, et "kõik need sekretärid/asutused on ühesugused ja nende süsteem paindumatu". Samuti on oluliseks teguriks firmasisene mikrokliima ning sellest tingitud kommunikatsioon. Kui firmas on sõbralik ja usaldusväärne mikrokliima, siis on lihtne: · ettetulevaid probleeme ja konflikte esile tuua · lahti rääkida, leida kõiki osalisi võimaluste piires rahuldav lahendus · vajduse korral firmas muutusi läbi viia, kui konflikt oli tingitud firma töökorraldusest · konfliktist teha arukaid järeldusi 16
Rahvusvahelise Ergonoomika Assotsiatsiooni viimase 13. kongressi päevakorras olid Tamperes 1997. aastal juhtimise, keskkonna, majanduse, komplekssete süsteemide, ohutuse ja töötervise, käsitsitöö, arvutitöö, vaimse töö ja selle koormuse, vananemise, ergonoomika teooria, metodoloogia jt probleemid. Ergonoomikat kasutatakse peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Kuna ergonoomika uurib sageli süsteeme, on kasutusel termin süsteemiergonoomika. Suur osa ergonoomikast hõlmavad nüüdisajal arvutitöö ergonoomika. Ergonoomikaalaste uuringute laia leviku tõttu laboratooriumides, kus oli kergem läbi viia täpseid uuringuid, mis aga ei võimaldanud
HAWAII SAARESTIKU JA KANAARI SAARESTIKU GEOGRAAFILINE VÕRDLUS Referaat TALLINN 2014 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Hawaii saarestik........................................................................................................................4 2.1Üldiseloomustus.................................................................................................................4 2.2Avastuslugu........................................................................................................................4 2.3Suuremad saared................................................................................................................4 2.4Geoloogia...................................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Loodusvarade kaitse ja kasutamine Karjatamise mõju taimekooslustele Luhad, rannaniidud, aruniidud Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kiviaja lõpust saadik on rohumaid kasutatud taimetoiduliste loomade karjatamiseks. Karjatamise mõju taimestikule sõltub paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks mullastik, taimestik, kariloomade liik, tõug, sugu, vanus, karjatamiskoormus ning kliima. Eri liiki kariloomad toituvad erisugustest taimedest. Sellest tulenevalt sobivad pärandkooslustele väiksed ja vähenõudlikud tõud. Eestis tuleks eelistada eesti hobust, eesti maatõugu veist ja lambaid, kuid tuleb arvestada sellega, et hobused ja veised ei sobi tallamisõrnadesse kooslustesse. Alljärgnevas referaadis kirjeldan lähemalt karjatamisviise, karjatamiskoormust ning nende mõju erine...
Kilekangas hoitakse peal seni, kuni see hakkab taimede kasvu takistama või kuni ilmad on juba küllalt soojaks muutunud ja porgand vajaliku kasvuhoo kätte saanud. Porgandipeenrale võib paigaldada ka kiletunneli, mida saab kauem peal hoida, ka sobiva temperatuuri hoidmine on selle all lihtsam. Kile alt võib esimesi tarvitamiskõlblikke porgandeid saada juba juuni lõpus, juuli alguses. Paari nädala võrra kiirendab saagi algust ka porgandikülvi katmine kattelooriga. Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt
Näiteks värvitaju arendamine, enesetunnetuse ja loovuse arendamine, enesekindluse toetamine, spontaansuse arendamine, keskendumisvõime parandamine, pingete maandamine, turvatunde suurendamine, sisemise tasakaalu toetamine. Ei ole välistatud ka värvuste õpetamine ja kinnistamine. Samuti võivad õpetajal olla varjatud või enda jaoks püstitatud eesmärgid, nagu lapse meeleolu ja unistuste uurimine, suhtlemisoskuse parandamine, empaatia arendamine, individuaalse kontakti leidmine, rühma mikrokliima parandamine, rühmasuhete uurimine. Värvimäng aitab olulisel määral tõsta enesehinnangut. See on loominguline tegevus ja loovust arendades aitame lapsel eluga paremini toime tulla ning enesega rahul olla: kõige väiksemgi loominguline saavutus tõstab enesehinnangut. Kõik tegeluses püstitatud eesmärgid saavad täidetud. Lapsed, kes ei oska joonistada maja, autot, inimest, palli jne, kes värvimisel ei suuda pidada kinni piirjoonest, löövad värvimängus lausa särama
temperatuur talveperioodil 17- 20ºC, suveperioodil 21 - 23ºC, suhteline õhuniiskus 40 -70%, 6 õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,4 m/s. Kategooria IIb. Optimaalne temperatuur talveperioodil 16- 19ºC, suveperioodil 20 - 22ºC, suhteline õhuniiskus 40 -60%, õhuliikumiskiirus 0,2 - 0,5 m/s. [Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud
paremaid lahendusi ja looma uut. Konflikti käigus võivad päevavalgele tulla varjatud probleemid. Konflikt aitab inimestel üksteises selgusele jõuda. Selle lahenemise järel võib suureneda inimese tööpanus. Pikaajaline või äge konflikt on kahjulik, sest see häirib koostööd, arendab umbusaldust ja kahtlustusi, tekitab kaotajale stressi ja mõne alluva motivatsioonitaseme langust. Konflikti tagajärjel võib suureneda inimeste vaheline distants, halveneda organisatsiooni mikrokliima ja kannatanu võib organisatsioonist lahkuda. Seetõttu peavad juhid olema teadlikud erineva tasandi konfliktidest oma alluvatel ja neid oskuslikult lahendama. Organisatsiooni seisukohalt pole hea ei konfliktide vähesus ega liigsus. Konfliktide lahendamine Konflikti võimalikud väljundid on: 1) kaotaja-võitja (üks osapool kaotab, teine võidab) 2) võitja-kaotaja (üks osapool võidab, teine kaotab) 3) kaotaja-kaotaja (mõlemad kaotavad) 4) võitja-võitja (mõlemad võidavad)
ning tervislikuma saagi, mille eest on võimalik kõrgemat hinda turult saada. Kaudselt mõjutab bioloogilise taimekaitse puhul saadav veidi väiksem saak ka saagi töötlemisega seotud kulutusi, kuna saaki on vähem, siis vähenevad ka kulutused. Üldiselt on bioloogiline mitmekesisus taimekaitse seisukohalt väga tähtis kvaliteetse saagi saamiseks. Agroökosüsteemides loob looduslik mitmekesisus erinevaid võimalusi toidu tootmiseks, toitainete ja orgaaniliste jäätmete taaskasutamiseks, mikrokliima ja kohaliku hüdroloogiliste protsesside parandamiseks, soovimatute organismide vältimiseks ja vähendamiseks ning mürgiste keemiliste elementide eraldamiseks keskkonnast. Põllu- ja aiasaaduste tootjatele pakub suuremat huvi teema, kuidas bioloogiline mitmekesisus saab kaasa aidata taimekaitsele ja mullastiku viljakusele, eelkõige taimetoitainete omastamisele ja kättesaadavaks muutmisele. Kuna looduslik mitmekesisus on läbinisti bioloogiline, siis mõjutavad seda
1) Individuaalkaitsevahendid (respiraatorid, kaitseprillid, gaasimaskid, kindad, spetsiaalsed nahakaitsevahendid ja pastad ning vastav eririietus. 2) Perioodiline meditsiiniline kontroll 3) Lisapuhkus 4) Teatud töötajate kategooriale eripiima või eritoitu väljastamine ja lühendatud tööpäeva rakendamine 5) Nõuetekohaste pesemisvõimaluste loomine. TÖÖOHUTUS MIKROKLIIMA Töökeskkonna mikrokliima kujuneb rea tegurite koosmõjul. Olulisemad nendest teguritest on: · Õhuliikumiskiirus · Õhutemperatuur · Õhuniiskus · Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel Vähem olulised on: · Õhurõhk · Õhu hapnikusisaldus · Õhu ionisatsiooni olukord ÕHUTEMPERATUURI tööruumis mõjutavad: antud maakoha kliima, aastaaeg, tehnoloogiline protsess, töö intensiivsus.
Nahkhiirte talvituspaikadeks on tihti maa-alused ruumid nagu koopad ja keldrid, mida on suhteliselt lihtne uurida ning kus on leitud talvitumas kõiki meie paikseid nahkhiireliike (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Eestis on täheldatud kuute erinevat maa-alust talvituspaiga tüüpi. Suured tehiskoopad on maasisesed ruumid, mille ruumala on üle 1000 m³. Sellesse kategooriasse kuuluvad vanad kaevanduskäigud, suured maa-alused kaitseehitised jms. Nahkhiirte talvitumiseks on oluline hea mikrokliima ja suured tehiskoopad on väliskeskkonnast hästi isoleeritud ning heaks talvituspaigaks. Õhutemperatuur püsib aasta läbi (+5ºC) (+8ºC), mis on ühtlasi ka sobilik temperatuur kõigile Eestis talvituvatele nahkhiirtele (Masing, 1984). Väikeste tehiskoobaste kategooriasse kuuluvad maa-alused ruumid, mille ruumala jääb alla 1000 m³. Antud koopad on väliskeskkonnast vähem isoleeritud ja sealne õhutemperatuur on (5ºC) ja (+5ºC) vahel. Väikseid tehiskoopaid võib leida Eestis
OPTIMAAlSED TÖÖTINGIMUSED tuleb saavutada inimese, tootmisvahendite ja tööobjektide koosmõjuga. Vajalik o n a)inimese töövõime ja vajadustele sobivate tingimuste kujundamine; b) ettevõtte sissetulekut suurendava töösüsteemi kujundamine. Vajalik on tööteaduste abi, tööpsühholoogia ja -füsioloogia tundmine. (valgus, temperatuur,müra, ruumide värv jne) Optimaalsete töötingimusete kujundamiseks on 1. tööaja reguleerimine 2. töökoha kujundamine 3. mikrokliima kujundamine ettevõttes PROBLEEMIDE LAHENDAMINE ETTEVÕTTES Ettevõtjatel tuleb oma tegevuses lahendada väga paljusid erinevaid ülesandeid ning probleeme ja seda ettevõtte tegevuse kõikides valdkondades (marketing, tootmine, finantseerimine, investeerimine, personal). Vaatamata probleemide mitmekesisusele, võib täheldada, et nende lahendamine toimub suhteliselt sarnase skeemi järgi. I etapp. Lähtesituatsiooni analüüs.
I Ökoloogiline taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk Ökoloogiline taastamine - loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline). Ökosüsteemi teenused 1.Varustavad teenused • toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) • värske vee olemasolu • mineraalained • erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid • bio-ja hüdroenergia 2. Reguleerivad teenused • süsinikuringe ja kliima regulatsioon • jääkainete biolagundamine • vee ja õhu looduslik isepuhastumine • taimede tolmlemine • kahjurite ja haiguste kontroll 3. Elu toetavad teenused • toitainete levitamine ja ringlus • seemnete levitamine • fotosüntees ehk primaarproduktsio...
3 Elutoa ja veranda maast laeni ulatuvad aknad on selektiivklaasiga klaaspakettidest, mitteavatavad. Hoone kõik ülejäänud aknad ja rõduuksed on liimpuidust, avatavad ja avatavad ka tuulutusasendisse. Aknalauad on liimpuidust. Välisuksed on liimpuidust, soojustatud. Klaasist välisuksed on karastaud klaasist, selektiivkilepakettidega Siseuksed on liimpuidust, siledad, spooniga. Piirdeliistud väärispuulauast, siledad. Klaaspaketid, klaas Klaaspakett peab kindlustama ruumides mugava mikrokliima. Paketi üldised tehnilised näitajad peavad täitma järgnevad tingimused: soojusjuhtivus U < 1.4 W/m²K valguse läbilaskvus > 52% päikesekaitse SF < 35% Sobivate klaasidena on aktsepteeritud SGG Cool-Lite SKN 154, 165 ja 172. Alternatiivsed pakkumised kooskõlastada projekteerija ja tellijaga. Ustel peavad klaasid olema karastatud. Välisviimistlus Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud
kasutatakse tänapäeval kõikjal maailmas. Paindliku, turvalise ja ökoloogilise materjalina on Siporex kasutamist leidnud nii elamuehituses – pereelamud, ühiskondlike hoonete kui ka tööstushoonete ehituses. Aeroci peamisteks lähteaineteks on tsement, liiv, lubi ja vesi. Aeroc on hingav materjal, mida võib nimetada puidu omadustega kiviks, ta ei sisalda tervisele kahjulikke aineid ja Aeroci-ehitistes on inimsõbralik mikrokliima. Aeroc-tooted valmistatakse valumassi aurutades kõrge surve ja temperatuuri all. Materjali tihedus kuivas olekus on 300 kuni 600 kg/m3. Armeerimist vajavatel juhtudel on armeerimise miinimumnõue täidetud kui 375 mm, 300 mm ja 250 mm paksuses seinas paigaldatakse igasse neljandasse vuuki kaks armatuurvarrast ning 200 mm ja 150 mm paksuses seinas üks varras Ø 8 mm. Armatuuri ei saa panna silluste pealispinda, kuna soonte freesimine sillustesse on keelatud
Meeskonnatöö juhtimise põhimõtted Meeskond peab olema suunatud peavad olema ühised eesmärgid, mis on koos vastu võetud ja aktsepteeritud. Meeskonnal peab olema motivatsioon tegutsemiseks, ühised väärtused ja normid. Meeskond peab olema organiseeritud meeskond peab suutma ennast ise organiseerida ja juhtida ning olema integreeritud (kuuluma suuremasse tervikusse). Integreeritus näitab ka meeskonna ühtsust, inimeste solidaarsust ja ka erimeelsust. Meeskonnas peab olema selline mikrokliima (psühholoogiline kliima), mis määrab meeskonna iga liikme enesetunde rahulolu selle inimeste grupiga. Igaüks pürgib selle poole, et olla meeskonna hea liige. Intellektuaalne aktiivsus ja kommunikatiivsus see kuidas inimesed omavahel suhtlevad, kuidas üksteist mõistavad. Emotsionaalne kommunikatiivsus inimeste emotsionaalsete kontaktide hulk. Meeskonna tahtejõud suutlikkus jääda püsima stressi tekitavates olukordades.
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, ...
motivatsioonile. Need tingimused võivad olla erinevat laadi: seotud töö või vabaajaväärtustega,maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga töötajate hüveks kasutatavate vahendite üle jne.Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral. Juhtkond ei saa otseselt mõjutada väliskeskkonna tingimusi, kuid neil on võimalik luua oma organisastioonis hea mikrokliima, toetada igati oma alluvaid ja luua organisatsioonile hea maine, et ühiskond respekteeriks organisatsiooni. Sel juhul tunnevad alluvad oma panust heale mainele ja pingutavad enam. Raha majanduslik väärtus- et raha on vahetus-,jaotus- ja majaduslike ressursside vahend. Rahal on ka sotisaalne väärtus. Raha on staatuse sümboliks, neile kellel on seda piisavalt kas kogumisek, pillumiseks niisama või heldeks ära andmiseks. Raha näitab alluvale mida ülemus temast arvab
325.Mall kaubanduskeskus 326.Management käitlemine, organiseerimine 327.Manicured landscapes piinlikult hooldatud maastik 328.Manufacturers tootjad 329.Marsh soo, lodu 330.Mason- müürsepp 331.Matrix- lähtekivim 332.Mature - küps 333.Meadow aas, rohumaa 334.Meandering stream-looklev oja 335.Medium blends mulla segud 336.Mere- järv, tiik 337.Meticulously arranged - hoolikalt paigutatud 338.Microclimate mikrokliima 339.Middle of - keset 340.Mild climate- leebe, vaikne, kerge kliima 341.Mimic matkima 342.Minimum amount miinimum summa 343.Mistaken eksklik, väär 344.Modify- muutma 345.Moisture content- niiskuse sisaldus 346.Moisture retention niiskuse kinnipidamine 347.Monastery- mungaklooster 348.Monetize kasumi teenimine 349.Monoculture- monokultuur, üksikkultuur 350.More doable rohkem teostatav 351.More proficient rohkem osav
vajalikus ulatuses desinfitseerimist. §3 Nõuded tehnokommunikatsioonile ja sisekliimale 1) Tööruumides peab olema kesk-, elektrikõte või ajakohane ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi. Igas tööruumis peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Joogivee kvaliteet peab vastama kehtivatele nõuetele. Kanalisatsioonitorud ei tohi töö- ja laoruumides paikneda lae all. 2) Tööruumide mikrokliima parameetrid peavad vastama sotsiaalministri kehtestatud normidele. §4 Nõuded valgusele 1) Kõikides tööruumides on nõutav kuntslik valgustus. Tööruumide elektrivalgustuse projekteerimis- ja nende alusel kehtivate seaduste ja nende alusel kehtestatud muude õigusaktide nõuete kohaselt §5 Nõuded personalile 1) Kosmeetika-, juuksuri-, maniküüri-,pediküüri- ja solaariumiteenuste osutajad
müügipersonal Reklaam on ühesuunaline kommunikatsioon Reklaam on väga kallis Reklaam on tarbijate arvates tüütu 27. Suhtekorraldus on üldsuse mõjutamine, positiivse suhtumise loomine (maine kujundamine), visuaalse identiteedi loomine, negatiivsete kuulujuttude elimineerimine jms. Ettevõttesisese suhtekorralduse eesmärgiks on motiveeritud ja lojaalse töötajaskonna kujundamine ja selle tegutsemiseks vajaliku mikrokliima ning töökultuuri loomine. Ettevõtteväline suhtekorraldus orienteerub ettevõtte ja ühiskonna vastastikkuse heatahtlikkuse kujundamisele ja usalduse suurendamisele. Suhtekorraldus 12.11.2015 KONTROLLTÖÖ B Nimi ja kursus prognoosib, analüüsib ja hindab avalikku arvamust, hoiakuid ning väärtusi, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust; annab lähtekohad juhtkonnale sihtrühmadega suhtlemiseks;
Kuivsöödaga söötmisel peavad põrsad saama vett soovi järgi. 5) Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja ümbergrupeerimine – need on stressorid, mis toimivad negatiivselt võõrdepõrsaste adaptatsioonile uutes tingimustes. Tulemuseks on kasvuenergia tunduv alanemine kuni haigestumise ja suremiseni. Stressorite negatiivse toime vähendamiseks tuleb luua optimaalne sigala mikrokliima, nõuetekohane sulg ja tagada õige söötmine. 2 Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus, mis on ette nähtud 30–120 päeva vanuste põrsaste kasvatamiseks, põrsastele kehamassiga 6–45 kg. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni. Olenevalt sigade arvust sulus ja sigade kehamassist leitakse õige sulupinna, sulusügavuse ja künafrondi suhe. Künast söötmisel peavad kõik sead mahtuma samaaegselt küna äärde sööma
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia Instituut Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet, Lailo Halilova, Sirje Lehtmaa, Külli Raamat, Marianne Rosenfeld, Marika Kreitsman KAUGTÖÖ EESTIS Grupitöö Juhendaja: Eneken Titov Kaugtöö Eestis 2 Tallinn 2008 Kaugtöö Eestis 3 SISUKORD 1. Kaugtöö mõiste ja olulisemad alamõisted................................................................3 2. Kaugtöö populaarsus, levik, kasutamine Eestis......................................................5 3. Näide Eesti kaugtöö keskusest ja selle toimimisest.................................................8 4. Kaugtöö plussid ja miinused.......................................................
tõusmepõletikku, liiga madalaid külve võivad hävitada linnud. Optimaalsel külviajal külvatud seemned annavad jõulisi idandeid ja tugeva juurestikuga, hästivõrsuva taimiku. Sellise juurestikuga teraviljad haigestuvad vähem juuremädanikesse. Liiga vara külvatud, külmas mullas idanev seemned haigestub rohkem triiptõvest. Tihedate külvide puhul napib igale taimele päikesekiirgust ning liiga tihe taimede seis loob ebasoodsa (liigniiske) mikrokliima – soodustab paljude kahjurite arengut. Selle pärast tuleb seemned külvata piisava vahekaugused üksteisest. Tähtis on kasvatada vastupidavamaid sorte. Saaki koristada võimalikult vara ja kuiva ilmaga – paljud haigused hakkavad levima sügisel niiskete ilmade saabumisega. Taimede vegetatiivsel paljundamisel (pookimine, pistokste lõikamine) viirushaiguste ohu korral tuleb lõikeriista desinfitseerida. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema
1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdaval...
varjutaluva puuliigiga, ei ole kuuse võra laasunud nagu männil ning seetõttu pääseb maapinnale männikuga võrreldes vähem valgust maapinda soojendama, lisaks takistab tihe võrastik soojuse kiirgumist mullast, mis muudabki aastase õhtutemperatuuri muutuse stabiilsemaks. b) Miks on suvel, soojal aastaajal metsas kuu keskmine temperatuur madalam, kui samal ajal lagedal? Metsas on jahedam, kuna seal on tekkinud puistu tõttu mikrokliima, mille põhjused on sarnased eespool vastatud küsimusele. Üheks põhjuseks võib olla ka metsapuude transpiratsioon kuumadel suvepäevadel. c) Kas puuliikide valgusnõudlikkus määrab puistu mõju temperatuuridünaamikale? Puuliikide valgusnõudlikkus määrab puistu mõju temperatuuridünaammikale kindlasti, kuna valgusnõudlikumad puud on hõredama võraga (laasuvad alt), varjutaluvamad puuliigid on tihedama võraga.
Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena). Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine. Laguahela ül on lagundada surnud org ainet. Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. Veerežiim Mikrokliima Mullatekkeprotsess e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine. LEHELTEKST! akumulatiivsus- toimub suhteline rikastumine. Võrreldes lähtekivimiga millegi hulk suureneb. Absoluutne akumulatviivsus on mõeldav siis, kui kuskilt tuleb juurde-
konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka ja ka juhusest. tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, • Mittepärilikud - mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal. kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?). Nt perekonna mikrokliima, traumad, keskkonna reostatus, ema haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. 5 19.10.2017
LISAD 18 Lisa 1. Kontroll-loend: Kontoritöö A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis
toodete väljatöötamisel kontseptuaalses faasis, detailsel konstrueerimisel kui ka kasutusel olevate projektide ja seadmete hindamisel. Ergonoomikat kasutataks peamiselt ennetamiseks, kuid vahel ka retrospektiivselt, "raviks". Kui ergonomist lülitub töösse alles siis, kui osa tööst on juba tehtud, on funda- mentaalne kaasabi enamasti välistatud. 5. Ergonoomika harud Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt tegurite parandamisega. Viimasel ajal on tekkinud uusi teadusvaldkondi, kus käib intensiivne uurimistöö. Osa lähedastest valdkondadest jäetakse teistele teadustele. Sellisteks on enamasti tervist kahjustavate keemiliste ainete ohutuse probleemid, kui pole tegu optimeerimisega, mitte parima variandi leidmisega inimese seisukohalt, vaid olukorra normaliseerimisega, kahjuliku keemilise aine mõju
• Töötasu arvestus • Tavaliselt liitub töögraafiku planeerimise programmiga • Palgast kinnipeetavad maksud. 1.1.6 Töötulemused ja tasustamine Töötulemuste hindamine ja tasustamine Arenguvestlused • Esimehe ja alluva vaheline vestlus, vähemalt korra aastas • Eesmärgistatud – kas saavutati sel aastal? Kui ei saavutatud, siis miks? Eesmärk ka järgmisele aastale • Eesmärgiks oskused, areng, töömotivatsioon ja mikrokliima arendamine ja parandamine • Varem seatud eesmärkide saavutamise arutelu ja uute eesmärkide seadmine • Mõlemapoolse tagasiside andmine • Ka esimees saab oma tööd puudutava tagasiside • Kokkulepitud asjad kirjutatakse üles ja kinnitatakse allkirjaga. Vestluseks valida rahulik koht ja piisavalt aega. Objekt Ülesanded Korras Arendatav Pöörata
* Perfektsionism * Ebakindlus * Eksternaalne (väline) kontrollimehhanism * Ebaadekvaatsed kaitsed * Inimeste põhivajaduste rahuldamatus * Sotsiaalsete suhete võrgustiku puudumine 15 TÖÖKESKKOND: * Töökeskkonna vähene läbipaistvus * Administratsiooni vähene toetus, tunnustuse puudumine * Rollikonfliktid ja rolli ebaselgus * Halb mikrokliima * Vähene autonoomia * Autoritaarne juhtimisstiil
Töötervishoid Ventilatsioon Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist.Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. Siseruumide temperatuur Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajaid ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
