TALLINNA TEENINDUSKOOL Georg Badasjan 021PK TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD Georg Badasjan Referaat 1. Mikrokliima Normaalsest erinevad meteoroloogilised tingimused toiduainete töötlemisel on: 1) madal temperatuur klmtsehhis, liha, kala, ja juurvilja ettevalmistusruumides 2) liigsoojus kondiitritsehhis, kuumtsehhis, kuuma toidu jaotustsehhis soojal ajal. Soojust eraldub pliitidelt, keeduaparatuurist, kuumadelt toitudelt 3) liigniiskus pesuruumis, eraldub kuumadelt toitudelt, kateldest 4) gaasid, ebameeldivad lõhnad, toidu praadimisel ja kpsetamisel eralduv lõhn, jahutolm, suhkrutolm, ammoniaak, CO.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: 08,04,2014 Töökeskkonna mikrokliima Joonas Hallikas Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: 10.00 MAHB-41 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter 2. Aspiratsioonpsühromeeter 3. Digitaalne õhutermohügromeeter 4. Tasku termohügromeeter 5. Kooli termomeeter 6. Baromeeter
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA TINGIMUSTE UURIMINE Kuupäev: Nimi: Töökeskkonna mikrokliima Kellaaeg: tingimuste uurimine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda töökeskkonna mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega ja õppelaboris kasutatavate mõõteriistadega. TÖÖVAHENDID 1. Staatiline psühromeeter ___________________________________ 2. Aspiratsioonpsühromeeter ___________________________________ 3. Digitaalne õhutermohügromeeter ___________________________________ 4. Tasku termohügromeeter ___________________________________ 5. Kooli termomeeter ___________________________________ 6. Baromeeter ___________________________________
RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. Labor 2. Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED Teisendused: Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. Õhu absoluutne niiskus A ( ( ( ( Suhteline niiskus R KÜSIMUSED 1
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 2: MIKROKLIIMA PARAMEETRITE MÄÄRAMINE TÖÖRUUMI ÕHUS Töö nr: 2 Nimi: Kuupäev: Töökeskkonna mikrokliima Kursus: 24.03.15 tingimuste uurimine TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda: (1) ruumi mikrokliima parameetrite otsese mõõtmise metoodikaga kasutades temperatuuri-, suhtelise õhuniiskuse ja õhu kiiruse määramise seadmeid; (2) mikrokliima tingimuste hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID 1. Digitaalne termohügromeeter ...................................................... 2. Testo termo-anemomeeter 405-V1 (Velocity stick) 3. Baromeeter .................
..........................................................................8 1.9 Kunstlik valgustus.............................................................................8 2.1 Nõuded valgusallikale.......................................................................8 2.2 Tervisehäirete vältimine....................................................................9 2.3 Eba või ülevalgustatusest tingitud terviseprobleemid.......................9 5. MIKROKLIIMA....................................................................................10 2.4 Kõrgused alarõhk.............................................................................10 2.5 Mägitõbi...........................................................................................10 2.6 Külmakoormus.................................................................................10 2.7 Profülaktika .............................................................
ERGONOOMIKA inimese ja süsteemi interaktsiooni seaduspärasuste uurimine eesmärgiga kohandada süsteem inimese järgi tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega LIIGID süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika töökoha ergonoomika tööstus ergonoomika MIKROERGONOOMIA MAKROERGONOOMIA töötaja tööprotsess töökoht tootmisprotsess
Vaimsed tervisehäired meeleolu langus, depressioon Õhutemperatuur Õhuniiskus Õhurõhk Õhu liikumiskiirus Soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Väldi väga niisket või väga kuiva õhku Väldi liiga suurt kuumust või külma Väldi tuuletõmbust Lokaliseeri võrdselt rasked tööd ühte ruumi Limiteeri aega, mil inimene viibib liiga kuumas või liiga külmas ruumis. Kasuta sobivat tööriietust Optimaalne vahemik 18 24º C Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast Kaebuste suurenemine algab üle 25º C Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C Laborikatsetel on kindlaks tehtud, et +29 º C juures on töövõime langus 5%; +30 º C - 10%; +31 º C 17% ja +32 º C 30% Töökeskkond liiga soe naha ja nahaaluskoe veresoonte laeinemine, vere ümberpaigutumine, higierituse suurenemine, vererõhu langus
Tõsi neil oli jalgealune puhtam, kuid allapanuks siiski vaid mõned üksikud libled saepuru. Loomad olid kõhnad ja õnnetud. Uste ja osaliselt akende katteks olid ka siin suured kiled, augud laes olid ka täis topitud. 1. Milliseid loomakaitse seaduse punkte Põima farmi omanik eirab? Loomapidamine Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: - kohases koguses sööta ja joogivett; - sobiva hoolduse; - sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis - rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; - muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. 2. Milline karistus neid selle eest ootab? Loomapidamisnõuete rikkumine a. Rahatrahv kuni 200 trahviühikut. b. juriidiline isik kuni 50 000 krooni Looma suhtes lubamatu teo toimepanemine
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni)
...................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.................................................................................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................10
Psühholoogilised tegurid võivad ajajooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. TÖÖKOHA MIKROKLIIMA NÄITAJAD TÖÖKESKKONNA MIKROKLIIMA Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Temperatuur / õhuniiskus Tootmisruumi temperatuur 15-20 C (optimaalne 17-19 C). Suvel ei tohi ruumi temperatuur ületada välistemperatuuri rohkem kui 3 C võrra, aga mitte üle 28 C. Optimaalne relatiivne niiskus 40-60 %. TEMPERATUURI MÕJU
ilmade kohta. 8. iseloomusta kartograafilist uurimismeetodit. Sisaldab nähtuse territoriaalse paiknemise, teiste keskkonna teguritega vastastikuse seoste ja sõltuvuste ning vaadeldava nähtuse arengu uurimist 9. millistes mõõtkavades koostatakse globaalseid, regionaalsed ja lokaalsed kliimakaardid? Väikesemõõtkavalised kliimakaardid(1:2 500 000), keskmõõtkavalised kaardid (1:5 000 000- 1:250 000), suuremõõtkavalised mikrokliima kaardid(1:10 000- 1:1000) 10. millised on euroopa kliima muutumise suunad? Temperatuurid tõusevad märgatavalt talveperioodidel, ning sademete hulk kasvab põhja- Euroopas kuid vähenevad lõuna- Euroopas. 5 11. millised on olulisemad tegurid regionaalsete kliimaerinevuste kujunemisel? Formuleeruvad globaalse kliimasüsteemi toime taustal
Haljastuse funktsioonid Katrin Uurman 2008 1 Põhilised funktsioonid on: · tervisliku, esteetilise ja mugava elu ja puhkekeskkonna loomine; · mikrokliima loomine/parandamine; · linnamaastiku mitmekesistamine; · ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 2 · Sanitaar-hügieeniline funktsioon · õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine. 3
Vibratsiooni kestus Tööriistast kinnihoidmise viis, jõu rakendamine, kliimategurid- külm, märg, suitsetamine(mõju vereringele) Kohtvibratsiooni iseloomustavad Ruutkeskmine kiirendus, korrigeeritud kiirendus Riskianalüüs Kokkupuute suurus, tüüp, kestvus Piirnormid, rakendusväärtused Riskitundlikud töötajad Andmed töövahendi vibratsioonitaseme kohta tootjalt Töövahendi seisukord, kulumine Vibratsiooni vähendavad meetmed Kokkupuude väljaspool tööaega Kaasnevad müra, halb mikrokliima Tervisekontroll Terviseriski vähendamine Kui rakendusväärtusi ületatakse- tegevuskava Väiksema vibratsiooniga töövahendid Kestuse ja intensiivsuse piiramine Vaheajad, töögraafik vibratsioonivabade ülesannetega Üldvibratsiooni vähendavad istmed, kohtvibratsiooni vähendavad käepidemed Terviseriski vähendamine Vibratsiooni vähendavad kindad, jalatsid, matid Külma ja niiskuse eest kaitsvad tööriided Töövahendite hooldus Töökohtade paigutuse, kujunduse muutmine
1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega
vahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Nõuded töövahendile: peab olema ohutu peab olema ergonoomiline peab vastama elektri-, tule- ning plahvatus- ohutusnõuetele; ohutegurite (müra, vibratsiooni, kiirguse ja muude tase) on võimalikult madal ega ületa piirnorme. Mikrokliima on füüsikalised parameetrid, mis määravad suuresti inimese mugavustunde ning sageli ka tervisliku seisukorra oma töökohal. Mis moodustavad mikrokliima? Õhu Õhu niiskus temperatuur Müra Õhu liikumise kiirus Valgustatus Ventilatsioon
Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokliima. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. 1. SISEKLIIMAT MÕJUTAVAD TEGURID Inimese loomuliku tegevuse tagajärjel tekivad õhku paratamatult niiskus ja süsihappegaas (vee kasutamine, inimese hingamisest ja kehalt niiskuse eraldumisel). Samuti võivad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Riski- ja ohutusõpetus – Praktikum Tootmiskeskkonna meteroloogiliste tingimuste uurimine Üliõpilased: Rühm: Juhendaja: TEOORIA Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima – see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Eestis on sagedased “külmetushaigused”. Organismi märgataval jahtumisel algavad lihaste
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse
Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahjustust. UV- kiirgus Valgusele esitatavad nõuded: 1. Peab olema küllaldane 2. Peab olema ühtlane 3. Vastama tehtud töö iseloomule Mikrokliima Ettevõtte mikrokliima kujuneb reas tegurites: 1. Õhuniiskus 2. Õhuliikumise kiirus 3. Soojavahetus inimese ja keskkonna vahel õhuniiskus 30-70% Kokku puuted pindadega. Mänguväljakutel on liuväljad libedad ning kuna liuväljad on tehtud plastmassist, siis päike kahjustab ning teatud aja jooksul tuleb need vahetada. Miski pole igavene. Keemilised tegurid: 1. Lämbumisoht inimene ei saa hapniku kätte. (N: teine laps tõmbab mänguhoos kilekotti pähe) 2. Tule -ja plahvatusoht
psühhokliima, tunnustuse puudumine ülemuse poolt, töökoha kaotamise oht. Inimene hindab oma suhteliselt normaalseid töötingimusi raskeks, tunnetab enda sobimatust. Vastutustunne. Mis juhtub, kui tööd tehakse halvasti? Keskkonna optimeerimine Tegureid, mis mõjutavad töötaja tervist: a)mürgised ained b)infrastruktuur- ja ultrahelid c)sotsiaalsed ja psühholoogilised tegurid d)füüsilised koormused e)muutused tehnoloogilise protsessi kulgemises jne. Mikrokliima Mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Töötades ruumis on mikrokliima suhteliselt stabiilne. Olulisemad tegurid: 1) õhutemperatuur; 2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni olukord. Mikrokliima optimiseerimine
kõrgem ja spekter parem. Üldvalgustuses on otstarbekam kuni 70W võimsusega luminofoorlampid. Kohtvalgustitesse sobivad 11 W luminofoorlampid ja 20W halgeenlambid. Kuna need on kallimad kui tavalised hõõglambid, tasub nende muretsemine end ära alles mõne aasta jooksul. Alati on inimele parem, kui kasutatakse maksimaalselt loodusliku valgust, kuigi meie asukoha tõttu, eriti talvel on võimalused piiratud. MIKROKLIIMA Mis on mikrokliima? Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Tallinnas on veebruarikuu keskmine ööpäevane temperatuur -5 0C, juulis aga +170C. 90% maailma inimestest elab soojemas kliimas. Enamikus Euroopa maades on temperatuur külmal aastaajal 5- 100C kõrgem ja soojal aastaajal 2-50C kõrgem kui Eestis
Kõige külmem on veebruar ja kõige soojem juuli. Sademete keskmine summa läheneb Eestis 550 600mm. Sademete vaesem on aprill ja juuni, rikkam juuli ja oktoobri periood. Sademed ületavad auramise. Eesti asub mõõdukalt liigniiskes piirkonnas. Päikese kiirgusreziimi mõjutavad suurel määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kõige vähem päikest on novembris ning detsembris. Aastalõikes n meil kõige külmem kuu veebruar. Pilet nr. 8 Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused Eestis. Kliima antud kohale paljude aastat lõikes iseloomulik ilmastikureziim, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri tsirkulatsioonist. Antud koha iseloomustamisel tuleb vaadelda selles kohas esinevaid ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedusega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate
4)küllastusvajak- antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. See näitab, kui kaugel on õhk küllastusest. Täiesti kuiva õhu korral küllastusvajak võrdub maksimaalse rõhuga antud temperatuuril. Küllastuse korral Pilet nr. 8 Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused küllastusvajak võrdub aga nulliga.5)kastepunkt- temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastataks. Täiesti niiske õhu korral Eestis. kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga
............................................................................. 4 2.1 Ehitusaegne niiskus...........................................................................................................4 2.2 Elamis niiskus................................................................................................................... 4 2.3 Kastepunkt........................................................................................................................ 4 2.3 Mikrokliima...................................................................................................................... 4 2.4 Poorsus ja pooride maht....................................................................................................5 3. Heliisolatsioon........................................................................................................................ 5 3.1 Õhumüraisolatsioon................................................................................
Sellepärast alustati looduskaitseala keskuses 1966. aastal kohalikke ilmavaatlusi, mille 15 aasta tulemused (1966-1981) on üldistatud A. Tarandi poolt (Tarand, 1982). Nimetatud töös on esitatud järgmised Viidumäe kohakliima keskmised põhinäitajad: aasta keskmine temperatuur 6,2 kraadi, seejuures aasta kõige soojem kuu (juuli) 16,4 kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Geoloogia
Mõdriku 2015 TÖÖKESKKONNA KIRJELDUS Tartu VeroModa tegeleb riidekaupade jaemüügiga. Kauplus asub aadressil Riia2 Tartu Kaubamajas. Kaupluses töötab 5 klienditeenindajat ja pluss juhataja, kes on meil kuues. Kindlasti võib töötajate arv muutuda sõltuvalt hooajast. Kaupluse ruum asub ühel tasandil ja teine ruum kus einestavad töötajad on tööpinnast kaugemal ehk asub siis teises kohas. Kaupluses on tehisvalgus. VALGUSTUS JA MIKROKLIIMA Tartu VeroModa kaupluses valgustustase parameetrite mõõdistamisel on läbi viimata, sest visuaalselt selgub, et valgustus on normaalne ja ei häiri töötajaid oluliselt. Mikrokliima mõõdistamine samuti läbi viimata, sest visuaalsel vaatlusel selgus, et olulisi probleeme ei esine ja töötajatele ohtu ei ole. MÜRA Samamoodi on mõõdistamised tegemata, kuid töötajaid miski ei häirinud ja müra tase on lubatud piirides. KLIENDITEENINDAJAD
Soojusjuhtivus iseloomustatakse soojusjuhtivuse koefitsendi lambda abil, mille all mõistetakse soojushulka kalorites, mis voolab läbi pinnaühiku(cm2) ühe ajaühiku (sekundi) jooksul eeldusel, et pinna ristjoone sihis temp muutub 1 kraadi võrra 1 cm kohta. Iseloomustab temperatuuri maksimumi või miinimum levimist pinnas. Temperatuurijuhtivuse koefitsent (k) - soojusjuhtivuse koefitsendi jagatis ruumerisoojusega. Pilet nr 8. Kliima. Mikrokliima uurimine ja koha mikrokliima parandamise võimalused. Antitsüklon ja sellega kaasnevad muutused (Eestis). Kliima kliimaks nimetatakse ilmastikureziimi paljude aastate jooksul, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust, artmosfääri tsirkulatsioonist jms. Mikrokliima kujutab endast väikese piirkonna kliimat geograafilises maastikus ja tsoonis. Võib rääkida peenra, põllu, asfalttee jm mikrokliimast. Erinevused sõltuvad peamiselt aluspinna iseärasustest.
tagasiside puudumine, ideaalide purunemine, liiga suur vastutus; organisatsioonilised põhjused: ülesandest ja rollist tulenevad, interpersonaalsed nõudmised, organisatsiooni struktuur, organisatsiooni juhtimine, organisatsiooni arengufaas 32. Stressi vältimise printsiibid. Peaks püüdma kavandada päeva nii, et selles oleks võimalikult vähe stressi tekitavaid olukordi. Tuleb võtta aega. Tuleks üle vaadata oma väärtussüsteem ja prioriteedid. 33. Mis on mikrokliima. Mikrokliima on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumist, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. 34. Mikrokliima optimaalsed väärtused. õhutemperatuur; suhteline õhuniiskus; õhu liikumiskiirus; soojuskiirguse intensiivsus. Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline
ning suhteliselt vähe lihttööliste hulgas), võib arvata, et meestöötajad on üldlõikes kõrgemalt haritud kui naised. Eesti tööturul hõivatud naised ei ole halvemini haritud kui mehed, pigem vastupidi. Mõttelaad, mille kohaselt on naistöötaja näiteks vähem ambitsioonikam, palga suhtes vähenõudlikum ning nõrgema pingetaluvusega kui meestöötaja, on eeldatavasti märkimisväärne ka otsuste tegemisel töövaldkonnas. 41. Mis on mikrokliima Mikrokliima on tööruumi füüsikalised ohutegurid: temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, õhu liikumine, soojavahetus inimese ja keskkonna vahel. 42. Mikrokliima optimaalsed väärtused Temperatuur: 22+- 2 ; Suhteline niiskus: 30-70% Õhu liikumine: 0,1-0,4 m/s, istuval tööl 0,1-0,15 m/s külmal aastaajal ning 0,25 m/s soojal aastaajal 43. Müra põhilised mõisted helisagedus-helilainete sagedus helirõhk-akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk pinnale
Kaaslasi hinnati objektiivselt. Tund kulges plaanipäraselt, õpilased said teemast aru, ühel õpilasel tekkis protest, et tema ei taha esineda ja kava koostada. Õpilane vajas eraldi motiveerimist ja innustamist, seega õpetaja lisaaega. 2. Tunded Tund toimus meeleolukalt ja sisukalt, ülejäänud õpilased ( väljaarvatud üks) töötasid kaasa. Ühe õpilase käitumise tõttu oli tunni mikrokliima häiritud. Kaasõpilased on tema käitumisega harjunud, kuid see segas tundi. Kava valmimine tekitas rahulolutunde, õpilased olid isegi üllatunud, et niisuguse tulemuseni jõudsid. 3. Hindamine Tunni eesmärgi seadmine küll õnnestus, kuid ühe õpilase käitumine rikkus klassi mikrokliima. Kaasa töötasid kõik õpilased, üks vajas suuremat tähelepanu. Töö oli kõikidele jõukohane. 4. Analüüs. Tunni läbiviimisel sai kasutatud õppimiskeskset meetodit
LAMBAVILL LAMBAVILL · Villaks nimetatakse mitmesuguste loomade (lammas, kits, küülik jm.) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist ...
LABORATOORNE KONTROLL Eve Võimre MIS ON LABOR? Laborid analüüsivad mõõdavad Labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel (mikrokliima) sooritatakse uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne. Nõuded töökeskkonnale (valgustatus, mikrokliima, õhuvahetus) Erinevad ohud: bioloogiline oht, kemikaalid, elektriseadmed jm. Tuleb järgida ohutusnõudeid ohu vähendamiseks laboris viibivatele isikutele ja laborisisustusele tõmbekapid, laminaarkapid, ventilatsioon AKREDITEERIMINE Akrediteerimine on laborile/asutusele vajalik klientide veenmiseks oma usaldatavuses ja/või riigilt volituste taotlemiseks õigusaktidega reguleeritud sfääris tegutsemiseks. Akrediteering ei kahanda vähimalgi määral
2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 5 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained; 5) bioloogilised tegurid: bioloogilised toimeained, näiteks bakterid, viirused, seened, parasiidid. Töökoha tingimused Üheks olulisemaks keskkonnatingimuseks on mikrokliima - see on õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Nüüdisajal töötab inimene põhiliselt ruumis, kus mikrokliima on suhteliselt stabiilne. Samas tuleb tal paljudel juhtudel 10-20% tööajast olla väljaspool ruumi (tänaval, autos), kus ta puutub kokku erineva ja kiiresti muutuva mikrokliimaga. Toatemperatuuril on organismi soojuslikule seisundile suure tähtsusega
Hirvepark on dendroloogiliselt liigirikas ja huvitava ajalooga park Tallinnas Toompea klje all. 1959 aastast on park looduskaitse all ning on kantud koos vanalinnaga UNESCO maailma-prandi nimistusse. Kuid Hirveparki peetakse ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise smboliks. 1987 aastal, Falcki tee poolsetel treppidel, kogunesid inimesed esmakordselt avalikult Nukogude okupatsiooni ajal protesteerima selle okupatsiooni vastu, tuues avalikkuse ette 1939 aastal saksa ja vene riigi vahel slmitud MRP pakt Hirvepark on rajatud bastionite ees asunud endisesse vallikraavi. 1860. aastate algul asutati Eestimaa Aiandusseltsi dendroaed ja arboreetum, kus katsetati eksoote ja paljundati ilupuude istikuid. Dendroaia rajamist soodustas sobiv mikrokliima. Ka pargile nime andnud hirved elasid siin 1930. aastatel. Hirvepark sai sjas vhe kannatada ja on silinud liigirikka puistuna. 1980. aastate lpul, Laulva revolutsiooni ajal, toimusid siin kuulsad ra...
tulemusel suureneb puidu ruumala. Puidu paisumisel tekivad kõmmeldumised (sirged tasapinnad kaarduvad), võivad puruneda konstruktsiooni hoidvad tapikeeled ja liimühendused. Tekib soodne elukeskkond kahjurputukatele ja seentele. Väiksemates ruumides aitab liigniiskust vältida tuulutamine ja temperatuuri tõstmine. Suure kubatuuriga ruumides nagu näiteks kirik, on need meetmed vähese efektiivsusega. Peab kasutama kaudseid mikrokliima parandamise võtteid nagu suurte puude eemaldamine kirikute lähedusest, vundamendi niiskuse isoleerimine, igal sobival juhul hoone ventileerimine. Mitte mingil juhtumil rakendada suure võimsusega kütteseadmeid, sest kirikutes on tavaliselt nende ehitamisest peale isereguleeruv mikrokliima, kui seda ei ole hilisemate ümberehituste või viimistlusmaterjalidega muudetud. Bioloogilised kahjustused Putukkahjustused
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arvutitöökoht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötajate ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 ...
TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS JA OLMETINGIMUSED VENTILATSIOON *Töökohtades peab olema ventilatsiooni süsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk. *Piisav õhu vahetus võib ka toimuda akende või muude avade kaudu, kuid vajaduse korral tuleb paigaldada sundventilatsiooni süsteem ja tagada nende regulaarne hooldus. SISERUUMIDE TEMPERATUUR *Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. *Vajadusel tuleb tööruumida varustada kohalikku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. *Töötajad ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. VALGUSTUS *Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumise. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumis teede ohtlikes kohtdes. *Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud.
Jrk Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Arendusjuht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasapinna kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt 0 Toed kät...
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Büroojuht Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Piisavalt töötamiseks, klaviatuurilaud 0 Toed kätele, jalgadele ...
Sellepärast alustati looduskaitseala keskuses 1966. aastal kohalikke ilmavaatlusi, mille 15 aasta tulemused (1966-1981) on üldistatud A. Tarandi poolt. Nimetatud töös on esitatud järgmised Viidumäe kohakliima keskmised põhinäitajad: aasta keskmine temperatuur 6,2 kraadi, seejuures aasta kõige soojem kuu (juuli) 16,4 kraadi ja kõige külmem kuu (veebruar) -3,3 kraadi; aastane keskmine sademete hulk 705 mm. Aastatel 1966-1971 reljeefi erinevatel osadel toimunud mikrokliima vaatluste üldistusena märgitakse samas töös muuhulgas kõige madalamaid keskmisi õhu miinimumtemperatuure lagedal allikasoomassiivil ja kõige kõrgemaid astangu metsastunud nõlvalt; kõige kõrgemaid keskmisi maksimumtemperatuure astangu metsastumata osas ja vegetatsiooniperioodi soojussummade kõikumist vaatlustrassil looduskaitseala keskusega võrreldes 440 kraadi piires. Lk 2 Viidumäe looduskaitseala on valdavalt metsane piirkond
mida ainult perekeskne suhtlusring neile ei võimalda. Eneseteenindusoskused nagu söömisoskused, riietamine/riietumine, potireziimi kujundamine aga ka suhtlemis-, käitumis-mängu- ja teiste sotsiaalsete oskuste õpetamine on erilasteaia õppekasvatustöö protsessis suurema tähelepanu all kui tavalasteaias. Lasteaia kohanemine on iga lapse puhul individuaalne- see võib olla kiire ja valutu, kui mõnikord võtta aega mitmeid kuid. Päevakava tagab lapse närvisüsteemi kaitse, loob meeldiva mikrokliima, kindlustab lapse arenguks vajaliku keskkonna. Teadmiste ja oskuste kujundamisel on määrav osa lastevanemate suhtumisel ja lasteaiastöötavate spetsialistide oskusel kaasata vanemaid lastegatehtavasse töösse. Vanemad muutuvad vahel nii ebakindlaks, et suhetes vanem ja laps jääb selgusetuks ,,kes on kelle ema/isa". Vanematel on segunenud süütunne, teadmatus ning lapsega mitte toimetuleku hirm. Lasteaia pedagoogide ülesandeks on lastevanemate eneseusu taastamine.
Seetõttu muutub naha pind märjaks, olemine muutub ebamugavaks ning organism hakkab otseselt sõltuma välistemperatuurist. Kui väljas on soe, tekib ülekuumenemiseoht. Kui aga õues on miinuskraadid, suureneb risk külmetuda. Seetõttu on paslik soetada endale jooksurõivad, mis on valmistatud vetthülgivatest materjalidest ja mille mikrokiudkangas (näiteks CoolMax, DriFit) juhib niiskust keha pinnalt eemale. Riietumise ülesanne on luua keha ümber treenimiseks vajalik mikrokliima. Kui väljas on jahe, tuleks jooksmiseks kasutada lisaks niiskust juhtivale särgile ja pükstele soojust hoidvat fliisjakki. Tuule ja sademete kaitseks on soovitav hankida endale kergest, kuid tuule- ja veekindlast materjalist valmistatud jooksudress. Pamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist (ligikaudu 1609 m) pikema distantsiga jooksualad. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 m jooks, 5000 m jooks ja 10 000 m jooks
Kergkruusa kasutusalad Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina: · Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · Vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · Kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · Teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · Põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · Pinnase isoleerimisel · Haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel · Libeduse tõrjeks Kasutatud allikad http://www.weber.ee/fileadmin/user_upload/weber_guide/product_pages_3.5/LWA/Fibo %20kergkruus%20kodus%20ja%20aias_12_Weber.pdf (04.01.2014) http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=23 (04.01.2014) http://www.weber.ee/uploads/tx_weberproductpage/Kergkruus_2013_small_01.pdf (04.01.2014)
Jrk. Töökoht Ohutegur Ohtude iseloom Riski Nr. suurus 1. 2. 3. 4. 5. 1. Kassa Ergonoomilised tegurid, mis võivad põhjustada füüsilise ülekoormuse haigust: Töökoht Ruum jalgadele Piisavalt 0 Töötasandi kõrgus Vastab töötaja ja töö iseloomule 0 Tööpinna piisavus Tööpinda piisavalt, piisavalt ruumi k...
Laevaehitus Eksamipiletite küsimused 1. Laevade spetsialiseerumine. Erinevate lastide veoks ja erinevate ülesannete täitmiseks ette nähtud laevade omapära. 2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi, käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi. 3. Laevade klassifitseerimine. Klassifikatsiooniühingud ja nende tegevus. 4. Laeva klass, klassisümbol. 5. Laevade mõõtmine. Registermahutavus, reeglid konventsioonid. 6. Laeva arhitektuurilis- konstruktsioonilised tüübid, üldskeem 7. Varitekklaeva omapära ja kasutuseesmärk. 8. Laeva teoreetiline joonis, selle elemendid. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad 10. Ujuvus, veeväljasurve, dedveit, süvisemärgid, lastiskaala. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. 12. Laeva peamõõtmed ja täidlustegurid. 13. Laeva mereomaduse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
