Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasole...
Jälgitakse toiduetikettidelt leiduvad informatsiooni. Toiduained aga sisaldavad vitamiine,valke süsisvesinikke ja palju muud. Kuid mis siis ikka on vitamiin, kus neid leidub ning kuidas on vitamiinid meile kasulikud või kahjulikud. Vitamiinide põhiallikateks on toit, mis annab põhiosa ning enamik pärineb toidu taimsest osast, teiseks allikaks on inimese seedekulgla mikrofloora tegevus ning loomulikult ka vitamiinide preparaadid. Raamatu ,,Vitamiinid,, (1) autorid arvavad, et enamus haigusi ning muud terviserikkeid on tihedalt seotud vitamiinide puudusega organismis. Halb toitumine ainuüksi haigusi ei tekita, küll aga soodustab nende teket. Suureks abiks haigustega võitlemiseks on just tasakaalustatud tervislik toitumine. Enamus meie organismis vaja minevatest vitamiinidest omandame just toidust. Palju oleneb...
männikud ega lehtpuistud, rääkimata kuusikutest, Metsavaris ja kõdu mineraalosaga, parandades sellega tormi jõud ületas nii tormihellade kui Variseks nimetatakse puistu eluea jooksul lagunemistingimusi. Keemiliselt lagundavad kõdu tormikindlate liikide vastupanu. Tormikahjustuse maapinnale langevat materjali. Varis koosneb peamiselt mikrofloora esindajad - bakterid ja esialgne hinnatud maht oli ligikaudu peamiselt lehtedest (okastest), okstest, õite seened. Orgaanilise aine lagundamisel 3,9 milj. m 3 so. 2,5% tolleaegsest metsade osadest, viljadest (käbidest) ja moodustavad mullaorganismid komplitseeritud üldtagavarast. kooretükkidest...
Tegelikult aga vitamiinid ilma toiduta ei omastu. Vitamiinidel on oluline osa rasva ning süsivesikute muutmisel energiaks, samuti luu- ning lihaskoe moodustumisel. Välja arvatud mõned erandid, ei ole inimese organism ise võimeline sünteesima vitamiine ja seega peab ta neid saama toiduga. 3 Vitamiinid Organismis sünteesitakse vitamiine B2, B3, B5, K (seedetrakti mikrofloora poolt) ja päikesekiirguse toimel ka D2, kuid neidki ebapiisavates kogustes. Kui toit sisaldab piisavalt ß-karotiini, siis sünteesib organism sellest retinooli, seda siiski ainult toidu piisava rasvasisalduse juures. Organismis võivad mõned vitamiinid säilida pikemat aega: vitamiin B12 3-5 aastat, vitamiin A 1 aasta, foolhape 3-4 kuud, vitamiinid C, B2, B3, B6 ja K 2-6 nädalat ning vitamiin B1 1-2 nädalat....
Tegelikkuses on aga bakterid absoluutselt igal pool meie ümber, meie organismid on sellise kooseluga harjunud ja suur osa bakteritest ei kujuta inimesele ka mitte kõige väiksemat ohtu, vaid on hoopis meile eluks vajalikud. Iga inimese keha on kaetud bakteritega, meie keha on nendega harjunud, ning probleem võib tekkida vaid juhul, kui see mikrofloora peaks muutuma. Ka väikese vastsündinu keha, kes esimest korda ema kätesse antakse, kattub ema kätelt saadud bakteritega. Ka meie kehas sees on baktereid, paljud neist on meile kasulikud, näiteks soodustavad seedimist, paljud neist ei kujuta meile mingisugust ohtu. Ka on meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Nende haiguste...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
rasvhapetega, inuliiniga jne) aitavad regulaarsel tarbimisel ennetada mitmeid terviseprobleeme (südame-veresoonkonna haigused, seedekulgla talitlushäired, jt) Soovitused pensionäridele: Leivas on rikkalikult kiudaineid, mis väldivad kõhukinnisuse teket, väljutavad organismist kahjulikke ühendeid, ennetavad mitmete haiguslike seisundite kujunemist, tekitavad kergesti ja kiiresti normaalse täiskõhutunde. Regulaarne leivasöömine aitab kaasa normaalse seedekulgla mikrofloora säilimisele, mis on edukate seede- ja imendumisprotsesside eelduseks (Zilmer, Kokassaar 2008). 10 6. 12 head põhjust süüa rukkileiba Rukki mõju tervisele on viimaste aastate jooksul nii Eestis, Põhjamaades kui mujal maailmas hoolega uuritud. See, mida justkui kogu aeg on teatud, on nüüdseks ka teaduslikku tõestust leidnud: rukkileib, on tunnistatud tõeliseks terviseimeks....
Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab...
Bakterid on olulised lagundajad, olulised lämmastiku ja süsiniku ringes. Nad põhjustavad ka haigusi. Keemia tööstuses kasutatakse ka. Need bakterid, kes elavad ühe organismiga koos, nimetatakse organismi normaalseks mikroflooraks. Inimese organismis elab kõige rohkem baktereid nahal, jämesooles, suus, ninas, suguelundite limaskestadel. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. Näiteks sõltub jämesoole normaalne mikrofloora inimese east ja toidust. Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigustekitajate eest takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist, stimuleerides antikehade teket, tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetus produkte. Bakterhaigused: · Tuberkuloos · Difteeria · Katk · Düsenteeria · Koolera · Botulism · Teetanus · Süüfilis · Tripper...
28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haiguskteikitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 31. Kuidas on seotud bakteriaalsed haigused ja saanud Robert Koch? Avastas 1882 tuberkuloosi põhjustava batsilli (Kochi kepike), 1876 avastas antraksi (siberi katk) ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid....
Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
MÕISTED: Patogeensed mikroogid tekitavad haigusi Apatogeensed mikroobid ei ole tõvestavad inimesele ja loomadele Tinglikult patogeensed mikroobid suudavad haiguse esile kutsuda nõrgestatud organismis Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral Kontaminatsioon patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune ) Kolonisatsioon mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana. Infektsioon (nakkus) patogeensete mikroobide tungimine organismi, kus tekivad suhted mikro- ja makroorganismi vahel. Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu Vaksineetitakse riigirahadega: · Lastehalvatus poliomüeliit · Hepatiit · Difteeria kurgutõbi · Mumps · Punetised Vaktsiin on preparaat mis kutsub esile organismis antikehade tekke. Antikehasid toodavad lümfotsüüdid ( üks liik valgeid vererakke ) III FÜSIOLOOGILINE PERIOOD...
Silo valmistamine põhineb bakterkäärimisel. Baktereid kasutatakse biopuhastites reovee puhastamiseks: reovee pinnal biokile tekitamiseks muda anaeroobsel töötlemisel, lõpp-saadusteks on metaan ja süsihappegaas. Bakterhaigused Koos organismidega elab alati koos palju erinevaid baktereid, kes moodustavad normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu. See kaitseb inimest haigustekitajate eest, takistades patogeenide kinnitumist ja stimuleerides antikehade teket. Patogeensed ehk tõvestavad bakterid põhjustavad haigusi. Toodavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kahjustavad kudesid. Nakkatumisvõimalused on otsesel kontaktil (kokkupuutel), 6...
Organism ei ole neid võimeline omastama ja see põhjustab nende mineraalainete vaegusega seotud haigusi. Vitamiinid ja mineraalid: Vitamiine vajab inimene väga väikestes kogustes mikrogrammidest kuni milligrammide. Terve ja segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja täiendavaid vitamiinipreparaate. Mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora piisavalt (näiteks K - ja B3 - vitamiini). Vitamiinid tõstavad organismi kaitsevõimet. Vitamiinid jagunevad vees ja rasvas lahustavateks. Mõlemaid peab organism saama iga päev. Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise ohtu, küll aga vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Inimene vajab toiduga üle 20 mineraalaine. Mineraalained jagunevad makro- ja mikroelementideks. Mineraalainete vajadus kaetakse segatoidu puhul meie tingimuste enam-vähem...
TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8. FAGOTSÜTOOS selle teel satuvad rakku mitmesugused suuremad aineosakesed ja makromolekulid. (endotsütoos, vastupidine protsess on eksotsütoos) 9. PINOTSÜTOOS rakk omastab vedelikus lahustunud makromolekule. 10. TSÜTOPLASMA poolvedel plasmataoline aine, mis koosneb põh...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Kõige suurem rakk on jaanalinnu muna rakk Mükoplasma kõige väiksem rakk(bakter) Inimese keha kõige suurem rakk on munarakk Lihasrakud võivad olla pikkuse poolest kuni 30 cm RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD: 1. Kõik organismid (nii taimed, kui loomad)on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membr...
Histoonid olemas Histoonid puuduvad Ribosoomid on eri tüüpi Palju membraanseid organelle Puuduvad Tsütoskelett puudub 11. BAKTERITE TÄHTSUS LOODUSES > osalevad aineringetes (lagundajad); > seovad õhulämmastikku > organismide normaalne mikrofloora > Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke, kõige tugevam botuliin) 12. BAKTERITE TÄHTSUS INIMESE ELUS (KASUTAMINE) - Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt, keefir, etanool, äädikas jne); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. - Põllumajanduses (silo, bakteriväetised, biotõrje, kompost) - Heitvete puhastamine 13. MÕISTED...
Selline vesi on ohtlik, kuna seal on sinikute doksiinid. DNAd on leitud ka plasmiidides. Osaleb valgusünteesis(ja võib vahetada asukohta). Bakterid paljunevad pooldudes ja mõned (sinikud) paljunevad nii, et spiraal läheb katki. Mõnel on võime ka punguda(sarnaselt pärmseentele). Paljunemisekiirus - looduses enamast kord ööpäevas, soodsates tingimustes, kord tunnis.. ja mõned ka kord 20/30 minuti jooksul. Antibiootikumid tapavad ka ära kasulikud bakterid oma mikrofloora . Nahapinnal elavad ka bakterid, kes aitavad kaitsta paha bakteri sissetungi ees(ka suuõõnes on ka neid). Peale seda on soovitatav taastata oma mikrofloora....
Selgitage kuidas ja miks mikroorganismide kasvukiirus oleneb kultiveerimise temperatuurist. 5. Mis on ksenobiootilised ühendid ja kuidas nad mõjuvad mirkoorganismide kasvule? 6. Iseloomustage piimhappelist käärimist põhjustavaid baktereid (morfoloogia, Gram reaktiivsus, liikuvus, sporogeensus, põhilised perekonnad). 7. Kirjeldage piimhappelise käärimise kemismi (reaktsiooni võrrandid). 8. Millist toimet piimale täheldasite nö saastava mikrofloora (st mittepiimhappe bakterite) viimisel uuritavasse proovi? 9. Iseloomustage lühidalt pärmirakkudes toimuvat, etanoolkäärimise etapile eelnevat protsessi (lähteühend, tinglik lõpp-produkt, anaeroobne või aeroobne protsess). 10. Kuidas hinnata etanoolkäärimise ,,sügavust" kvantitatiivselt?...
On valgulise ehitusega ja kaitseb b-t teiste org. eest.Biotehnoloogia-rakendusbioloogia haru, mis kasut mitmesuguste org.-de elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks.Biotõrje-üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki org-de abil.Eukarüoot-Päristuumne, jaotatakse protistideks, T, S ja L-riigiks.Golgi kompleks-osaleb rakumembraani uuendamises ja rakukesta moodustamises.Koosneb tsisternikestest,põiekestest ja kanalikestest.Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse.Homoloogiline kromosoom-Paarilised krom.-d, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.Hüüf-seeneniidid.On moodustunud pikkadest silindrikujulistest rakkudest.Karüoplasma-tuumasisene plasma.Sisaldab DNA- d,valke,RNA-d.Kloroplast-annab värvuse,roheline pigment-klorofüll,vajalik fotosünteesiks,p...