5. Sisekeskkonna aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6. Antioksüdantne kaitse (vitamiinid, sidrunhape, kusihape, glutatioon GSH) 7. Rakkude kudede pidev uuenemine Inimese enda võimalused vananemise pidurdamiseks 1. Ainevahetuse minimaliseerimine, tuleb elada poolnäljas ja külmas (elada temperatuuril 12-14 kraadi, põhiainevahetus viia 21...25kcal/kg/ööpäevas viia 17...18- ni). Eluiga pikeneb kuni 10-15%. 2. Antioksüdantide lisatarbimine - vitamiinid, mikroelemendid. Õigustatud vanemas eas. 3. Mitokondrite efektiivsuse tõstmine. Vitamiin Q10, seda aga peab siis hakkama regulaarselt kordama, kuna organism harjub. 4. Eluedendavate bakterpreparaatide tarbimine. Biotoodete reeglipärane kasutamine (jogurtid jms) 5. Tagavaraosade kasutamine (liigesed, organid, veresooned, silma sarvkest, südameklapp, hambad) Surm See on organismi elutegevuse pöördumatu lakkamine 3 järku 1. Agoonia a) kramplik hingamine
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 17.09.08 Põhibioelemendid e makroelemendid organismides on C,H,N,O,P,S. Organismid vajavad kõiki neid elemente suhteliselt suures kogustes ja peamiselt esinevad need orgaaniliste ühendite Koostises. Keemilisi elemnte, mida organismid vajavad väga väikeste kogustes, nimetatakse mikroelementideks (K,Cl, Ca, Na, Mg, Fe, I, F jt). Kõik makro- ja mikroelemendid on hödavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Keemiline element Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on.
C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega. N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE...........................................................................................................4 4.TERVISESPORTLASE TOITUMINE..............................................................................................4 5.SÜSIVESIKUD ON TERVISESPORTLASE PARIM ENERGIALLIKAS.....................................5 6.RASVAD ORGANISMIS JA MEIE TOIDUS..................................................................................5 7.TERVISESPORDIGA TEGELJA ...
C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega. N, P, K esmajärgulised makroelemendid, peab väetistega lisama. Ca, Mg, S teisejärgulised. Ca üldiselt puudust ei ole, kui neutr. reaktsioon. Poolmikroelemendid Fe, Mn, (Si, Al). Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co, (Na, Cl). Ultramikroelemendid Sr, Cs, Rb jne. Loodusfoonis. 2. Füsioloogiliste funktsioonide alusel: Mittemetallid taim kasutab org. aine valmistamiseks. C, O, H, N, S, P, B, Si. Leelismetallid esinevad taimed ioonilise kujuna, ei ole tugevalt seotud org. ühenditega, seega kergesti välja tõrjutavad. K, Na, Ca, Mg.
Pärast piimasuhkrut Taimetoitlust on mitut liiki, sealhulgas kaudu imenduvad organismi kõik sisaldavate toitude söömist satub sellised, mille järgijad ei tarbi ka mune, toitained – valgud, lipiidid, laktoos laktaasi puudumisel piimatooteid ja/või loomse töö süsivesikud, vitamiinid, mineraalained jämesoolde, kus jämesoole mikrofloora tulemusel saadud aineid nagu näiteks ja mikroelemendid – kujuneb ta lagundab, tekitades gaase mesi. Veganism aga keelab kõikide kahjustunud peensoole limaskestaga (vesinikku, metaani ja süsinikdioksiidi) loomsete ainete tarbimise. Mõne tsöliaakiahaigel nende vaegus. ning happeid. Haigusnähud võivad olla rangema määratluse järgi ei tohi Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – erinevad, alates kergest kõhuvalust loomseid tooteid kasutada ka riietuses
süsinik, vesinik ja hapnik Leidub veres ja rakkude tsütoplasmas 1) Monosahhariidid e. lihtsuhkrud – süsinike aatomite arv molekulis on Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse 3-6. Magusad ja väga reaktsioonivõimelised Magneesium on seotud nukleiinhapetega C5H10O5 – riboos – RNA koostises 2) Mikroelemendid – Fe, Zn, Cu, I, F jt; ülesanne olla erinevate C5H10O4 – desoksüriboos – DNA koostises bioaktiivsete ainete koostises C6H12O6 – glükoos e. viinamarjasuhkur – veresuhkrur (põhiline Raud esineb hemoglobiini koostises : oluline roll hingamiseks energiaallikas) vajaliku 02 sidumisel C6H12O6 – fruktoos – puuviljasuhkur
Elusorganismid mineraalained ise sünteesida ei saa. Taimedesse kogunevad mineraalained pinnasest ja neis sisalduvate mineraalainete kogused sõltuvad kasvukohast ja selle väetamisest. Organismis leiduvad mineraalained jagunevad: 37.1. Põhielemendid – H, C, O, N, P, S 37.2. Makroelemendid – sisaldus kehas on üle 0,01%. Nendeks on Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. 37.3. Mikroelemendid – sisaldus kehas on alla 0,01%. Nendeks on Fe, Zn, Cu, I, Se, Mn, Mo, F, Cr, Co, Si, V, B, Ni, As, Sn. 38. Molekul on aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. 39. Netoproduktsioon on ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe. 40. Orgaanilised ained on ained, mis pärinevad elusloodusest ja sisaldavad orgaanilisi ühendeid.
MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
(kcal), kusjuures 1 kcal = 4,2 kJ ja 1 MJ = 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles süsivesikute ja rasvade defitsiidil. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. 1.Toitained Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete ööpäevase tasakaalustatuse, arvestades süsivesikute, valkude ja rasvade vahekorda. 1.1
Pt 1 lk 10-20 osata nimetada elu omadusi ja tuua näiteid nende avaldumise kohta 1. RAKULINE EHITUS Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismi jaotatakse:ainuraksed(bakter), hulkraksed Toitainete saamine: ● autotroofid ● heterotroofid 2. BIOMOLEKULIDE ESINEMINE (kunagi on olnud elu) Keerulise ehitusega ained, mis väljaspool ei moodustu 3. AINE- JA ENERGIAVAHETUS keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine 4. PALJUNEMISVÕIME, suguline mittesuguline 5. ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME ● otsene areng (järglased sarnanevad sündides vanematega) ● kaudne areng (järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid) 6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spet...
Meie klimaatilistes tingimustes on parim tasakaalustatud segatoit, mis tähendab, et taimseid toiduaineid on umbes 80% ja loomseid umbes 20%. 4 2 TOITAINED Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/toitained.htm) 2.1 Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks
Termoplastid on tooted mida on võimalik ümber sulatada, ümber vormida, on lahustuvad. Termoreaktiivsed söestuvad, ei saa ümber sulatada, kasutatakse mõõteriistade korpusena, valgustiste korpus. Vaigud kuuluvad ruumiliste termoreaktiivsete polümeride hulka, neid ei töödelda polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega Anorgaanilised materjalid Need on mineroloogilise päritoluga, tahked ained kasutatakse isoleermaterjalidena nii looduslikke- kui tehismaterjale isolaatorite valmistamiseks. 1. Vilk ehk vilgukivi on kihiline klaasjas lõhestuv kivi, millel on suur eritakistus ja kõrgekuumuskindus, puuduseks on rabedus, kasutatakse plaatidena tuguelementideks valgustite kolbides.
5. Tulemuste esitamine 6. Kokkuvõte ja järeldused 4. Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees Mingisugune oletus selle ülesande kohta (ei pea olema alati positiivne vastus, st et selle ümberlükkamine pole vale. Mida t Hüpotees, seda parem. 5. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused 6. Milline on ainet üldine jaotus organismis (rakus)? Makroelemendid ning mikroelemendid. 7. Millised on peamised keemilised elemendid (makroelemendid) ja mis on nende peamised funktsioonid? C- süsinik, moodustab orgaaniliste ainete selgroo, hingamise ja fotosünteesi reaktsioonides. H- vesinik, biomolekulide koostises, vee koosseisus, VAJALIK VESINIKSIDEMETE MOODUSTUMISEL. O- hapnik, peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostises, kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. N- aminohapete ja nukleiinhapete koostises.
! (tärklis, suhkrud), mis on loomale peamiseks energiaallikaks. Palju lämmastikuvabasid ekstraktiivaineid on rohusöötades – põhk, teraviljad, kartul, juurviljad. Tärklisrikkad söödad on: teraviljad ja kartul. Suhkruid on rohkesti: maisis, peedis, kõrrelistes heintaimedes. Orgaanilisi happeid leidub heas silos. Mineraalelemendid (kaltsium, fosfor, naatrium, magneesium; raud, tsink, seleen). !! Makroelemendid: kaltsium, fosfor, naatrium, kaalium, magneesium, kloor !! Mikroelemendid: raud, tsink, seleen, vask Kaltsium leidub organismis kõige rohkem (luukude, hambad). Vajalik kõigeks. Kaltsiumi sisaldavad söödad: kalajahu, piim, liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas!! Fosfor – veisel kõige rohkem luudes!! Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused. Kaalium, naatrium ja kloor – kõikides keha kudedes ja organites. Naatrium – vereseerumis, süljes ja mõnedes seedenõredes.
Mg-vaesed on liivmullad. Antagonist Ca ja K-ga. Opt. Ca:Mg:K suhe 10-20:2:1,3-1,5 Väävel 90% org. aine koostises ja 10% mineraalses vormis. Varud suurenevad org. ja lubiväetiste kasutamisel. Puudusel langeb toidunisu kvaliteet. Raud mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Mangaan sisaldus muutub vegetatsioooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest, biol. tingimustest ja ka agrotehnikas. Rohkem sademeid vähem puudust. Mikroelemendid Boori sisaldus sõltub lõimisest ja keem. koostisest. Raskemad booririkkamad. Molübdeeni on karb. moreenidel; hästi liikuv leeliselised keskkonnas. Vase sisald sõltub lähtekivimist ja org aine sisaldusest mullas. 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- Lämmastik taimedes 0,5- 4%. Tähtsaim element kogu org. maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt koostises. Puudusel taime kasv pidurdub.
on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4. mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5. mineraalained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Toiduainete säilimise ja riknemise põhjused: 1.
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale. Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist. Toitainete omastamisel eristatakse pasiivset (transpiratsioon ja diffusioon) ning aktiivset (asendusadsorbtsioon) toitainete omastamist. Lämmastik .Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. Kaltsium Taimedes 0,2…3,0%. Kaltsiumirikkamad on vanemad taimeosad. Taimedes eelkõige biokeemilisi protsesse reguleeriv elem...
treeninguga võib organism kaotada kaks kuni kolm kilogrammi, mis alates kaalukaotusest 2% kehakaalust hakkab oluliselt pärssima kehalist töövõimet. Suurem kaalukaotus võib aga esile kutsuda juba tervisehäireid. Seepärast peabki spordiga tegeleja oma vedelikukaotuse kiiresti likvideerima, vedelikutarbimine peab tagama kaotatud vedelikuhulga taaastamise, täiendavate energeetiliste ainete saamise, vajalikud elektrolüüd ja mikroelemendid. Spordijoogid Igaüks meist on tundnud kehalise pingutuse järgselt suuremat voi väiksemat väsimust, mis kaob kas suhteliselt kiiresti voi annab endast märku veel järgmisel päevalgi. Väsimuse aste oleneb nii treeningkoormuse raskusest kui meie organismi võimest seda taluda ehk treenituse astmest. Taastumine toimub nii organismi enda jõududega kui mitmesuguste taastumisprotseduuride ja -vahendite abil. Juba koormuse ajal on
Bioloogia Elu omadused: 1) Aine- ja energiavahetus 2) Biomolekulide esinemine 3) Sisekeskkonna stabiilsus 4) Reageerimine ärritustele 5) Paljunemine Bioloogia uurimistasandid: 1) Molekulaarne tasand (Süsivesikud, valgud, nukleiinhapped) 2) Rakuline tasand (närvirakud, lihasrakud jne) 3) Organismitasand (Paljunemine, pärilikkus) 4) Populatsioonitasand (Ühte liiki kuuluvate loomade rühm kindlal maa alal) 5) Liigi tasand 6) Ökosüsteemi tasand (Tiik, vihmamets) 7) Biosfääri tasand (terve maa elustik) Teaduslik uurimismeetod 1) Püstitada uurimisküsimus (mida uurime?) 2) Hankida taustinformatsiooni 3) Hüpoteesi sõnastamine (Oletatav vastus) 4) Hüpoteesi kontrollimine (Meetodid, reaalne töö) 5) Andmete analüüs ja järelduse tegemine Põhi bioelemendid Esinevad aatomitena Esinevad ioonsel kujul 1) Süsinik C...
toiduks ja suudetakse seedida 1.enamik toiduaineid on looduslikud- taimsed või loomsed 2.süüa võib neid toorelt või töödeldult 3.esmavajalike toiduainete kogus ja vahekord menüüs oleneb vanusest, soost ja üldisest energiakulust · TOITAINED= toiduainete koostisosad, millised seeduvad seedekulgas ja imenduvad valgud süsivesikud lipiidid vesi mineraalained vitamiinid mikroelemendid TOITAINETE JAGUNEMINE asendamatud: organism peab neid saama valmis kujul toidust asendatavad: organism on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike lähteainete olemasolu korral 29.Kiudained ja nende tähtsus Kiudaineid saame teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seenu süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis.
K-vitamiin. MINERAALAINED Söötade ja looma keha mineraalne koostis ei ole täielikult teada. Võib arvata, et taimedes ja looma kehas leidub enam-vähem kõiki looduses esinevaid mineraalelemente. Organismi toitumise seisukohalt on nn asendamatuid mineraalelemente 24. Jaotatakse olenevalt nende sisaldusest söötades. · Makroelemendid: kaltsium, fosfor, kaalium, naatrium, väävel, magneesium, kloor · Mikroelemendid: raud, mangaan, tsink, vask, seleen, molübdeen, koobalt, jood, kroom, fluor, nikkel, tina, vanaadium, alumiinium, räni, arseen, liitium. Mineraalelemendid on vajalikud: · luuaine moodustamiseks, · närvi- ja lihasrakkude talituseks, · ensüümide aktiviseerimiseks, · pH taseme hoidmiseks veres, seedemahlades jt. kehavedelikes · osmootse rõhu tagamiseks keha kudedes ja vedelikes ning paljudeks muudeks spetsiifilisteks protsessideks.
Üleliigne lämmastikväetis põhjustab taimede haiguskindluse vähenemist. Samuti on ohtlik liiga varajane väetamine kevadel, sest külm võib siis juba kasvanud taimedele liiga teha. Valmis väetised sisaldavad taimedele vajalikke toitaineid ja mikroelemente õiges vahekorras. Lämmastik kasvatab vart ja lehti; kaalium suurendab taimede külma-, seisu-, põua- ja haiguskindlust ning parandab paljude põllukultuuride saagi kvaliteeti; fosfor mõjutab õitsemist ja soodustab terade kasvu; mikroelemendid nagu raud, mangaan, vask, tsink, magneesium, boor hoiavad ära taimede kasvuhäireid. Kui aga soovite keemiast eemale hoida, siis tuleb endale selgeks teha üksikute väetiste mõju ja omadused. Lihtne on taimemaad väetada segakompostiga. Sõnnik üksi kulutab lagunemisel liigselt mulla hapnikku. Näiteks kanakaka eeliseks on suur lämmastiku ja kaaliumi sisaldus ning vähene kulu. Sügisel anda ei ole hea kuna sisaldab rohkesti lämmastiku, mis paneb taime kasvama
· energeetilistel eesmärkidel. Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu. Energiat on vaja selleks, et teha tööd: · liikuda; · biosünteesida; · teostada ainete transporti; · jätkata sugu, jne. Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks. Inimtoidu komponentideks on valgud, süsivesikud, lipiidid, vitamiinid, vesi, mineraalained, mikroelemendid. Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides. Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro- või milligrammides. Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
peaks aset leidma 2-6oC juures. Küüslauk on pikapäeva kasvutaim, eelistab päikesepaistelist kohta. On ka niiskuselembeline, mistõttu vajab täiendavat kastmist, eriti arenguperioodil. · Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel). Küüslaugu väärt omadusi ei ole teadusmeditsiin ümber lükanud, vaid aina kinnitanud. Mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. Küüslaugu tugevat lehka vähendavad soe piim, koor, majonees, sidruniviil, peterselli- või sellerileht
kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb. Väetamise seisukohalt on N, P, K esmajärgulised ja Ca, Mg ja S teisejärgulised makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda.
näiteks: Ammooniumnitraat. · Oksüdeeriv. · R7 Võib põhjustada tulekahju. · S2 Hoida lastele kättesaamatus kohas. Kui väetis sisaldab mikroelemente, peab märgistusel olema sõna "mikroelementidega" või "sisaldab", millele järgnevad väetises sisalduvate mikroelementide nimetused ja nende keemilised sümbolid. Toiteelemendid võib avaldada märgistusel nii elemendina kui oksiidina, välja arvatud mikroelemendid ja lämmastik, mis avaldatakse ainult elemendina. 13. MÄRKIDE KOGUMIK Kirjapaberi pakenditel on numbrid- 80g/m, 100g /m, 140g /m jne, number näitab paberi kaalu. Mida väiksem number, seda õhem on paber ja vastupidi. Paberil on välja kujunenud ka numbrid vastavalt mõõtudele (pikkus ja laius). Euroopas on tavaline kirjapaber ja väiksem joonistuspaber mõõdus- 29.7 cm - 21 cm ning paberi kokkuleppeline suuruse number on A4. Ameerikas on need mõõdud mõne mm võrra erinevad
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
Ehitusmaksumuse hindamise kordamisküsimuste vastused 1) Mille poolest erinev hind kuludest? Kulu- rahasumma, mis on juba, kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuja küsib kauba või teenuse eest, kusjuures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalamad. hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. 2) Mille poolest erineb ehituse hinnakujundus muu tootmise hinnakujundamisest? Ehitus erineb muust tootmisest selle poolest, et iga objekt on erinev ning seetõttu tuleb ka iga ehitisega tegeleda kui individuaalse objektiga. Muu tootmise puhul (nt autod, monitorid jne.) on võimalik toota mitmeid identseid tooteid ning seetõttu pole vaja iga toote puhul uuesti tegeleda projekteerimisega. Hinnakujunduse eripära ehituses: 1. osapooli on ...
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu ...
funktsioneerimiseks. Kui sa ei anna enda kehale kvaliteetset kütust või ei tee seda õige koguses, ei tunne sa enda ka nii tervem kui võiksid. Noore, aktiivse inimese jaoks on oluline, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. See tähendab, et toit peab optimaalsel kulinaarsel töötlemisel olema võimalikult mitmekesine ja värske, sisaldama piisaval hulgal omavahel tasakaalus olevaid peamisi toitaineid: valgud, süsivesikud, rasvad, kiudaine, vesi, vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid.(Pantsenko, 2005) Tavaliselt söövad inimesed kahel põhjusel: neil on tõeline nälg või nad söövad, et rahuldada oma isu, mis võib olla seotud mingi käitumusliku harjumusega või välissignaaliga (toidu nägemine, toidu lõhn, toidu reklaam, söömisega seotud koht või aeg jne).(Viru, 2001). Toit peab olema võimalikult mitmekesine. Ärge kartke aeg-ajalt oma harjumusi muuta. Tervisliku toitumise põhitõed: · Mitmekesine toit
LOOMORGANISMI TOITUMINE Kõik elusorganismid vajavad oma normaalseks elutegevuseks kolme faktorit õhku, vett ja toitu. Nende kolme faktori mõjul toimub elusorganismide kasvamine, arenemine, emasloomadel loote kasvatamine, produktiivloomadel toodangu moodustamine jt. arvukad elusprotsessid. Õhk ja vesi on loomadele kergesti kättesaadavad ja loomade toitumisel nende faktoritega eriti ei arvestata. Toitu saavad loomad söötade näol. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga, loomseid produkte nagu kalajahu, lihakondijahu, piimasaaduseid kasutatakse piiratud kogustes peamiselt sigadele ja lindudele. Söödad sisaldavad mitmesuguseid keeruka ehituse ja koostisega ühendeid, milliseid nimetatakse toitaineteks või toitefaktoriteks. Loomade normaalseks elutegevuseks on tingimata tarvis: * energiat, mida loomad saavad sööda süsivesikutest, rasvast, proteiinist, * proteiini ja selle koostises leiduvaid nn. asendamatuid aminohappei...
Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid – kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki toitainete kadu organismist.Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti. See, niinimetatud gluteenivaba dieet, ongi tsöliaakia ainus ravi, mida
1.SISUKORD SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks. Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee, seejuures vältides äärmuslikke dieete. Töö meetoditeks on eelkõige kirjand...
Küüslaugu fütontsiidid on tugevamad sibulast ja hävitab paljusid mikroobe. (Biokeemiline koostis) Meie rahvameditsiinis tuntakse küüslauku kui üldise enesetunde parandajat, südame tugevdajat, vererõhu korrastajat ning sooltetegevuse parandajat (eriti lihatoitude söömisel). Küüslaugu väärt omadusi ei ole teadusmeditsiin ümber lükanud, vaid aina kinnitanud. Mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemile, mis tagab küüslaugu antibakteriaalse ja kasvajatevastase toime. Et küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, piisab 1-2 küünest päevas. (Küüslauk kui ravim) 18 2.4 Ravimtaimed 2.4.1 Piparmünt Piparmünt ladina keeles Mentha piperita pärineb Inglismaalt. Seal kasvatatakse teda
oluliselt väiksemas koguses võrreldes seni kõne all olnutega. Näiteks koobalti koguhulka 70- kilogrammise inimese kehas hinnatakse vaid mõnele milligrammile. See on tühine kogus võrreldes keha massiga. Ometi on koobalt organismi häireteta talitluseks möödapääsmatult vajalik. Organismile väga väikeses koguses tarvilikke elemente nimetatakse mikroelementideks. Valik nendest koos olulisemate teadaolevate funktsioonidega on esitatud tabelis 1.3. Tabel 1.3. Mikroelemendid (Devlin 1997 ja Williams 1997 järgi) Element Hulk ja paiknemine organismis Peamised teadaolevad funktsioonid Fe Ligikaudu 45 mg·kg-1; mees: ~3.5 g, normaalse vereloome tagamine naine: 2.5 g hapniku transport veres (hemoglobiin) ja ~75% rauast kuulub hemoglobiini lokaalse hapnikuvaru loomine lihasrakus
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
Hüdrobioloogia on veeloomade ja -taimede elu ning veekogudes toimuvaid bioloogilisi protsesse käsitlev bioloogia haru - teadus elust ja eluprotsessidest vees. Hüdrobioloogia - teadus veeökosüsteemidest ja veeorganismide suhteist ümbruskonnatingimustega (vesikeskkonna), vesikeskkonda uuriv ökoloogiaharu. /Veeorganismide ja nende koosluste ning veekogudes toimuvate bioloogiliste protsesside uurimise alusel loob h. meetmeid veekogude majandamiseks ja reostustõrjeks./ H. tähtsaimad harud: ¤produktsioonihüdrobioloogia (uurib veekogude tootlikkust ja kasuliku produktsiooni suurendamise võimalusi), ¤kalanduslik hüdrobioloogia (tegeleb kalade toiduvaru ja toitorganismide kasvatamisega, kalade ja veeselgrootute aklimatiseerimisega, veekogude fauna rekonstrueerimisega), ¤sanitaarhüdrobioloogia (hüdrobioloogia haru, mis uurib veekogude reostumist ja isepuhastumist ning toksiliste reoainete toimet veeorganismidesse ja nende kooslustesse), ¤meditsii...
tingimustes lagunevad halvasti ja huumusrikkad. suures koguses elemente taimes esineb Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli moodustavad nn. bituume. Mulla lõimis mõjutab samuti jaotatakse nad: 1) makroelemendid C; O; H; sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil Vaigud, vahad ja parkained, huumuse teket ja sisaldust mullas. Ca; Mg; K; Fe; P 2) mikroelemendid (neid lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O olles enamasti bakteritele mürgiks, Savi- ja liivsavimuldades, kus on vajab taim väga väikestes kogustes) Cu; B; ja mineraalsoolad). lagunevad seente mõjul suhteliselt kergesti. rohkesti savimineraalidest Mn; Zn; CO; molübeen
edasi?) Valmiskompost on tume ja ei haise ning pole taimejääke Kompost parandab mulda ja väetab, kuid tuleb mullaga segada, muidu on liiga vänge Ohud kompostimisel - Veereostus - Tolm - Seeneosed - Lagugaasid - Hais - Närilised ja putukad - Tuleoht Ohud komposti kasutamisel • Reoainete kandumine vette ja toiduahelasse – Raskmetallid – Orgaanilised reoained – Kahjulikud mikroelemendid ja toksilised ühendid • Umbrohuseemned • Terviseriskid – Vigastamise oht (torkivad ja haavavad esemed) – Salmonella, coli, helmindid • Reoainete akumuleerumine, toitainete väljakanne – Lämmastiku väljakanne toorkomposti kasutamisel – Raskmetallide akumuleerumine • Metaankääritamine on orgaaniliste kompleksühendite lagunemine ja käärimine mikroorganismide abil õhu juuresolekuta. • Käärismissaadusteks on: – Biogaas (metaan + süsinikdioksiid)
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, lipiidid on organismi energiaallikad, vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise, vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg) on vajalikud bioaktiivsete ainete funktsioneerimises. Asendamatud toitained: 1.aminohapped: isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2.küllastamata rasvhapped: linool- ja alfa-linoleenhape; 3. vitamiinid neid ei suuda organism ise üldse sünteesida; 4.mikroelemendid väikestes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks; 5.minained suurtes kogustes vajalikud organismisiseste protsesside toimumiseks. Organismi
97. soojusjuhtivus - mulla võime juhtida soojust. 98. toiterežiim - mulla omaduste ja tingimuste kompleksi, millest sõltub taimede varustatus omastatavate toitainetega. 99. taimetoiteelemendid - nimetatakse keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu asendada. 100. makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg ja S, mida taim vajab taim suures koguses. 101. mikroelemendid - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se, mida on kuivaines 10-10% 102. lenduvad elemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; C, O, H, S 103. tuhaelemendid - eraldumisviis orgaanilise aine põlemisel; Ca, Mg, K, P, Fe 104. taimetoitained - molekulid, anioonid ja katioone, millena toiteelemndid taime sisenevad. (Co2, H2O, O2) 105. mügarbakter - 106. mükoriisa - on kõrgemate taimede ja seente kooseluvorm, mille korral taim saab seenelt vett,
on suurem kui õhu mahutavus. Soojusjuhtivus – (suurt rolli mängib õhk). On muldade ööpäevased ja aastased tsüklid. 44. Mulla toiterežiim, toiteelemendid ja toiteained. 10 elementi, mida taimes on kõige rohkem, nimetatakse makroelementideks: Ca, Mg, K, Fe, P, N, S, H, C, O. On asendamatud elemendid. Nt. kui ei ole N’i, ei saa valku sünteesida. Saagi määrab ära miinimumis olev element/tegur (tünni näide). Mikroelemendid – tuntumad Cu, Mn, Bo, Mo, Co, Zn. Ka neid ei ole võimalik asendada, sest täidavad biokeemiliste protsesside katalüsaatorite funktsiooni. Vask annab lillele varre pikkuse. Kõige olulisem on hoida tasakaalu Ca, Mg ja K vahel. Toiteelemente leidub mullas erinevates vormides. Üldine sisaldus ei näita veel kättesaadavust taimele. Tähtis on liikuvate ehk taimele kättesaadavate toitainete määramine. N – väetistarvet saab hästi siduda muldade huumuse sisaldusega. Mida huumusvaesem
· 3 5 min enne starti soovitatakse juua 6 8 % spordijooki arvestusega 3 4 ml kehakaalu kg kohta ja seejärel iga 15 30 min järel 2 3 ml/kg kohta. · Süsivesikute imendumise kiirus on 1 gramm minuti jooksul, peaks tunnis manustama mitte rohkem kui 60 grammi. · 6% spordijoogina - 1000 ml ja · 8 % spordijoogina - 750 ml vedelikku tunnis. MINERAALVEED · Ravitoimega põhjavesi, milles rohkelt Mineraalsoolad, gaasid, mikroelemendid, orgaanilised ühendid jm Lisaks radioaktiivsus, pH, temperatuur · Mineraalvesi põhjavesi, milles on liitri kohta min 1 gr mineraalsooli ja ravitoime · Mineraalvees on rikkad kas.... Süsinikdioksiidist, kloorist, rauast, broomist, sulfaatidest, sulfiididest, radoonist, ränist, joodist. Lisaks võivad sisaldada lämmastikku, metaani, väävel vesinikku · Vähem soolased veed on joogiks, soolasemad vannideks Koostis määrab mineraalvee toime
Biogeensed elemendid Biogeensed elemendid e. elusaine komponendid: 1. Põhielemendid vesinik H, süsinik C, hapnik O - vajalikud kõikides raku orgaanilistes ühendites. 2. Makroelemendid fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia ülekande reaktsioonides rakus, lämmastik N - aminohapetes ja valkudes, väävel S valkudes, naatrium Na, magneesium Mg - kofaktor ensüümides ja klorofüllis, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensüümides, koostisosa membraanides. 3. Mikroelemendid boor B, räni Si, vanaadium V, magneesium Mg, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molübdeen Mo, jood I. Toimivad rakus kui ensüümide kofaktorid. Süsinikuringe Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba CO2 ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ning vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi süsihappegaasiks, karbonaatideks ja vesinikkarbonaatideks.
Tervisesportlase treening TALLINNA TEENINDUSKOOL TERVISESPORTLASE TREENING Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2012 Sisukord TALLINNA TEENINDUSKOOL..........................................................................................1 TERVISESPORTLASE TREENING........................................................................ 1 1 Tervisesportlase treening Juhendaja:...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
