· Puhverdusvõimet · Bioproduktsioonivõimet *Floor- liiga vähe ja liiga palju pole hea *S divesiniksulfiid H2S mürgine elusorganismidele *Asbest- kujutab endast silikaatmaterjali, asbesti tolm sisaldab silikaat osakesi. Sissehingamisel võib põhjustada kopsuvähki ja mitmeid haigusi. Toitained ja eutrofikatioon Eutrofeerumine- vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu C (CO2) HCO3- CO32- H H2O O H2O,atm. N P N kuni mikroelemendid on mineraalid,org. lagunemine K Mg on klorofülli kompleksis S Mg, Ca +mikroelemendid Fosfori sisaldus veekoguseutrofeerumine Paljude tetergentide (pesuvahendite) kasutamine. (sünteetilised pesuained) Pestitsiidid: · herbitsiidid · insektitsiidid · femgutsiidid- seene vastased mürgid Diooksiidid pestitsiitide tootnmise kõrvalproduktid. LD50- Letaalne doos 50% juures (see näitab kui palju katseloomadest hukkus) 0,6g/kg PCB- Polükloreeritud biofenüülid
arv vereanalüüsis 16. Leukotsütoos on leukotsüütide arvu suurenemine veres. 17. Leukopeenia on valgeliblede arvu langemine veres. 18. Leukeemia (leukoos) on seisund, kus...mõne leukotsüüdi alaliik on pahaloomuliselt paljunenud veres. 19. Vereplasma koosneb: veest, valkudest, mittevalgulistest orgaanilistest ühenditest(glükoos, rasvhapped, sapphapped, kolestorool, karbamiid, kreatiin, aminohapped, ammooniumsoolad) ja anorgaaanilistest ainetest(Na, Ca, K ja Cl-ioonid, mikroelemendid, sulfaat-, fosfaat-, vesinikkarbonaatioonid). 20. Vereplasma valgud jagunevad: a) albumiinid, ülesanne-ainete transport b) globuliinid., ülesanne on transportida glükoosi, lipiide, polüsahhariide c) fibriogeen, ülesanne-vere hüübimine 21. Vere 3 olulist puhversüsteemi on järgmised: a) karbonaatpuhversüsteem b) fosfaatpuhversüsteem. c) vere valkude puhversüsteem 22. Kõige kiiremini reageerib happe-leelise lisandumisele veres raud 23
Toidukeemia Valgud Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Taimedes esineb lüsiini minimaalselt, loomavalkudes aga suhteliselt rikkalikult. Eri toiduained annavad aminohappeid erinevas hulgas.
Bioloogia Vee funktsioonid H2O molekulaarsel tasandil. Vesi on universaalne lahusti. Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi...
6. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Närvisüsteemi ja meeleelundite abil. Teaduslik uurimismeetod Põhi bioelemendid ehk makroelemendid organismides on C(süsinik)H(vesinik)N(lämmastik)O(hapnik)P(fosfor)S(väävel) Organismid vajavad kõiki neid elemente suhteliselt suurtes kogustes ja peamiselt erinevad need orgaaniliste ühendite koostises. Keemilisi elemente, mida organismid vajavad väikestes kogustes nimetatakse mikroelementideks. K,Cl,Ca,Na jne. Kõik makro- ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide(valgud,rasvad,süsivesikud) koostisse. CO2 getosünteesi lähteaine Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustumisel. Mida rohkem on süsinikku, seda energiarikkam on ühend. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisse. On tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's
humanitaarkultuur - inimestega seotud massikultuur - kik mis inimesed omavahel toimetavad, televisioon jne. krgkultuur - kindel ja tnapevasel hetkel ainulooming. (Arvo Prt) ei ole kikide jaoks tehnika kujunemine - tehniline lahendus, teaduslikud avastused, disan ja vajadused Teaduste ssteem: loodusteaduste ssteem: tehnikateadused meditsiin (rahendusteadused) astronoomia bioloogia (uurivad teadused) geograafia fsika keemia geoloogia filosoofia matemaatika Tehnika harud: *mehaanika *elektroonika *tuumatehnoloogia *keemia *biotehnoloogia *kberneetika (arvuti alusteadus) Tehnika perioodid: *kiviaeg *rauaaeg *rniaeg Transport ja logistikassteemid Transpordi olemus ja vajadused selle jrele: Transport - kaupade, inimeste, teenuste ja info vedu transpordi liigid: *maismaatransport *veetranspo...
BIOLOOGIA(kreeka k) bio-elu loogia-teadus Elusorganismide riigid 1)loomad(nt. karu) 2)protistid( 3)bakterid(nt piihappebakter) 4)seened(ämmatoss) 5)taimed(kadakas) elu omadused elu on mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada 1.Rakuline ehitus rakk-väiksei üksus elu omadustega. Elu omadused: ainurkased ja hulkraksed 2. Kõrge organiseerituse tase(keeruline ehitus) 3. aine ja energiavahetus:autotroofid(isetootjad) ja heterotroofid(loomad, seened) 4.stabiilne sisekeskkond(temperatuur, vererõhk) -püsiv keemiline koostis, püsiv happesusereaktsioon,püsiv temperatuur [kõigusoojased, püsisoojased(imetajad,linnud,inimesed)] 5. reageerimine keskkonna muutustele 6.paljunemine[suguline ja mittesuguline] 7.Areng ORGANISMIDE KEEMILINE ...
b. Kui inimene ei puutuks, siis võin ökosüsteem kesta sadu aastaid c. Elukooslus (kõik liigid kes seal elavad) + eluta kooslus 7. Biosfäär a. Kogu planeeti ümbritsev elu sisaldav kiht Organismide geeniline koostis Keemillised elemendid jagunevad: 1. Makroelemendid a. O hapnik b. C süsinik c. H vesinik d. N lämmastik e. S väävel f. P fosfor 2. Mikroelemendid a. Tähtsamad: a.i. Ca kaltsium a.ii. Fe raud a.iii. Mg magneesium a.iv. Na naatrium a.v. K kaalium Keemilised ühendid 1. Anorgaaniline ühend a. Vesi, mineraal soolad 2. Orgaanilised ühendid a. Valgud b. Rasvad ehk lipiidid c. Süsivesikud d. Nuklehiid happed d.i. DNA d.ii. RNA Vesi H2o Rakkude põhivedelik Omadused:
koosnevad orgaanilistest ainetest seega need on tulnud organismidest. Millised keemilised elemendid kuuluvad organismide koostisesse? Kõige enam on rakkudes hapnikku,süsinikku ja vesinikku. Need elemendid kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisesse. Vähem on rakkudes fosforit,lämmastikku,väävlit sest need esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete ehituses. OCHNPS-98% raku keemiliste elementide kogumassist- seeega makroelemendid. K,Cl,Ca,Na,Mg. Fe,Zn,Cu,I,F-ülivähe seega mikroelemendid. Mis ained on organismide koostises? Organismides on enam anorgaanilisi aineid- 80%. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi. 70-95% enamike org veesisaldus. Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke, sp et neil on rakus täita palju ülesandeid. Järgmisena lipiidid(rasvad,õlid,vahad) ja sahhariidid(glükoos,tärklis,tselluloos) need on org peamisteks energiallikateks. Dna on pärilikkuse kandja seega peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks. Rna-info avaldumisel
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesin...
Lämmastikväetised: Ammooniumnitraat (N=34%) Ammooniumsulfaat (N=21%) Karbamiid (N=46%) Kompleksväetis YaraMila Cropcare 6-12-24 (N:P:K= 6:5:20) Soovitav on vältida kloori sisaldavaid väetisi. Saab väetada ka lehtede kaudu ja tilkkastmissüsteemi abil. Kastmisväetisena kui ka lehe kaudu väetamiseks sobivad hästi vees lahustuvad kompleksväetised, näiteks Ferticare Hydro 6-14-30, Ferticare Kombi 2 18-11-25- Vajalikud mikroelemendid on: B, Cu, Mn, Zn, Mo, Co, Fe. Kui sõstrale anda enne istandiku rajamist sõnnikut, siis mikroelementide puudust ei teki. Kui esineb mingi mikroelemendi puudus, siis on väikeste koguste tõttu ned kõige lihtsam anda lehe kaudu, kuid kontsentratsioon ei tohiks olla üle 0,05-0,02%. Hea kastmisväetis on kaltsiumnitraat. Vesilahuse kontsentratsioon on 0,1-0,2% Pritsimiseks kasutatakse 1,0% vesilahuseid. Juurevälise väetamise efektiivsus on suurem, kui väetisi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Erle Maido HUVITAV ETTEVÕTE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. TURBLISS OÜ.......................................................................................................................4 1.1. TurBliss’i äriidee sünd..................................................................................................4 1.2. TurBliss’i äriidee...........................................................................................................5 1.3. TurBliss’i tooted............................................................................................................6 2. KONKURENTS.......................................................
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on vää...
eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...) Makrotoitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi. Makrotoitaineid nimetatakse ka põhitoitaineteks, sest on meile vajalikud energia tootmiseks. Suuremas osas saame energiat süsivesikute ja rasvhapete lõhustumisel. Makrotoitaineid on ka vaja kasvuks, see tähendab
[email protected] Õppematterjale võib leida õpikust või www.ebu.ee/gymnaasium.html Bioloogia uurib elu Eluslooduse organiseerituse tasemed MIS ON ELU ? Mateeria osa, mis suudab ise ksavatada ja paljuneda. · Valgud töötavad selle nimel · Erinevaid valgumolekule on miljardeiid, nende koostoimimine ongi elu · Valkude töös seisneb elu Molekulaarne tase Biomolekulid- keerulise ehitusega ained, mis väljaspool organismi ei moodustu. Suurem osa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool organismi. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukleiinhape · Vitamiinid Rakuline tase Rakk- väikseim üksus, millel on veel olemas kõik elu omadused. Rakk on esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad elu tunnused. Raku sees on orgaanilised ained, millel on kindel ehitus ja talitus. Tegeleb tsütoloogia. Eeltuumne(ei ole tuuma membraani) ja päristuumne(on olemas rakumembraan). Hulkraksed- koosnevad mitmest rakust. Kudede ...
HORMOON - sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse. 6. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 7. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 8. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 9. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 10. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 11. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 12. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 13. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest. 14
Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S Nimetage organismis leiduvad makroelemendid: süsivesikud, lipiidid (10-20%), valgud (15%), vesi Nimetage organismis leiduvad mikroelemendid: vitamiinid, mineraalained 12. Milles seisneb: 1) süsiniku tähtsus organismis? : Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti 2) raua tähtsus organismis? : Vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ning funktsioneerimises 13. Levinuim mineraalaine inimorganismis on: Kaltsium 14. Millised biomolekulid tagavad organismile mitmekesisuse? a) süsivesikud b) rasvad c) valgud 15
Füüsiline tegevus Liikumine on olnud inimese arengu üks põhitegevusi aegade algusest saadik küttides mammuteid, harides põldu, käies maha pikki teid külast linna jne. Inimese keha on kujunenud nii, et talle on omane liikumine. Loodusega üksolemine kestis kauem ja inimene sai koos sellega ka vabaneda tekkivatest kehasisestest pingetest. Kõige suurem suremuse protsent Eestis on just südameveresoonkonna haigustesse, mille üheks põhjuseks on kindlasti vähene kehaline aktiivsus. Rääkides aga noortest, tõdeme , kuidas koolides suureneb ülekaaluliste või labiilse närvikavaga laste arv.Tänapäeva elu oma hea autovarustusega, rikkaliku bussija rongiliiklusega, suurte hüpermarketitega soodustab mugavust, kusjuures teiselt poolt tõuseb infotulva ja kiirustamisega, närvilisus. Kui inimene endale ei teadvusta regulaarse liikumise vajalikkust, annab see tõuke liikumisvaeguse, suurema närvilisuse ja erinevate stresside kuhjumisele. Liikumine...
vähendada ületoitmist ja toidu liigsete jääkide tekkimisega. 2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisuts on Kamtsatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutsi liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini (vitamiin H), pantoteenhape (teatakse ka kui B5 vitamiinina), rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E. Põhilised kisutsi kehas leiduvad mikroelemendid on jood, mangaan, vask, tsink, molübdeen. [7] Järve kisutsi pikkus küündib 53 cm, kaal kuskil 2,1 kg ja eluiga 4 kuni 5 aastat. 3. Kasvatus 3.1 Kasvatamise eesmärk, kasvatused maailmas ja Eestis Kisutsi kasvatatakse üldjuhul siiski kaubakalaks ja on ka hinnatud töönduslik kala. Teda transporditakse kas fileena või külmutatud kalana. Eesti ei toimu kisutsi kasvatamist, küll on aga algatatud hiigelkalafarmi projekt, mis tooks arvatavasti ka kisutsi kasvatuse Eestisse
Võitehnoloogia kordamisküsimused (VL.1154) bak 2013 kevad 1.Kui suured on traditsioonilise või vee-, rasva- ja rasvata kuivaine sisaldused? · Piimarasva 82% · Maksimaalne veesisaldus 16% · Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis
Bioloogia uurib elu; organismide koostis. anatoomia--uurib organismi ehitust. bioloogia--uurib elu. biosfäär--kogu maad ümbritsev elu sisaldav kiht. etoloogia--uurib loomade käitumist. füsioloogia--uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni. humoraalne regulatsioon--organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahedusel. loodusseadus--teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. molekulaarbioloogia--bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset. neuraalne regulatsioon--närvisüsteemi vahendusel toimiv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. populatsioon--samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. pärilikkus--eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. teaduslik fakt--teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine....
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ning tooted (Rosenburg, 2014). Teraviljadest leiduvad valgud põhjustavad gluteenitalumatusega inimesele peensoole limaskesta hattude järkjärgulist taandarengut kuni nende lõpliku mittefunktsioneerimiseni või kadumiseni (Joonis 1). Kuid just tänu peensoolele, imenduvad organismi kõik eluks vajalikud toitained- valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid ja mineraalid. Seega tuleks igal juhul vältida soole ärritamist mittesobiva toiduainega. (Ida-Tallinna Keskhaigla, 2007). Talumatuse esinemissagedus suureneb kogu maailmas aastatega aina enam, arvatavasti toidukvaliteedi tõttu. 100-st inimesest 1 vaevleb tsöliaakia käes. See tähendab, et Euroopas peaks kokku olema tsöliaakia diagnoosiga inimesi umbes 7 miljonit, kuid vaid ainult 12%-15%
rasvhapped: 1. Küllastunud rasvhapped: palmithape, müristiinhape, stearhape, võihape, lauriinhape 2. Küllastumata rasvhapped: olehape, linoolhape, arahhidoonhape 3. fosfatiidid: fosfolipiidid (membraanis), nt letsitiin, kefaliin 4. steroolid: nt kolesterool, ergosterool 5. Mineraalained: Ca Kaseiini mitsellis fosfaadina, tsitraadine P kaseiini mitsellis Na, K, tsitraat, Cl, S Mikroelemendid: Fe laktoferriini, transferriini koostises Zn kaseiinis, laktoferriinis 1 Cu -laktoglobuliinis, laktoferriinis, rasvagloobuli membraani valkude koostises Mn rasvagloobuli membraanivalkudes Co Vitamiin B12 koostises 6. Vitamiinid: A-retinool, D-kaltsiferool, E-tokoferool, B1-tiamiin, B2-riboflaviin, B5-
Bioloogia KT - Eluolemus ja organismide keemiline koostis. I Eluolemus 1.Elu tunnused ja näited - rakuline ehitus, kohanemine, paljunemine, aine- ja energiavahetus, biomolekulide esinemine, kindel eluiga, mis lõppeb surmaga, stabiilne sisekeskkond jne. Rakk- lihtsaim ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Paljunemisvõime - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste tootmine liigi säilitamise eesmärgil. Pärilikkus - Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi. Biomolekulide esinemine Keerulise ehitusega orgaanilised ained, mis väljaspool elusorganisme ei moodustu(valgud, sahhariidid) 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited 1) Molekulaarne tasand 2) Rakuline tasand (Kude- Elund- Elundkond) 3) Organismi tasand- 4) Populatsiooni tasand- 5) Liigi tasand- 6) Ökosüsteemi tasand- 7) Biosfääri tasand. Molekulaarne tasand- Erinevad biomoleku...
Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väikesed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraaltoiduained. Peale toitainete leidub toidus veel palju teisigi väärtaineid, nagu näiteks happed, fermendid, õlid, kiudained ja jms, mis on inimese elutegevuseks samuti vajalikud 1. Makrotoitained peetakse toidu kõige tähtsamateks komponentideks, mida inimene vaja päevas kümnetes ja isegi sadades grammides. Mikroelemendid etendavad organimsi normaalse elutegevuse tagamiseks küll suurt rolli, kuid mida inimene vajab päevas, vaid mõnekümne milligrammini ulatuvates kogustes2. Süsivesikutel, valkudel ja rasvadel on inimeseorganismis täita kindel ülesanne, ent ainus, mis neid omavahel seob on see, et kõik need ained annavad kehale energiat. Toidust ehk kolmest põhitoitainest saadud enegriat tähistatakse toidu energeetiliseväärtusena, mida väljendatakse (kilo)kalorites või (kilo)dzaulides.
arenemiseks ning milledest ühtegi pole võimalik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga. Taimedes on kokku avastatud üle 70 keemilise elemendi. Kõige enam on taimedes süsinikku (45%), hapnikku (42%) ja vesinikku (6,5%). Toiteelementide jaotus Kvantitatiivsetest vajadustest lähtuvalt: • Makroelemendid – C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S • Poolmikroelemendid – Fe, Mn, (Si, Al) • Mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co, Se (Na, Cl) – sisaldus taimedes 10-5…10-3% • Ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb jmt. – taimedes 10-12…10-6% K. Mengeli klassifikatsioon: • Mittemetallid – C, O, H, N, S, P, B, Si – taim kasutab orgaanilise aine moodustamiseks • Leelismetallid – K, Na, Ca, Mg – taimedes peamiselt ioonidena • Raskmetallid – Fe, Mn, Cu, Zn, Mo jt. – orgaanilise ainega väga tugevasti seotud tihedus üle 6 g/cm3
2. Nende elementide ülesandeid. Organismide koostisest on leitud 70-80 erinevat elementi (enamusi väga väheses hulgas ja nende ülesannet ei teata). Keemilised elemendid mida organismis leidub jagatakse 3 rühma : 1. Makroelemendid -> nende arvele jääb 98-99% organismi elementaarkoostisest. (C, H, O, N, P, S [mittemetallid ja väikese massiga]) 2. Ioonide esinevad elemendid e. mesoelemendid (katioonid : Na, K, Mg, Ca. Anioonid : Cl). Neid leidub organismis 0,... % 3. Mikroelemendid. Eri organismides on mikroelemente erinev hulk. (Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu). Metallid + mittemetallid. Hulk : 0,00..%. NB! Ühtviisi ohtlik organismile on nii mikroelementide puudus kui ka üleküllus. <----------------------------------------------------------------> Makroelementide üldiseloomustus Süsinik* - Organismide keskne element. Kõik organismid koosnevad orgaanilistest süsinikuühenditest. 1
Bioloogia eksami piletid PILET 1 1.Nukleiinhapete ehitus ja ülesanded. Nukleiinhapped on biopolümeerid mille monomeerideks on nukleotiidid. Neid on kahte tüüpi: 1)DNA 2)RNA DNA on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa. RNA on biopolümeer, sellel on 4 monomeeri, esineb pärilikkuse aines. Ülesanded: toob valgu sünteesi paika info, transpordi ülesanne (transporter RNA). 2.Liigi mõiste. Liigiteke. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma teistest liikidest erinev geeni fond ja leviala. Erinevad liigid omavahel üldjuhul elujõulisi järglasi ei too. Liigi tekke tegurid: · Mutatsioonid · Geeni triiv (toimub kiirelt) · Looduslik valik Isolatsioon: · Geograafiline (jõed, mäed on vahel) · Bioloogiline (erinev paljunemis aeg: nt. kevadine ja sügisene räim;...
ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) sisekeskkonna stabiilsus toitumine areng paljunemine 2) Biomolekulid, bioelemendid. · Bioelemendid jagunevad kolmeks: Põhielemendid ehk makroelemendid N, O, P, S, C, H. Esinevad aatomitena. Ioonsel kujul esinevad elemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, I, F · Biomolekulid orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt) 3) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ülesanded. · Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Jaotatakse mono, oligija polüsahhariidideks. Monoja oligosahhariidid on magusamaitselised, siis nim. neid ka
6. Mis on taimetoiteelement? Too näiteid. Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik temale omaste funktsioonide tõttu asendada mõne teise keelmilise elemendiga. Näiteks: C, O, H, N, P, Mg, B, Cu, Na, Ca, Zn jne. 7. Taimetoiteelementide jaotamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest vajadusest. Too näiteid. a) Makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid.
Enamik päevasest toidust peab olema taimne (70-80%) ja väiksem osa loomse päritoluga (20-30%). Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögi- ning puuviljad. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad (Kasuri jt, 1998). Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid ja seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Toitained on toiduainete koostisosad. Toiduga saadavad toitained on valgud, süsivesikud, toidurasvad, vitamiinid, mikroelemendid ja mineraalained. 5 2.2.1 Valgud Valgud on organismi ehituses ja talitluses kesksel kohal. Valkudega on seotud kõik organismi elulised protsessid, alates uute ainete sünteesimisest, lõpetades laguproduktide eraldamisega. Valgud on raku ja rakuvaheaine põhiliseks ehitusmaterjaliks. Valgud on seotud vere ning koevedelike happleelise tasakaalu tagamisega. Valgud annavad ka toiduenergiat ja kaitsevad
(Puudus aga sügavam teaduslik põhjendus.) PS kaasaegne sõnastus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht ja liitainedte omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust. 6) Organismi koostis Vesi 60% inimorganismi massist. Ülejäänud: 20% valgud, 15% rasvad, anorgaanilised ühendid. Peam organogeenid: O, C, H Anorg elemendid: Ca, K, Na, Mg jpt Mikroelemendid: F, Si, V, Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, As, Se, Mo, Sn, I 7) Elektronorbitaalide teooria Orbitaalid ja nende täitumine: s2, p6, d10, f14 Orbitaalide täidetust elektronidega ja nende jaotust väljendatakse ELEKTRONVALEMITEGA. Max täidetud orbitaalid on vaid Hel ja Nel. Teistel on mitmeid vabu orbitaale. Ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt ühesuguse spinnkvantarvuga
eristab luukoe kõhrkoest. Mg osaleb otseselt lihaslõtvuses, Bvitamiin Mg omandamist > Cvitamiin Bvitamiini omandamist, taimedes rohkem K tagab rakumembraani potentsiaali, liigub vabalt läbi raku. Na närviülekande vahendaja. Omad ensüümid, mis tagavad rakusliikumise Cl osaleb närviülekandes, põhiline mao happe koostisosa 2. Mikroelemendid 10 ² < 10 % esinevad bioaktiivsete ainete koostises. Mõjutavad vähesel määral oluliselt organismi ainevahetust. Hormoonid, ensüümid, vitamiinid. I kilpnäärme hormoonid Co põrnas vere loomiseks Fe hapniku transport, vere punaseks tegija 3. Ultramikroelemendid < 10 % Anorgaanilised ained (80%) peamiselt iseloomulikud eluta loodusele.
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: a. anorgaanilised ühendid-kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla. b. orgaanilised ühendid-süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad. c. biomolekulid-organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped. d. makroelemendid-elemendid, mis moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel. e. mikroelemendid-elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kui on elu seisukohalt siiski hädavajalik. 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid. a. süsinik - moodustab süsinikühendeid b. vesinik - vesinikuaatomid osalevad vesiniksidemete moodustamises c. hapnik - 95% hapniku...
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt...
1 KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V,...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F...
Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks võimalust: piirata toiduenergia tarbimist, s.t. söödava toidu kalorsust või suurendada organismi energiakulu, s.o. tõsta kehalist aktiivsust. Kõige otstarbekam on need kaks moodust ühendada. Toidu kalorsuse järkjärguline vähendamine organismi tegeliku vajaduseni võimaldab suhteliselt hõlpsasti kaalus maha võtta. Esialgu nõuab see m...
1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – Mullas põimuvad nii elus kui eluta osad. Mullal on iseregulatsioonivõime ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Nõuded: Optimaalne veereziim- mõjutab toitainete omastamist; mullalahuse reaktsioon- opt. 56-7,2 pH.; toitelahuste koostis ja kontsentratsioon (0,1-05 %); tasakaalustatud toitelahus-vajalikuit toiteelemendid; Valgus-nitraatväetistest N omastamine.; Soojus- opt temp 20-28 kr.; Mulla õhustatus- normaalsem areg; Umbrohtuvus. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas- Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioon) vabanevad ammooniumühendid (1-2 % üldvarudest, 30-90 kg); Õhulämmastikku siduvate bakterite poolt mulda toodud lämmastik(sümbiootilised mikroorganismid(mügarbakterid) 50- 200 kg ), (vabalt mullas elunevad mikroorganismid(50 kg); Orgaanilise väetisega mulda antav lämmastik (1t-1kg) esimene aasta 25 % omastatav.vedela puhul 50 %,; Mi...
8 Pakendi liikumine jäätmekäitlusesse Pakend jõuab pärast toote kasutamist jäätmekeskusesse. Esimene etapp: Toorained. Suuvees on tavaliselt alkohoolseid lahuseid (20-40% alkoholi, lisaks kuuluvad koostisesse järgmised põhiained: eeterlikud õlid, glütseriin, bioloogiliselt aktiivsed preparaadid, mineraalained, ravimtaimede ekstraktid, värskendavad ained, lõhnastajad, ravipreparaadid, vitamiinid, mikroelemendid, ksülitool - stimuleerib sülje eritumist, mis puhastab hambaid ja väldib hambakivi teket. Valmistatakse kasepuidust; on looduslik magusaine. Sooda ja fluoriid. Hambaeliksiirid ja suuloputusveed peavad olema hea maitsega ja inimese tervisele ohutud. Teine etapp: Tooraine transport tehasesse. 3 Transport toimub vajaduste järgi, olenevalt kogustest ja vahemaadest. Kolmas etapp: Suuvee tootmine.
Pakend kindlustab toote hea säilivuse- valguse ja hapniku kindel Mahlas looduslikult olemas: · vesi · suhkrud (glükoos, fruktoos, sahharoos) · vitamiinid (kõige rohkem C-vitamiini), · kiudained (eriti mehudes) · aroomi- ja maitseühenidid · orgaanilised happed (sidrun-, õun, viin-, bensoe-, salitsüülhape)(liig viib Ca välja) · park- ja värvained · ensüümid · mineraaltoitained (eriti väärtuslik kaalium) · mikroelemendid (eriti raud, vask, mangaan, nikkel, fluor, jood) · vees lahustumatud tselluloos, tärklis, protopektiin, mittelahustuvad mineraalained MAHLADEL ON ERINEV BIOKEEMILINE KOOSTIS, (eriti mõjutab mikroelementide erinev koostis) SELLEST TULENEB KA NENDE ERINEV TOIME ORGANISMILE. Jookidetööstuses kasutatavad puhastamise meetodid: · käsipesu( nt.harjaga) · Leotusvannis puhastamie( t. pudelipesumasinas) · Kõrg-survega puhastamie( tekitab
Stimuleerib tonoplasti prootonpumpa. (reguleerib osmootset tasakaalu) Nimetage taimes liikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegussümptoomid. N, P, K, Mg, Cl Vaegussümptomid ilmnevad esimesena vanematel lehtedel. Nimetage taimes väheliikuvaid toiteelemente. Kus ilmnevad selliste elementide vaegusümptoomid Ca, B, Fe, S, Mn, Cu, Zn Vaegussümptomid ilmnevad nooremates lehtedes. Taimedele vajalikud makroelemendid on C, H, N, O, P, S, Ca, Mg, K Taimedele vajalikud mikroelemendid on Fe, Cl, Mn, Zn, Cu, B, Mo, Ni Millises juure piirkonnas kontrollitakse ioonide sisenemist mullalahusest juure rakkudesse ja kuidas? Kontrollkohaks on endodermi rakud, mis on ümbritsetud/vöötatud rakuseinas paiknevate suberiini sisaldavate Caspary triipudega. Nende olemasolu tõttu ei saa mullast juurde sisenenud ained edasi liikuda apoplastis, mis on suletud suberiini sisaldava veelahuse jaoks läbimatu kihiga ja peavad sisenema sümplasti st läbima rakumembraani. Läbi membraani
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
misläbi aitab ära hoida vererõhu kõrgenemise. Aitab kaasa kudede uuenemisele. Taastab naha ja limaskestade tugevuse ning elastsuse ja aitab neid seeläbi kaitsta. Küüslauk Küüslauk on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk. Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Neid omadusi ei ole teaduslik meditsiin ümber lükanud vaid üksnes kinnitanud. Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt. Küüslaugul on antibakteriaalse mõju kõrval ka kasvajatevastane toime. Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1-2 küünest päevas.
täiskõhutunde, aitavad vältida kõhukinnisust ning viivad organismist välja jääkaineid. Kiudaineid sisaldub palju leivas ja makaronitoodetes, mis on valmistatud kliidega jahust, värsketes köögiviljades, puuviljades, marjades, aga ka riisis, kaunviljades ja pähklites. Vesi Vesi moodustab inimese kehast keskmiselt 70% ning aktiivse inimese jaoks on vajaliku veevaru hoidmine olulise tähtsusega. Päevane veevajadus võib olla 2-3 liitrit ja rohkemgi. Vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid. Erinevaid vitamiine on umbes 20. Minimaalne vajalik päevakogus erinevaid köögivilju, maitserohelist ja -juuri on 400g ning puuvilju ja marju 300g - see on kogus, mis aitab vältida peamiste vitamiinide puudust organismis. Oluline on meeles pidada, et nii vähene vitamiinide kogus kui ka nende ületarbimine on tervisele võrdselt kahjulikud. 8
Piimatooted Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.Piim(koostis,piim kui toiduaine) 3.Piim(rinnapiim, taluvus) 4.Piim(piima tootmine Eestis, piimaloomad) 5.Piim(kasulikus) 6.Juust(juustusordidi) 7.Juust(-juustusordid) 8.Keefir 9.Kohupiim 10.Pett(koostis) 11.Pett(kasulikus, lisandid) 12.Või(valmistamine) 13.Jogurt(koostis) 14.Jogurt(biojogurt) 15.Uuring 16. Piimatootete hinnad 1. Sissejuhatus Piimatooteid on väga palju, ning kõiki piimatooteid ei ole võimalik ära proovida. Kõik inimesed tarbivad piimatooteid argipäevaelus n.( piim, jogugurt, kohupiim, pett).Kõik piimatooted on kasulikud igat moodi . 2. Piim Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Koostis: Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süs...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
