RAKU KEEMILINE KOOSTIS Kokkuvõte Organism koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Kõige rohkem on nende koostises hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Rakus esinevatest ainetest moodustab vesi üle 80%. Ta on hea lahusti, osaleb mitmesugustes keemilistes reaktsioonides ja aitab säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. Enamik organismis leiduvatest anorgaanilistest ühenditest on dissotsieerunud katioonideks ja anioonideks. Need osalevad organismi aine- ja energiavahetuses ning paljude elutegevusprotsesside regulatsioonis. Sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped on organismide peamised orgaanilised ained ehk biomolekulid. Neist polüsahhariide, valke ja nukleiinhappeid nimetatakse ka biopolümeerideks. Sahhariididel ja lipiididel on põhiliselt energeetiline ja ehituslik ülesanne. Valgud koosnevad peptiidsidemega ühendatud aminohappejääkidest. Nad täidavad orga...
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp
· B-vitamiin immuunsüsteemi kontrolliv · C-vitamiin ainevahetust konrolliv · D-vitamiin luustikku kontrolliv · E-vitamiin reprodutseerimist kontrolliv Mineraalained · Na regueerib ainevahetust · Ca luustiku tugevus · K südameregulaator · P luustikutugevdaja · Fe vere koostiselement · S valkuda ja kudede ehituseks · Mg närvisüsteemi regulaator · I kilpnäärmetegevuse regulaator · Ülejäänud elemendid on mikroelemendid, mida on vähem vaja. Tehistoiduained · 1747 Andreas Marggraf peedisuhkur · 1801 Franz Achard vabrikusuhkur · 1850 Valcour Aime roosuhkur · 1756 Louis de Richelieu majonees · 1741 William Brownrigg tehislik mineraalvesi · Golden Wander kartulikrõpsud · 1869 Hippolyte Mege Mouries margariin · 1869 Thomas Adams närmiskumm sobotillipuu piimmahlast · 1895 John & William Kelloggs nisuhelbed
Tervislik toitumine Me sööme igapäev mitmeid toiduaineid piima, leiba, saia, liha, vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosadeks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Tasakaalustatud segatoit on toit, mis rahuldab organismi vajaduse kõigi toitainete järele. Segatoitlus tähendab, et enamik päevasest toidust, 70-80 %, peab olema taimne ja väiksem osa, 20-30 %, loomse päritoluga. Taimne toit on teravili ja teraviljatooted, köögivili ning puuvili. Loomne toit on piim ja piimatooted, liha, kala ja nende tooted ning munad. Söömine on ainus töö, mis toidab, ja me kõik sööme regulaarselt. Enamik inimesi
Hapnik O 70 kg kohta umbes 43 kg.-toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises, samuti biomolekulide koostised,kindulustab toitainete lõhustumise ja hingamise. Süsinik C 70 kg kohta 16 kg-toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse,moodustab keemilisi sidemeid, COkaks on fotosünteesi lähtaine,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70 kg kohta umbes 1.8 kg Aminohapete ja nikleiinhapete koostises. Fosfor P 70 kg kohta umbes 780g. Rakumembraani ehituses,nukleiinihapete koostises,energiarikaste ühendite nt.ATP koostises. (riis,tatar,muna,piim) Väävel S 70 kg kohta umbes 140g. Leidub osades aminohapetes ja vitamiinides. Mesoelemendid Naatrim Na 70 kg kohta umbes 100g (leib,sool,sibul) Kallium K 70 kg kohta umbes 140 g Kaalium peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline element.Osalevad närviimpulsi moodustumises,veebilansi hoidmises,veres,raku tsütoplasmas,transpordiprotsessid raku tasandil. (tomat,rosin,banaan,piim) Kaltsium C...
või puhtal kujul · Lakkide valmistamisel · Toidu säilitamine Õietolm · Nimetatakse ka suiraks · Kogutakse tavaliselt kevadel õitsevatelt meetaimedelt · Peamised õietolmuandjad on paju, võilill, paiseleht, suur läätspuu · Õietolmu kasutavad mesilased haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks Õietolmu koostisosad · Sisaldav valke, rasvasid, süsivesikuid A-, B1-, B2-, C-, B6-, PP- vitamiinid, mikroelemendid, pantoteen- ja mitmesugused aminohapped Õietolmu kasulikkus · Mõjutab soodsalt mao ja soolte funktsioneerimist · Parandab söögiisu · Turgutab organismi üleväsimuse korral · Toob leevendust depressiooni korral · Kergendab eesnäärmevaevusi · Alandab kõrget vererõhku · Tasakaalustab kõikide organite funktsioneerimist Kasutatud allikad · "Mesi - helde looduse and" Jaak Ulman · "Tegelik mesindus" H.Talts Tänan kuulamast!
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse. antikehad-neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks. mikroelemendid-organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid.(Fe, Cu, Zn, jt) transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organsmi ühest otsast teise. esinevad nt rakumembraani koostises. 2. millist...
Piim Tallinna Teeninduskool KK12-PE1 Mirje Tombak 22.10.2012 Mis on piim... Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Piima koostis Enamjaolt vesi Rasvad Valgud Süsivesikud Vitamiinid Mikroelemendid Piima toiteväärtus vett 87% kuivainet 1213%, milles on süsivesikuid (laktoosi) 4,54,9%, Piimasuhkrut ehk laktoosi leidub ainult piimas proteiini (kaseiini) 3,23,3%, rasva 03,9%, Piimarasv on vitamiinirikas (sisaldab A,B,C,D,E,Kvitamiini). Piima kasutusalad Inimesed koguvad söögiks omale vaid mõnede loomade piima. Nende hulka kuuluvad: lammas, kits, lehm, pühvel. Piima: 1) Juuakse lihtsalt 2) Pastöriseeritakse enne joomist 3) Töödeldakse Kolmanda variandi puhul valmistatakse piimast ...
AIDS viirushaigus, mis kujuneb HIV-ga nakatumisel, selle tulemusena immunrakud hävivad ning antikehade mooduseumine väheneb aminohape- keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi kui ka karboksüülrühmi. antikeha- neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsete organismi sattunud võõrainete ehk antikehade kahjutuks tegemiseks. Biheeliks kahepoolne keerdunud ahel bioaktiivne aine organniline ühend, mis juba väikestes konsendratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlust. Biomolekul org aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Bioplümeer organismides moodustuv polümeer. Denaturatsioon valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Deoksüribonukleiinhape DNA. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonuleotiidid. Desoksüribonuleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma...
VÄETAMINE Teraviljade toitumise seisukohalt osutuvad tähtsateks toiteelementideks NKP, mida nimetatakse ka põhitoiteelementideks. Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga.
energiaringe. Liikumapanev jõud Päikese energia ning sellel põhinev elusaine tegevus (kõik osalevad, kuid mikroorganismidel põhiosa) Bioloogiline aineringe (olulisemad C-, N-, P- ja S-ringe) Elusaine komponendid e biogeensed elemendid: · Põhibioelemendid: C, H, O, N, P, S (moodustavad 96-97% biosüsteemi kuivkaalust) · Ioonsel kujul esinevad elemendid: Na, K, Mg, Ca, Cl · Mikroelemendid: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, Cr, F, Se, Si, Sn, B, As Aineringete üldine skeem: 2 VEERINGE (numbrid km /a): © Merle Ööpik, EMÜ PKI 1 Kiire süsinikuringe (redoksreaktsioonid assimilatsioonil (fotosüntees) ja dissimilatsioonil (hingamine) elusorganismides). · Süsiniku sidumine: CO2+H2O+energia = (CH2O) n + O2 · Aeroobne hingamine:
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes mai alguses 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvi sügavus on 2-3 cm juures. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina. Ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4.Talirapsi kasvatamise tehnoloogia.
(kapsad, liha, puuviljad jne.) Toitaine toiduaine üksikkomponent, teadud keemiline ühend või ühendite grupp, mida organism kasutab ainevahetuses (süsivesikud, mineraalained...) Makrotoitained (põhitoitained) toitained, mida vajatakse suuremal hulgal, grammides: Valgud Süsivesikud (sahhariidid) Lipiidid (rasvad) Vesi Mikrotoitained toitained, mida vajatakse vähesel hulgal, milli- või mikrogrammides Vitamiinid Mineraalained Mikroelemendid Bioelemendid 27 keemilist elementi, mis on elussüsteemide talitluses hädavajalikud. Põhibioelemendid H, C, O, N, P, S (üle 1% kehamassist). Makrobiogeensed elemendid valdavalt ioonidena esinevad Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl- . Asendamatud mikrobioelemendid (mikroelemendid) Fe, Cu, Zn, Mn, Co, J, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As. Keskmised toitainetevajadused Toitaine 1000 kcal Päevas
Makroelemendid: hapnik O, süsinik C, vesinik H, lämmastik N, fosfor P, väävel S. Mikroelemendid: kaalium K, kloor Cl, kaltsium Ca, naatrium Na, magneesium Mg, raud Fe, vask Cu, tsink Zn, jood I, fluor F Anorgaanilised ained: vesi, soolad, happed, alused, katioonid, anioonid. Vee omadused: hea lahusti, osalevad keemilistes reaktsioonides, hea soojusmahtuvusega. Katioonid H+, K+, N+ (vees, tsütoplasmas); Ca2+ (luudes); Mg2+ (DNAs, RNAs, klorofüllis); Fe2+/Fe3+ (veres) Anioonid OH-, HCO3, H2PO42-, Cl-, I-. Orgaanilised ained: iseloomustavad elusat loodust, moodustuvad
tailiha! B. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses süsivesikuid mesi! C. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rasvu vahukoor D. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses naatriumi sool E. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses kaltsiumi lõhe G. Milline toiduaine annab inimesele kõige suuremas koguses rauda kuivatatud puuviljad 3. Lõpeta laused. A. Valgud koosnevad aminohapetest. B. Raud, tsink ja seleen on mikroelemendid. C. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib oligosahhariid. D. Süsivesikud koosnevad, süsinikust, vesinikust ja hapnikust. E. Ühe kindla vitamiini puudujääk organismis tekitab isu mingi vilja järele. F. Ained, mis vees ei lahustu, näiteks õli ja rasvad. 4. Orgaanilised ained täidavad organismis mitmeid ülesandeid. Täida tabel lisades sobivad näited. ülesanne süsivesikud lipiidid valgud
RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mineraalained, millele ligi pääseme, paikenvad peamiselt tailihas ja lihast välja valguvas lihamahlas. Liha on inimorganismile oluline naatriumi, fosfori, kaaliumi, magneesiumi, väävli, kloori ja rauaühendite allikas. Punane tailiha sisaldab rauda umbes 24 korda rohkem kui valge liha. Lihas on ka suurhulk meie organismile vajalikke mikroelemente (vaske, seleeni, mangaani, tsinki ja koobaltit. RAUDA JA MUID ELEMENTE Need mikroelemendid on vajalikud näiteks normaalseks vereloomeks, samuti kuuluvad nad meie organismi bioaktiivsete ainete koostisesse ja tagavad sellega normaalse elutegevuse. Lihas leidub ka vitamiine. Peamiselt esineb seal Brühma vitamiine ja linnulihas ka vitamiini A. VÄRVI ANNAB MÜOGLOBIIN Liha värvus sõltub müglobiini hulgast. See liitvalk on hapniku ajutine varuhoidla lihastes. Mida rohkem on müoglobiini, seda tumedam on liha. SIDEKUDE MÄÄRAB HÕRKUSE
Suvirapsi vegetatsiooniperiood kestab 90-100 päeva, s.o. lühem kui talirapsil. Külvatakse umbes 5.mail 5-10°C juures. Mulla pH võiks olla 6,5-7. Külvisenorm 7-8 kg/ha. Sarnasus: Külvikorras peab rapsil olema 5 aastat vahet. Külvisügavus on 2-3 cm. Külvatakse kombineeritud kombainiga ja kitsarealise külvina, ridade vahe peaks olema 12 cm. Väetamisel lämmastiku 120kg/ha. Kompleksväetis -P, K, S, N + mikroväetised -Mo, Mn, Mg, Cu, B ja mikroelementide segud. Mikroelemendid lahustatakse vees ja pritsitakse taimedele. Enne külvi pritsitakse mullale herbitsiide ja segatakse mullaga segamini, et vältida haigusi. Vajaduse korral umbrohutõrje. Koristatakse üldjuhul kombainiga, kuid on levinud ka kaheetapiline koristus: I etapp-niidetakse maha ja jäetakse mõneks päevaks kuivama ja järelvalmima. Koristatakse alles siis, kui taime vars on pruunistunud ja seemned mustad. Rapsi kuivatamise max temp on 43ºC. 4. Talirapsi kasvatamise tehnoloogia.
1. Millised on elu omadused? Paljunemine, hingamine, seedimine jne, vereringlus 2. Mis on biomolekulid? Molekul, mis moodustub metabolismi käigus. (Sahhariidid, lipiidid jne) 3. Mis on pärilikkus? Organismide geofondi edasikandmine 4. Millised on elu organiseerituse tasemed? Mis on erinevate teadusharude nimed, mis uurib konkreetset organiseerituse taset? Molekulaarne tase(Molekulaarbioloogia), rakuline tase(Tsütoloogia), kudede tase(Histoloogia), elundite tase(Anatoomia), elundkondade tase, organismi tase, populatsooni tase, liigi tase(Etoloogia), ökosüsteemi tase(Ökoloogia), biosfäär, 5. Mis on neuraalne ja humoraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Humoraalne regulatsioon-elundkondade talituse regultasioon hormoonide vahendusel 6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või...
kas kaks konkreetsed aatomit või aatomitegruppi on üksteise kõrval (cis) või molekuli vastandotstes.(trans) Milliseid ühendeid nimetatakse kiraalseteks ehk optiliselt aktiivseteks? Ühendeid ja ioone, mis oma peegelpildiga ei kattu Milliste füüsikaliste omaduste poolest võivad isomeerid teineteisest erineda? sulamistemp, värvus, dipoolmoment · Millistesse kolme suuremasse rühma jaotatakse organismis leiduvad keemilised elemendid? Makroelemendid, Mesoelemendid, Mikroelemendid. · Nimeta 5 makroelementi. C, H, O, N, P,S · Nimeta 5 mesoelementi. Na, Cl, K, Mg, Ca · Nimeta 5 mikroelementi. Fe, As, Br, Sn, Si · Milline roll on erinevatel makroelementidel inimorganismis? (iga elemendi kohta kaks näidet) C · C - biomolekulide koostises, hingamise lõpp-produkt · H - biomolekulide koostises, vee koostises · O - vee koostises, kindlustab hingamise · N - Amonohapete ja nukleiinhapete koostises
Keem elemendid ja anorg ühendid organismides elusloodudest leitud 70-90 keem elementi, neist 27 hädavajalikud: · Makroelemendid-O,C,H,N,P,S(väävel) · Mikroelemendid-Fe,Mn,Co,Zn,I,As jne(vähem vaj org-le) · Ioonid-Na,Ca,K,Mg,Cl Süsivesikud-e sahhariidid on org üh,koostises C,H,O. looduses enamlevinud org ühendid,kuuluvad rakkude,kudede,hormoonide koostisesse.1)monosahhariidid-lihtsuhkrud,RNA ja DNA koost-s. Lisaks glükoos(C6H12O6-viinamarjasuhkur,tekib FS käigus,loomad saavad toiduga),fruktoos(e puuviljasuhkur,leidub puuviljades,mahlas,mees). 2)Oligosahhariidid-e liitsuhkrud(2-3 monosah.liitunud).Nt sahharoos(tav lauasuh,leid suhkruroos,suhkrupeedis),maltoos(linnasesuhkur,koosn 2 glükjäägist,moodust seemnete idprotsessis), laktoos (piimasuhkur,koosn glük-ja galaktoosijäägist,moodust rinnanäärmetes) 3)Polüsahhariidid-polümeerid, mille monomeerideks monosahhariidide jäägid. Nt tärklis(tuhandetest glükmolekuldes,leid mugu...
Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks
· Cl allikad: loomne toit · Co tähtsus: kõhunääre, punased verelibled, aminohapete ainevahetus · Co saamine: või, tatar, mais, kakao, munad · S tähtsus: luukude, kasvuhormoon, immuunsüsteem, nahk, juuksed, küüned, kollageen · S saamine: sinepipulber, maapähklid, tursk, keedusin, kalkun, peekon, suitsuheerigas, muna, lõhe, mandlid Räni, vanaadium, boor, nikkel, arseen, tina, germaanium · mikroelemendid · organismile vajalikud · Si tähtsus: Ca imendumine, luude kasv, lihased, siseorganid · arseen ja germaanium ohtlikud ühendite koosseisu Alumiinium, kaadmium, elvahõbe, plii · mikroelemendid · ohtlikud · Al reageerib väga kergesti teiste ainetega, kasutatakse paljude nõude valmistamiseks · kahjulikud närvisüsteemile · luudes asendab kaadmium kaltsiumi · Hg mürgitus võib tekkida aurude sissehingamisel ja toidust omastades (kalade kaudu)
HÜDRFOOBSUS ainel puudub vastasmõju veega, ei märgu ega lahustu vees, ei saa moodustada vesiniksidemeid, lahustuvad apolaarsetes / orgaanilistes lahustites. 39. KOMPLEMENTAARSUSPRINTSIIP keemiliste molekulide vastastikune sobivus. Kehtib ainult nukleiinhapete puhul. 40. KOLESTEROOL - inim- ja loomorganismi ainevahetuses tekkiv kudede koostisosa. 41. LIPIID - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid). 42. MIKROELEMENDID - keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. 43. MAKROELEMENDID Põhibioelemendid : C , H , N , O , P , S 44. MONOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, mille süsiniku arv on 3st-6ni. 45. OLIGOSAHHARIID madalamolekulaarne orgaaniline ühend, koosneb 2-10 monosahhariidist. 46. POLÜSAHHARIID kõrgemolekulaarne orgaaniline aine, mis koosneb paljudest monosahhariididest.
1.)Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega(valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid). 2.)Eukarüoot organism(ka organismitüüp),mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eukarüootide hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. 3.)prokarioot organism(ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma kuuluvad bakterid. 4.)rakutuum membraamidega piiritletud päristuumse raku osa, milles asuvad kromosoomid. 5.)antikeha kaitsevalk. Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide(valkude,nukleiinhapete) kahjutux tegemisex. 6.)denaturatsioonvalgu kõrgemat(neljandat,kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures aga säilib valgu esimest järku struktuur. 7.)renaturatsioon valgu kõrgemat(neljandat, kolmandat ja teist) ...
Piima koostis Ained Inimene Lehm Lammas Kits Hobune Vesi 87,2 % 87,5 % 82,7 % 86,6 % 90,1 % Süsivesikud 7,0 % 3,6 % 6,3 % 3,9 % 5,9 % Rasvad 4,0 % 3,5–4,0 % 5,3 % 3,7 % 1,5 % Valgud 1,5 % 4,6 % 4,6 % 4,2 % 2,1 % Mikroelemendid 0,3 % 0,7 % 0,9 % 0,8 % 0,4 % Probleem: Mis juhtub piimaga, kui ta kaheks nädalaks toatemperatuurile jätta? Hüpotees: Piim hapneb ja selle käigus eraldub vesi muudest koostisosadest. Nähtavat hallitust ei teki Katse: 13 november Valasin piima kahte klaasi ning katsin need kilega. 14 november Toatemperatuuril seisval piimal on säilituskile pisut ,,kummi’’ tõmmanud. Muid nähtavaid erinevusi pole. 15 november
Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mis moodustub organismide elutegevuse tulemusena (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid, nukleiinhapped, aminohapped, nukleotiidid). Kuuluvad rakkude ehitusse, ning reguleerivad rakkude talitlusi ja nende omavahelist koostööd. · Bioaktiivsed ained- orgaanilised ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi (ensüümid, vitamiinid, hormoonid). Orgaanilised ained organismides: 1. Sahhariidid (ehk süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm. · Monosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad ühest molekulist (glükoos, fruktoos, riboos) · Oligosahhariidid- madalmolekulaarsed, koosnevad 2-3st li...
Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi v...
Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese kehas ei toodeta/sünteesitakse liiga vähe, aga mis on vaja normaalseks funktsioneerimiseks. Mineraalaineid leidub kehas üle 70ne. Nad on olulised keha vedelike, luustiku ja ensüümide koostises. Vitamiinid on keerulisemad biomolekulid, samas kui mineraalained on makroelemendid (C, H, N, O, P, S), mesoelemendid (Ca, Cl, Na, K, Mg) ja mikroelemendid (Fe, Zn, Cu, jne). 6. Rasvlahustuvate vitamiinide ala- ja ületarbest põhjustatud vaevused (3 + 3) A-vitamiini puudus põhjustab kuiva nahka, silmapõletiku ja nohu. D-vitamiini puudusel võivad tekkida luude haigused. E-vitamiini puudus põhjustab rasvlahustavate vitamiinide ladestumist ning immuunsüsteem nõrgeneb. Info vitamiinide ületarbimise kohapealt erineb allikati. Kui ühel puhul väidetakse, et
huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18
huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1. Makroelemendid ( C, O, H, Ca, Mg, K, Fe, P) 2. Mikroelemendid ( Cu, B, Mn, Zn, CO ) 16. millises vormis toiteelemendid mullas on taimedele kättesaadavad, mida näitavad väetustarbekaartid? 17. mida saame järeldada Liebigi tünnireeglist? Taimede toitumisel kehtib Liebigi tünni reegel miinimum toide määrab taimede saagikuse. Taimed on suutelised mullast omastama ainult tetud osa toitaineid: laktaatlahustuvaid toitaineid (lahustuvad nõrkades hapetes). Mulla üldine toitaine võib olla palju kordi suurem omastatavast toidu-varust. 18
Organismide koostis. Vesi. Süsivesikud. Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik,
Organismide koostises olevate elementide rühmitamine: 1)makroelemendid- O,C,H,N,P,S 2)mesoelemendid- K, Cl, Ca, Na, Mg 3)mikroelemendid- Fe, Zn, Cu, I, F jt. Neid jaotatakase sisalduse järgi organismis. Eelistatud on mittemetallid ja väikese tuumalaenguga elemendid organismide koostises. Vee molekuli bioloogiliselt tähtsad omadused: 1)polaarne-vee hea lahustumisvõime 2)vesiniksidemete moodustamine 3)suur soojusmahtuvus 4)hea soojusjuhtivus Vee ülesanded rakus: 1)kui lahusti 2)kui reaktsioonikeskkond 3)kui lähteaine 4)kui reaktsiooni lõpp saadus 5)kui soojusregulaator 6)hüdrolüüs Katioonide ülesanded: K, Na- närviimpulsi moodustamine NH4- eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagunemise käigus Ca- annab luudele tugevust Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini koostises ; oluline ro...
200 g 7 - 9- aastastel poistel 260 g, tüdrukutel 230 g 10-13- aastastel poistel 300 g, tüdrukutel 250 g 14-18-aastastel poistel 365 g ja neidudel 280 g. Mono- ja disahhariidid, aga ka tärklis soodustavad hambakaariese teket, kui ei ole tagatud üldine suuõõnehügieen. 2. Inimtoidu toitained on järgmised: valgud, süsivesikud, toidurasvad e. lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesannetest (energeetiline, ehituslik ehk plastiline, bioregulatoorne jne.) tuleneb, et inimorganismi häireteta talitluse tagamine on seotud ratsionaalse toitumisega. Menüü koostamisel on soovitatav toitainete jaotus, milles valgud moodustavad 1015%, rasvad 2530% ja süsivesikud 5560% päevasest energiast. Toitainevajaduse alusel tehtud toiduainete valik tagab makrotoitainete
Kontrolltööks tean ja oskan! 1. Oskan defineerida elu 2. Tean looduse 5 riiki ja süstemaatika aluseid 3. Saan aru teaduslikust uurimismeetodist ning oskan sõnastada bioloogilist uurimisküsimust ja hüpoteesi 4. Tean elu organiseerituse tasemeid ning oskan järjestada neid näidete najal 5. Eristan makroelemente mikroelementidest ning tean sellise jaotuse põhimõtet 6. Tean põhibioelementide funktsiooni organismides 7. Tean vee põhifunktsioone ning saan aru miks ta on nii universaalne element 8. Oskan jaotada orgaanilisi aineid rühmadesse ning tean iga rühma kohta vähemalt paari näidet ning põhifunktsiooni ning millest nad koosnevad 9. Tean mis on bioaktiivsed ained ning nende olulisust organismis 10. Oskan sünteesida DNA ja RNA ahelaid ning tean nende funktsioone organismis 11. Tean mille poolest erineb DNA RNAst 1) Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased ...
Organismide keemiline koostis ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad) Vesi: - lahustab vitamiine ja soolasid - veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon) - vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri. IOONID Makroelemendid- ioonid, mida organism vajab suurtes kogustes: - Ca2+ - teeb luud tugevaks, aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe. - Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises. - Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole. - K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele. Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav. I- - mõjutab kilpnäärme tegevust Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida. ANIOONID HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast P Kuulub luukoe koostisesse. ORGAANILI...
Elu tunnused: 1) keerukas organiseeritus ( organismides tekivad biomolekulid) 2) aine ja energiavahetus ( sellega tagatakse püsiv sisekeskkond) 3) paljunemine ( mitte suguline, suguline) 4) pärilikkus 5) areng ( otsene- sarnased vanematega, moondega- erineb vanematest, järkjärgult muutub) 6) reageerimine väliskeskkonna ärritustele (loomadel aktiivne, taimedel passiivne) Elu organiseerituse tasemed: 1) Molekulaarne tase ( uurimisobjektideks biomolekulid, haruteadus- molekulaarbioloogia) 2) Rakutase ( ilmnevad kõik elutunnused. Kõige tähtsam tase. Tsütoloogia) kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe, histoloogia ...
Toiduainete keemia Toidu komponendid Inimesele kasutatavad toitained: Valgud Süsivesikud Lipiidid Vitamiinid Vesi Mineraalained Mikroelemendid Valgud Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Valkude mitmekesisus on molekulaarne/materiaalne alus, mis lubab lahendada enamiku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi probleeme. Toiduvalgud peavad oma aminohapetega tagama keha kudede kasvu ja säilimise. Süsivesikud Süsivesikud on keemilised ained, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest, üldvalemiga Cn(H2O)m. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on lihtne säilitada. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel. Lipiidid Lipiidid on vees lahustumatud, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhap...
komplementaarsed C ja G ning A ja T, RNA molekulis C ja G ning A ja U. (Tähistused: A adeniin, G guaniin, C tsütosiin, T tümiin, U uratsiil.) · Lämmastikalus nukleiinhapate monomeeride koostisse kuuluvad tsüklilised orgaanilised ühendid. Nt adeniin, guaniin, tsütosiin. · Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). · Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). · Monosahhariidid- · mRNA- on informatsiooni molekulid · Nukleotiid- ukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5- süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis on kõige enam levinud 2,5% rasvasisaldusega joogipiim. Pastöriseeritud piim on valge, piimale omase nõrgalt magusa maitsega ning ilma kõrvalmaitse ja -lõhnata. Joogipiimana saab turustada tooteid, mille tooraineks on lehmapiim. Joogipiim on mõeldud tarbijale tarnimiseks ilma edasise töötlemiseta. Joogipiimana turustatavat piima on lubatu...
Lk 44-45 Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse.-Väär Makroelemente võib esineda enamike ainete koostises. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides.-Tõene 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi.- Tõene 4. Valkude lagunemise vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel.-Väär Valkude lagunemise vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerumisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur.-Tõene 6. Aminohape on DNA monomeer. -Väär Aminohape on valkude monomeer 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. -Tõene 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks.-Väär DNA molekul on kaheahelaline biheeliks Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühend...
17. lipiid organismide energiaallikaks, orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahustuvad ühendid. 18. lämmastikalus molekul, mis on desoksüribonukleotiidi üheks osaks. on neli lämmastikalust adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin. tsüklilised keemilised ühendid. 19. makroelemendid keemilised elemendid, mida organismid vajavad suhteliselt suurtes kogustes. 20. mikroelemendid organismides esinevad elemendid, mis esinevad küll väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud enamiku organismide normaalseks elutegevuseks, kokku on avastatud 16 sellist keemilist elementi. 21. monosahhariid ehk lihtsuhkrud on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomite arv on enamasti kolmest kuueni. 22. mRNA ehk informatsiooniRNA toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest
Mikrotoitained B, Cl, Cu, Fe, Mn, Mo (lämmastiku sidumiseks) ja Zn on taimedele hädavajalikud. Taimed vajavad neid elemente väikestes kogustes, suured kogused võivad olla taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Raud ning mangaan esinevad mitmetes pinnasemineraalides. Naatrium ning kloor (kloriidina) sisalduvad pinnases ning satuvad sinna merevee pihustamisel tekkinud atmosfääriosakeste ülekandega. Paljud mikroelemendid esinevad esmastes (mitte murenenud) pinnases olevates mineraalides. Mõned taimed akumuleerivad mikroelemente suurtes kogustes (kui sisaldus ületab 1 mg/kg kohta (kuivkaal)) on tegemist hüperakumulatsiooniga. Näiteks Aeolanthus biformifolius DeWild, mis kasvab Sairi vaserikastel pinnastel, sisaldab kuni 1,3% vaske kuiva aine kohta. 14) Pinnase saastumine. Pinnasesse sattub palju saasteaineid. Sinna kogunevad kütuste põletamisel tekkinud
See tähendab, et pikaldaselt kulgevate haiguste ravimisel tugevdatak se ka immuunsüsteemi. Mis tugevdab immuunsüsteemi Organism, tema kaitsevõimet mõjutavad pärilikkus, vanus, keskkond ja eluviis. · Immuunsüsteemi tugevdab otstarbekas TOITUMINE. Ülekaalulisus, eriti rasvumine, nõrgendab keha kaitsevõimet. Oluline on täisväärtusliku valgu piisav sisaldus toidus. Rasvarikaste roogade söömist soovitatakse piirata. · Eriti tähtsad organismi kaitsevoime tõstmisel on sellised MIKROELEMENDID nagu tsink, seleen, vask ja raud. · Immuunsüsteemi talitluses on erilisel kohal VITAMIINID - A-vitamiin ja selle eelvitamiin beetakaroteen; E-, D- ja C-vitamiin. · Organismi Kaitsevõimet tugevdavad TERVISESPORT ja KARASTAMINE. Halba ei tee ka kerge päevitus, kuid päikesepõletus häirib tõsiselt immuunsüsteemi talitlust, soodustades autoimmuunhaiguste ja nahavahi teket. · Saastunud õhuga piirkonna elanike immuunsus paraneb nädalalõppude ja puhkuse veetmisel PUHTAS KESKKONNAS.
1. makroelement-organismide koostised kõige enam esinevad keemilised elemendid ( O, C, H, N) mikroelement- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe,Cu,Zn,P,S,K) hüdrofiilsus-veelembus-aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. hüdrofoobsus- ainel puudub vastastikune mõju veega ensüüm- valk, mis reguleerib biokeemiliste reaktsioonide kiirust. denaturatsioon- valk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioon- valk taastab struktuurid komplementaarsusprintsiip- kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 2. 1. elemendid, mida on kõige enam(makroelemendid)- hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik 2. elemendid, mida on vähem(mikroelemendid)- P, K, S, Cl, Ca, Na, Mg, Fe 3. elemendid, mida on üliväikestes kogustes-Zn, Cu, I, F 3. Rakus sisalduvad anorgaanilised ained: Vesi (80%), soolad, ha...
mahepõllumajanduse haru 2 · Mesindussaadused on: - mesi - õietolm - suir - vaha - taruvaik - mesilasmürk - mesilasema toitepiim 3 · Mesindussaadusi kasutatakse: - toiduainetena - ravimitena - kosmeetikatööstuses - elektroonika- jt tööstusharudes - restaureerimisetöödel 4 · Mesi: - nektar - ensüümid - õietolm - süsivesikud - valgud - mikroelemendid - orgaanilised happed - aromaatsed ühendid - mineraalained - vitamiinid - värvained - flavonoidid (taimsed pigmendid) 5 · Valminud mesi sisaldab: 18 22% vett 6 10% sahharoosi 70 80% puu- ja viinamarjasuhkrut 6 Mee koostis · Mesi keeruline bioloogiline saadus koosneb: - suhkrutest - orgaanilistest hapetest - mineraalainetest ja mikroelementidest (K, Na, Ca, Mg, Mn,
ANATOOMIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide ehitust. BIOLOOGIA-Teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. BIOSFÄÄR- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. ETOLOOGIA-Loomade käitumist uuriv bioloogia. FÜSIOLOOGIA-Bioloogia teadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. HUMORAALNE REGULATSIOON- Organismi elundkondade talitlusi reguleeriv (pealmiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel. LOODUSSEADUS- Teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus. MOLEKULAARBIOLOOGIA- bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. NEURAALNE REGULATSIOON- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. POPULATSIOON- Samal ajal ühel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda. PÄRILIKKUS-Eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanemateg...
· C-vitamiini kalades väga pole, kuid on mõned erandid(koger). · Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. · Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Mikrotoitained · Eriti rikkalikult on neid vitamiine peale rasva ka kalamaksas. · Merekalade maksas ja lihas on märkimisväärses koguses B-rühma, C-, E-, PP-vitamiini. · Mikroelemendid ja vitamiinid, mida kalades on suhteliselt palju on paremini omastatavad kui koduloomade lihast. Kala kasulikkus · Üks või kaks portsjonit kala nädalas vähendab oluliselt isheemia tekkimise ohtu. · Kala söömine vähendab ka riski verepaksenemise tekkeks, mille tõttu võib tekkida infarkt või insult. · On märgatud, et toores kala hoiab vererõhu õigel kõrgusel. · Kalatoit ei soodusta rasvumist, kuna sisaldab vaid 0,64%
BIOLOOGIA 1. Autotroofid- organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 2. Heterotroofid- on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest 3. Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid 4. Anatoomia- teadus, mis uurib organismide siseehitust 5. Etoloogia- teadus, mis uurib loomade käitumist 6. Füsioloogia- teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone 7. Histoloogia- bioloogia teadus, mis uurib hulkraksete organismide kudede ehitust 8. ja talitlust 9. Morfoloogia- teadus, mis uurib organismide välisehitust 10. Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 11. Biosfäär- Maad ümbritev elu sisaldav kiht 12. Elundkond- organsüsteem, kuhu organid koonduvad ühiste talitluste alusel 13. Geneetika- teadusharu, mis uurib organsim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
