Sisukord · Tiitelleht lk 1 · Sisukord lk 2 · Tööiseloom lk 3-4 · Töötingimused lk 5-6 · Kutsenõuded ja -eeldused lk 6-7 · Haridus ja väljaõpe lk 7-8 · Tööväljavaated lk 9 lk 2 Referaat Iluteenindaja elukutse Enelin Look Tartu Kivilinna Gümnaasium 8 a. klass 24.05.2009 a. Tööiseloom Iluteenindajad on klienditeenindajad, kes tegelevad inimese välimuse kujundamise ja hooldamisega. Nad tegelevad klientidega vahetult, pakkudes spetsialiseeritud teenuseid, mis aitavad klientidel saavutada paremat enesetunnet ja välimust. Iluteeninduse valdkonnas töötavad:grimeerija, jumestuskuntsnik, juuksur, kosmeetik, küünetehnik, pediküürija. Grimeerija annab kliendile näo grimeerimise tulemusena tavapärasest hoopis...
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituut Aeroobsete ja anaeroobsete bakterite metabolismi erinevused Referaat Autor: Eliys Tomson Arstiteadus II, 7. Rühm Sõnade arv 1493
3 Kemosüntees Primaarproduktsioon võib tekkida ka kemosünteesi teel: anorg ühenditest aeroobsel oksüdeerimisel saadakse keemiline energia ja selle abil sünteesitakse lihtsatest min ainetest org aine. Oksüdeeritavad ained on enamasti org ainete lagunemise vaheproduktid. Joonis 3. Kemosüntees 1. Sulfaatijad bakterid 2. Rauabakterid 3. Nitrifitseerijad bakterid Vt. Vee mikrobioloogia loenguid Kemosünteesil on kaasaegses biosfääris piiratud tähtsus. Kemosünteesivaid baktereid leidub suuremal hulgal seal, kus anaeroobsed tingimused muutuvad aeroobseteks, sest oma elutegevuseks vajavad nad hapnikku ja ühendeid, mis tekivad orgaaniliste ainete aeroobsel lagunemisel. Primaarproduktsiooni määramise peamised meetodid 1. Fotosünteesil eraldunud hapniku hulga arvutamine - hapnikumeetod. 2
Tänaseks on tööstuspiirkondades ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Hüdrogeoloogia on teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest, mis eeldab teadmisi mitmes valdkonnas, nagu geoloogia, hüdroloogia, füüsika, keemia, mikrobioloogia, matemaatika ning insenerioskused. Eesti hüdrogeoloogiline uurimine algas 19. sajandi keskpaigas. Tallinnas puuriti endise rannapatarei juurde 18421845 esimene süvapuurkaev (91,5 m), millega avastati sinisavi all liivakivis suures koguses survelist põhjavett. Tartus rajati 1908. 1909. a Meltsiveski tiikide lähedusse puurkaevud neist kaks töötavad tänapäevani. Mis on põhjavesi Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes
paljunemine ning uute bakterite kinnitumine olemasolevate bakteritele ja paljunemine (Prevotella intermedia, loescheii, Capnocytophaga spp, Fusobacterium nucleatum, Porphyromonas gingivalis). · Väljakujunenud hambakatt Keskkond: substraatide ja O2 vähenemine, CO2 suurenemine, metaboliitide kuhjumine Supragingivaalne katt: G- anaeroobid Epiteel ja vaba osa: G- pulgad ja spiroheedid Subgingivaalne katt: G+ anaeroobid (vaata mikrobioloogia loengut) Hambakatu orgaanilised komponendid Valgud, polüsahhariidid ja lipiidid Rakkude elemendid (bakterirakud, epiteelirakud, leukotsüüdid, makrofaagid) Bakterite komponendid (antigeenid) Hambakatu anorgaanilised komponendid Ca ja P ioonid SÜLJE KAITSESÜSTEEM Kaitsesüsteemide ülesanded: - Spetsiifiliste mikroobide arengu, paljunemise ja leviku takistus (Vaata kliirens) Kaitsesüsteemide klassifikatsioon: - Immunoloogiline kaitsesüsteem o IgA, IgG ja IgM
käigus antakse geene edasi üksikult, mitte rühmadena. Järglased pärivad vanemate geenid, kuid tänu niisugusele sõltumatule sorteerimissüsteemile omandavad nad kõik uue ja unikaalse alleelide kogumi. See on üks muutlikkuse allikas, mis pakub looduslikule valikule toormaterjali. Louis Pasteur (27. detsember 1822 – 28. september 1895 Pariis) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist (teised kaks olid Ferdinand Cohn ja Robert Koch). Ta uuris ebasümmeetriliste ehk asümmeetriliste molekulide keemiat ja optilisi omadusi. Ta jõudis järeldusele, et ehkki paljud molekulid esinevad kahel kujul, mis on teineteise peegelkujutised, tekib bioloogilistes protsessides vaid üks neist vormidest. Kui esinevad mõlemad vormid, tekkisid molekulid tõenäoliselt mõne füüsikalise protsessi käigus. Teisisõnu – asümmeetrilised molekulid on alati elutegevuse sünnitised
7. Populatsiooni ja liigi tase · Liigi moodustavad organismid, kellel on sarnane siseja välisehitus, sarnased geenid, kindel levila, kelle isendid annavad omavahel viljakaid isendeid · Populatsioon ühe liigi isendid teatud territooriumil. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon Teadused: zooloogia (loomad), botaanika (taimed), mammoloogia (imetajad), mükoloogia (seened), mikrobioloogia 8. Ökosüsteemi tase (ja koosluse tase) · Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseid ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon 9. Biosfääri tase · Suurim ökosüsteem Teadused, mis hakkavad uurima kõike alates populatisoonist: populatisooni geneetika, ökoloogia, evolutsioon
FAAGITERAAPIA Sissejuhatus Populaarseimad ravimid tänapäeval bakterhaiguste ravimiseks on antibiootikumid. Kuna neid kasutatakse nii laialdaselt, on üha suuremaks probleemiks kujunenud patogeensetel bakteritel tekkinud antibiootikumide resistentsus. Seetõttu on hakatud otsima asendusi antibiootikumiravile ning üheks asenduseks on pakutud välja ka faagiteraapia. See kujutab endast erinevate bakteriofaagide või nende produktide kasutamist bakterhaiguste ravimiseks. Kuigi katsed faagidega on olnud edukad ning on avastatud palju eeliseid antibiootikumide ees, ei taheta faagiteraapiat tänapäeva meditsiinis veel rakendada. Kardetakse, et faagidest ja nende ohutusest ei teata veel piisavalt ning rahvas ei pruugi veel aktsepteerida geneetiliselt modifitseeritud viiruseosakeste kasutamist meditsiinis (Nobrega et al., 2015). Bakteriofaagide avastamise ajalugu ja kasutamine tänapäeval 1896. aastal avas...
veinipärm); glükoosi (0%, 20%, 40%), vesinikioonide (pH 5, 7, 9) ja soola NaCl (0%, 10%, 20%) erinevate kontsentratsioonidega katseklaasid; PCA ja MALT söötmed Petri tassidel ilma ja koos ksenobiootikumidega Töövahendid: katseklaasid, vahendid värvimiseks ja mikroskopeerimiseks Töö käik: Etapp1. Mikroskopeerimine: (uurimine vastavalt Biotehnoloogia laboratoorsete tööde juhendile ehk lisa 2 või Mikrobioloogia juhendile lk 36, lühiskeem toodud antud juhendi lisas) · uuritavatest mikroorganismidest valmistatakse preparaadid, kusjuures kuumfikseeritud - bakterite jaoks ja märgpreparaat pärmi jaoks · värvitakse Grami järgi, kasutades võrdluskultuuridena Sarcina (G+) ja E. coli (G-). Vaatlustulemused tabelis 1. Uuritav kultuur Märkus Pilt Saccharomyces cerevisiae Üksikud, väikesed, tunktikesed
............................................................. 4 Kalmistud ....................................................................................................................................... 6 Kalmistud kui planeeringuteta alad ........................................................................................... 6 Kalmistute keskkonnamõju ........................................................................................................ 6 Inimsurnukeha mikrobioloogia .................................................................................................. 7 Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid:.......................................................... 7 Inimkeha mõju pinnasele ........................................................................................................... 9 Bakterite ja viiruste elusolek ja säilumine ............................................................................... 10
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
TSÜTOSKELETT - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur. Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM - Asub rakutuuma läheduses. Moodustub 2 st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise. · BAKTERID Bakterid prokarüoodid ehk eeltuumsed bakterioloogia mikrobioloogia L.Pasteur (1822-1895) 1857. a tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena Alustas aktiivse vaktsineerimisega.Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. a jõudis ta haiguste juurde.Jõudis tõeni, et haigus see on elusast põhjustatud.Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda..
• • Tendentsid toiduainetetööstuses kasutatava tehnoloogia osas • Toiduainetööstuse tooraine on keerulise keemilise koostise ja ehitusega. • Keerulised on ka tooraine toiduaineks muutmise protsessid. • Nii tootjale kui ka tarbijale on tähtis toiduaine kvaliteet. • Kvaliteetseid toiduaineid toodetakse toorme ümbertöötlemise meetoditega, mis tuginevad füüsika, keemia, mehhaanika, soojustehnika, mikrobioloogia ja biokeemia seadustel. • 4. Tärklise põhiomadused: teke, keemiline koostis, struktuur jt. Omadused • PEAMISED! -Tärklis on süsivesik, mis koosneb paljudest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. - Keemiliselt omaduselt ja ehituselt kuulub taimedes olev tärklis polüsahhariidide hulka. - Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5.
- koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia -
- koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänuseid, nende organismide arenemist ning elutegevuse jälgi Süstemaatika tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel. Viroloogia Mikrobioloogia Rakendusbioloogia - bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste Biotehnoloogia - kasutab organismidele omaseid protsesse mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimuste Roheline bioloogia: Zooloogia · Protozooloogia - tegeleb ainuraksete uurimisega · Etoloogia -loomade käitumist uuriv haru · Entomoloogia · Ornitoloogia · Ihtüoloogia -
suuda toota nii palju siidivalku, et selleks jätkuks ämblikuniidi masstootmiseks) Bioplasti tootmine - Teatud mikroobid võimaldaksid toota looduses lagunevat bioplasti. Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil 4.Louis Pasteur (1822 1895 ) oli prantsuse keemik ja üks mikrobioloogia rajajaist.Tema eksperimendid kinnitasid, et nakkushaiguseid tekitavad organismivälised elusolendid. Samuti vähendas ta naiste suremust lapsepalavikku ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu(1885.a). Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu. Pasteur tegi mitmeid avastusi ka keemias, üks tähtsamaid oli kristallide asümmeetria avastamine. Samuti tõestas ta, et kõik elav tekib elusast. Demonstreeris esimesena kuidas peatada piima- ja
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
Valgud referaat Hanna Anett Kari Pärnu Koidula Gümnaasium 10c Juhendaja: S. Miglai & M. Kanniste Pärnu 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus ........................................................................................................................................................
I aste haigla puhtaimad ruumid ja need ruumid, kus infektsiooni leviku risk on suur Protseduuride ja operatsioonide teostamise ruumid ja nendega võrdsustatud ruumid: operatsioonitoad sünnitusosakond vastsündinute osakond dialüüsiosakond angiograafia ja kardioangiograafia kabinetid Eriruumid: sterilisatsiooniosakond steriilsete toodete hoiuruum apteegi aseptiline hoiuruum kliinilise mikrobioloogia labor lahanguruum II aste siia kuuluvad ruumid, kus infektsiooni leviku oht on eelmisest väiksem: palatid (v.a. isoleeritud haige palat) protseduuride ruumid, kus ei teostata invasiivseid protseduure 2 hooldusruumid vannitoad, dussiruumid, WC-ruumid köök ja osakondade toiduruumid
krooniline granulomatoosne haigus · 3 põhivormi: · allergiline (astma taustal) · kopsuvorm (eelnev kaviteet: tbc!) · invasiivne (immuunsupressioon) · lisaks kolonisatsioon siinustes, nahal · kliinliselt: sõltub vormist sageli veriköha, produktiivne köha · histoloogia: seenehüüfid, mütsetoom · immuunanalüüs (ELISA) · mikrobioloogia: · röga, uriin, trahhea aspiraat, veri, liikvor, väljaheide, punktsioonimaterjal jne · lõplik neg vastus 10.päeval · lõplik pos vastus 3-7.päeval · ravi; tulemused on vastukäivad · sõltub immuunstaatusest ja aspergilloosi alavormist: · allergiline: itrakonasool, kortikoidid
välja töötatud vaktsiinid ei pruugi alati meid aidata. Seega on ülioluline pidada kinni elementaarsetest hügieeni ja sanitaar nõuetest mis võimaldvad vähendada patogeensete mikroobide levikut. 13 KASUTATUD ALLIKAD Tammepõld E. 1966 Teadus ja usk nakkushaigustes Tallinn, Kirjastus Eesti Raamat Kats-Tsernohvostova L. 1964 Epidemioloogia Tallinn, Eesti Riiklik Kirjatus Loengu materjal Mikrobioloogia Õp. Janne Pullot www.inimene.ee http://biomedicum.ut.ee/ www.tervisekaitse.ee http://biomedicum.ut.ee/armb/infektsiooni%20patogenees.pdf http://eestiarst.med24.ee/static/files/022/puukentsefaliit__sage_narvisysteeemi_viirushaigus.p df 14
aretuspunkt. Katsemajandite kogupindala oli 1969. aasta andmetel 48 730 ha. Kasvatati eliit- ja kõrgema sordi seemneid. Uurimissuunad olid maa otstarbeka ärakasutamise võimalused, tähtsamate Eestis kasvatatavate kultuuride agrotehnika ja sordiaretus, taimekaitse, maaparandus, tööde mehhaniseerimine, tootmise ökonoomika. Loetelu teostamise tarvis oli Jõgeva Sordiaretusjaamas kaks iseseisvat laboratooriumi − keemilised analüüsid ja mikrobioloogia. Kogu selle suure masinavärgi eesotsas oli alates 1959. aastast Ilmar Jürisson ja keskus, mis asus Sakus. 2 Tooma Katsebaasi tekkega sai Kärdest ja Toomast ühise tootmisega üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Algul oli baasi keskus Toomal, hiljem toodi see Kärdesse, ja nii võibki öelda, et Kärde küla käekäik, majanduslik areng ja
Teadusliku lähenemisviisi õigsust mõistsid paraku vähesed ning Pasteur elas marutõve vaktsiini kasutusele võtmisel üle raskeid aegu, sest avalikkusele ja isegi paljudele arstidele mõjus shokina surmava tõve tekitajast valmistatud "aine" süstimine inimesele. Seda peeti isegi meditsiiniliseks mõrvamiseks ning Pasteuril oli vastaseid isegi pärast seda, kui ta oli marutõvest päästnud sadu marutaudis loomade poolt puretud inimesi. 19. sajandi lõpul arenesid nii mikrobioloogia kui vaktsinoloogia kiiresti: Richard Pfeiffer, Wilhelm Kolle ja Almroth Wright töötasid 1896. aastal välja kõhutüüfuse vaktsiini, Wilhelm Kolle 1896 koolera vaktsiini ja Waldemar Haffkine 1897 inimese katku vaktsiini. 4 Miks on vaktsineerimine vajalik? Haiguse vältimine on alati parem kui põdemine. Vaktsineerimine on väga tõhus ning ohutu
mett, nüüd ka rasvavaba piimapulbrit. Juustu valmistatakse lehma-, kitse- või lambapiimast. Juustu põhiaine - piimavalk kaseiin (eraldatakse piimast kalgendades). Lisatakse laapensüümi. Saadud kaseiinkalgend lastaksa parajates tükkides seista. Seejärel seda vormitakse ja pressitakse (vadaku täielikuks eraldamiseks), soolatakse ning lastakse temperatuuril 10-14 C laagerdada 2-6 kuud. Louis Pasteur - keemik ja mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja. 1857. a selgitas Pasteur käärimise olemuse. Ta tõestas eksperimentaalselt, et käärimine, hapendumine ja roiskumine on elusolendite toimimise protsessid ning et mikroorganismid ei teki neis protsessided, vaid kõikjal levivad mikroobid põhjustavad neid protsesse. Tõestas, et kõik elav tekib elusast. Lõi marutõvevaktsiini ja pastöriseerimise. Avastas vaktsineerimise põhimõtte. Alexander Fleming - inglise mikrobioloog
ainult. Kultuur areneb aga teist rada kui evolutsioon. Järgib Lamarcki ideed. Kulgeb palju vähem keerukamat teed. Sarnased on nad sellepoolest, et mõlema tulemused on üldiselt ettearvamatud kuigi üksikud indiviidid üritavad seda muuta endale soositavaks. Pidevad uuendused on seega vajalikud et muutustega sammu pidada. Konkurents on lõpuks otsustaja. Olemasolevat saab kombineerida täiesti teistmoodi. Selle tõestuseks avastas Pariisi teadlane Pasteur silla meditsiini ja mikrobioloogia vahel teostades puhtjuhuslikult esimese vaktsineerimise. Seda küll kanade peal alguses, aga enne seda oli üks meditsiinitudeng enda peal proovinud, kuid varem ei pööratud tähelepanu sellele. Pasteuri avastus tekitas kõmu ja kõik tänu juhusele. Mõtlemine võib samuti viia sihile. Samas on inimestel nt mõtteid nii palju peas, et nende seast õige valida on keeruline. Tuleks rakendada looduse printsiipi – juhuslikult kombineerida. Selleks vajame aga tõuget, mille eest hoolitseb juhus
Pastöriseerimiseks kasutatakse plaatpastörisaatoreid, autoklaave, joaspastörisaatoreid ja partiipastööre. 3.10. Steriliseerimine Steriliseerimine on toiduainete konserveerimine kuumutades neid temperatuuril 100-130 °C. Täielikuks steriliseerimiseks nimetatakse kõigi töödeldavas keskkonnas olevate mikroobide ja spooride hävitamist. Täielik steriliseerimine on vajalik meditsiinis, mikrobioloogia laboris söötmete ja seadmete steriliseerimiseks. Toiduainete puhul täielikku steriliseerimist ei kasutata kuna see nõuab toidu väga pikaajalist ja kõrgel temperatuuril kuumutamist. Selle tulemusena toidus olevad komponendid lagunevad. Toimuvad muutused toidu organoleptiliste omadustega ja muutub toitaineline väärtus. 3.11. Konserveerimine Konservide valmistamisel on eesmärgiks hävitada vegetatiivsed mikroorganismid, inaktiveerida
moodustuvad, kaitsevad edasise nakatumise eest. Siberi katk- 25+25. Vaktsineerimata 25 lammast surid. Pasteur pani aluse füsioloogilis-biokeemilisele mikrobioloogiale, tööstusmikrobioloogiale ja meditsiinilisele mikrobioloogiale. 5 Joseph Lister Inglise kirurg. Võttis omaks Pasteuri vaated (haavanakkused). Desinfitseeriv lahus: fenoolilahus. Operatsioonijärgne suremus vähenes kiiresti. Robert Koch Meditsiinilise mikrobioloogia rajaja. Huviobjekt oli siberi katk. Seni arvati, et mitte bakterid ei põhjusta koekahjustusi peremeesorganismis, vaid et kahjustunud koes leitavad bakterid on kudede haigusprotsesside (lagunemise) tagajärg. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks (keedetud kartulilõigud, zelatiin, agar) KOCHI-HENLE POSTULAADID Tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just mingi konkreetne haigusetekitaja põhjustab just seda konkreetset haigust
Kordamisküsimused I Loeng 1 Mis on meditsiiniline keemia ja mida uurib? Meditsiiniline keemia on keemiline distsipliin, mis hõlmab füsioloogia, mikrobioloogia, rakubioloogia, farmakoloogia ja farmaatsia aspekte. Distsipliini eesmärk on uute bioloogiliselt aktiivsete ühendite avastamine, identifitseerimine ja süntees, metabolismiuuringud, toimemehhanismide välja selgitamine molekulaartasandil, struktuur-aktiivsus uuringud, ravimidisain struktuuri ja farmakokineetika seisukohast. Mis on ravim? Ravim on iga valmistatud, turustatud või turustamiseks määratud aine, mis on ette nähtud haigete ravimiseks, haigusseisundi kergendamiseks, haiguste ärahoidmiseks või diagnoosimiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks (WHO). Ravimisarnasel ainel on toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks, või mis ei sisalda üldse toimeainet, kuigi tootja...
13. Sünökoloogia uurib populatsioonide suhteid ning koosluste ja keskkonnatingimuste suhteid. 14. Bioloogiline tort Odum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina ja see põhineb bioloogliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused: uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jm seisukohast. Nt botaanika, zooloogia, mikrobioloogia. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on loomulikud kõikidele elusorganismidele. Geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. 15. Monitooring e seire plaanipärane ja pidev keskkonnaseisundi uurimine selleks loodud monitooringujaamades. 16. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid. 17
viimastel aastakümnetel või koguni 20. sajandil. (Noorkõiv, E) D. H. Calder Ameerikast pani hapnikuvaeses ja külmas ruumis mulda kolmekümne kõrgema taimeliigi seemned. Terve rida neist hakkaa kasvama sellises keskkonnas, kus oli ainult 2% hapnikku, kuid 98% argooni. Sellises keskkonnas said mõned taimed vastupidavuse ultraviolettkiirgusele. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59) Nõukogude Liidu Teaduste Akadeemia Mikrobioloogia Instituudis ehitati katsekamber, kus prooviti imiteerida Marsi atmosfääri. Õhurõhk oli seal sada korda hõredam Maa omast. Temperatuur oli -60°C ja +30°C vahel. Kambrisse suunati ka veel ultravioletset kiirgust. Katsekambris oli järgnev gaaside segu: 99,5% lämmastikku, 0,25% argooni ja 0,25% süsihappegaasi. Kõige paremini kannatasid kunstlikke Marsi-pealseid tingimusi osad seeneliigid. ( Ü.-I Veltman ,,Marss" 1968: 59)
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1
13. Oodumi bioloogiline ,,tort". Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid
ohutut käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. 37 GMOd e geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: 1. teatakse, millised geenid üle viiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu, ebatäpne) 2. kiirem, ülekanne liikide vahel (looduses harv ja aeglane), efektiivne Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne). Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2. Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegi enamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4
Teises, Mahoney ja Kimperi poolne, uuringus, mis viidi läbi nelja eriala (füüsika, bioloogia, psühholoogia ja sotsioloogia) esindajate põhjal, selgus, et 42% osalejatest teadis vähemalt ühte andmete väljamõtlemise juhtumit oma erialal ja ligi 50% vähemalt üht andmete peitmise juhtumit. Samas ei saa nende kahe uuringu tulemusi metoodika tõttu üldistada. 1993. aastal viis Acadia Instituut läbi uuringu, milles osales 2000 doktori kandidaati ja 2000 erinevate instituutide (keemia, mikrobioloogia, sotsioloogia jne) liiget. Anonüümsetest küsimustikest tagastati umbes 2600. Uurimuse käigus paluti hinnata oma kokkupuudet 15 erineva teaduseetiliselt küsitava tegevusega (ei uuritud täpset kokkupuudete arvu, vaid arvate kogemuste hulka). Uuringu tulemused näitasid, et ebaausus ja pettused on levinumad kui arvata osatakse 43% tudengitest ja 50% ülikooli teadlastest tunnistasid, et nad teavad vähemalt ühte väärkäitumise juhtumit oma laboris. Erinevate väärtegude hulka kuulusid
Rakendusbioloogia- bio haruteaduste avastatu praktilise kasustuse võimaluste uurimine. Biotehnoloogia- meetodid ja protseduurid, mille puhul kasutatakse elusorganisimile omaseid protsesse seadmetes ainete tootmiseks või sigimise ja pärilikkuse mõjutamiseks Roheline revolutsioon- ristamise ja pärilikkuse abil uute põllukoltuuride aretamine Biotõrje- kahjurite hävitamine teiste organismide või nende toodetud toksiinidega Louis Pasteur-marutõvevaktsiin, mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja, avastas molekulide kiraalsuse, selgitas käärimist, töötas välja pastöriseerimise ja vaktsineerimise põhimõtte Pastöriseerimine-kuumutamise teel toiduainete töötlemist vältimaks roiskumist/hapnemist/käärimist tappes seda põhjustavad mikroorganismid Alexander Fleming- Antibiootikumide avastamine Bioloogia Page 62 Meristeempaljundus 6. september 2010. a. 13:50 tsclientusb0 -bus0-targ...
o GMOd e. Geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse, millised geenid üleviiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu,ebatäpne) kiirem, ülekanne liikide vahel(looduses harv ja aeglane),efektiivne Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne). Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: Bioloogiliserelva väljatöötamine Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegienamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid
valgusmikroskoop) · 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) · 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s.t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5
valgusmikroskoop) 1930-ndatest võeti kasutusele elektronmikroskoop ja: 1. olemasolevate struktuuride peenehituse tuvastamine 2. uute ultrastruktuuirde avastamine (ribosoomid, EV, raku tsütoskelett) 1950-60-ndatest algab tänapäeva rakubioloogia areng s.t rakubioloogia on muutunud kompleksteadusharuks. Raku tasandil uuritakse kõiki eluavaldusi (pärilikkus, päriliku info realiseerimist jne) IV etapp koostöö mikrobioloogia, molekulaarbioloogia, biokeemia jt-ga. Tänapäevase rakuteooria põhiseisukohad: 1. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõik organismid on üles ehitatud rakkudest ja nende elutegevuse produktidest; 2. Eri organismide rakud on oma ehituselt homoloogilised. Rakkude ehitus ja talitlus on vastavalt kooskõlas; 3. Rakkude paljunemine toimub jagunemise teel; 4. Hulkraksed organismid kujutavad endast üksikute rakkude integratsioonil ja diferentseerumisel rajanevaid üksusi; 5
Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtüoloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid.
1. Uurimisprobleemi (research problem) püstitamine, täpsustamine ja sõnastamine 2. Uurimistöö eesmärgi (purpose) määratlemine 3. Tutvumine olemasoleva kirjandusega (literature review) (teoreetiline kirjandus, empiirilised uurimused) 4. Uurimistöö taustraamistiku (framework) konstrueerimine 5. Uurimisülesannete (objecctives), -küsimuste (questions) ja hüpoteeside (hypotheses) sõnastamine 6. Uuritavate valik 7. Uurimismeetodi valik 8. Uurimistöö plaani (uurimisprojekti) koostamine 9. Uurimiskeskkonda sisenemine 10. Andmete kogumine 11. Andmete analüüsimine 12. Uurimistöö tulemuste esitamine, arutelu ja järelduste tegemine 13. Uurimistöö avaldamine (teaduslik ettekanne) 14. Tulemuste juurutamine praktikasse 8. UURIMISPROBLEEMI PÜSTITAMINE, TÄPSUSTAMINE JA SÕNASTAMINE Uurimisprobleem on... · erinevus lähtesituatsiooni (reaalsuse) ja soovitava (progn...
mitmeliigiliste koosluste ja nende dünaamikaga, liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Bioloogiline tort- põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja funsamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulike looduslikke gruppe nende välimuse geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, Monitooring e seire- plaanipärane ja pidev keskkonna seisundi uurimine selleks loodud montiooringujaamades. Üheks liigiks on kaugseire- mis on maa pinna distantsuurimine, mille eesmärgiks võib olla nt taimkatte produktiivsuse ja saagi ennustamine
Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks. Näide 3: Kogumiku artikkel Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Raamatu peatükkidel on autorid Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 4: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3.8.2. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus
võivad muuta toidu tarbimiskõlbmatuks. Toitu on võimalik säilitada, kasutades: 1) kõrgeid temperatuure (pastöriseerimine, steriliseerimine, keetmine, küpsetamine, konserveerimine jne); 2) madalaid temperatuure (jahutamine, külmutamine); 3) dehüdratatsiooni (niiskuse eemaldamine); 4) vaakum- ja modifitseeritud pakendamist. 30 3. TOIDUMIKROBIOLOOGIA ALUSED 3.1. SISSEJUHATUS Toiduainete mikrobioloogia on üks olulisemaid rakendusmikrobioloogia harusid, mis hõlmab nii toiduainete ohutu tootmise, säilitamise ja toiduainete riknemise problemaatikat kui ka mikroobse fermentatsiooni abil erinevate toiduainete ja jookide tootmist. Naturaalsete toiduainete töötlemisel kasutatakse erinevaid mikro- organisme, lähtudes nende ensümaatilistest omadustest ja ainevahetusradade tüüpi- dest, ning saavutatakse nii toiduainete parem säilimine kui ka toidulaua rikastamine
liikide kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. · Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. · Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul · Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes.
kooseksisteerimise mehhanismidega, koosluste keskkonnasuhetega. Bioloogiline tort- USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. „bioloogilise tordina” ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Monitooring e. seire- on millegi muutuste pidev jälgimine (vaatlus) mingi ajavahemiku jooksul Katse- ehk eksperiment on teaduses vaatlus spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlus- tähelepanekute tegemine
4. inimtegevuse mõjul looduses toimuvate muutuste prognoosimine 13. Oodumi bioloogiline "tort" USA teadlane Oodum on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. ,,bioloogilise tordina" ja põhineb bioloogiliste teaduste jaotustel. Bioloogilised teadused jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Ökoloogias kasutatavad uurimismeetodid · Eksperiment ehk katse loodusteaduste põhilise uurimismeetodeid. Eksperiment on
· võimaldama hinnata veekogu kasutusala Väga oluline on veekogu ökoloogilise seisundi hindamisel leida uuritavale veekogule omased eripärad, peamiste ökoloogiliste protsesside olemus ja intensiivsus. Näiteks on oluline kindlaks teha, kas veekogu produktsioon baseerub laguahelale või sünteesiahelale. Teine näide: kas veekogus on valdav klassikaline toiduahel või on valdav näiteks nn. detriidiahel *Järve veevahetus, järve potentsiaalne reostuskoormus, hüdrokeemia, mikrobioloogia, suurtaimestik, fütoplankton, zooplankton. 8.Valik ökoloogilise seisundi abiootilistest näitajatest. Nende seletus. Läbipaistvus ja toitesoolade sisaldus. Veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainetesisalduse nivoo järvede vees. Ärevaks teeb fosfaatide esinemine paljude väikejärvede vees aastaringselt, mis kõneleb tasakaaluprotsesside rikutusest.
käsitsemist ja piiriülese liikumise kontrolli. GMOd e. geneetiliselt muundatud organismid Erinevus looduslikust geeniülekandest: teatakse, millised geenid üle viiakse (klassikaline sordiaretus kontrollimatu, ebatäpne); kiirem, ülekanne liikide vahel (looduses harv ja aeglane), efektiivne.Sama ohtlik kui looduslik geeniülekanne (nt viirusega horisontaalne geeniülekanne)..Statistiliselt oluliselt vähem ohtlik kui mikrobioloogia. Geenitehnoloogia potentsiaalsed ohud: 1. Bioloogilise relva väljatöötamine 2. Uurija hoolimatu nakkusekandja sattub keskkonda senini ei ole selliseid juhtumeid registreeritud. Pealegi enamus laborites saadud baktereid hukkuvad niipea, kui nad väliskeskkonda sattuvad. 3. Produkt, mis osutub pikas ajaskaalas ohtlikuks (allergeenid ühest organismist teise liiki) pole erinev klassikalisest sordiaretusest. Peab spetsiifiliselt testima selle suhtes. 4
see oleks muidu. Bioloogiline tort USA teadlane E. P. Odum (1975) on kujutanud integratsiooni ökoloogias tordina e. "bioloogilise tordina" ja see põhineb bioloogiliste teaduste jaotusel, mis jaotatakse taksonoomilisteks ja fundamentaalseteks. Taksonoomilised teadused uurivad loomulikke looduslikke gruppe nende välimuse, geograafia, evolutsiooni jne. seisukohast. Sellisteks teadusteks on botaanika, zooloogia, mikrobioloogia, aga ka palju väiksemaid gruppe käsitlevaid, nagu algoloogia (vetikad), ihtioloogia (kalad), ornitoloogia (linnud) jne. Taksonoomilised teadused moodustavad tordi lõigud. Fundamentaalteadused käsitlevad üldisi seaduspärasusi, mis on iseloomulikud kõigile elusorganismidele. Siia kuuluvad geneetika, biokeemia, morfoloogia, füsioloogia, ökoloogia. Fundamentaalteadused moodustavad tordi kihid. Bioluminestsents helendamine, organismide valgusekiirgamine
suurendamise olla märkimisväärselt kasulik ka muus suhtes, näiteks võib HACCP kohaldamine aidata reguleerivatel asutustel korraldada kontrolle ning soodustada rahvusvahelist kaubandust, suurendades usaldust toidu ohutuse vastu. HACCP edukas kohaldamine eeldab nii juhtkonna kui töötajate täielikku pühendumist ja kaasamist. See eeldab ka valdkondadevahelist käsitlust; valdkondadevahelise käsitluse puhul tuleks vajaduse korral kaasata agronoomia, veterinaarhügieeni, tootmise, mikrobioloogia, meditsiini, rahvatervise, toidutehnoloogia, keskkonnatervise, keemia ja inseneritöö valdkonna eriteadmisi. Toidukäitleja peaks enne HACCP kohaldamist rakendama oma ettevõttes vajalikud toiduhügieeninõuded. HACCP tulemuslik rakendamine eeldab juhtkonna pühendumist. Ohtude kindlaksmääramise, hindamise ning HACCP edasise kavandamise ja kohaldamise käigus tuleks arvestada toorme, koostisainete, toidu tootmise tavade mõju, tootmisprotsesside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
